2-25-5129/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5129

Tsiviilasi

Ü.A. ja G.A. hagi T.A. ja T.T. vastu omandiõiguse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I Ü.A. (isikukood XXX)

Hageja II G.A. (isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik (Advokaadibüroo Kõrgesaar ja Laasik)

Kostja I T.A. (isikukood XXX)

Kostja II T.T. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ü.A. ja G.A. hagi T.A. ja T.T. vastu omandiõiguse tuvastamiseks.

2. Tuvastada,

et

korteriomand,

registriosa

numbriga

3003804,

asukohagaxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx alevik, xxxxxxvald, XXX ei kuulu Ü.A. ja Axxx

T.A. ühisvara hulka, on Ü.A. lahusvara ning Ü.A. on selle ainuomanik;.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta menetluskulud T.A. ja T.T. kanda solidaarselt.

5. Rahuldada Ü.A. ja G.A. taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt.

6. Mõista välja T.A.-lt ja T.T.-lt Ü.A. ja G.A. kasuks menetluskulu 1548 eurot 50

senti, millest 420 eurot on riigilõiv ja 1128 eurot 50 senti õigusabikulu.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-25-5129

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Ü.A. ja G.A. (hagejad) esitasid 2. aprillil 2025 hagi T.A. ja T.T. (kostjad) vastu

omandiõiguse tuvastamiseks.

2. Ü.A. ostis 28. oktoobril 1996 korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxx, xxxxx

alevik,xxxxxx vald, XXX (varasema nimega xxxxxxxx). Ü.A. kanti 31. augustil 2004 xxxx

tn xxxxx kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Ü.A. abiellus xx. oktoobril

xxxxxAxxx T.A.-ga. Poolte abielu kestis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxst kuni AxxxxT.A.

surmani.

Tallinna notar Maive Ottas algatas 8. jaanuaril 2025 Axxx T.A. pärimismenetluse. xxxx T.A.

pärijateks on tema abikaasa Ü.A. ning lapsed G.A. , T.A. ja T.T.. G.A. on Ü.A. ja Axxx

T.A. tütar. T.A. ja T.T. on Axxx T.A. pojad varasemast kooselust.

Kuna Ü.A. soetas xxxxxxxxxxxxxxkorteriomandi ning tasus elamualuse maa eest enne

Axxx T.A.-ga abiellumist, kuulub korter Ü.A. lahusvarasse. Notar sellega ei nõustu väites, et

kuna Ü.A. on korteri omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 31. augustil 2004, st Ü.A.

ja Axx T.A. abielu ajal, kuulub korter poolte ühisvarasse. Vastavalt nõuavad Axxx T.A.

pärijad T.A. ja T.T. ka xxxxxxxxxxxxxxkorteriomandi jagamist.

Kostjate vastus hagiavaldusele

3. Kostjate jaoks on arusaamatu hagi esitamise sisuline vajadus. Kostjad

võtsid hagi koheselt õigeks ja leiavad, et nad ei ole oma käitumisega

andnud mingit põhjust hagi esitamiseks.

Kostjatele arusaadavalt on vaidlus küsimuses, kas nimetatud korteriomand

kuulub Ü.A.-le või mitte. Hagi lisast 6 (Ü.A. 8. jaanuari 2025 e-kiri) nähtub,

et koos e-kirjaga esitati notarile ka xxxxxxxxxx asuva korteri omandamise

dokument. Kostjad on seisukohal, et sellise dokumendi esitamise järgselt

ei saa tekkida vaidlust selles, et korter kuulub lahusvarana Ü.A.-le.

Kostjatele esitati korteri ostu-müügileping alles koos hagiga. Kui kostjatele

oleks esitatud hagi lisadeks olevad dokumendid ja küsitud kostjate

seisukohta kohtuväliselt, s.o ilma hagi esitamata, oleksid kostjad

aktsepteerinud/tunnustanud hagis esitatud samalaadset nõuet ka ilma

kohtuta.

Kirjeldatud asjaoludel oleks hageja menetluskulude jätmine kostjate kanda

kostjate arvates väga ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu paluvad kostjad

kohtul arvestada menetluskulude jaotamisel tsiviilkohtumenetluse

2-25-5129

seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 ja §168 lg 6 normidega ja hageja peab oma

menetluskulud kandma ise, mistõttu paluvad kostjad jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

Hagejate täiendav seisukoht

4. Hagejad selgitasid, et kohtueelselt ei olnud kostjad nõus tunnistama

korteriomandit Ü.A. lahusvaraks ja ainuomandiks, vaid nõudsid sellest

osa endale. Nii 31. jaanuaril 2025, 5. märtsil 2025, kui veel 25. märtsil

2025 ehk vaid nädal enne hagi esitamist leidis T.A., et korteriomand on

ühisvara, mis kuulub Ando T.A. pärandvarasse ning nõudis sellest enda

osa.

Väide, et kostjad said korteri omandamise lepingust teada alles koos

hagimaterjalide saamisega, ei ole õige, sest Ü.A. saatis selle neile juba

18. jaanuaril 2025.

TsMS § 168 lg 6 sätestatud erandi kohaldamiseks alust ei ole. Kostjad

keeldusid kohtueelselt tunnustamast Ü.A. omandit kõnealusele korterile

ning nõudsid selle jagamist pärandvara koosseisus. Kuna kostjate õiguslik

positsioon oli üheselt selge, oli hagejal kaks varianti: kas jääda kuni 30

aastaks ootama, millal kostjad oma nõuded esitavad, või lahendada

õiguslik ebakindlus tuvastushagiga. Sellises olukorras on ilmne, et

menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda, kuivõrd kostjad on oma

käitumisega põhjustanud vajaduse hagi esitamiseks.

Kostjate täiendav seisukoht

5. Kostjad selgitasid, et enne kohtumenetlust kostjatele mingeid tõendeid

ei esitatud, mille põhjal oleksid kostjad saanud oma otsustuse teha,

kostjatele oli vaid teada hageja paljasõnaline väide tema omandiõiguse

kohta. Pärijatena ei olnud loogiline oma võimalikust pärandvarast lihtsalt

hageja paljasõnalise väite peale loobuda. Juhul, kui hageja oleks esitanud

kostjatele vastavad tõendid, ei oleks me hageja omandiõigusele vastu

vaielnud. Seega ei ole kostjad andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kostjad võtsid hagi kohe õigeks, kuna omandit kinnitavaid tõendeid nägid

kostjad alles tuvastushagi lisadena. Hageja on põhjustanud asjatult

kohtumenetluse.

Kostjad eeldavad, et menetluskulud kannavad hagejad. Kostjad on valmis

kompromissiks, kus kohtukulud (riigilõivu 420 eurot) tasuvad kostjad ja

kohtuvälised kulud kannab iga osapool ise, sh hageja esindaja kulud 1494

eurot 50 senti jäävad hageja kanda. Hagejate poolt esitatud

menetluskulude (esindaja tasu) suuruse osas leiavad kostjad, et reaalselt

peaks kulu olema oluliselt väiksem, kuna tegemist on lihtsa juhtumi ja

hagiga, mis koosneb vaid asjaolude loetelust ja mõnest viitest

seadusesätetele.

Hagejate seisukoht kostjate ettepanekule

6. Hagejad ei nõustunud kostjate ettepanekuga. Väide, et hagejad esitasid

õiguslikku positsiooni kinnitavad tõendid esmakordselt alles koos hagiga,

on ekslik. Keskne tõend on 28. oktoobri 1996 ostu-müügileping, mis

saadeti kostjatele kohtueelselt. Kohtueelselt keeldusid kostjad hageja

2-25-5129

omandit tunnistamast. Hagejatel ei olnud enda õiguste kaitseks muud

võimalust kui kohtusse pöörduda. Hagi õigeksvõtust lähtuvalt tuleb

hagejate menetluskulud jätta kostjate kanda.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

7. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine

on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi

õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS §

444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

8. Kostjad on kohtule 25. aprillil 2025 edastanud avalduse, milles on märkinud, et ta võtavad

hagi õigeks. Kostjate vastusest hagile, milles kostjad võtavad õigeks ja tunnustavad Ü.A.

omandiõigust korteriomandile, nähtub piisaval määral, et kostjate õigeksvõtt on sisuline ega

ole esitatud eksimuse tõttu. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest,

mistõttu rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata. Kohus jätab kohtulahendist välja

põhjendava osa.

9. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust esitada hagi. Praegusel juhul on kostjad andnud põhjuse hagiavalduse

esitamiseks, sest kohtueelselt ei ole kostjad tunnustanud, et korteriomand asukohaga xxxx tn

xxxxxxxxxxxx alevik, xxxxx vald, XXX ei kuulu Ü.A. ja Axxx T.A. ühisvara hulka, see on

Ü.A. lahusvara ning Ü.A. on selle ainuomanik (dtl 51, 54). Ü.A. on kostjad 18. jaanuaril 2025

teavitanud ning edastanud kostjatele korteriomandi ostu-müügilepingu, et tegemist on Ü.A.

lahusvaraga (dtl 57). Hagejad olid sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, seetõttu

jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 29.09.2021 nr 2-14-63261,

p 14). Lisaks tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt

RKTKm 14.04.2021 2-19-10324, p 19). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

11. Hagejad 12. mail 2025 esitatud menetluskuludele nimekirja järgi on hageja

menetluskulud kokku summas 1914 eurot 50 senti, millest 420 eurot on riigilõiv ja hageja

õigusabikulud 1494 eurot 50 senti. Kostjad on nõustunud hüvitama hagejatele hagiavalduselt

2-25-5129

tasutud riigilõivu ning leidnud, et hagejate õigusabikulu peaks olema väiksem kuna tegemist

on lihtsa juhtumiga, mis koosneb vaid asjaolude loetelust ja mõnest viitest seadusesätetele.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja see kulu on põhjendatud.

Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi hinnaga 150 eurot tund, millele

lisandub käibemaks. Hagejad on kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitanud, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased ega ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kohtu hinnangul vastab õigusteenuse hind kohtupraktikas tunnustatud tavapärasele

vandeadvokaadi tunnihinnale.

Hagejatele on osutatud õigusteenust järgnevalt 8 tunni 10 minuti ulatuses:

kuupäev

Teenuse kirjeldus

ajakulu

19.03.2025

Nõupidamine kliendiga

15 min

20.03.2025

Hagiavalduse koostamine tuvastusnõudes

2 tundi

21.03.2025

Hagiavalduse koostamine tuvastusnõudes ja hagi tagamise taotluse

koostamine

4 tundi

25.03.2025

Hagiavalduse koostamine tuvastusnõudes

15 min

27.03.2025

Vastuse koostamine kliendi 26.03.2025 e-kirjale

10 min

28.03.2025

Hagiavalduse koostamine tuvastusnõudes

15 min

8.05.2025

Vastuse koostamine kostjate 25. aprilli 2025 vastusele tsiviilasjas nr

2-25-5129

50 min

9.05.2025

Vastuse koostamine kostjate 25. aprilli 2025. a vastusele tsiviilasjas

nr 2-25-5129

10 min

12.05.2025

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude

nimekirja koostamine ja esitamine Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-

25-5129

15 min

Kohus kontrollis hagejate esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud

menetlusdokumentidele. Kohtu hinnangul ei vasta tööaeg hagejate poolt esitatud

menetlusdokumentide sisule ja mahule. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejad oleks kohtule

esitanud taotluse hagi tagamiseks. Kohus ei ole ka hagi tagamise määrust koostanud. Kohus

on seisukohal, et seetõttu tuleb hagejate esindaja ajakulu vähendada 2 tunni võrra, s.o hagi

tagamise taotluse koostamise aja osas. Ülejäänud menetlustoiminguid on põhjendatud ja

vajalikud. Kohus loeb põhjendatuks hagejate esindaja õigusteenuse osutamiseks kulunud

ajakulu 6 tundi 10 minutit ulatuses, s.o summas 1128 eurot 50 senti (150 x 6 t 10 min x 22%).

Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu on hüvitatavate menetluskulude suurus

toodud koos käibemaksuga.

Kostjatel tuleb hagejatele solidaarselt tasuda menetluskuluna õigusabikulu 1128 eurot 50

senti, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot, kokku 1548 eurot 50 senti.

12. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

2-25-5129

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1548

eurolt 50 sendilt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik