2-25-3899/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

15. mai 2025. a

Tsiviilasja number

2-25-3899

Tsiviilasi

M. S. hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. S. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kostja A. S. (isikukood XXX, e-post: XXX)

Kohtuistung

13. mai 2025

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M. S. ja A. S. abielu, mis on registreeritud 16. mail 1998. a Tallinnas.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

1. Harju Maakohtu menetluses on M. S. hagi A. S. vastu abielu lahutamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud pöördumatult juba üle 20 aasta tagasi.

Kostja ei ole nõus kohtuväliselt lahutama. Hageja ei soovi abielu jätkata.

2. Kostja vaidles 13.05.2025 istungil lahutamisele vastu. Kostja leidis, et abielusuhted ei ole

lõppenud. Lähedussuhteid ei ole olnud vähemalt kolm aastat, kuid pooltel on ühine

majapidamine ning kantakse ühiselt kulusid. Lahutamine ei ole kostja hinnangul põhjendatud

2-25-3899

ka seetõttu, et pooltel on varalised vaidlused ja lahutuse korral soovib hageja kostja ühisest

elamisest välja tõsta.

Hageja kinnitas, et ei soovi abielu jätkata. Leppimisaega ei soovi. Hageja loobus täpsustas

istungil, et ei soovi hetkel perekonnanime vahetada, soovib hiljem võtta oma kõige esimesena

kantud perekonnanime.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri andmete

kohaselt 16.05.1998 Tallinnas. Kostja on vaielnud abielu lahutamisele vastu põhjendades, et

pooltel on ühine majapidamine ning varalised vaidlused. Hageja abielusuhete jätkamist ei

soovi. Hageja ei soovi leppimisvõimalust.

Kohus leiab, et abielu tuleb lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, on abielu jätkamine

võimatu. Abielusuhete jätkamiseks on vaja mõlema abikaasa tahet. Kohus ei saa oma

otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Kohtu hinnangul ei ole esiletoodu pinnalt alust

arvata, et poolte abielusuhete taastamine on võimalik. PKS § 67 toodud eeldused abielu

lahutamiseks on seega täidetud.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte

menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

5. Kohus selgitab täiendavalt, et kui kostjal on soov reguleerida abikaasade ühise eluaseme

kasutust vastavalt perekonnaseaduse § 68 lg-le 1, siis tuleb selleks esitada kohtusse

nõuetekohane hagi ning tasuda nõudelt ka riigilõiv. Taolist nõuet ei saa käsitleda

menetlusliku taotlusena, mida kohus saaks ilma vastava hagi olemasoluta praeguses

menetluses läbi vaadata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

Kohtunik

2(2)