2-25-3305/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

(TAGASELJAOTSUS)

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025. a, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-3305

Kohtuasi

A. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised

Hageja: A. T. (ik XXX)

Hageja seaduslik esindaja: J. N. (ik XXX, elukoht XXX, e-

post: XXX)

Kostja: A. T. (ik XXX, elukoht XXX, tegelik viibimiskoht

teadmata; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. T.lt elatis tütre A. T. kasuks

- alates 3.03.2025 kuni 31.03.2025.a igakuise elatusrahana

287 (kakssada

kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool (50%)

lapsetoetust ehk 40 eurot) ning

- alates 01.04.2025. a igakuise elatusrahana 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti (sh

baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmist brutokuupalgast 59,43

eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust ehk 40 eurot) kuni A. T. täisealiseks

saamiseni, so kuni XXX. a või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi

muutumiseni.

Elatist indekseeritakse iga aasta 01. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4.

3. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10.

kuupäevaks J. N. arvelduskontole nr EEXXX, Swedbank AS-is selgitusega „A.“.

1(4)

4. Tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

6. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult Ametlike

Teadaannete kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle

selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 eurot ja maksekorraldus

esitada kohtule.

ASJAOLUD

1. A. T. oma seadusliku esindaja kaudu esitas Viru Maakohtule hagi A. T. vastu elatise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei toeta ega abista A. T. tütart. Kohtub lapsega harva, kord paari

kuu tagant, ei osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises.

Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates 5.11.2024. a seadusega sätestatud

miinimummääras.

2. Viru Maakohus võttis 3.03.2025. a määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale

hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega ning kohustas kostjat kirjalikult

vastama 14 päeva jooksul alates menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide

kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui viimane ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või

ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi

rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

Kohus üritas A. T.le dokumente kätte toimetada registrijärgsetel aadressidel XXX ja XXX, kuid

materjalid tagastati kättetoimetamatult.

Kohus saatis hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX, kuid

kinnitus puudub.

Kuivõrd kostja viibimiskoht on kohtule teadmata, toimetas kohus hagiavalduse kostjale avalikult

Ametlike Teadaannete kaudu 14.04.2025.a.

Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Hageja soovib asja lahendamist tagaseljaotsusega kui kostja tähtaegselt ei vasta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2(4)

3. Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna A. T. ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis

esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.

5. A. T. on A. T. tütar (dtl 8).

5.1 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

5.2 PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta oli kuni 1.04.2025 272,76 eurot ja on alates 01.04.2025. a 282,31

eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse

ümber iga aasta 01. aprillil.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt:

* kuni 1.04.2025 1832 x 0,03 = 54.96 eurot ehk 272.76 + 54.96 = 327,72 eurot.

* alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse

kohta on 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot.

* kuni 1.04.2025 327,72 – 40 = 287,72 eurot.

* alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot.

PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega kuni 1.04.2025 287,72 eurot kuus ja

alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot.

5.3 PKS § 101 lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga.

Hagis toodu kohaselt laps isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus ei viibi, mistõttu PKS § 101 lg

6 kohaldamisele ei kuulu.

6. Hageja nõudis hagiavalduses elatise väljamõistmist alates 5.11.2024.a. (dtl 2), seega

tagasiulatuvalt (hagi esitati kohtule 3.03.2025).

3(4)

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Kohus on seisukohal, et elatise tagasiulatuv nõue tuleb jätta rahuldamata.

PKS § 108 sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise

ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Hageja ei ole millegagi tõendanud, et hagi esitamisele eelnenud ajal oleks nõudnud elatise

tasumist miinimummääras. Ei ole ka millegagi tõendatud seda, et lapse vajadused olid katmata

või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega tema huve. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb

aga kohtu hinnangul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib võimatuks teha ka

jooksva elatise maksmise. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav

(st vanem oleks suuteline seda täitma).

Seega mõistab kohus kostjalt välja elatise A. T. kasuks alates hagiavalduse kohtule esitamisest

ehk alates 3.03.2025.a.

7. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

kohtunik

4(4)