3-24-3091/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3091

Haldusasi

J.A kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.A

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamine

09.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.A kaebus osaliselt. Tuvastada, et J.A töötas tootmiskoondises Kiir

perioodil 25.07.198801.07.1994.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.06.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.A (kaebaja) esitas 12.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse pensionistaaži

tuvastamiseks. Arhiivis ei ole säilinud dokumente, mis tõendaksid kaebaja töötamist tootmis-

koondises Kiir aastatel 19871992. Kaebaja soovib tõendada pensionistaaži tunnistaja ütlus-

tega. Vaja on tõendada perioodi 25.05.198801.09.1995. Kaebaja töötas sel ajal tootmis-

koondises Kiir aadressil Tammsaare tee 137 asuvas pesupunktis tellimuste vastuvõtjana. Ta

töötas ka Liivalaia 7 asuvas pesumajas. Kaebaja tegi arhiivi päringu ja sai vastuseks, et

dokumente ei leitud. Kaebaja tööraamat on kadunud. Kaebajal on üks tunnistaja X.X, kes

võttis ta tööle ja oli tema ülemus. Kuna tegemist on väga kaua aega tagasi toimunud

töötamisega, siis kaebaja rohkem tunnistajaid ei leidnud.

3-24-3091

2. Vastustaja selgitas, et kaebaja ei ole pensioniavaldust esitanud, kuid on uurinud

pensionile jäämise võimalust 60-aastaselt. Kaebaja on sündinud 27.01.1966 ja saab 60-

aastaseks 27.01.2026. Staažiõiendist nähtub, et perioodil 12.06.198812.03.1995 ei ole

pensioniõiguslikku staaži tõendatud. Kaebaja töötas enda sõnul tootmiskoondises Kiir, kuid

seda tõendavaid dokumente ei ole ta esitanud ja neid ei ole ka Rahvusarhiivis. Töötamine

perioodil 04.01.198811.06.1988 on arvestatud pensioniõigusliku staaži hulka Lääne-Tallinna

Keskhaigla tõendi alusel ja periood alates 13.03.1995 Tallinna Munitsipaalettevõttes Signaal

töötamise alusel. Kaebaja esitatud arhiivitõendi kohaselt võeti ta tootmiskoondisesse Kiir

tööle 25.07.1988. Töötamise lõpukuupäev on tõendamata. Pensioniõigusliku staaži kohta

peetakse arvestust päeva täpsusega ja staaži sama perioodi eest kahekordselt ei arvestata.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 7 lg 1 järgi on õigus vanaduspensionile

isikul, kes on saanud 65-aastaseks. Kaebaja on sündinud 27.01.1966 ja saab 65-aastaseks

27.01.2031.

4. RPKS § 91 lg 2 sätestab, et isikul on õigus paindlikule vanaduspensionile enne sama

seaduse §-s 7 sätestatud või § 71 lg 6 alusel kehtestatud vanaduspensioniikka jõudmist järg-

miselt:

1) vähemalt 20-aastase pensionistaaži korral kuni 1 aasta;

2) vähemalt 25-aastase pensionistaaži korral kuni 2 aastat;

3) vähemalt 30-aastase pensionistaaži korral kuni 3 aastat;

4) vähemalt 35-aastase pensionistaaži korral kuni 4 aastat;

5) vähemalt 40-aastase pensionistaaži korral kuni 5 aastat.

5. Vastustaja esitatud staažiõiendi (dtl 19) järgi on kaebajal olemas Eestis omandatud

pensionistaaži 32 aastat 9 kuud 20 päeva. Seega selleks, et kaebaja saaks jääda pensionile 5

aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist (60-aastaselt), on tal vaja täiendavalt pensionistaaži

7 aastat 2 kuud 10 päeva. Staažiõiend on koostatud 01.10.2024 seisuga. Kui kaebaja on ka

pärast seda töötanud, siis on ta kogunud täiendavat pensionistaaži, millega arvestada.

6. Praeguses asjas soovib kaebaja tuvastada tootmiskoondises Kiir töötatud aega. Kaebaja

selgitas, et tema tööraamat ei ole säilinud ja arhiivis andmed puuduvad või on puudulikud,

mistõttu puuduvad täpsemad andmed tootmiskoondises Kiir töötamise kohta.

7. Rahvusarhiivi 06.01.2025 arhiiviteatise nr ARP2024-03483 (dtl 110111) andmetel võeti

kaebaja tootmiskoondisesse Kiir tööle vastuvõtja õpilaseks alates 25.07.1988. Samuti kinnita-

vad arhiiviandmed, et kaebaja töötas samas kohas veel ka 1990. a juulis. Muid andmeid

arhiivile üle antud ei ole. Seega saab tuvastada töötamise algusajana 25.07.1988, mis on

hilisem kaebaja taotletud ajast (1987. a, 25.05.1988). Samas puuduvad täpsemad andmed

töötamise aja lõpu kohta. Staažiõiendist nähtub, et kaebaja asus uuele töökohale tööle

13.03.1995, millest võib järeldada, et eelmisel töökohal lõpetas kaebaja millalgi enne seda

aega.

8. Kohus kuulas tunnistajana üle kaebaja endise töökaaslase XXi. Tunnistaja tööraamatust

(dtl 90108) nähtub, et ta asus tootmiskoondisesse Kiir tööle 01.01.1978. Tunnistaja tööleping

lõpetati 17.08.1994 asutuse likvideerimise tõttu, kuid uus tööleping sõlmiti järgmisel päeval

18.08.1994. Tunnistaja selgituste kohaselt võttis pankrotihaldur tema ja meistri uuesti tööle

ning nad pidid valves olema. Teist korda lõpetati tööleping 11.07.1995.

2(3)

3-24-3091

9. Tunnistaja mäletab kaebaja töötamist tootmiskoondises Kiir, kuid ei mäleta täpselt

kaebaja töötamise aega. Kaebaja tuli tööle pärast seda, kui tunnistaja juba töötas

tootmiskoondises Kiir. Kaebaja tööleping lõppes millalgi varem kui tunnistaja tööleping

esimest korda lõpetati, sest tunnistaja töölepingu lõpetamise ajaks olid kõik töölepingud

lõpetatud, kuid kaebaja oli üks viimaseid, kes sellest asutusest lahkus. Tunnistaja mäletamist

mööda oli see 1994. a-l.

10. Kaebaja tunnistas samuti kohtuistungil, et temaga uut töölepingut tootmiskoondises Kiir

ei sõlmitud. Pärast töölepingu lõppemist läks kaebaja 13.03.1995 tööle Tallinna Munitsipaal-

ettevõttesse Signaal koristajana (dtl 125127) ja 17.05.1995 tööle Nõmme Kinnisvarahoolduse

Munitsipaalettevõttesse haljastusgrupi töötajana (dtl 119120, 123124, 128).

11. Seega peab kaebaja töötamise lõpp jääma 1994. a-sse 17.08.1994 kuupäevast

varasemasse aega, tõenäoliselt 1994. a keskpaika.

12. Tunnistaja kinnitas, et kaebaja töötas asutuses järjepidevalt, vahetusid vaid pesupunktid,

kus ta konkreetsel ajal töötas.

13. Tunnistaja märkis, et ta ei mäleta täpsemalt ühtegi teist samas kohas töötanud isikut või

on need juba suure tõenäosusega surnud. Ka kaebaja kinnitas, et ta ei oska ühtegi teist

tunnistajat nimetada. Seetõttu peab kohus praeguses asjas põhjendatuks tugineda vaid ühe

tunnistaja ütlustele (sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži

tõendamise ja arvestamise kord“ (määrus nr 59) § 28 lg 2).

14. Asjas esitatud tõendite ja tunnistaja ütluste alusel on võimalik tuvastada kaebaja

töötamine tootmiskoondises Kiir alates 25.07.1988 kuni 1994. a-ni. Täpset lõpukuupäeva ei

ole võimalik tuvastada. Kohus nõustub vastustajaga, et sellises olukorras saab tugineda

määruse nr 59 § 26 lg-le 1, mis sätestab, et kui pensioniõiguslikku staaži tõendavas

dokumendis on märgitud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava perioodi alguse või lõpu

aasta, kuid ei ole märgitud kuud ja kuupäeva, loetakse selle perioodi alguse või lõpu

kuupäevaks vastava aasta 1. juuli. Sellest sättest lähtudes tuvastab kohus kaebaja töötamise

lõpuajana tootmiskoondises Kiir 01.07.1994.

15. Arvestades kaebuses toodud kuupäevi, loeb kohus kaebuse rahuldatuks osaliselt. Kohus

tuvastab kaebaja töötamise tootmiskoondises Kiir perioodil 25.07.198801.07.1994.

16. Kumbki menetlusosalistest ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega menetlus-

kulu dokumente esitanud, seetõttu jätab kohus menetlusosaliste võimalikud menetluskulud

nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)