3-25-1061/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1061

Haldusasi

P.R-i kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks vastama

kaebaja 13.03.2025 pöördumisele

Menetlusosalised

Kaebaja – P.R

Vastustaja – Kaitsepolitseiamet

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada P.R-i kaebus.

2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

3. Edastada määrus teadmiseks Kaitsepolitseiametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.R (kaebaja) esitas 13.03.2025 Kaitsepolitseiametile (KAPO) pöördumise (digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 12–13), milles selgitas temaga seotud kriminaalasjas tõendite

kogumisega seotud asjaolusid. Eelkõige selgitas kaebaja, et kriminaalasjas on tõendatud

kunstlikult loodud tõendi kasutamine eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teopuudumise

asjaolude tuvastamist Tartu Maakohtus. Kaebaja peab videosalvestiste väärkasutuses

vastutavaks kõiki kriminaalasjas riikliku süüdistuse esitanud ja seda kaitsnud osapooli. Kaebaja

tõi pöördumises välja, et KAPO võib ise tema kirjavahetused välja nõuda ning et on Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks esitanud kaebuse halduskohtusse, kuhu on esitanud ka

kõik kirjalikud dokumendid. Kaebaja soovis KAPO-lt teada, kas PPA turvakaamera salvestisel

olev salvestusaeg vastab seaduslikkuse nõudele.

2. KAPO vastas 27.03.2025 kirjaga nr 218-2 (dtl 16) kaebaja 13.03.2025 pöördumisele, milles

selgitas, et kaebaja esitatud küsimustele vastuse leidmine ei ole KAPO ülesanne. Vastuses on

selgitatud, et kohus on kaebajaga seotud kriminaalasjas hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja on

nende tõendite alusel kaebaja süüdi mõistnud. Kohtuotsus on jõustunud, seega on kõik

kõnealuse kriminaalasja menetlejate ja kohtu poolt kaebaja suhtes tehtud otsused seadusega

kooskõlas.

3. Kaebaja esitas 15.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et KAPO ülesanne

on kaebaja küsimustele vastuse leidmine ning sellest tulenevalt jääb kaebaja oma 13.03.2025

KAPO-le esitatud taotluse juurde. Kaebaja hinnangul ei takista kõnealuse kohtuotsuse jõustatus

kaebaja osutatud küsimuste lahendamist, näiteks eraldivõetuna. Vajadusel palub kaebaja

edastada kohtul kaebaja vaie pädevale asutusele.

4. Tallinna Halduskohus palus 15.04.2025 kohtunõudega KAPO-l selgitada kaebuse aluseks

olevaid asjaolusid, edastades kohtule ka haldusmenetluse materjalid.

5. KAPO edastas 23.04.2025 vastuse kohtunõudele.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud

selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale

ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3). HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt

tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust

tahtest. Kaebuse kohaselt jääb kaebaja enda 13.03.2025 taotluses toodu juurde ning leiab, et

KAPO ülesandeks on vastata kaebaja küsimustele. Seega kohtule arusaadavalt soovib kaebaja,

et KAPO vastaks tema 13.03.2025 pöördumisele. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus

kaebust selliselt, et kaebus on esitatud KAPO kohustamiseks vastama kaebaja 13.03.2025

pöördumisele.

7. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse

kaitseks. Halduskohtus kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid

avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi ning seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest,

samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõigus on üksnes neil

isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebeõiguse eelduseks

on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-

3-1-86-04, p 13; 12.12.2017 määrus asjas nr 3-17-981, p 11).

8. Kohus on tõlgendanud kaebuse nõuet kohustamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel,

millega kaebaja soovib linna kohustamist vastama kaebaja pöördumistele. Kohus selgitab, et

HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks see, et haldusorgani

keeldumine või jätkuv tegevusetus rikub kaebaja õigusi ning haldusorganil on kohustus anda

haldusakt või sooritada toiming. See tähendab, et kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on,

et nõutav haldusakt või toiming ei tohi olla juba välja antud või tehtud.

9. Käesoleva haldusasjas esitatud asjaolude kohaselt pöördus kaebaja 13.03.2025 kirjaga

KAPO poole, milles selgitas kaebajaga seotud kriminaalasjas tõendite kogumise asjaolusid ja

leidis, et kõnealuses kriminaalasjas kasutati kunstlikult loodud tõendeid. Kaebaja selgitas oma

pöördumises, et peab videosalvestiste väärkasutuses vastutavaks kõiki kriminaalasjas riikliku

süüdistuse esitanud ja seda kaitsnud osapooli. Kaebaja soovis teada, kas kriminaalasjas

tõendina kasutatud PPA turvakaamera salvestisel olev salvestusaeg vastab seaduslikkuse

nõudele. Kohtule nähtuvalt on KAPO vastanud kaebaja pöördumisele 27.03.2025 kirjaga,

milles selgitas, et kaebaja esitatud küsimustele vastuse leidmine ei ole KAPO ülesanne. Samuti

on viidatud vastuses KAPO kaebajale selgitanud, et kohus on kaebajaga seotud kriminaalasjas

hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja on nende tõendite alusel kaebaja süüdi mõistnud.

Kohtuotsus on jõustunud, seega on kõik kõnealuse kriminaalasja menetlejate ja kohtu poolt

kaebaja suhtes tehtud otsused seadusega kooskõlas.

10. Kohus selgitab, et kaebaja taotlus on selgitustaotlus märgukirjale ja selgitustaotlusele

vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (edaspidi MSVS) § 2 lg 2 p 1

mõttes. Selgitustaotluse adressaadil on kohustus taotlusele vastata ning isikul on õigus saada

oma pöördumisele vastus (MSVS § 5 lg 1). Kohus selgitab, et kohtulik kontroll

selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu aga vastuse sisulise õigsuse või põhjendatuse

kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum, millisel viisil isiku avaldusele vastata.

Seega puudub isikul õigus esitada konkreetseid nõudmisi vastuse sisu osas (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 07.05.2019 määrus asjas nr 3-19-624, p 6; Tallinna Ringkonnakohtu

05.02.2024 määrus asjas nr 3-23-1996, p 16).

11. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaebaja pöördumine saanud vastatud, seega on

vastustaja kaebaja soovitud toimingu sooritanud ja vastamiskohustuse täitnud. Seetõttu puudub

vastustajal kohustus kaebajale uuesti vastata. Kaebaja ei saa käesoleva kaebuse lahendamisega

nõuda endale meelepäraseid vastuseid ning kohus ei saaks kohustamiskaebust lahendades

2(3)

kohustada vastustajat konkreetse sisuga vastuseid andma. Praegusel juhul nähtub, et vastustaja

ei ole kaebaja pöördumisega sisuliselt tegelemata jätnud ega kaebaja probleeme eiranud, vaid

kaebajale on selgitusi antud. Sealjuures on vastustaja kaebajale selgitanud, et kaebaja esitatud

küsimuse lahendamine ei ole vastustaja ülesanne ning kuna kohus on kaebajaga seotud

kriminaalasjas hinnanud kõiki tõendeid kogumis, nende alusel kaebaja süüdi mõistnud ja otsus

jõustunud, siis on kaebaja suhtes tehtud otsused seadusega kooskõlas. Kohus ei pea selliseid

vastuseid meelevaldseks. Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsust on kohustatud

täitma kõik isikud Eesti Vabariigis (kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) § 409) ning lahendi

jõustumine tähendab muuhulgas seda, et kohtumenetluse käigus on asja lahendav kohus

kontrollinud menetlusosalise toimingute õigsust, hinnanud kohtule esitatud asjaolusid ja

tõendeid ning teinud asja lõpetava lahendi. Ka kriminaalmenetluses tehtud toimingute ja

tõendite lubatavuse üle otsustab kriminaalasja lahendav kohus. Kohtule nähtuvalt on kaebajaga

seotud kriminaalasjas tehtud lahendi, sh ka kohtueelse menetluse ja asjas kohutud tõendite,

õiguspärasust on hinnatud ka kõrgemad kohtuastmed. See tähendab mh seda, et kohtud on

jõudnud järeldusele, et kriminaalasjas tehtud lahend vastab kehtivatele õigusaktidele ning et

kohus on hinnanud ja pidanud tõendatuks kõiki kohtule esitatud asjaolusid õiguspäraselt.

12. Praegusel juhul leiab kohus, et kuna kaebaja pöördumine hõlmas küsimust seoses temaga

seotud kriminaalasjas esitatud tõendite kohta, siis vastustaja on kaebaja tõstatud küsimusi

käsitlenud. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul kaebaja pöördumistega sisuliselt tegelemata

jätnud ega kaebaja probleeme eiranud. Samuti ei ole halduskohus kriminaalasju lahendavate

kohtute suhtes kõrgemaks kohtuastmeks, kuhu kaebaja saab pöörduda, kui ta ei ole rahul tema

suhtes tehtud kohtulahendiga või kohtueelses menetluses tehtud toimingutega. Asjaolu, et

kaebaja ei ole rahul vastustaja vastuse sisuga, ei anna alust vastustaja vastuse vaidlustamiseks

ega ka kohustada vastustajat talle uuesti vastama. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda

endale meelepäraseid vastuseid või seda, et vastustaja vastaks kaebaja selgitustaotlusele tema

soovitud viisil.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja puudub kaebeõigus ning kaebus tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega

sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

15. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja nõude edastada tema 13.03.2025 pöördumine pädevale

asutusele, kuivõrd kohus ei edasta kaebaja eest tema nõudeid teistele institutsioonidele.

Kaebajal on endal võimalus oma taotlused edastada.

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

3(3)