2-25-102642/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102642

Tsiviilasi

Osaühing ALVETIR hagi Mittetulundusühing

Veinimaailm vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavaldusest loobumise vastuvõtmine, menetluse

lõpetamine, riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing ALVETIR (registrikood 11074361,

aadress XXX, Tartu), lepinguline esindaja: Igor Sumarok

(e-post XXX)

Kostja: Mittetulundusühing Veinimaailm (registrikood

80103955, elukoht XXX, Tartu, e-post XXX), seaduslik

esindaja D.C

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu ALVETIR hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-

24-102642.

2. Rahuldada hageja riigilõivu tagamise taotlus ning tagastada hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust 250 eurost ½ (pool), s.o 125 eurot Osaühingu ALVETIR

arveldusarvele nr EE371010220040298011.

3. Menetluskulud jätta Mittetulundusühingu Veinimaailm kanda.

4. Mõista Mittetulundusühingult Veinimaailm Osaühingu ALVETIR kasuks välja

menetluskulud kokku summas 536,75 eurot.

5. Mõista Mittetulundusühingult Veinimaailm Osaühingu ALVETIR kasuks välja viivis

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 26.02.2025 määrusega anti Osaühingu ALVETIR nõue

Mittetulundusühingu Veinimaailm vastu üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas 09.04.2025 hagiavalduse tervikteksti. 22.04.2025 määrusega võttis

kohus hagi menetlusse.

3. Hageja esitas 15.05.2025 avalduse hagist loobumiseks, kuivõrd kostja on võla

tasunud, taotluse riigilõivu tagastamiseks ning taotluse menetluskulude kostja kanda

järgmiseks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt

võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne

menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit.

Kostja on 10.05.2025 vastuses hagiavaldusele palunud menetluse lõpetada, kuna kogu

hagis nõutud summa on tasutud, ning jätta kohtukulud mõlema osapoole enda tasuda.

5. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega.

6. Hageja esitas taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kuna hageja loobus hagist, tuleb hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ja arvestades

TsMS § 150 lg 3 sätestatut, tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 125

eurot.

7. TsMS § 168 lg 5 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, sest kostja on peale

hagiavalduse menetlusse võtmist võlgnevuse tasunud.

8. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja avalduse esitamisel

tasutud riigilõivust pool, s.o 125 eurot, ning õigusabikulu 741,15 eurot

(käibemaksuga).

9. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. Kostjalt on põhjendatud riigilõivu kulu väljamõistmine

125 euro ulatuses.

10. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi

(Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste

esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-

2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte

esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

11. Riigikohus on seisukohal, et esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel

kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu

keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest

(vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind 135 eurot ilma käibemaksuta on

aktsepteeritav ning vastab kohtupraktikale.

Hageja lepingulise esindaja kulu tuleneb kliendiga suhtlemisest ja asja perspektiivi

arutamisest 1 tund (s.o 135 eurot) ja hagiavalduse koostamisest 3,5 tundi (472,50

eurot).

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on

piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Kohus ei pea ajakulu 4,5 tundi täies

ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja

materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 tundi.

Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja

keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista, 337,50 eurot.

12. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja kinnitab, et hageja ei ole käibemaksukohuslane. Seega on lepingulise esindaja

kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 411,75 eurot (2,5 x 135 +

käibemaks).

13. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 536,75 eurot.

14. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik