2-24-8880/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei

kaudu

Tsiviilasja number

2-24-8880

Tsiviilasi

R. R. hagi M. V. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1620 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. R. , isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja M. V. , isikukood XXX, elukoht XXX

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada R. R. hagi M. V. vastu osaliselt.

2. Välja mõista M. V. ult (V. , isikukood XXX) elatusraha 180 (ükssada

kaheksakümmend) eurot alates 5. juunist 2024 igakuuliselt R. R. (R, isikukood XXX)

ülalpidamiseks kuni R. R. omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis makstakse

kalendrikuu eest ette.

3. Elatis tuleb tasuda R. R. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS, märkides

selgitusse „elatusraha“.

4. Jätta rahuldamata R. R. hagi M. V. u vastu elatise nõudes perioodi 01.01. –

04.06.2024 eest.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes

kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Tsiviilasi nr 2-24-8880

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Hageja nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik

1. Hageja R. R. on esitanud oma isa M. V. i (V. ) (sünnitunnistus digitoimiku lk 7) vastu

hagi (dtl 10-14) elatise väljamõistmiseks. Hageja jätkab täisealiseks saanuna (02.12.2023)

õpinguid kutsekeskhariduse omandamiseks XXXes (tõend dtl 6) statsionaarsel õppel

elektroonikaseadmete tehniku õppekaval. 2023/2024 õppeaastal on hageja II kursusel,

nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused 650

EUR, ta palub kostjalt välja mõista 180 EUR kuus alates 01.01.2024. Hagejat peab ülal

miinimumpalka teeniv ema R-.R-. ning kuni õpingute lõpetamiseni soovib ta ka isa toetust.

2. Kohus korraldas pärast hagi ja sellele vastuse saamist 19.12.2024 kohtueelistungi

(protokoll dtl 87-95), millel selgitas asjaolusid, nõudis täiendavaid tõendeid ning poolte

nõusolekul lahendas asja kirjalikus menetluses.

Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas

3. Kostja ei tunnista hagi oma kirjalikus vastuses (dtl 22-25) ega kohtueelistungil ning

12.01.2025 menetlusdokumendis (dtl 96-98) hagi ning palub jätta see rahuldamata. Hagejat ei

kasvata üksinda miinimumpalgaga ema, vaid ka tema elukaaslane V. L. . Hageja on

pahatahtlikult eksitanud kohut, märkides varalise seisundi kirjeldusse vaid emal saadaoleva

lapsetoetuse 80 eurot kuus.

4. Hageja on märkinud enda vajaduste katteks ühe kuu kohta 650€, tuues välja

arusaamatult suured summad, mida ei ole faktiliselt tõendatud, muuhulgas

4.1.

Kostja ei pea reaalseks, et igakuiselt kulub 80€ riietele ja jalatsitele, kuna

tegemist ei ole pidevalt kasvava teismelisega.

4.2.

Kostja ei suuda mõista igakuiseid kulusid 40€ hügieenitarvetele.

4.3.

Sideteenuseid saab tunduvalt odavamalt kui 30€ kuus, mis on samuti

põhjendamata kulu.

4.4.

Kulutused toidule 280€ kuus tähendaks seda, et hageja perekonna peale kuluks

toidule 3x280€ ehk 840€ kuus, mis ei ole usutav.

4.5.

Kuna hageja elab koos oma ema ja ema elukaaslasega kostja kaasomandis

olevas korteris, siis ei ole reaalne, et hageja eluasemekulud on 190€ kuus, mis koosneb

vaid kommunaalkuludest, kommunaalkulude kogusumma peaks olema siis 570€kuus.

4.6.

Kostja on maksnud 01.01.2024-16.05.2024 igakuiseid laenumakseid hageja

elukoha eest XXX, 1371,80€ suuruses summas, mis teeb 274,36€ kuus, kuigi

laenulepingu järgi peaks maksma vaid 137,18€ kuus ja teise poole peaks maksma

hageja ema, mida viimane keeldub tegemast (dtl 39-68).

5. Kostjal puudub kindel kuupalk, palk sõltub vastavalt töö laadist ja ajast, mille kohta on

esitatud kokkuvõte 2024.aasta kohta (dtl 99), alates 21.11.2024 on kostja töötu (päevaraha

osas on esitatud tõend (dtl 103-104). Kostjal on mitmeid rahalisi kohustusi, sh laenude

tagasimaksed

5.1.

AS-le LHV Finance (dtl 72, 117-122, laen abikaasalt)

2(6)

Tsiviilasi nr 2-24-8880

5.2.

IPF Digital AS-le (dtl 73)

5.3.

Ferratum Bank PLC-le (dtl 74, dtl 108-109)

5.4.

Bondora AS-le (dtl 75, 105-107)

5.5.

BIGBANK AS-le (dtl 76, 123-130, abikaasa laen)

5.6.

Nordea Bank krediitkaardi tagasimaksed (dtl 100-101)

5.7.

Trustly Group AB väikelaenu maksed (dtl 102)

5.8.

Creditea com.ee-le (dtl 110-112)

5.9.

Omaraha.ee-le (dtl 113-115)

5.10.

Swedbank AS ees olevad kohustused (vt ka p 4.6., dtl 116)

5.11.

Laen abikaasalt (dtl 131)

5.12.

Kostjal on kaks alaealist last – S. V. . , sünd. XXX ja I. V. , sünd. XXX, keda

samuti tuleb ülal pidada ja kellega kostja elab koos (dtl 26-35).

6. Kostja on palunud kohtul kontrollida, kas hageja ema saab tulu XXX korteri

üürimisest, mis väidetavalt temale kuulub.

7. Hageja

on oma täiendavas seisukohas 19.01.2025 (dtl 133-134) ja kohtueelistungil

selgitanud, et ema sissetulek on miinimumpalk, tal on kaks väikelaenukohustust ning poole

osa eluasemelaenust maksab ema kostjale (tõendid dtl 135-181). Ema saab poega toetada

vaid põhjusel, et tema elukaaslane teda majanduslikult toetab, kuid see ei ole püsiv sissetulek.

Hageja esitas lisaks koduinterneti arve ja enda telefoni arve (dtl 182-185), mille kohaselt on

sidekulud üle 35 euro kuus. Samuti lisas hageja jaanuari juuksuriteenuse arve summale 30

eurot (dtl 186-187).

8. Hageja kinnitusel müüb kostja koos hageja emaga XXX korterit, mille järel hageja

väljaminekud suurenevad, sest uus eluase tuleb üürida. Samas saab müügist suurema osa

kostja (79,6%), mis võimaldaks ka elatist maksta. Hageja ema ei ole juba mitu aastat XXX

korteri omanik, tema varasem tulu ei puutu käesolevasse asjasse. Hageja väitel on kooliaegne

praktika lühiajaline ja üldjuhul tasustamata, kui on mõni tasustatud praktika, siis

miinimumpalgaga. Tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, mis peegeldaks rahalist seisu.

9. Lisaks eelnevale kogus kohus omal algatusel elektroonsest kinnistusraamatust tõendi

XXX korteriomandi kohta (dtl 188-194).

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas

ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on

muuhulgas õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna omandab keskharidust või õpib

kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on esitanud

Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tõendi, mis kinnitab tema kutseõpet vähemalt käesoleva

õppeaasta lõpuni.

11. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb ülalpidamiseks

kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist

seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu

3(6)

Tsiviilasi nr 2-24-8880

sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse

suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka

tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-

st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes

alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab

elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse

järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma

kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

12. Seega peab kohus tuvastama asjaolusid kolme eraldiseisva asjaolude kogumi kohta:

hageja vajadused, kostja varaline seisund ja hageja ema kui teise osavõlgniku (vanema)

varaline seisund.

13. Hageja vajadustena

on hagis ja kohtueelistungil väidetud igakuiselt järgmised summad

13.1.

63 eurot eluasemekuludena (kostja nõustus sellega),

13.2.

280 eurot toidukuludena – kostja peab seda liialdatuks, arvestades hageja

kinnitust, et sööb mitmel päeval nädalas kodus ja kutsekoolis on tasuta toit, saab

põhjendatuks pidada 200 eurot

13.3.

30 eurot sidekuludena – hageja on esitanud tõendid teleteenuse ja

mobiiltelefoni kuumaksumuse kohta (dtl 182-185). Nendest nähtub teleteenuste

summa 41 eurot ja hageja mobiiltelefoni arve 15,25 eurot. Kuna teleteenused tuleks

jagada kolme tarbija peale (hageja koos ema ja ema elukaaslasega ehk ca 14 EUR

inimese kohta), siis tuleb 30-eurone kulutus sidevahenditele pidada põhjendatuks

13.4.

40 eurot hügieenitarvetele – hageja on esitanud juuksuriarve 30 eurole (dtl

186-187) ning arvestades juukselõikuse vajadust keskmiselt kord kuus ja lisaks ka

pesemisvahendite kulu, on ka see vajadus põhjendatud

13.5.

30 eurot koolikohustuse täitmiseks – kuna hageja selgitas, et tal on koolis vaja

vihikuid ja/või kirjutusvahendeid, samas tõendeid ta esitanud ei ole, siis peab kohus

keskmisi kirjutusvahendite/vihikute hindu arvestades põhjendatuks 15 euro nõuet kuu

kohta.

Kokku on hageja vajadused kohtu hinnangul eelneva põhjal põhjendatud seega 348 euro

ulatuses kuus.

14. Kostja varalise seisundi

osas saab kohus esitatu põhjal tuvastada, et

14.1.

Kostja keskmine netopalk ühes kuus Soomes (XXX) 2024.a oli 3713 EUR (dtl

99). Puudub info, kas kostja töötab ka tänasel päeval, aga seda kohus eeldab, sest kuigi

kostja väitel kaotas ta töö 21.11.2024, on talle makstud töötasu nii 28.11.2024 kui

12.12.2024. Isegi kui kostja ei tööta, on tema esitatud päevaraha tõendi (dtl 103-104)

kohaselt netopäevaraha töö kaotamisel 70,25 eurot päevas (140,49 : 2) ja seda summat

on kostja õigustatud saama 5 päeva nädalas ehk keskmiselt 21-22 päeva kuus. Kohus

andis eelistungil kostjale tähtaja oma pangakonto väljavõtte esitamiseks alates

01.01.2024, kuid seda nõuet kostja ei täitnud, esitades üksnes eraldiseisvad filtreeritud

väljavõtted palga ja mõnede üksikute väljaminekute (väikelaen, krediidi tagasimaksed)

kohta.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-24-8880

14.2.

Kostjal on kaks temaga koos elavat ülalpeetavat alaealist last, kelle

ülalpidamiskuluna käsitleb kohus PKS § 101 kohast miinimummäära, mis alates

01.04.2024 oli 287.72 eurot lapse kohta ning alates 01.04.2025 301.74 eurot lapse

kohta.

14.3.

Swedbank AS ees olev eluasemelaenukohustus (leping nr 04-495334-EL),

mille kuumakse kokku on kostja enda kinnitusel 2024.a olnud 274.36 eurot (haakuvad

summad ja lepingu nr dtl 39, 61 ja 116) ja laen on antud nii kostjale kui hageja emale,

seega on kostja kohustus 137.18 eurot igakuiselt. Kohus märgib siinkohal, et kui

kostja on tasunud teise poole kuumaksest hageja ema eest, on see tema valik ja

võimalik nõue R-.R-.i vastu, kuid see ei tee tema maksekohustust panga ees

suuremaks;

14.4.

Väikelaenu tagasimaksed Trustly Group AB-le 2024.a kogusummas 3041.08

eurot (dtl 102, kuus seega keskmiselt 253 EUR), mida ei ole küll tasutud igakuiselt ja

mille aluslepingut ei ole kohtule esitatud, kuid milline püsiv kohustus on maksetelt

tuvastatav.

Muude kohustuste osas (AS-le LHV Finance, IPF Digital AS, Ferratum Bank AS, Bondora

AS, BIGBANK AS, creditea.com.ee ja Omaraha.ee) ei ole võimalik esitatu põhjal mõista, kas

ja kui suur on kuumakse, kelle kohustust täidetakse ja kas tegemist on krediidi tagasimaksega

(seda ei saa lugeda otseseks kohustuseks, sest sellele ilmselgelt eelneb krediidi võtmine ehk

raha kasutusse saamine). Kohus kohustas eelistungi järgselt tähtaega andes lisaks konto

väljavõttele kostjat esitama ka kõigi kohustuste aluseks olevad lepingud maksegraafikutega,

millist nõuet kostja täitnud ei ole. Kostja väited, et ta maksab ka abikaasa võetud laene ja

abikaasa on need summad temale üle kandnud, ei ole esitatud konto väljavõttelt seostatavad,

sest väljavõte on esitatud filtreerituna ja summade ülekandmise selgituseks ei ole

laenulepingu rekvisiite, samuti ei haaku 2019.a ega 2020.a ülekanded ega maksete selgitused

tegelike laenusummadega BIGBANK AS-lt ja AS-lt LHV Finance. Seega saab kostja

keskmiseks kuusissetulekuks 2024.a pidada 3713 EUR ja alates 2025.aastast vähemalt 1500

EUR ning väljaminekuteks ca 1000 EUR kuus, millele saab lisada arvestusliku

elatusmiinimumi, mis oli Statistikaameti andmeil 2024.aastal 345.80 EUR. Seega on kostjal

selgelt nii hagi esitamise ajal (juuni 2024) kui ka otsuse tegemise ajal piisavalt vahendeid, et

maksta hageja nõutavat elatist 180 EUR kuus.

15. Hageja ema R-.R-.i varalist seisundit

iseloomustab konto väljavõttelt nähtuvalt (dtl

136-150) temale igakuiselt laekuv palk XXX-st summas 792.05 ja peretoetus 80 eurot.

Regulaarse sissetulekuna ei saa arvestada elukaaslase V. L. u ülekantavaid summasid.

Kuivõrd hageja emal on igal juhul kohustus ka Swedbank AS ees (vt ülalpool p 14.3.)

sarnaselt kostjaga (R-.R-. teeb vastavaid makseid kostjale vähemalt alates septembrist 2024),

on tema varaline seisund hageja suhtes osavõlgnikuna selgelt halvem kui kostjal. Kostja väide

R-.R-.i poolt tulu teenimise kohta XXX korteri üüri näol ei ole leidnud tõendamist, kuivõrd

R-.R-. on kõnealuse korteri juba 2022.aastal võõrandanud.

16. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on nõude suuruse mõttes põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kohus ei rahulda hageja nõuet tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks, sest hageja

on ise eelistungil kinnitanud, et ei pöördunud kostja poole elatise nõudega enne hagi esitamist.

Kui seda tegi hageja eest tema ema, ei saa seda omistada hagejale kui täiskasvanule ja

iseseisvale menetlusosalisele. Kohtupraktika kohaselt on tagasiulatuva elatise nõudmine

(aluseks PKS § 108 lg 1) üldjuhul põhjendatud olukorras, kus kohtuväline nõue tulemust ei

anna. Säte kaitseb kohustatud isikut selle eest, et tagasiulatuvalt elatise nõudmine võiks teda

panna raskesse majanduslikku olukorda. Seega mõistab kohus elatise välja alates hagi

5(6)

Tsiviilasi nr 2-24-8880

esitamisest ehk 05.06.2024 kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe

tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Vastavalt hagis taotletule ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätetele tuleb

elatise tasumine määrata hageja kontole, selgitusega elatisraha. Elatis makstakse PKS § 100 lg

4 järgi iga kalendrikuu eest ette.

17. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (tagasiulatuv elatisnõue jääb rahuldamata), tuleb

menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Liiatigi kohtule teadaolevalt

asjas kulusid kantud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Talviste

Kohtunik

Tln Rkk 09.01.2026 otsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 14.05.2025 otsus muutmata.

2. Jätta M. V. u apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud M. V. u kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6(6)