2-25-6108/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-6108

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu avaldus I.

S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Ridaküla tn 18

korteriühistu (rk 80025540; Ridaküla 18-48,

31024, Kohtla-Järve)

vandeadvokaat Roman Golovenko (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ; e-post XXX

I. S. (ik XXX; elukoht: XXX; e-post:

XXX,XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista I. S.lt Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu kasuks võlg 918

(üheksasada kaheksateist) eurot 27 senti, millest põhinõue on 833,18 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 85,09 eurot.

3. Välja mõista I. S.lt Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu kasuks viivis alates

22.04.2025. a kuni põhinõude (833,18 euro) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Menetluskulud jätta I. S. kanda.

4.1 Välja mõista I. S.lt Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 300 (kolmsada) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu esitas 22.04.2025. a. Viru Maakohtule

avalduse I. S. vastu võlgnevuse nõudes.

Avaldaja palub I. S.lt Kohtla-Järve linn, Ridaküla tn 18 korteriühistu kasuks välja mõista

-

võlgnevus summas 918,21 eurot (s.o põhinõue 833,18 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 85,03 eurot);

-

viivis alates 22.04.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub avaldaja jätta I. S. kanda ja välja mõista puudutatud isikult avaldaja

menetluskulude katteks 300 eurot (sellest esindaja kulud 244 eurot, 50 eurot riigilõiv

ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud 6 eurot).

1.1 Avalduse kohaselt on I. S. XXX korteriomanik ja Kohtla-Järve linn, Ridaküla tn 18

korteriühistu liige.

Korteriomanikul on tekkinud võlg korteriühistu ees.

Seisuga 1.04.2025.a. on puudutatud isiku võlg (põhivõlg) tasumata kommunaalteenuste arvete

eest 833,18 eurot ja viivisevõlg sama kuupäeva seisuga 85,03 eurot. Korteriühistu on

korteriomanikule esitanud igakuiselt arved tarbitud kommunaalteenuste ja osutatud teenuste

eest, kuid neid ei ole korrektselt tasutud.

Võlgnevus koosneb ajavahemikul veebruar 2021 – märts 2025 avaldaja poolt esitatud, kuid

puudutatud isiku poolt maksmata jäetud arvetest.

Korteriühistu juhatuse liige on korduvalt suhelnud korteriomanikuga võlgnevuse suhtes ning

andnud täiendavaid tähtaegu ja edastanud meeldetuletusi, kuid arved on jätkuvalt tasumata

ning võlgnevus suureneb.

1.2 Põhikirja p. 4.2.1., 4.2.6. ja 4.2.7. kohaselt on korteriühistu liige kohustatud täitma

põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude

katteks sihtotstarbelisi makseid (ka makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu

kasutatavate kommunaalteenuste eest) s.h tasuma kütte eest lähtudes korteri üldpinnast) ning

maksetega viivitamisel tasuma viivist.

Korteriomanikule tasumiseks esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid

ning korteriomanike poolt tasumisele kuuluvad summad.

Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad üldkoosoleku otsustest,

korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest.

I. S.le esitatud arvetel kajastuvad järgmised kululiigid: maja hooldus, vesi- ja kanalisatsioon,

vee soojendamine, küte (kaudsed kulud), gaas, üldvesi, kindlustus, gaas, prügivedu, üldelekter,

remondifond.

Maja hooldus, remondifond, kindlustus arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast (korteriomandi

üldpind on 48,9 m²). Tariife kinnitab üldkoosolek (aluseks on KrtS § 40 lg 1, KrtS § 41 lg 1 ja

põhikirja p-d 4.2.6, 4.2.6.5, 7.2.5). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o

korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja

elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu

majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

05.10.2020 üldkoosolekul kinnitati 2020-2021 aasta majanduskava. Majanduskavast nähtub, et

aastane majandamiskulude suurus kokku on 0,40 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud,

hoolduskulud, kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,50 eurot/m². Kuni 2024. aastani

hooldustasu suurust ei muudetud.

KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava,

kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni.

06.08.2024 üldkoosolekul kinnitati 2024-2025 aasta majanduskava. Majanduskavast nähtub, et

aastane majandamiskulude suurus kokku on 0,51 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud,

hoolduskulud, kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,70 eurot/m².

Vesi- ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte (kaudsed kulud), gaas, üldvesi, gaas, prügivedu

– nende teenuste arvestamise aluseks on mõõturite näidud ja/või kehtivad kommunaalteenuste

tariifid.

1.3 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik

viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Korteriühistu on viivist arvestanud kooskõlas viidatud sättega ning põhivõlgnevusele

lisandunud (so sissenõutavaks muutunud) viivise summa on 01.04.2025. a seisuga 85,03 eurot.

Lähtudes ülaltoodust esitab avaldaja puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud viivise

tasumise nõude summas 85,03 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Avaldaja palub korteriomanikult välja mõista lisaks põhinõudele ja sissenõutavaks muutunud

viivisele veel viivise TsMS § 367 alusel alates 22.04.2025 kuni põhinõude (s.o 833,18 eurot)

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses.

2. Kohus saatis I. S.le avalduse koos lisadega ning ja andis tähtaja kirjaliku vastuse

esitamiseks. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest

arvates kirjalikult vastama. Avaldus koos lisadega on I. S.le isiklikult kätte toimetatud

25.04.2025.a., kuid kohtu määratud tähtajaks puudutatud isik vastust ega vastuväiteid

korteriühistu nõudele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud ühistu liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I. S. XXX (registriosa nr XXX) korteri omanik (dtl 22-

23).

Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmed

kõik elamu korterite omanikud sellekohast avaldust esitamata.

Seega on I. S. Kohtla-Järve linn, Ridaküla 18 korteriühistu liige ja kohustatud järgima

liikmetele seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud kohustusi.

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Korteriühistu põhikirja (dtl 8-21) p 3.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik

korteriomanikud. Korteriomanikud on kohustatud tasuma majapidamise jooksvate kulutuste

katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 4.2.6); tasuma

viivist 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 4.2.7).

Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 22-23), mille kohaselt on I. S. kantud

kinnistusraamatusse XXX korteri (registriosa nr XXX) omanikuna.

Kliendikaardist (dtl 25-27) ja käibeandmikust (dtl 28-39) nähtuvalt on perioodil jaanuar 2020-

märts 2025 esitatud arvete ja laekumiste andmetele tuginedes võlg osutatud/tarbitud teenuste

eest 833,18 eurot ja viivisevõlg 85,03 eurot. Käibeandmikul on kajastatud korteriomanikule

esitatud arved, osutatud teenused kululiikide kaupa, tariifid ja tasumisele kuuluv summa.

05.10.2020 üldkoosolekul kinnitati 2020-2021 aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt on

majandamiskulude suurus 0,40 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud, hoolduskulud,

kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,50 eurot/m² (dtl 40). Avaldaja selgituse kohaselt kuni

2024. aastani hooldustasu suurust ei muudetud.

06.08.2024 üldkoosolekul kinnitati 2024-2025 aasta majanduskava. Majanduskava kohaselt on

majandamiskulude suurus 0,51 eurot/m² (sh halduskulud, heakorrakulud, hoolduskulud,

kindlustus) ja remondifondi suurus on 0,70 eurot/m² (dtl 41).

Seisuga 1.04.2025.a on puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees 833,18 eurot, millele

lisandub viivis 85,03 (dtl 24-39).

Korteriühistu palub I. S.lt välja mõista:

-

kommunaalteenuste võlg perioodi eest veebruar 2021-märts 2025 833,18 eurot;

-

perioodi veebruar 2021-märts 2025 sissenõutavaks muutunud viivis;

-

viivis TsMS § 367 alusel alates 22.04.2025.a (avalduse kohtule esitamisest) VÕS § 113

kohaselt kuni põhinõude tasumiseni;

-

menetluskulud 300 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 6 eurot dokumentaalse tõendi

saamise kulu, 244 eurot õigusabikulu).

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Avaldaja nõuab I. S.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud

talle esitatud arved tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine.

Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud

korteriomaniku vastu.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS

§ 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude

tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab I. S.lt välja 918,27 eurot (sellest põhinõue

ajavahemiku veebruar 2021-märts 2025 eest 833,18 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis

sama ajavahemiku eest 85,09 eurot) ja lisanduva viivise ning jätab korteriomanike kanda

menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, 6 eurot

dokumentaalse tõendi saamise kulu, õigusabikulu 244 eurot, kokku 300 eurot.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab puudutatud isikutelt välja solidaarselt avaldaja menetluskulude katteks 300

eurot.

11. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik