2-24-2825/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2825

Kohtuasi

X.B ja Y.Z kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi tegevuse

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I (vastustaja I): X.B (isikukood XXX)

Avaldaja II (vastustaja II): Y.Z (isikukood XXX)

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): Tallinna

kohtutäitur Kaire Põlts, seaduslik esindaja kohtutäituri abi

Tõnu Kala

Puudutatud isik II (sissenõudja): Aktiva Finance Group

OÜ (registrikood 10746479)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.03.2024 määrus jätta muutmata.

2. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts kanda.

4. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-2825

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.B (avaldaja I) ja Y.Z (avaldaja II) esitasid 19.02.2024 Harju Maakohtule kaebuse

Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi (puudutatud isik I/kohtutäitur) tegevuse peale, milles palusid

kohustada kohtutäiturit vastama sisuliselt avaldajate 03.12.2023 avaldusele ning tegema

menetlustoimingu täiteasjas nr 194/2015/107 arestitud pärandvarast matusekulude ja

pärandvara inventuuri kulude täitmiseks vastavalt Pärnu Maakohtu 13.10.2023

kohtumäärusele tsiviilasjas 2-23-13059.

2. Avalduse kohaselt suri 13.12.2022 avaldajate isa Q. 05.06.2023 edastas kohtutäitur

avaldajatele rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 194/2015/107, milles viidati

avaldajatele kui Q pärijatele ning anti teada, et eeltoodud täiteasjas esitatud võlanõuete

täitmiseks esitas kohtutäitur Q pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute

tagasivõtmise väljamaksete tegemise avalduse kohtutäituri/sissenõudja kasuks AS-le

Pensionikeskus IFS § 64 lg 11 alusel. Kohtutäitur teavitas, et toimingu tulemusena on

laekunud kohtutäituri kontole 2258,75 eurot.

3. Kuna avaldajatel oli teadmine, et Ql on vormistatud testament kolmandate isikute kasuks,

pöördusid avaldajad 05.06.2023 notari büroosse, et viia läbi pärimisõiguslikud toimingud.

06.06.2023 edastas notar avaldajatele info, et pärimisregistrist ei ole infot Q testamendi kohta.

20.06.2023 koostas ja tõestas notar notariaalakti pärimismenetluse algatamise avalduse Q

pärimismenetluses, milles pärijad nõudsid ka pärandvara inventuuri läbiviimist ning palusid

pärandvara inventuuri tegijaks määrata kohtutäitur Kaire Põltsi.

4. 01.08.2023 väljastas notar avaldajatele seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse. 13.09.2023

edastas notar avaldajatele Q pärandvara inventuuri nimekirja. Pärandvara inventuuri sisust

ilmnes, et pärandvara kohustuste summa on suurem, kui varade summa (asjad ja õigused) ehk

tegemist on sisuliselt pankrotis pärandvaraga. Pärandvara loetelu p-st 2.2 nähtus, et

pensioniregistri pidaja andmetel on Q nimel avatud pensionikonto nr XXXXXXXXXXXX,

konto saldo 13.12.2022 seisuga on 1082,005 LHV Pensionifond L osakut. Pensionifondi

osakute väärtus 13.12.2022 seisuga oli 2223,91 eurot.

5. 14.09.2023 esitasid avaldajad Harju Maakohtule Q pärandvara pankrotiavalduse.

13.10.2023 tegi Pärnu Maakohus tsiviilasjas 2-23-13059 kohtumääruse, millega lõpetas Q

pärandvara pankrotimenetluse pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Määruses märkis kohus, et kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lõikele 2¹, maksab võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara

suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse raugemise tõttu ja pärandvaras on

mingi vara, käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb

pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s

142 nimetatud järjekorras (PankrS § 29 lg 8²).

6. Pärandvara arvelt on hüvitamata matusekuludest 1329 eurot ja inventuuri tegemise kulud

61,40 eurot. 03.12.2023 esitasid avaldajad kohtutäiturile avalduse 05.06.2023 täiteasjas nr

194/2015/107 arestitud pärandvarasse kuuluvast summast teha viivitamata väljamakse

vastavalt PärS § 142 lg 1 p-le 1 ja PankrS § 29 lg-le 8², hüvitamata matusekulude ning pärandi

inventuuri tasumiseks. Vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-tele 1 ja 3 oli kohtutäituril

vastamistähtaeg 30 kalendripäeva ehk hiljemalt 02.01.2024.

2-24-2825

7. 12.01.2024 esitasid avaldajad kohtutäiturile kaebuse, kus palusid vastata 03.12.2023

avaldajate poolt esitatud avaldusele ning teha Q arestitud pärandvarast viivitamata väljamakse

vastavalt PärS §-s 142 lg 1 p-le 1 ja PankrS § 29 lg-le 8² hüvitamata matusekulude ning

pärandi inventuuri kulude katteks.

8. 17.01.2024 edastasid kohtutäituri abid avaldajatele kaks kirja. Kohtutäituri abi Kadri Noor

edastas teate kaebuse läbivaatamisest 25.01.2024 ja kohtutäituri abi Tõnu Kala edastas kirja,

mis oli vormistatud kui vastus laekunud avaldusele. 22.01.2024 vastasid avaldajad

kohtutäituri abi Tõnu Kala 17.01.2024 saadetud kirjale, kus väljendasid, et jäävad 12.01.2024

esitatud kaebuse juurde ning soovivad kaebusele sisulist ja motiveeritud otsust. 06.02.2024 on

kohtutäituri abi Tõnu Kala teinud kohtutäituri otsuse nr 194-2015-107-103, mille

resolutsioonis sedastatakse, et 03.12.2023 avaldus on lahendatud kohtutäituri 17.01.2024

aktiga, mistõttu puudub vajadus kaebajate avalduse lahendamiseks käesoleva otsusega. Antud

otsus on avaldaja poolt kätte saadud 13.02.2024.

9. Avaldajad leiavad, et kohtutäitur on läinud vastuollu IFS § 64 lg-s 11 sätestatuga, ning

arestinud pärandvara enne pärandvara pankroti väljakuulutamist. Kohtutäitur on oma

tegevuses eiranud 13.10.2023 Pärnu Maakohtu poolt avaldatud tsiviilasjas 2-23-13059

sätestatut ning jätnud avaldajatele pärandvarast välja maksmata pärandaja matusekulud ning

pärandvara inventuuri kulud vastavalt PärS §-s 142 lg 1 p-le 1. Lisaks on kohtutäitur eiranud

kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-d 1 ja lg 3 ehk jätnud 03.12.2023 esitatud avaldusele

tähtajaliselt vastamata. 17.01.2024 kohtutäituri abi Tõnu Kala poolt saadetud vastus ei ole

sisuline ega põhjendatud vastus 03.12.2023 avaldajate poolt kohtutäiturile esitatud avalduse

kohta.

Puudutatud isikute seisukohad

10. Sissenõudja avaldusele ei vastanud.

11. Kohtutäitur leidis, et avaldajad vaidlustavad tegelikkuses kohtutäituri 03.02.2024 otsust,

milles omakorda tugineti kohtutäituri 17.01.2024 dokumendis seisukohtadele ja

põhjendustele. Kohtutäitur jäi eelnimetatud dokumentides toodud seisukohtade juurde.

Avaldajad vaidlustavad kohtutäituri tegevust pärandvarasse kuulunud kohustusliku

pensionifondi osakute arestimisel, nõudes kohtutäiturilt pärijatele väljamakse tegemist. IFS §

64 lg 11 tulenevalt on kohtutäituril õigus täitemenetluse läbiviimisel pöörata nõue võlgnikust

pärandaja kohustusliku pensionifondi osakutele võlanõude täitmise eesmärgil. Asjaolu, et

pärandajad esitasid 14.09.2023 Pärnu Maakohtule Q pärandvara pankrotiavalduse, mis

lõpetati 13.10.2023 raugemisega, ei oma antud täiteasjas tähtsust, sest kohtutäituril on õigus

pärandvarale täitemenetluse käigus sissenõuet pöörata, kuna pärandaja vara suhtes käis

täitemenetlus alates 2015. Seega ei ole kaebuse viide nimetatud IFS sättele asjakohane. Pärnu

Maakohtu 13.10.2023 määrusega ei ole kohtutäiturile pandud ühtegi kohustust pärijate ees.

Võlgniku (käesoleval ajal pärandaja) eluajal ei olnud tema muu vara arvel selle ebapiisavuse

tõttu võimalik võlanõuet täita ega pöörata sissenõuet pärandajale kuuluvatele kohustusliku

pensionifondi osakutele, millised muutusid arestitavaks alles pärast võlgniku surma. Ühtlasi ei

lõpe pärandaja tsiviilõiguslikud võlanõuded (täitedokumendist, Tallinna Ringkonnakohus

otsusest nr 2-13-6250 tulenevad sissenõudja nõuded, nagu ka kohtutäituri täitekulude nõuded)

tema surmaga, vaid kehtivad edasi seadusega sätestatud korras. IFS § 64 lg 11 alusel

pensionifondi osakute tagasivõtmine tähendab täitemenetluses nende eest rahalise väljamakse

tegemist kohtutäiturile ning ühtlasi nende vastavas ulatuses arestimist ja realiseerimist. TMS §

65 lg 1 sätestab, et arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale. Sama

§-i lg 2 sätestab, et arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel

2-24-2825

seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 276 lg 1

sätestab, et asja võib pandiga (pandiõigusega) koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant

on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole

kohaselt täidetud. Seeläbi omandasid kohtutäitur ja sissenõudja arestipandiõiguse võlgniku

pärandvarasse kuuluvatele kohustusliku pensionikindlustuse osakutele, mis on eesõigustatud

nõue võrreldes tavapäraste võlausaldajatega. Seega oli kohtutäitur õigustatud pöörama

sissenõude pärandaja kohustusliku pensionifondi osakutele. Kohtutäitur on teinud võlanõude

ja täitekulude katteks väljamakse 28.06.2023. Samuti ei oma käesolevas täiteasjas tähtsust

asjaolu, et avaldajatele väljastati 01.08.2023 pärimistunnistus, kuivõrd PärS § 3 lg 1 kohaselt

avaneb pärand isiku surma korral ning § 4 lg 1 järgi pärandi avanemisel läheb pärand üle

pärijale. Pärandi üleminek pärijale ei eelda seega täiendavate formaalsuste täitmist, sh

pärimistunnistuse väljastamist. Pärandaja suri 13.12.2022 ning kuivõrd pärijad ei ole pärandist

loobunud, on neil olnud õigus pärijatena tegutseda juba enne pärimistunnistuse väljastamist.

Ühtlasi, kui pärijad said kohtutäituri 05.06.2023 akti kohustusliku pensionifondi osakute

tagasivõitmise akt kätte 05.06.2023, siis pidanuks avaldajad nimetatud akti vaidlustama

hiljemalt 17.06.2023. Seega on avaldajad TMS § 217 lg 6 alusel võlgniku õigusjärglastena

ühtlasi kaotanud õiguse vaidlustada pärandvarasse kuuluvate kohustusliku pensionifondi

osakute arestimise akti. Lisaks, PärS § 142 lg 1 sätestab asjaolu, et pärast inventuuri tegemist

täidetakse pärandvaraga seotud kohustused nimetatud sättes toodud järjekorras. Seega ei

laiene nimetatu enne pärandvara inventuuri, täitemenetluse käigus täidetud kohustustele.

Pärandvara arvel täideti võlakohustused enne pärandi inventuuri läbiviimist (pärandi

inventuur lõppes 12.09.2023, kohtutäituri koostas pärandaja pärandvarasse kuulunud

pensionifondi osakute arestimise aktid 25.05.2023). Ühtlasi sätestab PärS § 130 lg 1, et pärija

kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei

piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Seega ongi pärandvara

ebapiisavuse arvel pärandaja matusekulude kandjaks pärija(d), mitte kohtutäitur. Avaldajate

nõue kohustada kohtutäiturit vastama sisuliselt 03.12.2023 avaldajate poolt esitatud

avaldusele, on põhjendamatu, sest nimetatud avaldusele on juba enne kaebuse esitamist

sisuliselt vastatud. Avaldajate nõude rahuldamiseks puudub alus. Pärnu Maakohtu poolt

13.10.2023 tsiviilasjas 2-23-13059 tehtud kohtumäärus ei kohusta kohtutäiturit nimetatud

toimingu tegemiseks, ka ei ole kohtutäiturilt midagi välja mõistetud ning kohtutäituri otsusele

kaebuse esitamisel ei ole võimalik kohustada kohtutäiturit kaebuses toodud rahaliste

väljamaksete tegemiseks, kuna toodu oleks käsitletav täitemenetluse korraldamisena (TMS §

3 lg 1).

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohus rahuldas 27.03.2024 määrusega avalduse ning kohustas kohtutäiturit

avaldajate 03.12.2023 kaebust läbi vaatama. Menetluskulud jättis kohus kohtutäituri kanda

ning mõistis kohtutäiturilt avaldajate kasuks menetluskuluna välja 15 eurot.

13. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TMS § 217 lg-le 1, § 218 lg-le 1, §

477 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 2-16-12972 väljendatud seisukohtadele, mille kohaselt

kui on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil

põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule,

kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne

menetlus.

14. Kohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et: 1) Q suhtes oli algatatud täitemenetlus nr

194/2015/107 täitur Kaire Põlts täiteasjas; 2) 13.12.2022 suri avaldajate isa Q; 3) 05.06.2023

edastas kohtutäitur Kaire Põlts avaldajatele teate võlgniku pärandvara (kohustusliku

2-24-2825

pensionifondi osakute) arestimisest, mille tulemusena laekus kohtutäituri kontole rahasumma

2258,75 eurot (dtl 4); 4) 20.06.2023 koostas ja tõestas notar Triin Lekk notariaalakti

pärimismenetluse algatamise avalduse Q pärimismenetluses, milles pärijad nõudsid ka

pärandvara inventuuri läbiviimist ning palusid pärandvara inventuuri tegijaks määrata

kohtutäitur Kaire Põltsi (dtl 10-12); 5) 01.08.2023 väljastas notar Triin Lekk avaldajatele

seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (dtl 15-16); 6) Tallinna notar Triin Lekk 21.06.2023

pärandvara inventuuri määramise otsuse alusel viis Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts läbi

13.12.2022 surnud Q pärandi inventuuri; 7) Pärandvara loetelust punktis 2.2 nähtub, et

pensioniregistri pidaja andmetel on Q nimel avatud pensionikonto nr XXXXXXXXXXXX,

konto saldo 13.12.2022 seisuga on 1082,005 LHV Pensionifond L osakut. Pensionifondi

osakute väärtus 13.12.2022 seisuga oli 2223,91 eurot (dtl 18-25); 8) 14.09.2023 esitasid

avaldajad kohtule Q pärandvara pankrotiavalduse; 9) Pärnu Maakohus 13.10.2023 määrusega

tsiviilasjas 2-23-13059 lõpetas Q pärandvara pankrotimenetluse pärandvara suhtes pankrotti

välja kuulutamata, raugemise tõttu. Määruses märgib kohus, et kui kohus on jätnud ajutise

halduri nimetamata vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lõikele 2¹, maksab võlgniku

pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse

raugemise tõttu ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 8 nimetatud

ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks pärandvara

arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras (PankrS § 29 lg 8²) (dtl 27-

28, sama 34-35).

15. Kohtutäitur leiab oma vastuses, et avaldajad vaidlustavad tegelikkuses kohtutäituri

03.02.2024 otsust, milles omakorda tugineti kohtutäituri 17.01.2024 dokumendis

seisukohtadele ja põhjendustele. Kohus märkis, et täitur on eksinud kuupäevaga, kohus saab

aru, et täitur on pidanud silmas 06.02.2024 dokumenti.

16. Kohus märkis, et täituri tegevus avaldajate 12.01.2024 kaebuse läbivaatamisest ei ole

olnud kooskõlas seadusega. Kohtutäituri abid on teinud sama kuupäevaga kaks vastandlikku

otsustust: 17.01.2024 edastas kohtutäituri Kaire Põlts abi Kadri Noor avaldajatele teate

kaebuse läbivaatamisest 25.01.2024 (dtl 45), samal päeval aga on kohtutäituri abi Tõnu Kala

edastanud avaldajatele kirja, mis on vormistatud kui vastus laekunud avaldusele ja milles on

palutud pärijate seisukohta, kas pärijad jäävad oma 12.01.2024 esitatud kaebuse juurde või on

nõus sellest loobuma, kuna käesoleva vastusega on pärijate 03.12.2023 avaldus lahendatud

(dtl 47-49). Kohus leidis, et täituri abi Tõnu Kala tegevus, kus ta teatab 17.01.2024 kaebuse

lahendamisest, ei ole kooskõlas TMS § 217 lg-ga 4, mille kohaselt kohtutäitur teatab

menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja vähemalt kolm tööpäeva enne kaebuse

läbivaatamist. Praegusel juhul on täitur vaadanud kaebuse sisuliselt läbi avaldajatele eelnevalt

kaebuse läbivaatamisest teatamata. Täituri abi tegevus on arusaamatu olukorras, kus teine

täituri abi on samal päeval andnud teada kaebuse läbivaatamise aja.

17. 22.01.2024 vastasid avaldajad kohtutäituri abi Tõnu Kala 17.01.2024 saadetud kirjale, kus

väljendasid üheselt seisukohta, et jäävad 12.01.2024 esitatud kaebuse juurde ning soovivad

kaebusele sisulist ning motiveeritud otsust (dtl 50). Seetõttu on arusaamatu ja seadusega

vastuolus täituri abi edasine tegevus, milles ta teatab 06.02.2024, et on teinud kohtutäituri

otsuse nr 194-2015-107, mille resolutsiooni kohaselt on selgitatud kaebuse esitajatele, et

nende 03.12.2023 avaldus on lahendatud kohtutäituri 17.01.2024 aktiga, mistõttu puudub

vajadus kaebajate avalduse lahendamiseks käesoleva otsusega (dtl 53-55). Seetõttu ei

nõustunud kohus ka täituriga, et avaldajad on tegelikult vaidlustanud täituri 06.02.2024 otsust.

18. Kõike eelnevat arvesse võttes leidis kohus, et kaebajad on teinud kõik endast oleneva, et

läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ja avaldajad said esitada kohtule kaebuse kohtutäituri

2-24-2825

tegevusele kaebuse. Kuna kohtu hinnangul ei ole selgelt arusaadav, millise kuupäevaga on

teinud kohtutäitur avaldajate 03.12.2023 avaldusele otsuse (mida avaldajatel oleks olnud

võimalik vaidlustada), siis rahuldas kohus avaldajate avalduse ning kohustas kohtutäiturit läbi

vaatama avaldajate 03.12.2023 kaebust.

19. Kohus märkis, et avalduses esitatu põhjal võib esialgselt järeldada, et täituri tegevus

matusekulude ja inventuuri tegemise kulude hüvitamata jätmisel ei ole olnud õiguspärane.

Avaldajad toovad välja, et pärandvara arvelt on hüvitamata matusekuludest 1329 eurot ja

inventuuri tegemise kulud 61,40 eurot. Avaldajad leiavad, et kohtutäitur on läinud vastuollu

IFV § 64 lg 11 sätestatuga ning arestinud pärandvara enne pärandvara pankroti

väljakuulutamist. Kohtutäitur on oma tegevuses eiranud Pärnu Maakohtu 13.10.2023

tsiviilasjas 2-23-13059 avaldatut ning jätnud pärandvarast välja maksmata pärandaja

matusekulud ning pärandvara inventuuri kulud vastavalt PärS §-s 142 lg 1 p 1.

20. IFV § 64 lg 11 kohaselt, kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema

pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude

pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi

osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. PärS § 11

lg 1 p 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist täidetakse pärandvaraga seotud kohustused

järgmiselt: esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete

ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud.

21. Kohus ei nõustunud täituriga selles, et pärijad pidanuks vaidlustama 05.06.2023

kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõitmise akti. Nimetatu ei oma käesoleva vaidluse

lahendamisel tähtsust, sest vaidlust ei ole, et Q suhtes toimus täitemenetlus täiteasjas nr

194/2015/107 ja nõude täitmiseks on täituril õigus ka vara arestida.

22. Kohus leidis, et asja lahendamiseks tuleb hinnata, kas täitur sai teha täitemenetluses

võlausaldajale väljamakse enne, kui oli selgunud pärandvara inventuuri ja pärandvara

pankroti tulemus.

23. Täituri selgitus selles, millal on raha võlanõude katteks tasutud, on olnud vastuoluline.

Avaldajatele on täitur 17.01.2024 vastanud, et raha on arestitud ja tasutud võlanõude katteks

mais 2023 (dtl 48). Kui täitur tegi väljamakse juba mais 2023, siis on ta selle teostanud enne

kui teavitas avaldajaid vara arestimisest 05.06.2023. 22.03.2024 selgitas aga täitur, et on

teinud võlanõude ja täitekulude katteks väljamakse võlgnike poolt vaidlustatud summa

(pärandaja II samba osakute eest laekunud summa) osas 28.06.2023. Kui täitur tegi

väljamakse 28.06.2023, siis on ta teinud toimingu (väljamakse) enne, kui on selgunud

pärandvara inventuuri ja pärandvara pankroti tulemus.

24. Täitur teavitas avaldajaid 05.06.2023 aktiga vara arestimisest täiteasjas nr 194/2015/107,

misjärel on avaldajad pöördunud notari poole ja 20.06.2023 koostas ja tõestas notar Triin

Lekk notariaalakti pärimismenetluse algatamise avalduse Q pärimismenetluses, milles pärijad

nõudsid ka pärandvara inventuuri läbiviimist ning palusid pärandvara inventuuri tegijaks

määrata kohtutäitur Kaire Põltsi (dtl 10-12). Tallinna notar Triin Lekk 21.06.2023 pärandvara

inventuuri määramise otsuse alusel viis Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts läbi 13.12.2022

surnud Q pärandi inventuuri. Kohus leidis, et olukorras, kus 21.06.2023 on tehtud pärandvara

inventuuri määramise otsus, oli täituri poolt lubamatu teha 28.06.2023 väljamakse täiteasjas

nr 194/2015/107. Inventuuri ja täitemenetluse läbiviija oli üks ja sama täitur.

2-24-2825

25. 14.09.2023 esitasid avaldajad kohtule Q pärandvara pankrotiavalduse. Pärnu Maakohus

13.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-13059 lõpetas Q pärandvara pankrotimenetluse

pärandvara suhtes pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Määruses märgib kohus, et

kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata vastavalt PankrS § 15 lõikele 2¹, maksab

võlgniku pärija olukorras, kus pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus

lõpetatakse raugemise tõttu ja pärandvaras on mingi vara, käesoleva seaduse § 8¹ lõikes 8

nimetatud ajutise esindaja tasu ning seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks

pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras (PankrS § 29 lg

8²).

26. Avaldajad esitasid 03.12.2023 kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse 05.06.2023 täiteasjas nr

194/2015/107 arestitud pärandvarasse kuuluvast summast teha viivitamata väljamakse

vastavalt pärimisseaduse (PärS) §-s 142 lg 1 p 1 ja PankrS § 29 lg 8², hüvitamata

matusekulude ning pärandi inventuuri tasumiseks, kuid täitur ei ole seda teinud. Kohtu

hinnangul on täituri tegevus matusekulude ning pärandi inventuuri tasumise kulude

hüvitamata jätmisel olnud vastuolus PärS §-s 142 lg 1 p 1 ja PankrS § 29 lg 8². Täitur on

jätnud makse tegemata, kuna ta on 05.06.2023 täiteasjas nr 194/2015/107 arestitud

pärandvarasse kuuluvast summast teinud makse selle täiteasja võlausaldajale.

27. Riigikohus on selgitanud, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale

osas, milles palutakse tagastada pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle

kantud rahasumma. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu

rikastumise sätete alusel. Samas on kolleegium leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise

nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt nt RKTKm, 15.03.2017, 3-

2-1-166-16, p 13; RKTKm 03.10.2013, 3-2-1-105-13, p 19; RKTKm 04.03.2008, 3-2-1-3-08,

p 16). Kohus ei saa käesolevas asjas lahendada avaldajate kaebust täituri kohustamiseks

matusekulude ning pärandi inventuuri tasumise kulude katteks väljamakse tegemiseks enne

kui täitur on teinud 03.12.2023 avalduse lahendamiseks otsuse.

Määruskaebus

28. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta avaldajate kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda.

29. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruses jätnud põhjendamatult

kohaldamata kohtutäituri vastuväidetes esile toodud materiaalõiguse normid, mis on viinud

ebaõige kohtulahendi tegemiseni.

30. Kohtutäitur ei saa nõustuda asjaoluga, et pidi arvestama pärandvara inventuuri ja

pärandvara pankroti tulemusega. Kohtutäitur sai pankroti tulemusest teada alles Pärnu

Maakohtu 25.09.2023 edastatud e-kirjast. Ühtlasi ei ole kohtu poolt täitemenetlusi peatatud.

Pärandvara inventuuri akt valmis alles 21.09.2023. Nimetatud daatumid on selgelt hilisemad,

kui pärandaja II pensionifondi osakute arestimisakt pärijatele edastati ja nad sellest teada said.

31. Kohtutäitur ei saa nõustuda ka kohtu seisukohaga, et pärijate poolt kohtutäituri 05.05.2023

koostatud arestimisakti vaidlustamine ei oma õigusvaidluse lahendamisel sisulist tähtsust.

Kohtutäituri hinnangul omab nimetatud arestimisakti mittevaidlustamine kohtutäiturile

signaali, et pärijad nõustuvad arestimisaktiga sissenõutud summa täiteasjas 194/2015/107

täitmisel olevate võlanõuete katteks täitmisega, mistõttu tegi kohtutäitur väljamakse

täitetoimikust II pensionisamba osakutest laekunud rahast alles 28.06.2023 arvestusega, et

pärijad võivad arestimisakti vaidlustada.

2-24-2825

32. Lisaks ei tulene seadusest, et kohtutäitur pidi ootama pärandvara pankroti ja pärandvara

inventuuri tulemused enne, kui võis väljamakse teha. Väljamakse tegemist said avaldajad

vältida kohtutäituri 05.05.2023 arestimisakti vaidlustamisega.

Menetlusosaliste seisukohad

33. Avaldajad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud kohtutäituri

kanda.

34. Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

35. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

37. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus on teinud

ebaõige kohtulahendi. Siinses asjas pöördusid avaldajad maakohtusse seoses sellega, et

kohtutäitur ei ole sisuliselt lahendanud ja vastanud nende poolt 03.12.2023 kohtutäiturile

esitatud kaebusele. Võttes arvesse, et asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur nimetatud

kaebuse oma otsusega lahendanud oleks, leidis maakohus õigustatult, et avaldus tuleb

rahuldada ning kohtutäiturit kohustada avaldajate esitatud kaebust läbi vaatama.

Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi maakohtu põhjendutega ning neid ei korda.

38. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus lisaks seisukohale, et kohtutäituri

tegevus matusekulude ja inventuuri tegemise kulude hüvitamata jätmisel ei ole olnud

õiguspärane. Maakohus põhjendas oma seisukohta asjas esitatud tõenditest tulenevatele

asjaoludele ning kehtivale õigusele tuginedes. Samas märkis kohus, et tegemist on esialgse

seisukohaga ning kohus ei saa asja sisuliselt lahendada enne, kui kohtutäitur on teinud

03.12.2023 kaebuse lahendamiseks otsuse. Maakohtuga eeltoodus nõustudes ei saa

kohtutäituri tegevuse seaduspärasusele (matusekulude ning pärandi inventuuri tasumise

kulude välja maksmata jätmisega seoses) lõplikku hinnangut anda ka ringkonnakohus, kuigi

määruskaebusest nähtuvalt seda soovitakse.

39. Määruskaebuse kohaselt peab kohtutäitur asjas endiselt oluliseks fakti, et avaldajad on

jätnud vaidlustamata arestimisakti. Ringkonnakohus nõustub ka akti vaidlustamata jätmise

osas avaldatud maakohtu seisukohaga ning seda ei korda, märkides täiendavalt vastuseks

alljärgnevat.

40. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohtutäituri poolt 05.06.2023 koostatud kohustusliku

pensionifondi osakute tagasivõtmise nõude (võlgniku pärandvara arestimise akti) adressaadiks

2-24-2825

märgitud (üksnes) avaldaja I X.B, keda kohtutäitur on nimetanud pärijaks (dtl 4). Seega jääb

ebaselgeks, kas avaldaja II osas on eelnimetatud arestimisakt üldse tehtud. Avaldajate esitatud

väidetest ja tõenditest nähtuvalt nad ennast oma isa pärijateks ei pidanud, kuna teadsid, et

tehtud on testament. Asjaolu, et testamenti pole ja tegemist on seadusjärgse pärimisega, selgus

kohtutäiturilt arestimisakti saamise järgselt notaribüroos läbiviidud pärimismenetluse

tulemusena. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtule arusaadav, mille alusel sai

kohtutäitur 05.06.2023 kindlalt järeldada, et Q pärija(te)ks on just avaldaja I (või mõlemad

avaldajad).

41. Maakohus on kohtutäiturilt ka küsinud, mis võimaldas tal laekunud summade ülekannet

mais, so enne kui oli selgunud, kes on võlgniku õigusjärglased (dtl 71). Kohtutäitur vastas, et

pärandi üleminek pärijale ei eelda pärimistunnistuse väljastamist, pärijad on saanud pärijateks

seaduse alusel olenemata pärimistunnistuse väljastamise ajast ega ole pärandist loobunud (dtl

80). Seega jääb endiselt ebaselgeks, mille alusel määruskaebuse esitaja veendus, et tegemist

on seadusjärgse pärimisega.

42. Kuigi on õige see kohtutäituri seisukoht, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat

tähendust, on uuemas kohtupraktikas sedastatud, et selleks, et teada, kellel on õigus saada

endale pärandvara hulka kuuluvad esemed, tuleb välja selgitada pärimise alus. Pärimise

aluseks on PärS § 9 lg 1 kohaselt seadus või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud

testamendis või pärimislepingus. Pärast pärimise aluse väljaselgitamist tuleb mitme pärija

korral kindlaks määrata nende pärandiosad. Pärimistunnistuse saab võtta pärandiosade

määramisel lähtekohaks (RKTKo, 24.03.2021, 2-18-18277, p-d 16 ja 17). Seega on

pärimistunnistuse olemasolul, sellel märgitud pärija(te) isiku(te)l ning pärandiosade suurusel

siiski (juriidiline) tähendus olemas.

43. Ringkonnakohus selgitab, et pärimisseaduse (PärS) § 165 lg 2 kohaselt viib

pärimismenetluse läbi Eesti notar, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis. Kohtutäiturile

kehtivast õigusest pärimismenetluse läbiviimise pädevust ei tulene. Kohtutäitur saab võlgniku

surma korral täitemenetluse läbiviimisel juhinduda täitemenetluse seadustikus sätestatust.

TMS § 16 lg 1 kohaselt jätkub enne võlgniku surma alanud täitemenetlus tema pärandvara

suhtes, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TMS § 16 lg 2 sätestab, et kui täitetoiming tuleb

teha võlgniku juuresolekul või sellest tuleb talle teatada, määrab kohus sissenõudja avalduse

alusel pärijale ajutise esindaja, kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei

ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja

või testamenditäitja.

44. Eelkirjeldatud ebaselgete asjaolude tõttu on 05.06.2023 kohustusliku pensionifondi

osakute tagasivõtmise nõude (võlgniku pärandvara arestimise akti) väljastamine avaldajale I

(või avaldajatele) vähemalt küsitav ning kaebuse väide, et arestimisakti mittevaidlustamine

annab signaali pärijate nõustumusest aktiga sissenõutud summa täitmisel olevate võlanõuete

katteks täitmisega, asjakohatu.

45. Määruskaebuse väite kohaselt ei pidanud kohtutäitur enne väljamaksete tegemist

arvestama ja ära ootama pärandvara inventuuri tegemise tulemusi. Ringkonnakohus ei nõustu

ka selle seisukohaga.

46. Nimelt sätestab PärS § 135 lg 1, et kui pärija nõuab pärandi inventuuri, võib ta kuni

inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni, keelduda

pärandaja kohustuse ja käesoleva seaduse §-s 133 nimetatud kohustuse täitmisest. PärS § 135

lg 5 sätestab, et kui pärija nõuab pärandi inventuuri, ei või pärija võlausaldajad kuni

2-24-2825

inventuuri tegemiseni, ent mitte kauem kui inventuuri tähtaja lõppemiseni rahuldada oma

pärija vastu suunatud sissenõuet pärandvara arvel. PärS § 142 lg 1 kohaselt täidetakse pärast

inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras

tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise

ning inventuuri tegemise kulud; 2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses

tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud

nõuded; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud.

47. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algatasid avaldajad võlgniku pärimismenetluse

20.06.2023 (dtl 10) ning nõudsid pärandvara inventuuri ja palusid inventuuri tegijaks määrata

kohtutäitur Kaire Põltsi (dtl 11). 12.09.2023 pärandvara nimekirjast nähtuvalt tegi notar

inventuuri määramise otsuse 21.06.2023 (dtl 18). Kuigi ebaselgeks jääb, millal täpselt

kohtutäitur selle otsuse kätte sai, järeldub samast, et selleks kuupäevaks ei saanud olla

varasem kui 21.06.2023 ja hilisem kui 22.06.2023, arvestades, et üleskutsemenetluse teade

pärandaja pärandi inventuuri kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 22.06.2023 (dtl 18).

Selle teate avaldamise kohustus on PärS § 140 lg 2 järgi inventuuri tegijal (kohtutäituril).

48. Kuigi asja materjalidest nähtub vastuoluliselt see, et väljamaksed kohustusliku

pensionifondi osakute tagasivõtmise nõude alusel laekunud summast tehti maikuus 2023 (dtl

48), on kohtutäitur oma viimaste seisukohtade järgi väljamaksed teinud 28.06.2023. Eeldades

selle väite õigsust, on väljamaksed teostatud pärast inventuurinõudest teada saamist ja ajal,

mil pärijatel oli õigus keelduda pärandvara arvel pärimise teel neile üle läinud võlgniku

kohustuste täitmisest ning nende võlausaldajatel keeld pärandvara arvel oma nõudeid

rahuldada. Seda arvestades ei oma asjas tähtsust see, millal valmis inventuuri akt, millal sai

kohtutäitur teada pankrotiavalduse esitamise tulemusest ega seegi, et maakohus ei ole

täitemenetlust peatanud.

49. Kuna maakohtu otsustus, saata avaldajate 03.12.2023 kaebus kohtutäiturile läbi

vaatamiseks, jääb muutmata, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks kohtutäiturilt täitetoimiku

väljanõudmist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

50. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega seotud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel määruskaebuse esitaja

kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad puudutatud isikutel määruskaebemenetluses

menetluskulud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

51. TMS §-st 218 lg-st 3 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1

tulenevalt võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/