2-25-107554/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-107554

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

MOBIRE EESTI AS hagiavaldus J. N. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

4765,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: MOBIRE EESTI AS, registrikood 10814092,

lepinguline esindaja Ferenc Koso

Kostja: J. N. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MOBIRE EESTI AS hagi J. N. vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista J. N.-ilt (N., isikukood XXX) MOBIRE EESTI AS (registrikood

10814092) kasuks poolte vahel 14.11.2023 sõlmitud rendilepingust nr. 59694 tulenev

põhivõlgnevus 3433,43 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (põhinõudelt 3433,43

eurot) perioodi 16.11.2024 kuni 15.05.2025 eest summas 497,16 eurot, s.o kokku

3930,59 eurot.

3. Mõista J. N.-ilt MOBIRE EESTI AS kasuks välja viivis lepingus sätestatud määras

0,08% päevas arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 3433,43 eurot) alates 16.05.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni

p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o

3433,43 eurot).

4. Jätta menetluskulud J. N. kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 990 eurot ning mõista

nimetatud summa J. N.-ilt MOBIRE EESTI AS kasuks välja.

2-25-107554

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5

kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. MOBIRE EESTI AS esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3755,32 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 19.03.2025 kättetoimetamisportaali kaudu.

Võlgnik J. N. esitas 25.03.2025 nõudele vastuväite. Kohtule esitatud vastuväite kohaselt

soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtule 29.04.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3433,43 euro

ja sissenõutavaks muutunud viivise 329,96 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes.

2-25-107554

Hagi kohasel MOBIRE EESTI AS rentis vastavalt 14.11.2023 sõlmitud rendilepingule nr.

59694 J. N.-ile sõidukit SKODA KAMIQ reg. nr. XXX. Hageja andis sõiduki vastavalt

lepingule kostja kasutusse ja kostja kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest

lepingujärgseid makseid 439 eurot kuus. Kostja ei tasunud hagejale kokkulepitud

rendimakseid ja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees, mistõttu ütles hageja

lepingu üles 17.12.2024. Kuna kostja sõidukit vabatahtlikult hagejale ei tagastanud, oli

hageja sunnitud ise selle enda valdusesse tagasi võtma. Tulenevalt kostjale esitatud

arvetest perioodil 01.11.2024 kuni 21.01.2025 on kostjal hageja ees põhivõlgnevus

summas 3433,43 eurot. Rendilepingu üldtingimuste punktis 5.9 on pooled kokku leppinud

viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,08 % iga viivitatud päeva eest. Seega

nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi 16.11.2024 kuni

29.04.2025 eest kokku summas 329,96 eurot. Samuti nõuab hageja vastavalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja lepingu alusel kostjalt tasumata põhivõla summalt (3433,43

eurot) viivise tasumist alates 30.04.2025 iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni lepingulise viivise määraga 0,08% päevas.

3. 30.04.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale

kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS

§ 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole

kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja

kohtumääruse kostjale kätte KÄPO kaudu 30.04.2025. TsMS § 394 lg 5 alusel hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates,

hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seega

möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 14.05.2025. Kostja hagile

vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi

tuleb rahuldada.

5. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3).

6. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või

tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

2-25-107554

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

7. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

9. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

10. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (3 h x 120 = 360 eurot). Esindaja

tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: materjaliga

tutvumisele, kliendiga kohtumisele ja seisukoha kujundamisele; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS § 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 630 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 990 eurot (630+360). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse.

11. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-25-107554

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik