1-22-312/204 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-22-312

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

14.05.2025

Kohtuasja number

1-22-312

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Ingeri Tamm ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Maksim Žini süüdistuses KarS § 188 lg 2 p

1 ja § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; Valeri Žini süüdistuses

KarS § 188 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi ning Artjom Kornilovi süüdistuses KarS § 188 lg 2

p-de 1 ja 2 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 31.05.2023. a otsus

Apellant

Maksim Žini kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill

(apellatsiooni esitas vandeadvokaat Arvo Suuban)

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Maksim Žin, isikukood: 37801240216;

elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei

ole kohaldatud

prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 31.05.2023. a otsus osas, milles:

1.1.

Maksim Žin tunnistati süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle

karistuseks 4 aastat vangistust;

1.2.

Maksim Žin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõisteti

talle karistuseks 6 aastat vangistust;

1.3.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks

raskemaga, mõistes liitkaristuseks 6 aastat vangistust;

1.4.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 20.–22.07.2021, s.o 3

päeva karistusaja hulka, ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 5

aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust;

1.5.

KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti Maksim Žinilt Viru

Maakohtu 14.01.2022. a määrusega nr 1-22-111 arestitud Maksim Žinile

kuuluv sularaha summas 170 eurot;

1.6.

KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti kuriteo

toimepanemise vahendina Viru Maakohtu 14.01.2022. a määrusega nr 1-22-

1-22-312

111 arestitud Maksim Žini kasutuses olev ja kolmandale isikule O.Ž. ile

kuuluv mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX (VIN-

kood XXX );

1.7.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti Maksim Žinilt välja menetluskuluna kokku

9630,50 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

mõista Maksim Žin KarS § 188 lg 2 p 1 järgi õigeks;

2.2.

tunnistada Maksim Žin süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista talle

karistuseks 1 aasta vangistust;

2.3.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 20.–22.07.2021, s.o 3

päeva karistusaja hulka, ning mõista karistuseks 11 kuud ja 27 päeva

vangistust;

2.4.

KarS § 79 lg 1 alusel vabastada Maksim Žin kui parandamatult rasket

haigust põdev isik temale mõistetud karistuse kandmisest. KarS § 79 lg 3

kohaselt, kui Maksim Žin terveneb enne KarS §-s 82 sätestatud

aegumistähtaja möödumist, võib kohus pöörata karistuse kandmata osa

täitmisele;

2.5.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Maksim Žinilt menetluskuluna Eesti

Vabariigi kasuks välja 2747,70 eurot, s.o:

-

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1812,50 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel toksikoloogiaekspertiisi nr 76I maksumus

123 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1058

maksumusest 6/31 ehk 553 eurot;

-

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 259,20 eurot (sh

käibemaks 43,20 eurot);

2.6.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Maksim Žinil menetluskulud kokku

summas 2747,70 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest;

2.7.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud summas 6879,80 eurot riigi

kanda.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 31.05.2023. a otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Välja mõista Eesti Vabariigilt Maksim Žini kasuks ringkonnakohtus tekkinud

õigusabikulude katteks 300 eurot (sh käibemaks).

6. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta määratud kaitsja tasu 224,40 eurot ja ekspertiisitasu

434 eurot, s.o kokku 658,40 eurot riigi kanda.

7. KrMS § 4081 lg 3 alusel jätta käesolevast kohtuotsusest arvutivõrgus

avalikustamata selle põhiosa punktid 105 ja 106.

1-22-312

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistatavatel ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Menetluse senine käik

1. Viru Maakohtu 31.05.2023. a otsusega tunnistati Maksim Žin süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vastavalt kuue ja

nelja aasta pikkuse vangistusega. Kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel

mõisteti M. Žinile liitkaristuseks 6-aastane vangistus. Eelvangistuses viibitud aega karistusaja

hulka arvestades kuulub M. Žinil kandmisele 5 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmist arvestatakse kinnipidamisasutusse saabumisest. Sama otsusega tunnistati

süüdi ja karistati ka Valeri Žini ja Artjom Kornilovit KarS § 188 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 184 lg

2 p-de 1 ja 2 järgi.

2. Viru Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni M. Žini ja V. Žini kaitsjad. Tartu

Ringkonnakohtu 07.11.2023. a otsusega tühistati maakohtu otsus muu hulgas M. Žinile

mõistetud karistuse osas. M. Žini karistati KarS § 188 lg 2 p 1 järgi 3-aastase vangistusega

ning KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva

ning kandmisele kuulus 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Samuti tühistati maakohtu

otsus osas, millega Maksim Žinilt konfiskeeriti sülearvuti Lenovo IdeaPad 3 17IML05 koos

adapteriga (s/n: PF297AEA) – need tuli kohtuotsuse jõustumisel talle tagastada. Muus osas

jäeti maakohtu otsus muutmata.

3. Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni M. Žini ja V. Žini kaitsjad.

Riigikohus võttis M. Žini kaitsja kassatsiooni menetlusse ning tühistas 14.05.2024. a otsusega

ringkonnakohtu otsuse M. Žini süüküsimuses KarS § 188 lg 2 p 1 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

4. V. Žini ja A. Kornilovi osas edasist menetlust ei toimu, mistõttu leiab nendega seotu

käesolevas otsuses kajastamist vaid ulatuses, mis on vajalik M. Žini süüküsimuse

lahendamiseks.

Süüdistus

5. M. Žini süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema tegeles tahtlikult

alates 11.02.2020 kuni 20.07.2021 koos A. Kornilovi ja V. Žiniga Lääne-Virumaal Tapa

vallas Tamsalu linnas XXX asuvas tootmishoones ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt

varasemale omavahelisele kokkuleppele ning ülesannete jaotusele kanepi ebaseadusliku

kasvatamisega narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele ostis M. Žin koos A. Kornilovi ja V. Žiniga

Tamsalu linnas aadressil XXX asuva tootmishoone ning omandas täpselt tuvastamata ajal ja

kohas kanepi kasvatamiseks vajalikud kanepiseemned. Samal ajavahemikul kohandas M. Žin

koos A. Kornilovi ja V. Žiniga hoone esimese korruse ruumide olustiku kanepi kasvatamiseks

ja edasiseks käitlemiseks sobivaks. Selleks kasutas M. Žin koos A. Kornilovi ja V. Žiniga

talle kuuluvat sõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX , transportides sellega

hoonesse vajalikke materjale ja tehnilisi seadmeid kanepi kasvatamiseks ja kasvutingimuste

1-22-312

loomiseks. M. Žin omandas koos A. Kornilovi ja V. Žiniga kanepi kasvatamiseks vajalikud

ained ja esemed, sh erinevad anumad, mulla, väetised, valgustid, ventilaatorid,

soojustusmaterjali, soojapuhurid, taimerid ja kastmistarvikud, valmistas koos A. Kornilovi ja

V. Žiniga tootmishoone ruumid valgustus-, kütte-, niisutus- ja ventilatsiooniseadmete abil ette

taimekasvatuseks ning külvas hoonesse kanepitaimed. Seejärel jälgis M. Žin koos A.

Kornilovi ja V. Žiniga kanepitaimede kasvuprotsessi ning osales aktiivselt kanepitaimede

kastmises ja väetamises, tagades taimede kasvamiseks vajamineva temperatuuri ja

kasvutingimused.

Sel viisil kasvatas M. Žin koos A. Kornilovi ja V. Žiniga kanepitaimi kuni taimede piisavasse

kasvu jõudmiseni, lõikas täiskasvanud kanepitaimed maha ning külvas koos A. Kornilovi ja

V. Žiniga samal ajal uued kanepiseemned, kasvatades selliselt kanepitaimi korduvalt kuni

20.07.2021, mil kanepikasvatus tootmishoonest leiti, selle seadmed demonteeriti ning

kanepitaimed sealt ära võeti. 20.07.2021 toimunud läbiotsimisel Tamsalu linnas XXX asuva

hoone esimese korruse ruumides leiti erinevates pottides ja villapakkides kasvavad 791

kanepitaime kõrgusega 6–143 cm kogukaaluga 7182,78 g, mille tetrahüdrokannabinooli

sisaldus oli vahemikus 0,95–9,9%.

6. Veel süüdistatakse M. Žini KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema isikuna, kes

on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, valmistas tahtlikult koos

A. Kornilovi ja V. Žiniga ühiselt ja kooskõlastatult vastavalt omavahelisele kokkuleppele ning

ülesannete jaotusele, Tamsalu linnas XXX asuvas tootmishoones spetsiaalselt selleks

kohandatud ruumides kasvatatud kanepitaimedest, olles eelnevalt omavahel kokku leppinud

kanepitaimede valmimise järel kanepitaimedest marihuaana valmistamises, ebaseaduslikult

suures koguses, s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud

koguses narkootilist ainet marihuaanat.

Nii alustas M. Žin eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal pärast 11.02.2020 koos A. Kornilovi

ja V. Žiniga, Tamsalus XXX asuva tootmishoone esimesel korrusel asuvates ruumides

kasvatatud kanepitaimedest suure koguse marihuaana valmistamist, eemaldades varre küljest

kanepiõisikud ja kanepilehed ning kuivatades lehti ja õisikuid samas tootmishoones asuvates

ruumides spetsiaalselt kogu ruumi ulatuses seintele, lakke ja põrandale kinnitatud

traatvõrestikul.

Valmistatud marihuaanat valdas M. Žin koos A. Kornilovi ja V. Žiniga Tamsalus XXX

asuvates ruumides, pakendas samal aadressil erinevates kogustes narkootilist ainet

vaakumpakendajaga vaakumkiledesse. Samuti toimetas M. Žin koos A. Kornilovi ja V. Žiniga

vastavalt omavahelisele kokkuleppele osa narkootilist ainet marihuaanat Tallinnasse V. Žini

elukohta XXX , kus pakendas koos A. Kornilovi ja V. Žiniga erinevates kogustes ainet

vaakumpakendajatega vaakumkiledesse. M. Žin valdas koos A. Kornilovi ja V. Žiniga

narkootilist ainet enda juures, tarvitas ise ja müüs osa valmistatud marihuaanast eeluurimise

käigus tuvastamata isikutele, ülejäänud narkootilist ainet kandis endaga kaasas või hoidis kuni

kinnipidamiseni ning sellele järgnenud läbiotsimisteni koos A. Kornilovi ja V. Žiniga

Tamsalu tootmishoones, nende elukohtades ja sõidukites.

M. Žini, V. Žini ja A. Kornilovi valdusest leiti läbiotsimistel kokku 218,11 grammi

marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli vahemikus 1–19%.

Maakohtu otsus

7. M. Žin tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks

6 aastat vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 4-

aastase vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks

1-22-312

raskemaga, liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses

viibitud aeg (20.07.2021–22.07.2021), s.o 3 päeva. M. Žinil kuulub kandmisele 5 aastat 11

kuud 27 päeva vangistust, mis hakkab kulgema alates karistuse kandmisele asumisest.

7.1.

KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti kohtuotsuse jõustumisel M. Žinilt

Viru Maakohtu 14.01.2022. a määrusega nr 1-22-111 arestitud sularaha summas 170 eurot ja

sülearvuti Lenovo IdeaPad 3 17IML05 koos adapteriga (s/n: PF297AEA).

7.2.

KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti kohtuotsuse jõustumisel kuriteo

toimepanemise vahendina Viru Maakohtu 14.01.2022. a määrusega nr 1-22-111 arestitud

Maksim Žini kasutuses olev ja kolmandale isikule O.Ž. ile kuuluv mootorsõiduk Citroen

Jumper registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood XXX ).

7.3.

KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeeriti kohtuotsuse jõustumisel Viru

Maakohtu 14.01.2022. a määrusega nr 1-22-112 arestitud Maksim Žinile ja kolmandale

isikule O.Ž. ile kuuluv kinnistu aadressil XXX , Tamsalu linn, Tapa vald, Lääne-Virumaa

(kinnistusregistri registriosa nr XXX , katastritunnus XXX ).

7.4.

M. Žinilt mõisteti välja menetluskulud kokku summas 9630,50 eurot, mis määrati

tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Maakohtu põhjendused M. Žinile ette heidetud teo ja temale mõistetud karistuse kohta

on lühidalt alljärgnevad.

8.1.

M. Žinil puudus luba kanepi kasvatamiseks narkootilise aine saamise eesmärgil ja

käitlemiseks. M. Žin ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud ning selgitas, et ta ei teadnud

kanepikasvatusest mitte midagi, tootmishoones käies ta taimi ei näinud ning kanepilõhna ei

tundnud. Ta küll aitas venda V. Žini kinnistu ostuga, sest soovis talle uue elukoha muretseda.

8.2.

Kaassüüdistatava A. Kornilovi ütluste kohaselt kolis tema tootmishoonesse ning

hakkas seal kokkuleppel V. Žiniga remonditöid tegema tingimusel, et tal võimaldatakse seal

elada. Paar kuud pärast sissekolimist tegi V. Žin talle ettepaneku organiseerida selles hoones

kanepikasvatus ning A. Kornilovi rolliks jäi kanepitaimede hooldamine. Kuna V. Žinil oli

vaja raha, et äri käima panna, siis tuli kampa kutsuda M. Žin, sest ilma kindla sissetulekuta

kriminaalse taustaga isikutele ei anta laenu ja neil on keeruline ametiasutustega asju ajada. A.

Kornilovi ütluste järgi M. Žin oli teadlik, et ruumides on kanepikasvatus, kuna viimane ise

nägi seda. M. Žin viibis XXX ruumides koos A. Korniloviga ajal, kui seal kanepitaimed

kasvasid ja need olid visuaalselt nähtavad. M. Žinile see ei meeldinud – ta rääkis seda nii

talle, kuid rohkem V. Žinile. A. Kornilovi sõnul käskis M. Žin kuskil pool aastat enne

kinnipidamist V. Žinil see äri ära lõpetada. A. Kornilov ja M. Žin tahtsid asjaga lõpetada ja

hakata otsi kokku tõmbama, kuid V. Žin ei olnud sellega nõus.

8.3.

M. ja O.Ž. i kasutuses olevast korterist XXX avastati läbiotsimisel plastikkarp, milles

oli kaks kaanega topsikut rohelise taimse puru jäägiga – selles leidus delta-9-

tetrahüdrokannabinooli jälgi. Leiti ka klaasist purk, milles olid rohelised taimeosad

(kanepiõisikud) massiga 6,49 g, tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 19%. Lisaks eelnevale

avastati kaks bongi, millel leidus delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgi. 21.07.2021 Rakveres

XXX asuva M. Žini sõiduki Citroen Jumper reg-nr-ga XXX läbiotsimisel avastati sõiduki

salongis asuvast diplomaadikohvrist tsellofaankotis rohelist taimepuru massiga 1,70 g –

tegemist oli peenestatud kanepiga, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli 17%. Samast

avastati piibutaoline ese, milles leidus delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgi.

1-22-312

8.4.

M. Žini, V. Žini ja A. Kornilovi valdusest leiti läbiotsimistel kokku 218,11 grammi

marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli vahemikus 1%-19%. Tamsalus XXX

asuvast tootmishoonest leiti 791 kanepitaime kõrgusega 6-143 cm, kogukaaluga 7182,78 g,

mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus oli vahemikus 0,95%-9,9%. Samuti leiti süüdistatavate

valdusest roheliste taimevarte ja lehtede segu ning rohelist taimepuru kokku 191,267 grammi,

milles ei määratud THC sisaldust. Ekspertiisiakti nr 21E-AN1058 kohaselt kaalus kõik kokku

7592,157 grammi.

8.5.

Maakohus tuvastas samuti, et Tamsalus XXX asuv kinnistu osteti abikaasade M. ja

O.Ž. i poolt 11.02.2020 AB Kreditex AS-lt võetud laenu eest, mida tuli tagastada perioodil

10.02.2020-10.08.2021 igakuiselt umbes 434 eurot. M. Žini ütluse kohaselt maksis kinnistu

32 000 eurot ja nemad võtsid selleks koos abikaasaga laenu 40 000 eurot, seades tagatiseks

hüpoteegi oma korteriomandile XXX , Tallinn. XXX kinnistuga seotud laen tagastati

ennetähtaegselt.

Perioodil 10.03.2020-17.05.2021 on O.Ž. i kontolt nr

EE362200221063527419 tehtud tagastusmakseid summas 17 696 eurot ning M. Žini kontolt

nr EE362200221010258317 kogusummas 29 911,40 eurot.

8.6.

M. ja O.Ž. lasid 11.02.2020 koostada notariaalsed volikirjad A. Kornilovile, millega

volitasid teda enda nimel tegema XXX kinnistu haldamisega seotud tehinguid ja toiminguid,

sealhulgas vastu võtma rahasummasid ja dokumente ning sõlmima selle haldamiseks

lepinguid ning esindama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ees kõigi muude õiguste

teostamisel.

8.7.

A. Kornilov sõlmis Elektrilevi OÜ-ga võrgulepingu ning 220 Energia OÜ-ga

elektrienergia müügilepingu tarbimiskoha XXX osas. Perioodil 18.02.2020–23.09.2021 on

elektrienergia tarbimise eest tasutud kokku 11 675 eurot. 17.02.2020 pöördus Tapa Vesi OÜ

poole M. Žin ning soovis saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi.

Liitumistingimused väljastati 04.03.2020, kuid veetarbimise lepinguni kliendiga ei jõutud.

8.8.

Kohus leidis, et süüdistatavad kasvatasid ühiselt ja kooskõlastatult kanepit ning neil

igal ühel oli oma roll selles. A. Kornilov, V. Žin ja M. Žin kasvatasid alates 11.02.2020

kanepitaimi XXX kinnistul, kohandades hoone ruumide olustiku kanepi kasvatamiseks ja

edasiseks käitlemiseks sobivaks. M. Žinile kuuluva sõidukiga transportisid nad hoonesse

vajalikke materjale ja tehnilisi seadmeid kanepi kasvatamiseks ja kasvutingimuste loomiseks.

M. Žin, V. Žin ja A. Kornilov omandasid kanepi kasvatamiseks vajalikud ained ja esemed, sh

erinevad anumad, mulla, väetised, valgustid, ventilaatorid, soojustusmaterjali, soojapuhurid,

taimerid ja kastmistarvikud, valmistasid tootmishoone ruumid valgustus-, kütte-, niisutus- ja

ventilatsiooniseadmete abil ette taimekasvatuseks ning külvas hoonesse kanepitaimed.

Seejärel hooldas A. Kornilov M. ja V. Žiniga kooskõlastatult kanepitaimi, kastis ja väetas

neid ning tagas taimede kasvamiseks vajamineva temperatuuri ja kasvutingimused. Taimede

kasvades eemaldasid nad kanepitaimede varre küljest kanepiõisikud ja kanepilehed ning

kuivatasid lehti ja õisikuid samas hoones asuvates ruumides spetsiaalselt kogu ruumi ulatuses

seintele, lakke ja põrandale kinnitatud traatvõrestikul. Samal ajal külvasid jooksvalt uued

kanepiseemned, kasvatades selliselt kanepitaimi korduvalt kuni 20.07.2021, mil

kanepikasvatus leiti, selle seadmed demonteeriti ning kanepitaimed sealt ära võeti.

8.9.

Valmistatud marihuaanat valdasid A. Kornilov, V. Žin ja M. Žin XXX asuvates

ruumides, pakendasid ainet samal aadressil vaakumpakendajaga erinevates kogustes

vaakumkiledesse. Samuti vedasid narkootilist ainet Tallinnasse V. Žini elukohta XXX , kus

pakendasid ainet vaakumpakendajatega erinevates kogustes vaakumkiledesse. Pakendatud

1-22-312

marihuaanat valdasid V. Žin ja M. Žin enda juures, tarvitasid ise ja müüsid eeluurimise käigus

tuvastamata isikutele. Seega on kõik kolm süüdistatavat realiseerinud nii kanepi

ebaseadusliku kasvatamise kui narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise süüteo objektiivse koosseisu.

8.10.

M. Žin on kanepi kasvatamise süüteo toime pannud grupis. Narkootilise ja

psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise süüteo on M. Žin toime pannud

grupis ja korduvalt.

8.11.

M. Žin väitis kohtus, et ta püüdis aidata oma venda kinnistu ostuga ning kanda

sularaha läbi tuttavate ja sugulaste arvelduskontode ehk sisuliselt pesta narkoraha. Sarnaseid

ütlusi andis kohtus ka tema abikaasa O.Ž. . Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et M. Žin

midagi ei teadnud, aru ei saanud ja pidas kõike seaduslikuks. M. Žin teadis väga hästi venna

tausta, tema kriminaalset minevikku ja seda, mille eest teda oli karistatud. M. Žinil oli selge,

et V. Žinil ei saanudki olla sellistes summades seaduslikku sissetulekut. Seega M. Žin sai aru,

mis toimus ning tema osa oligi aidata laenu võtmisega, rahade liigutamisega ja asjade

vedamisega, mille eest sai ta ka osa tulust kas aine või raha näol endale. M. Žin oli ainuke,

kellel toksikoloogiaekspertiisiga leiti uriinist THC metaboliiti. Ei ole eluliselt usutav, et M.

Žin käis Tamsalu hoones nii, et ei näinud midagi ega tundnud lõhna, eriti arvestades

kanepikasvatuse suurust ja seda, et tegemist on ise kanepit tarvitava isikuga. Seda, et M. Žin

oli teadlik kanepikasvatusest, kinnitas ka süüdistatav A. Kornilov. Narkojoobe tuvastamine ja

tema korterist narkoaine leidmine tõendavad, et M.Žin on isik, kes on huvitatud narkootilisest

ainest.

8.12.

Ka M. Žini versioon aine päritolu mitteteadmisest ei ole kohtu hinnangul usutav. M.

Žini ebaseaduslikku tegevust ei välista seadusliku sissetuleku olemasolu, sest tal oli raha vaja

enda ja oma pere ülalpidamiseks. Samuti pidi M. Žin tagastama mitmeid laene (kinnistu, auto)

ning tema kätte liikus suures summas sularaha. Eelnev tõendab, et ta pidi saama suures

koguses lisaraha. On täiesti selge, et teistele süüdistatavatele ei oleks laenu antud, sest nad

olid kriminaalkorras karistatud, neil puudusid seaduslikud sissetulekud ja nad ei saanud enda

arestitud arveid kasutada. Ilma M. Žini osaluseta ei oleks V. Žin ja A. Kornilov saanud

kuritegusid toime panna – M. Žini teopanus oli oluline ja määrava tähtsusega.

8.13.

Seega M. Žin sarnaselt V. Žinile ja A. Kornilovile osales grupis XXX kinnistul

asuvas laohoones kanepi kasvatamises ja marihuaana käitlemises süüdistuses kirjeldatud

viisil. Süüdistatavad kasvatasid ühiselt ja kooskõlastatult kanepit ning neil igal ühel oli oma

roll selles. Ühine teootsus nähtub teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest,

samuti teo toimepanemise viisist. Kõigil kolmel isikul oli plaan koos kanepit kasvatada

narkootilise aine saamiseks ning nende teopanus oli oluline. Kuigi süüdistatavad ei pruukinud

kanepi ühise kasvatamise kõigis osategudes küll omavahel sõnaselgelt kokku leppida, siis

nende käitumine ja konkludentsed teod kinnitavad, et neil oli kanepi ühiseks kasvatamiseks

vaikiv kokkulepe. Kohus tegi kindlaks, et M. Žin on narkootilise ja psühhotroopse aine suures

koguses ebaseadusliku käitlemise süüteo pannud toime korduvalt.

8.14.

Süüteod pandi toime jätkuvalt, mida kinnitab see, et toimepanijate tahe oli suunatud

enne ühe teo lõpule viimist juba järgmisele teole. Sellele viitavad ka samad isikud, koht, pidev

taimede kasvatamine ja käitlemine. Objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt ei ole võimalik

eristada eraldi tegusid.

8.15.

Nii KarS § 188 lg 2 kui ka § 184 lg 2 järgsed süüteod on toime pandud kavatsetult,

sest süüdistatavad seadsid endale eesmärgiks kanepi kasvatamise narkootilise aine saamiseks

1-22-312

ning seejärel aine valmistamise ja müügi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

8.16.

Tegemist oli suure ühiskonnaohtlikkusega ja pikka aega aset leidnud kuriteoga.

Seetõttu tuleb mõista reaalne vangistus. Süü suurust mõjutab käideldud narkootilise aine

kogus, käitlemise viis, aga ka rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub kanepi realiseerimisel

teenitud kriminaaltulust, sh ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest.

Lisaks arvestab kohus toimepandud süütegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatavate

isikuid. M. Žin on varem kriminaalkorras karistamata, kuid süüdi ta end ei tunnistanud ning

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Süü suurust mõjutavaid asjaolusid

kogumis hinnates ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades leidis

kohus, et M. Žini süü jääb sanktsiooni keskmisest veidi allapoole. Eelnevale vastavaks

karistuseks hindas kohus, arvestades M. Žini isikuomadusi ja süü suurust, KarS § 188 lg 2 p 1

järgi 4-aastast ning KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 6-aastast vangistust, mõistes seejärel

liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

Süüdistatava M. Žini kaitsja apellatsioon

9. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu 31.05.2023. a otsuse M. Žini süüdi

tunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p 1 järgi ja vara

konfiskeerimises ning mõista süüdistatav õigeks. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.

9.1.

M. Žin ei olnud teadlik kanepikasvatusest ja sellest, milleks tootmishoonet kasutati. Ta

on süüdi tunnistatud ainult ühe tõendi, s.o kaassüüdistatava A. Kornilovi ütluste põhjal. A.

Kornilovi ütlused on ebausaldusväärsed, kuna esineb vastuolu tema kohtueelses menetluses ja

kohtuistungil antud ütluste vahel. Kui kohtueelses menetluses väitis A. Kornilov, et „Maksim

käis seal hoones harva, ma usun, et nägi kanepikasvatust”, s.o oletas, et M. Žin nägi

kanepikasvatust, siis poolteist aastat hiljem kohtuistungil hakkas A. Kornilov väitma, et M.

Žin oli kindlalt teadlik hoones toimuvast. Vastuolu ütlustes A. Kornilov selgitada ei osanud,

öeldes vaid, et „kui käis kohapeal hoones, siis pidi nägema”. Maakohus ei ole põhjendanud,

miks vaatamata nimetatud vastuolule on kohus A. Kornilovi ütlused võtnud aluseks M. Žini

süüdimõistmisel. Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Tõendite

selektiivne hindamine on põhistamiskohustuse rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

9.2.

M. Žini käitumises ei esine ühist ja kooskõlastatud tegutsemist kaastäideviimise

mõttes. Tõendatud on üksnes, et M. Žin omandas 11.02.2020 kinnistu, kus hiljem teised

süüdistatavad hakkasid kasvatama kanepit ning hilisemalt kasutas ta V. Žinilt saadud raha

kinnistu ostuks võetud pangalaenu tagastamiseks. Ükski tõend ei kinnita, et kinnistut ostes

oleks M. Žin olnud teadlik, milleks seda hiljem kasutama hakatakse. Seega ei ole ta lisanud

tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates kaastäideviijana olulist teopanust, millest sõltub

taotletava eesmärgi saavutamine. Temast ei sõltunud olulisel määral, kas, kuidas ja millal

süütegu toime panna. M. Žin ei osalenud ka kanepitaimede kasvatamises ja käitlemises. Tuleb

arvestada, et süüteo toimepanemine pelgalt kellegi teadmisel ja/või huvides pole üldjuhul

piisav, omistamaks süütegu ka sellele füüsilisele isikule, kelle teadmisel või huvides tegu

toime pandi (RKKKo 3-1-1-49-11, p 47; 3-1-1-42-15, p 82).

9.3.

M. Žini kodust ja autost leitud kanepi puhul on tegemist kahel erineval korral

kolmanda isiku käest omandatud kanepiga, kokku 8,19 grammi (6,49 + 1,7). Tegemist ei

olnud jätkuva süüteoga, sest kahe koguse kanepi ostu vahe oli kolm nädalat ja ostud olid

juhuslikud. M. Žinil puudus tahtlus, mis oleks hõlmanud enne esimese osateo toimepanemist

ja lõpuleviimist järgmist tegu. Seega ei saa neid koguseid liita (RKKKo 3-1-1-4-04, p 12).

1-22-312

Autost leiti purustatud kanep ja kodust õisikud ning nende THC protsentuaalne sisaldus oli

erinev. Järelikult on tegemist korduva väikeses koguses narkootilise aine omandamisega

edasiandmise eesmärgita ning M. Žin tuleks talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

9.4.

Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsuse M. Žinile mõistetud karistuse

osas ning mõista karistus määras, mis võimaldab selle kandmist KarS § 73 või § 74 sätteid

kohaldades. Maakohus on hinnanud vääralt M. Žini süü suurust ja mõistnud liiga range

karistuse. Kuigi maakohtu hinnangul on eluliselt ebausutav, et süüdistatav käis Tamsalu

hoones, kuid ei näinud midagi ja ei tundnud kanepi lõhna, siis 12.07.2021 pärast V. Žini

tootmishoone katuselt kukkumist sündmuskohal üle tunni aja viibinud päästelt, kiirabilt ja

politseilt mingit informatsiooni kanepikasvatuse või -lõhna kohta ei laekunud. Seejuures

kannatanu toimetati katuselt alla ja hoonest välja läbi hoone siseruumide. Maakohtu järeldus,

et M. Žin sai ka osa tulust kas aine või raha näol, ei põhine uuritud tõenditel. Kaitsealuse

valdusest ja tootmishoonest leitud kanepi THC protsentuaalne sisaldus on erinev, mis aga ei

võimalda järeldada, et süüdistatavalt ära võetud kanep pärineb Tamsalust.

9.5.

M. Žin ei rikastunud kanepimüügist saadud tulu arvelt, sest ta töötas süüdistuses

märgitud perioodil ametlikult. 2020. aastal moodustas tema sissetulek koos abikaasaga

vähemalt 24 814 eurot ja 2021. a-l 16 746 eurot. Sellele lisandus mitteametlik sissetulek

transpordi- ja kolimisteenuste eest. M. Žin on kriminaalkorras karistamata. Asjaolu, et ta pole

tunnistanud talle etteheidetavat kuritegu, ei saa olla aluseks nii raske karistuse kohaldamiseks.

9.6.

Apellant palub arestitud sularaha, sülearvuti ja mootorsõiduki jätta konfiskeerimata.

M. Žinilt konfiskeeritud sularaha oli saadud tema kõrvalteenistusest ning sülearvuti on

omandatud perekonda ühisvarana. Süüdistatava legaalne sissetulek oli piisavalt suur, et osta

perekonda arvuti. Mootorsõiduki Citroen Jumper reg-nr-ga XXX omanik on O.Ž. , kes

omandas sõiduki pangalaenuga 30.08.2019, s.o enne süüdistuses märgitud tegude

toimepanemist. Laenumaksed on tasutud O.Ž. i pangakontolt. Laenu tagasimaksmisel osalesid

O.Ž. , M. Žin ja tunnistaja A.Š. .

9.7.

M. Žin ei vaidlusta süüdimõistva otsuse korral kinnistu aadressil XXX , Tamsalu

konfiskeerimist.

Menetlus ringkonnakohtus

10. Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2024. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse. Otsuse

tegemise ajaks määrati 20.12.2024.

11.

30.11.2024 registreeriti ringkonnakohtus kaitsja Yaroslav Radziwilli taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel. Taotluse kohaselt on M. Žin

parandamatult haigestunud ega ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ja karistust

kandma.

12. Prokurör esitas 06.12.2024 kaitsja taotluse osas seisukoha, milles märgib, et

prokuratuuri hinnangul saab kriminaalasja lõpuni menetleda. Prokurör leiab, et puuduvad

piisavad tõendid süüdistatava sellisest parandamatust haigestumisest, mille tõttu ta pole

võimeline karistust kandma. Süüdimõistmise korral on võimalik kohaldada M. Žini

terviseseisundile vastavat karistust ning kriminaalmenetluse lõpetamine M. Žini suhtes ei ole

põhjendatud.

1-22-312

13. Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2024. a määrusega uuendati asja kohtulik arutamine ning

määrati kohtuarstlik ekspertiis M. Žini suhtes. Samuti määrati, et lõpplahend tehakse pärast

ekspertiisiakti valmimist.

14.

23.03.2025 saabus ringkonnakohtusse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koostatud

ekspertiisiakt nr 24E-AOK00024-01. Kokkuvõtvalt tuvastas ekspertiis, et M. Žin põeb

parandamatult rasket haigust. M. Žini tervislik seisund võimaldab tal käesoleval ajal kanda

vanglakaristust kinnipidamiskohas vaid juhul, kui talle on tagatud perioodiline arstlik kontroll

ning raviarsti määratud ravirežiimi järgimine on maksimaalne, vajadusel eriarstide

konsultatsioonid, raviskeemi korrigeerimine ning erakorralise meditsiinilise abi kättesaadavus

olemasolevate sümptomite süvenemisel või uute tekkel.

15. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja ekspertiisiakti suhtes arvamuse avaldamiseks

ning teatas kohtuotsuse kuulutamise aja. Pooled seisukohti ei avaldanud.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

16. Viru Maakohtu 31.05.2023. a otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Asja ebakorrektne lahendamine on

saanud alguse puudulikust süüdistusaktist, mis on lõppastmes viinud ebaseadusliku

kohtulahendini. Maakohus on jätnud otsuse olulises osas põhjendamata ning kvalifitseerinud

teod valesti. Ringkonnakohus peatub esmalt süüdistusakti minetustel, mis on kaasa toonud

fookuse hajumise ning raskendanud kaitseõiguse teostamist (I), kujundab seisukoha tõendite

usaldusväärsuse osas ja tuvastab tõenäolise sündmuste käigu (II). Seejärel analüüsib

kolleegium tõendeid, mis on kogutud M. Žini puutumuse kohta tootmishoones toimunud

kanepi kasvatamise ja selle saaduse käitlemisega (III). Pärast seda käsitletakse

kvalifikatsiooniga seotud küsimusi (IV) ning otsustatakse karistusega seonduv (V). Viimasena

lahendatakse konfiskeerimine (VI) ja maakohtu menetluskuludega seonduv (VII) ning tehakse

apellatsioonimenetluse kokkuvõte (VIII).

(I)

17. Süüdistatavatele heidetakse ette kuritegude toimepanemist kaastäideviimise vormis.

Kuigi KarS § 21 lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik

vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et

kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende

individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse (RKKKo 3-1-1-43-06 p 9). Kohus arutab asja

süüdistusakti alusel. Selleks, et konkreetse süüdistava individuaalne teopanus kindlaks teha,

tuleb see süüdistusaktis esmalt avada. KrMS § 154 lg 3 p 2 kohaselt esitatakse süüdistusakti

lõpposas süüdistuse sisu.

18. Kuigi kaastäideviimise korral vastutab üks süüdistatav ka teise süüdistatava poolt

faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et süüdistusaktis võiks

kirjeldada ühe süüdistatava tegevust teise süüdistatava teona.

19. KarS § 188 järgi heidetakse M. Žinile ette, et ta koos A. Kornilovi ja V. Žiniga: 1)

ostis kinnistu, millel asub tootmishoone; 2) omandas täpselt tuvastamata ajal ja kohas kanepi

kasvatamiseks vajalikud kanepiseemned; 3) kohandas tootmishoone esimese korruse ruumide

olustiku kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks sobivaks, milleks kasutas sõidukit

Citroen Jumper, transportides sellega hoonesse vajalikke materjale ja tehnilisi seadmeid

kanepi kasvatamiseks ja kasvutingimuste loomiseks, omandas kanepi kasvatamiseks vajalikud

1-22-312

ained ja esemed, sh erinevad anumad, muld, väetised, valgustid, ventilaatorid,

soojustusmaterjal, soojapuhurid, taimerid ja kastmistarvikud; 5) valmistas tootmishoone

ruumid valgustus-, kütte- niisutus- ja ventilatsiooniseadmete abil ette taimekasvatuseks ning

külvas hoonesse kanepitaimed; 6) jälgis kanepitaimede kasvuprotsessi ning osales aktiivselt

kanepitaimede kastmises ja väetamises, tagades taimede kasvamiseks vajamineva

temperatuuri ja kasvutingimused, s.o kasvatas kanepitaimi; 7) lõikas täiskasvanud

kanepitaimed maha ning külvas samal ajal uued kanepiseemned, kasvatades selliselt

kanepitaimi korduvalt kuni 20.07.2021.

20. Selle kohta, et M. Žin oleks omandanud kanepiseemneid, väetisi, valgusteid,

ventilaatoreid, soojapuhureid, taimereid, kastmistarvikuid, paigaldanud valgustust, kütte-

niisutus- ja ventilatsiooniseadmeid, külvanud kanepitaimi (ilmselt on silmas peetud

seemneid), jälginud kanepitaimede kasvuprotsessi, osalenud aktiivselt kanepitaimede

kastmises ja väetamises, lõiganud kanepitaimi maha ja külvanud samal ajal uusi, ei ole mitte

ühtegi tõendit ning prokurör kohtukõnes seda ka ei väida.

21. KarS § 184 järgi heidetakse M. Žinile ette, et ta koos A. Kornilovi ja V. Žiniga: 1)

eemaldas varre küljest kanepiõisikud ja kanepilehed ning kuivatas lehti ja õisikuid samas

seintele, lakke ja põrandale kinnitatud traatvõrestikul ja valdas seda ainet; 2) pakendas

vaakumpakendajaga vaakumkiledesse; 3) toimetas osa ainet V. Žini elukohta XXX ; 4)

pakendas seal erinevates kogustes ainet vaakumpakendajatega vaakumkiledesse; 5) valdas

ainet enda juures; 6) tarvitas ainet ise; 7) müüs osa valmistatud marihuaanast

eeluurimiskäigus tuvastamata isikutele; 8) ning ülejäänud narkootilist ainet kandis endaga

kaasas või hoidis tootmishoones, nende elukohtades ja sõidukites.

22. Eelnimetatud tegevuste osas esitati maakohtus tõendeid ja leidis prokuröri kõnes

kajastamist vaid see, et M. Žin valdas oma elukohas 6,49 g ja sõidukis 1,70 grammi kanepit.

23. Süüdistatavatele heidetakse ette seda, et nad kasvatasid kanepitaimi ning seejärel

hoidsid selle saadust. Alates 23.12.2021 on maksvusele pääsenud kohtupraktika, mis näeb

ette, et kui isik käitleb suures koguses narkootilise ainena käsitatavat kanepit, mille ta on

eelnevalt ise kasvatanud, tuleb tema tegu tervikuna (nii kasvatamine kui ka käitlemine)

kvalifitseerida üksnes KarS § 184 järgi, mitte aga KarS §-des 184 ja 188 ette nähtud

süütegude kogumina (RKKK 1-19-7453/106, p 39). Süüdistusakt saadeti kohtusse

18.01.2022.

24. Maakohus on sellise süüdistusakti alusel läbi viinud menetluse. Miks kohus on

jõudnud otsuse põhjendavas osas tehtud järeldustele, ei ole lugejale jälgitav. Mõningal määral

sisaldub teo koosseisupärasuse analüüsi kohtuotsuse alajaotuses karistus. Lõppastmes on tegu

kvalifitseeritud ja karistus mõistetud viisil, mis maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt

võimalik ei ole.

25. Riigikohus asus asja lahendades seisukohale, et maakohtust alguse saanud minetused

tuleb menetlusökonoomilistel kaalutlustel kõrvaldada ringkonnakohtul.

(II)

26. Asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega on tuvastatav, et M. Žin ja O.Ž. soetasid

laenu abil kinnistu ning andsid volituse selle kasutamiseks vajalike toimingute tegemiseks A.

Kornilovile. Viimane sõlmis elektrilepingu ning soetas pangakaarti kasutades erinevaid

1-22-312

kanepikasvatuseks vajalikke esemeid. Samuti näitavad asjaosaliste kontoväljavõtted raha

liikumist sellistes summades, mis ei ole seletatav nende legaalse tuluga.

27. Kinnistu ostmine, selles remonttööde tegemise ning kanepikasvatuse pidamise kohta

on kõige täpsem ülevaade kolmel süüdistataval. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava

ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Isikulise tõendiallika ütluste

usaldusväärsuse hindamisel on kohtupraktikas kujunenud välja mitmed põhimõtted.

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas isiku ütlused on järjepidevad või sisaldavad

vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid

ütlusi. Ütlustes vastuolude tuvastamise korral tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel

antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud

mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele

küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta

osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta

(RKKK 3-1-1-100-15, p 17). Kohtupraktikas on mingi tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka

selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum

suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole

siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Ka ei pruugi n-ö

riimumata tõend olla ebausaldusväärne (RKKK 3-1-1-89-12, p 14).

28. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ühegi süüdistatava ütlused täielikult usaldusväärsed.

V. Žini ütlused ei kõla etteheidetavate tegude osas valdavalt kokku ühegi muu tõendiga. A.

Kornilov räägib küll suhteliselt detailselt, aga tema ütluste pinnalt ei ole võimalik eristada

fakte arvamustest ning pealtnäha kindlana esitatud väide võib osutuda lähemal uurimisel

asjaolu tõendatuks lugemisel kõlbmatuks. Nii nähtub tema ütlustest esialgu kindel väide, et

M. Žin oli (kohe) teadlik kanepikasvatusest, kohtueelses menetluses on ta seda uskunud (dtl

534). Ülekuulamise lõpus väidab, et tema ei tea, millal Maksim kanepikasvatust nägi, võibolla

2020, võibolla 2021. aastal (dtl 535). M. Žini ütlused selle kohta, et ta kuni lõpuni

kanepikasvatusest midagi ei teadnud, ei ole usutavad laenu ennetähtaegseks tagastamiseks

pangaarvele raha toimetamise asjaolude valguses.

29. Riigikohus on leidnud, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt

usaldusväärseks ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse

aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Küsimus selle

kohta, kas ja missugustel tingimustel ütlusi osaliselt arvestada saab, tuleb lahendada igas

kohtuasjas eraldi. Ütluste osaline arvestamine võib kõne alla tulla eeskätt siis, kui ütlused

tervikuna puudutavad mitut kuritegu ja diametraalsed vastuolud ilmnevad pelgalt ühe või

mõne teo osas või ka juhtudel, mil mitut toimepanijat hõlmava süüteo puhul esinevad

diametraalsed vastuolud üksnes isikute teopanuse osas. Näiteks püüab isik ristküsitlusel antud

ütlustes vähendada enda teopanuse kaalu või eitada mõne toimepanija osalemist süüteos,

andes samal ajal muude kuriteo tehiolude kohta ühetaolisi ütlusi. Ütluste osalise arvestamise

võimalikkust peab kaaluma ka siis, kui ütlused samal ajal süüstavad või võivad süüstada

isikut ennast ja isik on ütluste sellisest tähendusest teadlik (RKKK 3-1-1-131-13, p-d 13–14).

30. Ringkonnakohus rajab otsuse A. Kornilovi ja M. Žini ütlustele osas, mis haakub muu

tõendikogumiga. V. Žini ütlused on kasutatavad osas, mis puudutab kinnistu soetamise ja

sellel asuva hoone remontimisega seonduvaid asjaolusid.

31. Kohtul tuleb isiku süüküsimus lahendada enda siseveendumuse alusel. Seejuures ei

tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et kohtu poolt

usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke

1-22-312

alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema

kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid

otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad

tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure

tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult

uuritud tõendist või tõendikogumist (vt Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud

väljaanne. Koostajad E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2012, § 61, komm 15;

samuti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2017. a otsus nr 1-15-6223/49, p-d 15-

16; 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-102-16, p 17; 23. novembri 2016. a otsus asjas nr

3-1-1-76-16, p 14).

32. Kokkuvõtlikult loeb kolleegium tõendatuks järgmise sündmuste käigu. Vanglas

karistuse kandmise ajast tuttavad V. Žin ja A. Kornilov otsustasid koos rajada

kanepikasvatuse. A. Kornilovil olid oskused ja teadmised taimede kasvatamiseks, V. Žinil

tahtmine ja valmisolek lahendada muud kanepikasvatuse rajamise, pidamise ja saadusega

edasitegelemisega seonduvad küsimused. Oma tegevuseks leidsid nad sobiva olevat ühe

müügis oleva vana kapitaalremonti vajava tööstushoone.

33. A. Kornilovil raha ei olnud ja laenu talle ei antud. V. Žinil oli enda sõnul olemas 20

000 eurot (dtl 410), millest kinnistu ostmiseks ei piisanud. Enne karistuse kandmisele asumist

elas V. Žin koos vennaga emale kuulunud korteris Tallinnas, XXX aadressil. V. Žini

karistuse kandmise ajal korterisse elama jäänud M. Žini ja O.Ž. i pere suurenes ning V. Žini

toas hakkasid elama lapsed. Vanglast vabanemise järel ei olnud V. Žinil enam võimalik selles

korteris elada. Vendade ema vormistas korteri M. Žini ja O.Ž. i nimele (dtl 346), kuid V. Žini

sõnul kuulus suguluse tõttu siiski osa sellest korterist ka talle (dtl 417). Vennad leppisid

kokku selles, et V. Žin loobub oma õigustest korterile, kui M. Žin aitab tal soetada

tootmishoone kinnistu (XXX , Tamsalu).

34. M. Žin ja tema abikaasa käisid mõlemad tööl, mistõttu olid nad krediidiasutuste silmis

laenukõlbulikud. Krediidiasutused ei anna laenu kinnisvara ostmiseks kolmandatele isikutele.

Kuna laenuvõtjaks olid M. ja O.Ž. , tuli ka kinnistu nende nimele vormistada. 11.02.2020

ostsidki M. Žin ja tema abikaasa O.Ž. XXX kinnistu 32 000 eurot eest (I kd tl 172–178).

Kinnistu osteti täielikult laenuraha eest. Abikaasadele kuuluvale XXX , Tallinn korterile seati

hüpoteek AB Kreditex AS-i kasuks (I kd tl 180-184). Laen tuli tagastada 18 kuu jooksul (I kd

tl 192). Samal ajal tegi M. Žin V. Žini eesti keelt oskavale sõbrale A. Kornilovile notariaalse

volituse kinnistuga seonduvate asjade ajamiseks. Samuti kanti talle O.Ž. i kontolt üle osa raha,

mille võrra õnnestus kinnistu soetada esialgselt taotletud laenust odavamalt. Vendade Žinide

omavahelise kokkuleppe kohaselt pidi laenu kinni maksma V. Žin. Seda, kuidas

vormistatakse hoone omandiõigus pärast laenu kinni maksmist, ei olnud detailselt kokku

lepitud.

35. M. Žinil oli koos oma sõbra A.Š. iga väike kõrvaläri – nad osutasid inimestele

kolimise ja prahi äravedamise teenust. Selleks oli neil soetatud kaubik. Kui V. Žinil ja A.

Kornilovil oli vaja XXX kinnistule tuua suuremõõtmelisi asju, palusid nad M. Žini appi või

laenasid temalt kaubikut.

36. Millalgi enne 2020. aasta lõppu sai M. Žin teadlikuks sellest, et hoonesse on rajatud

kanepikasvatus. Seda näitavad esiteks A. Kornilovi ütlused, et M. Žinile see asi ei meeldinud

ja ta soovis, et selline tegevus lõpetataks. Teiseks ilmneb see ilma tegeliku põhjuseta tehtud

keerukatekst toimingutest, mis nähtuvad M. Žini ja O.Ž. i arveldusarvetelt. 2020. aasta lõpus

tõi V. Žin oma vennale laenu tagasimaksmiseks kahel korral 20 000 eurot. M. Žin andis koos

1-22-312

abikaasaga tuttavatele sularaha ja need kandsid tema ja abikaasa arvele summad. Nad

tagastasid tootmishoonega kinnistu ostuks võetud laenu.

37. V. Žin lubas narkootilise aine müügist saadud raha jagada A. Korniloviga ja sularaha

sissemaksed viimase kontol summas 55 375 eurot võimaldavad arvata, et viimane sai V. Žinilt

tunduvalt rohkem raha kui M. Žin ja O.Ž. . On enam kui tõenäoline, et A. Kornilov ei pannud

kogu V. Žinilt saadud raha arveldusarvele.

38. Juulis 2021 aitas M. Žin vennal tootmishoonet soojustada. Nende tööde käigus kukkus

V. Žin katuselt alla, M. Žin kutsus talle kiirabi ning see sündmus viis politsei poolt

kanepikasvatuse avastamiseni.

39. M. Žin ise tarbib kanepit ning läbiotsimiste käigus leiti tema elukohast ja sõidukist

kokku 8,19 grammi kanepit.

(III)

40. Riigikohtu poolt maakohtu otsuses käsitlemata olulistele küsimustele osutamist

kasutab kolleegium tõendite analüüsi struktureerimisel.

Riigikohus: „Maa- ja ringkonnakohtu lahenditest ei selgu, milliste tõendite põhjal sedastati,

et M. Žin oli kinnistut ostes teadlik sinna kanepikasvatuse loomise plaanist ning osales selle

plaani koostamisel ja täideviimisel“.

41. V. Žin ja A. Kornilov tutvusid Viru Vanglas, kus mõlemad kandsid karistust

narkokuritegude eest. A. Kornilov vabanes vanglast umbes 1,5 aastat enne V. Žini ning

omavahel jäädi suhtlema. Vabaduses tekkisid neil tööalased suhted, kui A. Kornilov võttis V.

Žini ehitusele tööle enda paarimehena. Koos töötati ka Soomes (dtl 401, 519). V. Žini sõnul

tuli A. Kornilovil idee osta XXX kinnistu. Tegelikult oli V. Žin juba pikalt otsinud

kinnisvara, kus saaks nii elada kui töötada. Ka A. Kornilovil oli elukohta vaja, mistõttu

pakkuski viimane, et osta XXX kinnistu kahepeale (dtl 401). A. Kornilov kinnitab samuti, et

kui V. Žin oli maininud, et soovib osta kinnisvara, siis hakkas A. Kornilov tegelema selle

otsingutega. A. Kornilovi jaoks ei olnud probleem maakleritega eesti keeles suhelda. Lisaks

oli A. Kornilov asjast samuti huvitatud, sest talle tekiks seeläbi elukoht (dtl 519). Nii V. Žin

kui A. Kornilov rääkisid, et esialgne mõte oli osta tööstushoone, kus on ka eluruumid. V. Žini

sõnul soovis ta sinna rajada puidutöötlust, kus vana mööblit ümber töödelda (dtl 409). Ka M.

Žini sõnul soovis V. Žin kinnistut, kuna tahtis alustada mööbli valmistamisega (dtl 455). A.

Kornilovi sõnul tekkis V. Žinil idee hakata kanepit kasvatama siis, kui A. Kornilov oli juba

hoonesse sisse kolinud, kuskil 2020. aasta suvel, s.o paar-kolm kuud pärast kinnistu ostu (dtl

520, 533–534). Esialgu võimaldati A. Kornilovil hoones tasuta elada seetõttu, et ta tegi seal

remonttöid (dtl 520).

42. Tunnistaja Õ-M.S. on kinnisvaramaakler, kes müüs 2019. aasta lõpus Tamsalu

tootmishoone kinnistut (XXX ), kui temaga võttis ühendust A. Kornilov. Tegu oli vana

pagaritöökojaga, mis oli juba mõnda aega kasutusest väljas. Hoone oli müügis 39 000 euroga.

See vajas kapitaalremonti ja katus laskis vett läbi. A. Kornilovi sõnul käis ta hoonet vaatamas

koos V. Žiniga. Tunnistaja tundis A. Kornilovis ära isiku, kes temaga objektil kohtus ja eesti

keeles suhtes. Tunnistaja tõi välja, et erilist huvi tunti ventilatsioonisüsteemi vastu.

Küsimusele, milleks hoonet planeeritakse, sai tunnistaja umbmäärase vastuse, et hakatakse

tootma või töötlema mingit toiduainet. Tehinguni jõudmine võttis aega, kuna probleem olevat

rahastusega. Tehinguni jõuti alles veebruaris 2020. Tunnistajale üllatuseks olid notari juures

tehingut vormistamas võõras mees ja naine, s.o abikaasad M. Žin ja O.Ž. . Lõplikuks

1-22-312

müügihinnaks kujunes 32 000 eurot (dtl 309–312). O.Ž. i sõnul polnud nad Maksimiga enne

lepingu allkirjastamist ostetavat kinnistut veel näinud (dtl 343).

43. Kui A. Kornilov oli leidnud Tamsalus vana tehasehoone, mis nii V. Žinile kui A.

Kornilovile sobis, rääkis V. Žin vennaga, et viimane selle enda nimele ostaks. Kuigi V. Žinil

oli enda sõnul 20 000 eurot olemas, siis A. Kornilovil raha ei olnud (dtl 409). Samuti ei

võimaldanud A. Kornilovi negatiivne krediidiajalugu tal laenu võtta (dtl 524). V. Žin tegi M.

Žinile ettepaneku võtta kinnistu ostuks 40 000 eurot laenu, mille siis V. Žin hiljem vennale

tagasi maksab (dtl 410). Seda, miks pidanuks M. Žin oma venna jaoks pangast laenu võtma,

põhjendavad nii süüdistatavad vennad kui O.Ž. ühtemoodi. Nimelt oli tuba, milles V. Žin

enne vangi minekut elas, muudetud O.Ž. i ja M. Žini laste toaks, mistõttu polnud vabanedes

V. Žinil enam võimalik sinna elama tulla. Kuna korter kuulus varasemalt vendade emale ja V.

Žinil oli samuti õigus osale korterist, pakkus ta välja, et loobub oma osast, kui M. Žin on nõus

enda nimele laenu võtma ja välja valitud kinnistu ostma (dtl 343).

44. A. Kornilovi sõnul sai ta alguses V. Žiniga kinnistu ostu arutades aru, et raha ostuks

on olemas. Tegu ei olnud ju kuigi kalli kinnistuga. Alles viimasel hetkel ütles V. Žin, et

hoopis M. Žini korter läheb laenu tagatiseks. A. Kornilov ütles V. Žinile, et isegi hoone

remondikulu tuleb suurem kui hoone ise maksab, kuid V. Žin palus mitte muretseda. Kuigi V.

Žin ei põhjendanud, kust see raha peaks tulema, oli A. Kornilov varem kuulnud, et V. Žinil on

olemas bitcoinid. Kulla sertifikaatide ja aktsiate olemasolust kuulis A. Kornilov alles kohtus

(dtl 524).

45. M. Žini sõnul arutasid nad abikaasaga Valeri ettepanekut ning otsustasid laenu võtta.

V. Žin oli lubanud, et maksab ise laenu tagasi. M. Žini sõnul ei oleks ta midagi kaotanud,

kuna nii korter kui ostetav hoone oleks M. Žini nimel. Kui midagi olekski juhtunud, oleks

lihtsalt tootmishoone maha müünud. Kuna laenu plaanis võtta M. Žin, pidi ka tagasimakseid

hakkama tegema tema – Valeri pidi selleks andma raha (dtl 455).

46.

06.02.2020 esitasid O.Ž. ja M. Žin AB Kreditex AS-le laenutaotluse (I kd tl 196).

10.02.2020. a laenulepingu (I kd tl 192-195) alusel tehti väljamakse O.Ž. i kontole summas

38942,60 eurot. Notariaalne kinnistu müügileping ja asjaõiguslepingud XXX hoonestatud

kinnistu kohta sõlmiti 11.02.2020 (I kd tl 172-178) – ostjateks M. Žin ja O.Ž. ja

müügihinnaks 32 000 eurot. Objekti üleandmise-vastuvõtmise akt kinnitab, et M. Žin on

11.02.2020 XXX kinnistu vastu võtnud (II kd tl 79). Abikaasadele kuuluvale XXX , Tallinn

korterile seati hüpoteek AB Kreditex AS-i kasuks (I kd tl 180-184)). Laen tagastati

ennetähtaegselt. Perioodil 10.03.2020-17.05.2021 on O.Ž. i kontolt tehtud tagasimakseid

17696 eurot ja M. Žini kontolt 29 911,40 eurot.

47. Kuivõrd kinnistul asuvasse tootmishoonesse plaanis elama asuda A. Kornilov, kes pidi

seal tegema ka remonttöid, koostati 11.02.2020 notariaalsed volikirjad, millega O.Ž. ja M.

Žin volitasid A. Kornilovi tegema kinnistu haldamisega seotud tehinguid ja toiminguid (II kd

tl 80–81). Volikirja alusel oli A. Kornilovil võimalus ise sõlmida kinnistul lepinguid seoses

elektri tarbimisega ning ehitustöödega. 14.02.2020 sõlmiski A. Kornilov Elektrilevi OÜ-ga

võrgulepingu ja 22 Energia OÜ-ga elektrienergia müügilepingu XXX tarbimiskoha osas (II

kd tl 5, 9). Võrguteenuse eest on tasutud A. Kornilovi arveldusarvelt (II kd tl 3), samuti

elektrienergia eest (I kd tl 168, II kd tl 22). Veetarbimise lepingut XXX kinnistu osas ei

sõlmitud, kuigi Tapa Vesi OÜ vastusest nähtuvalt oli M. Žin 17.02.2020 pöördunud nende

poole sooviga saada liitumistingimusi (II kd tl 74–78). A. Kornilovi mobiiltelefonist leitud e-

kirjad näitavad siiski, et kliendilepingu taotluse M. Žini nimel on Tapa Vesi OÜ-le saatnud

siiski A. Kornilov (II kd tl 106–108).

1-22-312

48. Maakohus leidis, et M. Žin oli juba kinnistu ostmise hetkel teadlik plaanist, et sinna

rajatakse kanepikasvatus. Ringkonnakohtu hinnangul asjas kogutud tõendid seda ei kinnita.

Kõik kolm süüdistatavat rääkisid kohtus, et hoone ostmise eesmärk oli puidutööstuse

rajamine. Samas ütlesid A. Kornilov ja V. Žin maaklerile, et sinna tuleb toiduainetööstus.

Asjas on rõhutatud seda, et objektiga tutvumas käijad tundsid suurt huvi ventilatsiooni vastu.

Sellele asjaolule järeldusi rajada ei saa – head ventilatsiooni ei vaja mitte ainult

kanepikasvatus, vaid ka puidutööstus ja toiduainetööstus. Arvestades siiski maaklerile

teistsuguse jutu rääkimist, juba 2020. aasta veebruaris A. Kornilovi poolt tehtud oste (seoses

taimekasvatusega), on loogiline järeldada, et vähemalt A. Kornilovil ja V. Žinil oligi algusest

peale plaan kanepit kasvatama hakata, mitte ei tekkinud see plaan paar-kolm kuud hiljem.

Siiski puuduvad tõendid selle kohta, et ka M. Žin sellest plaanist algusest peale teadlik oli. M.

Žin ei käinud hoonet enne ostu isegi vaatamas. Olles samuti kasvatamise plaanis osaline ning

isik, kes saab kasvatust sisaldava hoone omanikuks, oleks igati oodatav, et ka tema ostetavast

hoonest huvituks. Seda ta ei teinud. Samuti näitab ostmisehetkel A. Kornilovi volitamine

seda, et ta andis kogu kinnistuga seonduva asjaajamise kohe temale üle. M. Žin ei sõlminud

kinnistu osas vajalikke elektrienergia lepinguid ega teinud oste ehituspoodidest.

Riigikohus: „Ka asjaolu, et süüdistatav transportis talle kuuluvale kinnistule ehitusmaterjale

ja tehnikat ning abistas hoone valmisseadmisega just kanepikasvatuse rajamiseks, pole

otsustes tõenditega ära näidatud. Kohtud on vaid abstraktselt nentinud, et süüdistatavad tegid

seda üheskoos.“

49. Pärast V. Žini poolt välja käidud ideed kanepikasvatuse loomisest hakati kohe ka

selleks vajalikke asju otsima ja tellima (dtl 536). Ostsid ja tellisid nii A. Kornilov kui V. Žin.

A. Kornilov ütles, et tal on vaja seemneid ja V. Žin tõi talle neid lausa valiku (dtl 521).

Suuremate asjade kinnistule transportimiseks kasutati M. Žinile kuuluvat kaubikut Citröen

Jumper, kuid seda tuli ette kuskil kord 2-3 kuu jooksul. Kaubikut juhtis kas M. Žin või A.

Kornilov (dtl 525). A. Kornilov nägi, kuidas M. Žin tõi hoone fassaadi jaoks plaadid, kivivilla

plaadid soojustamiseks. Suured asjad, mida oli vaja, seda tõi. Näiteks ka Rannila plekki (dtl

534). M. Žin käis A. Kornilovi sõnul ka hoones sees (dtl 525).

50. A. Kornilovile kuuluva arveldusarve väljavõttelt nähtub, et M. Žini abikaasa O.Ž. ilt

on talle 13.02.2020 laekunud ülekanne summas 3500 eurot selgitusega „Podarok“. Enda sõnul

A. Kornilov ei mäleta, milleks antud raha mõeldud oli (dtl 529). O.Ž. selgitas, et tegu on

kinnistu ostust ülejäänud rahaga, n-ö krediidi jäägiga, mille Valeri palus kanda A. Kornilovile

(dtl 347). Eelnimetatud laekumise arvelt on tehtud kaardimakseid ehituspoodides ja

Aquaplant poes, mis tegeleb taimekasvatuse seadmete ja tarvikute müügiga (II kd tl 153-154).

Aquaplantis on esimesed ostud tehtud juba 14.02.2020 (II kd tl 161 DVD-plaat; III kd tl 26-

27). A. Kornilovi kaardimaksed Bauhausis (III kd tl 2, 11, 12) näitavad, et lisaks

ehitusmaterjalide ostmisele on ta juba 23.02.2020 ostnud 50x60L musta mulda. Espakis on A.

Kornilovi kliendikaarti kasutades tehtud esimesed ostud 28.02.2020 ja 03.03.2020, kust osteti

erinevaid elektrikaupu ja 3 mehaanilist taimerit (III kd tl 53-54). A. Kornilovi kaardimaksed

Bauhausis näitavad, et 22.02.2020 on ostetud ca 255 euro eest EPS50 25mm vahtplast plaate

(III kd tl 11).

51. A. Kornilovi sõnul sai enamus asju tellitud internetist. Ostudeks kasutas ta enda

pangakaarti. Ta sai Valerilt sularaha, pani selle arvele ja tellis kõik vajaliku. Kust V. Žin selle

sularaha sai, A. Kornilov ei teadnud. Kasvatuse ehitamisega tegeles A. Kornilov, kui oli abi

vaja, aitas V. Žin. Kasvatuse ülesehitamiseks oli vaja nt presentkilet, kurve, nurki, lampe,

pikendusjuhtmeid, ventilaatoreid, mulda, väetist, püstoleid ja pumpasid kastmiseks,

graanuleid (dtl 526).

1-22-312

52.

02.07.2020 tellis A. Kornilov XXX kinnistule õhksoojuspumba Kliimamarketist (II

kd tl 108–109, III kd tl 69). Taimekasvatusega seonduva müügiga tegelevast

internetikaubamajast A.M.OZOLI SIA on A. Kornilov teinud tellimused 21.10.2020 ja

23.10.2020 (III kd tl 32-49).

53. Kasvatus rajati tööstushoone esimesele korrusele. Kokku kasvatati lõpuks kolmes

ruumis, esimeses olid juba valmis taimed, teises keskmised ja kolmandas veel väikesed

taimed (dtl 527). Hoone võtmeid oli 2 komplekti, s.o V. Žinil ja A. Kornilovil (dtl 529).

54. A. Kornilovi sõnul oli kokkulepe V. Žiniga selline, et A. Kornilov saab kasvatamise

eest tasuks poole saadavast käibest. A. Kornilov ei mäleta, palju V. Žin talle maksis, kuid

kindlasti oli seda rohkem kui 20 000 eurot (dtl 521). Ajavahemikul 19.11.2020–09.06.2021 on

ME Company OÜ vahendusel A. Kornilovi pangakontole teostatud sularaha sissemakseid

kokku summas 55 375 eurot. A. Kornilov ise ei osanud öelda, kust see raha tulnud on ja

pakkus, et äkki Valeri saatis (dtl 530).

55. A. Kornilovi sõnul nõustus tema V. Žini ideega tingimusel, et ta tegeleb ainult

kasvatamisega, kuna edasist töökäiku ta ei tea ning tal pole kontakte. Kui taimed olid küpsed,

tuli Valeri kohale, lõikas, kaalus, kuivatas, viis ära ja tegeles müügiga. Läbi Valeri sai A.

Kornilov tuttavaks ka Maksimiga, kellega suheldi küll peamiselt ainult siis, kui A. Kornilovil

oli transporti vaja (dtl 521).

56. M. Žinilt läbiotsimise käigus ära võetud arvutist leiti video, millel on salvestatud XXX

hoone ümbrust ja territooriumi. Hoone küljes on kollane silt kirjaga „Müüa kinnisvara“ ja

hoone juures seisab tumedat värvi kaubik, mille uks on avatud. Video on loodud 26.08.2020

kell 17.31 (II kd tl 113). M. Žinilt kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefonist leiti

26.08.2020 kell 20.29 loodud foto, millel XXX hoone. Veel leiti telefonist 25.07.2020 loodud

foto, kus on reklaamplakat, millel pilt erinevate plastikust ja metallist tünnidega ja info

saamiseks telefoninumber. Rakenduses Viber saadetud sõnumitest avastati, kuidas 10.04.2021

on A. Kornilov saatnud M. Žinile otselingi Bauhausi veebipoe internetilehele, kus müüakse

Biolani aiamaa musta mulda, alusel 51x60L kotti. Kohe järgnes A. Kornilovi sõnum sisuga

„Вот онa“ ehk „Seal ta on“. Veel selgub mobiiltelefoni vaatlusest, et A. Kornilov on M.

Žiniga ajavahemikul 10.04–16.07.2021 suhelnud 64 korda (II kd tl 114–117).

57. A. Kornilov ütles, et on M. Žinile helistanud seetõttu, et ei saanud V. Žini kätte.

Umbes pooleaasta perioodi jooksul oli aeg, kus V. Žin oli joomatsüklis ja seetõttu helistaski

A. Kornilov pidevalt M. Žinile, et küsida, kus V. Žin on. V. Žini oli sel perioodil vaevarikas

kätte saada ja temalt raha saada (dtl 535).

58. Sel korral, kui A. Kornilov Maksimilt mulda tellis, ei öelnud ta viimasele, milleks

mulda vaja läheb. A. Kornilov arvas, et mulla tõid kohale Maksim ja Valeri, samas ei näinud

ta tegelikult seda pealt, kes mulda siis lõpuks tõi (dtl 534). Lisaks rääkis A. Kornilov, et see

üks alusetäis mulda, mis toodi, läks nii kanepikasvatusse kui ka maja ümbrusesse aeda, kuna

aias olid mõned koledad kohad (dtl 528). M. Žin ütleb, et on küll mulda viinud enda aiamaale,

ent mitte kõnealuse tootmiskoone juurde.

59. Hoones kanepi kasvatamisega tegelemist V. Žin eitas. Samuti eitas seda M. Žin (dtl

456). M. Žini sõnul viis ta hoonesse ruberoidi, sest katus tilkus. Veel viis ta sinna prusse,

puitu ja mööblit objektidelt, kus klientidel oli jäänud head mööblit, kuna Valeri plaanis hakata

tegelema mööbli taastamisega. Samuti viis M. Žin sealt ära vanad vaipkatted, mis olid

hallitusega koos. Mingeid anumaid või mulda ei ole kinnistule M. Žin enda sõnul vedanud.

M. Žini kaubikust leitud tšekki toruliitmike ostu kohta ja A. Kornilovi poolt Viberisse

1-22-312

saadetud mulla pakkumist selgitas M. Žin sellega, et tal on suvila koos aiamaaga ja on

võimalik, et toruliitmikud said selleks ostetud. Ka A. Kornilov võis teada, et tal on aiamaa ja

saatis sellepärast mulla müügi kuulutuse (dtl 456–457, 462). M. Žini sõnul ei viibinud ta

hoones tihti, ainult siis, kui viis sinna mööblit, viis sealt välja prügi ja hoone ostmisele

järgneval suvel katsid nad hoone seinu metallkarkassiga. Mingites muudes remonttöödes M.

Žin ei osalenud ning katusega ei tegelenud (dtl 457). Samas natukene hiljem ütleb M. Žin, et

käis 2–3 päeva järjest katust tegemas, kõik päevad olid nad õues, see oli III korrusel ja panid

tellinguid (dtl 464).

60. Asjas ei ole tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et M. Žin viis kinnistule kanepikasvatuse

rajamiseks vajalikke materjale. Prokuratuur toetubki vaid A. Kornilovi saadetud e-poe lingile,

kust saab osta mulda ning M. Žini autost leitud toruliitmiku ostutšekile. Selle kohta, et M. Žin

oleks mulla ostnud ja selle kinnistule kohale viinud, tõendid puuduvad. Toruliitmik ei ole

sedavõrd spetsiifiliselt taimekasvatusega seotud, et ainuüksi sellise ostu tegemisest saaks

järeldada panust kanepikasvatusse. A. Kornilov, kelle ütlustele süüdistus suuresti tugineb,

vastab küsimusele, kas Maksim ise ka kuidagi selles protsessis osales – ehitamises, tõi sinna

mingeid asju, aitas seal midagi üles panna, maha võtta? Ei, ainult maja renoveeris (dtl 528).

61. Majas ligi 1,5 aasta jooksul tehtud remonttöid kirjeldas V. Žin järgmiselt: teise ja

kolmanda korruse soojustamine. Lisaks veel see, kus leiti, et katus laseb läbi, siis seal

parandasin katust. /…/ Võrreldes sellega, mis seisus oli kui me ta saime, siis ei ole väga palju

muutunud, kui siis selle vahega ainult, et teisel ja kolmandal korrusel katsime ümbert plekiga.

Seal oli mingi nurk lagunenud. Tegime katuse nendes ruumides, mis olid elamiskõlblikud, aga

esimesel korrusel põhimõtteliselt midagi ei teinudki (dtl 402–403). Asja juures olevatelt

videotelt (II kd tl 131) on näha, et 26.08.2020 tehtud videol on II ja III korruse otsasein ja III

korruse küljesein veel tellistest, kuid 04.03.2021. a videol on need seinad kaetud juba tumedat

värvi katuseplekiga.

62. Välitöid tehti ka sel päeval, kui V. Žiniga juhtus õnnetus. Enda sõnul korrastas ta sel

päeval katust – katusel oli palju prügi ja kotte, mis ei peaks seal olema. M. Žin oli tal sel

päeval ehitustöödel abiks. V. Žin hakkas redelilt katusele ronima, et mingit kile paigaldada,

kuid asi läks õnnetult ja ta kukkus redelilt maha (dtl 403). M. Žin rääkis, et venna õnnetuse

päeval oli vaja metallkarkassiga lõpetada, sest soojustus juba seisis. V. Žin ronis redelit pidi

üles, sest kinnitada oli vaja kilekate ning siis ta kukkuski II korruse katusele (dtl 457).

63. Vaidlust ei ole sellest, et M. Žin transportis kinnistule suuremõõtmelist ehitusmaterjali

ja aitas oma venda hoone soojustamisel ja katuse parandamisel. Siinkohal tuleb aga arvestada

sellega, et tootmishoone parendamist M. Žinile ette ei heida. Süüdistusteksti kohaselt

kohandas M. Žin koos A. Kornilovi ja V. Žiniga hoone esimese korruse ruumide olustiku

kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks sobivaks. Olukorras, kus M. Žini osalus

esimese korruse ruumide kanepikasvatuseks sobivaks kohandamisel ei ole tõendite pinnalt

tuvastatav ja hoone üldist parendamist (katus, soojustamine) talle ette ei heideta, ei ole

võimalik seda käsitada tema panusena kuriteos.

Riigikohus: „Pelgalt teadmine, et tema kinnistul kasvatatakse kanepit, ei anna alust

järeldada, et isikutel oli algusest peale ühine ja kooskõlastatud teoplaan.“

64. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub tõenditest, et M. Žin kanepitaimede kasvatuses ei

osalenud, kuid ta sai mingil hetkel hoones toimuvast ebaseaduslikust tegevusest teadlikuks.

65. A. Kornolovi sõnul oli M. Žin kanepikasvatusest teadlik, ta oli hoone omanik ja käis

seal (dtl 525). Vastuolu tõttu avaldati A. Kornilovi kohtueelses menetluses antud ütlused, kus

1-22-312

A. Kornilov ütles, et „Maksim käis seal hoones harva. Ma usun, et ta ka nägi

kanepikasvatust.“ Samas kohtuistungil ütles A. Kornilov, et M. Žin kui omanik käis kõikjal ja

nägi ka kanepikasvatust. Kaitsja sõnul seisneb vastuolu selles, et kohtueelses menetluses

väljendas A. Kornilov vaid oletust, et M. Žin nägi kanepikasvatust kuid kohtumenetluses

väitis seda kindlalt. Ringkonnakohtu hinnangul antud juhul vastuolu ei ole. A. Kornilovi sõnul

inimene reeglina ka näeb, kui ta hoones ringi liigub. Asjaolu, et A. Kornilov kasutas

kohtueelses menetluses sõna usun, ei muuda asjaolude valguses tema ütlusi oletuslikuks.

66. A. Kornilov ei tea, kas M. Žin kanepi kasvatamisega seoses V. Žinilt mingit raha sai.

Küll aga tahtis M. Žin selle kasvatamise ära lõpetada. Nii A. Kornilov kui M. Žin olid

tüdinenud sellest. M. Žin rääkis lõpetamise mõttest ka Valerile, aga viimane polnud nõus. Kui

neid kinni peetud ei oleks, oleks kasvatamisega lõpetatud ilmselt 2 kuu jooksul. Isegi kui

Valeri polnud nõus, oleks A. Kornilov võtnud M. Žini mikrobussi ja kõik asjad hoonest

minema viinud (dtl 528, 531).

67. XXX tootmishoonest leitud ja äravõetud objektidele ning hoones kohapeal võetud

puuteproovidele tehti DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0702) ja võrreldi neid M.

Žini, V. Žini ja A. Kornilovi DNA-profiilidega. Ühest kummikindast leitud DNA-täisprofiil

oli kokkulangev V. Žini DNA-profiiliga. Pumbanupult võetud proovist saadud DNA-

täisprofiil oli kokkulangev A. Kornilovi DNA-ga. Lisaks hulk proove, mille puhul ei saa

välistada kas A. Kornilovi või V. Žinilt pärineva DNA sisaldumist nendes proovides. M. Žini

DNA-profiil ei ole ekspertiisiakti kohaselt seostatav ühegi prooviga (I kd tl 141-153).

Teisisõnu, vaatamata suurele hulgale võetud proovidele, M. Žini DNA-d XXX hoonest ei

leitud.

68.

12.07.2021 kella 14.03 ajal on politsei menetlussüsteemis registreeritud juhtum selle

kohta, et XXX aadressil kukkus mees ca 2 m kõrguselt katuselt madalamale katusele ja tal on

lahtine luumurd. Isiku kättesaamiseks eemaldati pakettaken, mille kaudu sai vigastatu viia läbi

hoone siseruumide trepist alla autoni. Kiirabi toimetas isiku haiglasse. 10 minutit hiljem

jõudis sündmuskohale politseipatrull, kuid kedagi enam kohapeal ei olnud (I kd tl 1). Hoone

katuselt kukkunud isikuks oli V. Žin (IV kd tl 171–173).

69. M. Žini sõnul helistas ta õnnetuse toimumisel kohe häirekeskusesse, kohale tulid

päästeamet ja kiirabi. Selleks, et V. Žin teise korruse katuselt ära tuua, pidid päästeametnikud

ka hoones sees käima. Sisse minnes on peasissekäik, mis viib teisele korrusele ja siis sealt

minnes mööda koridori ja läbides vanad duširuumid saabki läbi akna katusele. M. Žin on

nendes ruumides ka varasemalt käinud. Samuti on ta käinud esimesel korrusel ruumis, kus

seisab mööbel. Kanepitaimi ta seal näinud ei ole (dtl 457). Kuna M. Žinil hoone võtmeid ei

olnud, ei ole ta seal ka kunagi üksi käinud (dtl 459). Kokku on enda sõnul ta seal käinud

umbes 10 korda (dtl 462).

70. Kaitseväide on, et kui kiirabi ja päästeamet hoones käies kanepikasvatust ei näinud,

miks oleks pidanud M. Žin seda nägema. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Erinevalt

kiirabi- ja päästetöötajatest viibis M. Žin objektil mitmeid kordi ning tõendid ei kinnita seda,

et tema eest oleks püütud kanepikasvatuse olemasolu varjata. Küll aga on ilmne, et M. Žin oli

huvitatud kanepikasvatuse avastamata jäämisest ning sai hoonesse tulnud inimesed juhtida

venna juurde seda varjates.

Riigikohus: „Ei ole välistatud, et narkootikumide müügist saadava tulu omandamisel või

varjamisel võib olla muude asjaolude seas tähtsus kaastäideviija teopanuse hindamisel.

Praeguses asjas piirdusid kohtud aga tõdemusega, et M. Žin „pesi narkoraha,“ jättes

käsitlemata ja kummutamata kaitseväited, milles põhjendati rahatehinguid teisiti.“

1-22-312

71. Nagu eelnevalt öeldud, oli M. Žinil legaalne sissetulek. Töötamise registri väljatrükist

seisuga 05.01.2022 nähtub, et M. Žin töötas kuni 31.01.2020 Hilding Anders Baltic AS-s ning

alates 04.02.2020 asus tööle OÜ-s Miramis. M. Žini 2020. aastal deklareeritud tulu pärast

tulumaksu mahaarvamist oli 7264 eurot (III kd tl 116). 2019. ja 2018. aastal oli see vastavalt

10071 ja 10995 eurot. Lisaks oli M. Žinil 2020. aastal üleval kuulutused, millel tema kaubiku

pilt ja juures kirjeldus, et pakub vana mööbli, olme- ja ehitusprügi väljavedu, samuti

lõhkumise ja laadimise teenust (IV kd tl 175-182). Enda sõnul tegi M. Žin juhutöid seoses

mööbli ja prügi transportimisega. Töid tehti koos A.Š. iga (dtl 458).

72. Tõendamist on leidnud, et V. Žin andis vennale laenu tagasimaksmiseks vajaliku 40

000 eurot, kuid kanepi kasvatamisega tegelenud A. Kornilov sai samal perioodil V. Žini käest

tunduvalt suuremaid summasid.

73. Kuigi tõendid ei kinnita, et M. Žin oli kinnistut ostes teadlik venna plaanidest, oli ta

teadlik venna tegevusest seal. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab M. Žini teadasaamist

temale kuuluvas hoones toimunud ebaseaduslikust tegevusest vähemalt 2020. aasta lõpuks

just see, millisel viisil toimetati V. Žini käest laenulepingu tagasimaksete tegemiseks saadud

rahaga. Vältimaks sularaha arvele sisse maksmist, anti sularaha kolmandatele isikutele ja

nemad tegid ülekandeid M. Žini ja O.Ž. i kontodele. Sellised skeemid ei ole seletatavad vaid

äkki tekib mingi maksukohustus hirmuga. Neil oli kinnistu, mida nad ise ei vajanud ning

sissetulekutest suhteliselt suure osa võttev laenukohustus, V. Žinilt saadud raha selle laenu

tagastamiseks ja vähemalt M. Žinil teadmine, millisel viisil V. Žin on seda kinnistut

kasutanud ja sissetulekut hankinud.

74. M. Žini sõnul tõi Valeri võetud laenu tähtaja lõpuks M. Žinile ja O.Ž. ile sularahas

kahel korral 20 000 eurot (dtl 455). Siiski ei läinud toodud sularaha otse laenu

tagasimakseteks, vaid abikaasad kasutasid raha enda pangaarvele saamiseks eri taktikaid. Üks

variant oli, et võeti tuttavatelt lühiajaline laen – tuttav kandis raha O.Ž. i või M. Žini

pangakontole ning sai laenatud raha tagasi sularahas.

75. Kõige suurem laen võeti V.K. lt summas 15 000 üheks kuuks. V.K. sõnul oli ta just

müünud maha korteri ning tal oli vaba raha. M. Žin teadis, et tunnistajal on suurem summa

raha ning küsis 15 000 eurot laenuks ja lubas kuu ajaga tagasi maksta. Tunnistaja sõnul on M.

Žin töökas ning ta usaldas, et laen saab tagastatud. V.K. kandis 15 000 eurot M. Žini

pangakontole ning nii nagu lubatud, tagastas M. Žin 15 000 eurot kuu aja jooksul tunnistajale,

ühe summana ja sularahas (dtl 338–339).

76. O.Ž. i emal S.L. il oli väljavõetud pensioniraha näol olemas suurem summa, millest ta

laenas 3800 eurot O.Ž. ile, tehes viimase pangakontole ülekandeid perioodil 21.02–

11.03.2021. Tunnistaja S.L. i sõnul on tütar selle laenu osade kaupa ka tagastanud (IV kd tl

158).

77. Tunnistaja O.G. on O.Ž. i töökaaslane. Tema sõnul kandis ta 1000 eurot O.Ž. ile, sest

viimane palus laenu. O.Ž. tagastas laenu poole aasta jooksul ositi 200 ja 300 euro suuruste

maksetega sularahas. M. Žinile kandis ta 1000 eurot sellepärast, et M. Žin oli ostnud neile

Tallinnast kapi, ja selle ülekandega nad maksid kapi ostu eest tagasi (dtl 304).

78. Tunnistaja O.F. on samuti O.Ž. i töökaaslane. 2020. aasta detsembri lõpus ja jaanuaris

2021 kandis tunnistaja O.Ž. ile ja M. Žinile üle kokku 2000 eurot, s.o 1000 detsembris ja 1000

jaanuaris. O.Ž. oli küsinud laenu selleks, et ennetähtaegselt tagastada eluasemelaen. Kuna

tegu oli suure summaga ja tunnistaja kartis, et maha võivad minna mingid maksud, kandis ta

summa kahes jaos, 1000 eurot O.Ž. ile ja 1000 eurot M. Žinile ning makse selgitusse pani

1-22-312

„kingitus“. Tunnistaja sõnul oli tal see summa olemas sularahana, kogutud puhkuse jaoks.

Seega ta pani selle puhkuseks kogutud sularaha kõigepealt enda kontole ja tegi siis mõned

päevad hiljem ülekande O.Ž. ile. O.Ž. maksis suveks laenu tagasi 200-500 euro suuruste

maksetena sularahas (dtl 306-307).

79. Teine variant oli see, et M. Žin ja O.Ž. andsid lihtsalt oma tuttavatele ja sugulastele

sularaha, ning need tegid siis ülekande kas M. Žini või O.Ž. i pangakontole (st ilma laenu

võtmiseta). Sellist käitumisviisi kinnitasid näiteks tunnistajad O.K. (dtl 235–236), V.G. (dtl

239) ja K.G. (dtl 241).

Riigikohus: „Kohtulahenditest ei leia tõenditele tuginevaid põhjendusi, miks seostatakse

sellise narkootilise aine koguse (8,19 g) omamist suures koguses marihuaana grupis

käitlemisega. Kaitseväide on kogu menetluse vältel olnud, et süüdistataval on

marihuaanasõltuvus ning leitud aine oli mõeldud isiklikuks tarbimiseks. Seda argumenti ei

ole kohtud veenvalt ümber lükanud. Puudub vaidlus, et M. Žin on kanepitarvitaja. Ka ei ole

leitud kogus niivõrd suur, et selle isiklikuks otstarbeks hoidmine oleks ebausutav.“

80. M. Žini kahtlustatavana kinnipidamisel 21.07.2021 võeti temalt uriiniproov, mis

reageeris positiivselt tetrahüdrokannabinoolile (THC) ja saadeti seetõttu ekspertiisi.

Ekspertiisiaktist nr 76I (21E-TX0074) nähtub, et M. Žini uriinist leiti THC metaboliitini

(THC-COOH) (I kd tl 127-129).

81.

20.07.2021 M. Žini elukohas tehtud läbiotsimisel leiti mh M. ja O.Ž. i kasutuses

olevast toast televiisori allolevalt riiulilt klaasist purk, milles rohelist värvi taime õisikud ning

plastkarp 2 topsikuga, milles olid rohelise taimse puru jäägid. Esiku nagis oleva M. Žinile

kuuluva jope taskust leiti 120 eurot sularaha. Köögi kapi otsast leiti 2 bongi, milles taimse

puru jääke (I kd tl 72).

82.

21.07.2021 O.Ž. ile kuuluva ja mh M. Žini kasutuses oleva kaubiku Citroen Jumperi

läbiotsimisel leiti läbipaistvas pakendis rohelist taimset puru, mille kohta M. Žin ütles, et tegu

on kanepiga, kuid see ei ole tema oma. Samuti leiti ainejääkidega tubakapiip, mille kohta M.

Žin ütleb, et ei tea, mis seal sees on ning, et keegi kinkis selle talle. M. Žini sõnul kasutab

kaubikut sõber A.Š. .

83. Ekspertiisiaktist nr 21E-AN1058 nähtub, et klaaspurgis olnud rohelised taimeosad

massiga 6,49 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 19%. Plastkarbis ja kahes

topsikus ning kahes bongis tuvastati delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgi. Kaubikust leitud

roheline taimepuru massiga 1,70 grammi on peenestatud kanep, mille THC sisaldus on 17%.

Piibutaolises esemes oli samuti delta-9-tetrahüdrokannabinooli jälgi (I kd tl 131-139).

84. M. Žin tunnistas kanepi tarvitamist. Autost leitud kanepiõisikute ja piibu kohta selgitas

M. Žin, et kuskil 2-3 kuud enne kinnipidamist kohtus ta vana tuttavaga, kellega otsustati end

lõdvaks lasta. Sellest ajast jäigi kanep ja tuttava piip autosse. Umbes kolme nädala pärast

helistas tuttav, et ta naaseb tagasi tööle ning tal on jäänud natukene (kanepit) alles ning

pakkus seda M. Žinile. Viimane ostiski 100 euro eest selle endale ja plaanis seda hoida ja

näiteks tähtpäevadel tarvitada (dtl 458).

Eristada tuleb süüdistusi kanepi kasvatamises (KarS § 188) ja narkootilise aine suures

koguses käitlemises (KarS § 184) ning näidata tõendipõhiselt ära, milles seisnes kummaski

kuriteos M. Žini teopanus kaastäideviijana.

1-22-312

85. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et M. Žini valdusest leitud

suhteliselt tagasihoidlik kogus kanepit pärineks XXX asuvas tootmishoones kasvatatud

kanepist. Tõendeid, mis viitaksid sellele, et M. Žin osales tootmishoones kasvatud

kanepitaimede saaduse, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemises, ei ole.

(IV)

86. Järgnevalt tuleb otsustada, kuidas M. Žini tegevus kvalifitseerida.

87. Süüdistus on esitatud grupiviisilises kuriteo toimepanemises (kaastäideviimises) ning

maakohus luges selle tõendatuks – seda nii kanepi kasvatamises kui ka narkootilise aine

suures koguses käitlemises. Maakohtu hinnangul nähtub ühine teootsus A. Kornilovi, V. Žini

ja M. Žini vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest, samuti teo

toimepanemise viisist. Kõigil kolmel isikul oli plaan koos kanepit kasvatada narkootilise aine

saamiseks ning nende teopanus oli oluline, kuigi igaühel oli oma osa ja erinev roll.

Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu.

88. Isikute grupi moodustavad KarS § 21 lg 2 kohaselt kaastäideviijad, kes panevad teo

toime ühiselt ja kooskõlastatult. Isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan

ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad

ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal süütegu toime panna

(RKKK 1-20-9591/107, p-d 19–20). Kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad

subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses

sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes. Kaastäideviimise

korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Ühine tegutsemine

eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse alusel. Iga

kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest

kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et

kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu (RKKK 1-

20-9591, p 18).

89. Tõendikogum ei võimalda järeldada, et M. Žin oleks langetanud koos V. Žini ja A.

Korniloviga subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Tahtlus on süüteokoosseisule vastavate

asjaolude teadmine (intellektuaalne element) ja tahtmine (voluntatiivne element).

Intellektuaalse elemendi osas on tahtluse olemasoluks nõutav, et isik oleks teadlik kõikidest

süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastavatest faktilistest asjaoludest ehk tehioludest

või peaks neid võimalikuks. Tõendid ei näita, et M. Žin olnuks kinnistut ostes teadlik sellest,

milleks V. Žin ja A. Kornilov seda kasutada kavatsevad. Ainuüksi asjaolu pinnalt, et mõlemad

isikud on narkokuritegude eest karistatud, ei ole võimalik järeldada, et ta pidas võimalikuks,

et hoone ostetakse kanepikasvatuseks. Ka ei ole andmeid selle kohta, et M. Žin oleks kohe

kinnistu ostmise järel osalenud remonttöödes või viinud sinna selliseid esemeid, mille seos

taimekasvatusega on äratuntav. Tegemist oli ettevõtlusega, mis toodab suurt tulu. Põhjendatud

on eeldada, et seda tulu asutakse jagama ühise toeotsuse vastu võtnud isikute vahel. A.

Kornilov aga ütles, et tegevusega saadud raha pidi jagatama V. Žini ja tema vahel pooleks, st

kaheks. M. Žin sai vaid niipalju, kui oli vajalik kinnistu ostmiseks võetud laenu

tagasimaksmiseks.

90. M. Žin distantseeris end venna ja A. Kornilovi tegevusest kohe alguses – teda ei

huvitanud, milline hoone ostetakse ning samal päeval kui hoone oli ostetud, volitas ta A.

Kornilovit hoonega seotud asjaajamiseks. Puuduvad igasugused viited sellele, et M. Žin oleks

osalenud kanepi kasvatamise protsessis või hilisemas käitlemises. Tööjaotus oli selline, et A.

1-22-312

Kornilov tegeles kasvatamisega ja V. Žin saaduse turustamisega. Tuvastatud on vaid see, et

M. Žin olles saanud millalgi 2020 aasta lõpus teadlikuks, et temale kuuluvas hoones

kasvatatakse kanepit, tegeles selle hoone renoveerimisega ning transportis kinnistule vajalikke

ehitustarbeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud teopanus piisav jaatamaks

kaastäideviimist. M. Žini käitumisaktid ei kvalifitseeru teopanuseks, millest sõltuks taotletava

eesmärgi saavutamine. Asjas pole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et V. Žin ja A. Kornilov

kooskõlastasid oma igapäevast tegevust ka M. Žiniga, s.o milliseid seadmeid kasvatamiseks

osta, kust kanepiseemneid hankida, kuidas ja palju kasvatada, kuivatada, pakendada ja kellele

edasi müüa. Erinevalt A. Kornilovist ja V. Žinist ei saanud M. Žin asjast ka nähtuvat varalist

tulu. V. Žin maksis talle tagasi vaid kinnistu ostmiseks kulunud raha.

91. Nagu juba tuvastatud, kuulus kinnisasi M. Žinile ja tema abikaasale. Saades teada, et

hoones kasvatatakse kanepit, ei võtnud ta selles osas midagi ette. A. Kornilovi sõnul M. Žin

küll rääkis, et see kanepi kasvatamine tuleb ära lõpetada, kuid sellega asi ka piirdus (dtl 531).

Seega jäi M. Žin tegevusetuks. Siiski ei ole M. Žinile võimalik ette heita kuriteo toime

panemist tegevusetusega. Riigikohus on selgitanud, et tegevusetuse korral peab süüdistuses

olema sisustatud garandikohustus koos õigusliku aluse ja nõutava, kuid tegemata jäetud

tegevusega. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik

süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Seda sõltumata kriminaalasjas

kogutud tõendite sisust (RKKK 1-22-2429, p 23; 1-15-2666/492, p 13). Kuna süüdistuses ei

ole M. Žinile tegevusetust ette heidetud ning kohus ei saa süüdistuse piiridest väljuda, on

tegevusetusdeliktile üleminek välistatud.

92. Samuti ei oleks alust M. Žinile ette heita KarS § 307 lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu,

s.o teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitte teatamist. Kuna üheks kuriteo

toimepanijaks oli M. Žini vend, ei ole kuriteost mitteteatamine süüline (KarS § 307 lg 3).

93. Ignoreerida ei saa fakti, et M. Žin abistas oma venda maja remontimisel 2021. aastal,

sh päeval, mil V. Žin katuselt alla kukkus. Sellel ajal oli ta teadlik, et seal kasvatatakse

kanepit. Kas tegemist võiks olla kaasaaitamisega KarS § 22 lg 3 tähenduses, pole siiski

võimalik tuvastada. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Süüdistus heidab ette hoone 1. korruse ruumide

kohandamist. Samal ajavahemikul kohandas Maksim Žin koos Artjom Kornilovi ja Valeri

Žiniga hoone esimese korruse ruumide olustiku kanepi kasvatamiseks ja edasiseks

käitlemiseks sobivaks. Selleks kasutas Maksim Žin koos Artjom Kornilovi ja Valeri Žiniga

talle kuuluvat sõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX , transportides sellega

hoonesse vajalikke materjale ja tehnilisi seadmeid kanepi kasvatamiseks ja kasvutingimuste

loomiseks. Maksim Žin omandas koos Artjom Kornilovi ja Valeri Žiniga kanepi

kasvatamiseks vajalikud ained ja esemed, sh erinevad anumad, muld, väetised, valgustid,

ventilaatorid, soojustusmaterjal, soojapuhurid, taimerid ja kastmistarvikud, valmistas koos

Artjom Kornilovi ja Valeri Žiniga Tamsalu linnas aadressil XXX asuva tootmishoone ruumid

valgustus-, kütte-, niisutus- ja ventilatsiooniseadmete abil ette taimekasvatuseks. Seega hoone

välisosade remonttöid (fassaaditöid ja katuse parandamist) V. Žinile ette ei heideta ning

ringkonnakohus ei saa asuda analüüsima seda, kas tehtud parandatud katus ja soojustatud

fassaad parendasid 1. korruse ruumides kanepi kasvutingimusi. Süüdistusakti lõpposas

sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid,

mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on

koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule

omistada (RKKK 3-1-1-109-12, p 10 koos edasiste viidetega).

94. Seega tuleb M. Žin süüdistuses § 188 lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

1-22-312

95. Nagu ringkonnakohus eespool tuvastas, on M. Žini seotus tootmishoones kasvatatud

kanepi saaduse käitlemisega (süüdistus KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi) täielikult

tõendamata. See aga ei tingi tema õigeksmõistmist. Riigikohus on asunud seisukohale, et

süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine

süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu

vastab mis tahes süüteo tunnustele (RKKK 1-20-470/34 p 23)

96. Väljaspool vaidlust on see, et M. Žini valdusest leiti kahest erinevast kohast kokku

8,19 grammi kanepit ning süüdistustekst heidab mh ette narkootilise aine valdamist. M. Žin

on enda sõnul kanepi tarvitaja ning seda kinnitab ka toksikoloogiaekspertiisi akt, millest

nähtuvalt leiti M. Žinilt 21.07.2021 võetud uriiniproovist THC metaboliiti (I kd tl 127).

97. Narkootilise aine suures koguses käitlemine (millena on käsitatav ka aine valdamine)

on KarS § 184 lg 1 kohane kuritegu. Kanepi puhul on suur, s.o vähemalt 10-le inimesele

narkojoobe tekitamiseks vajalik kogus 7,5 grammi.

98. Suure koguse võib moodustada ka väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse

aine korduv käitlemine: nende koguste liitmisel moodustub suur kogus. Väikeste ainekoguste

sellise liitmise õiguslik lubatavus sõltub sellest, kas tegu on jätkuva kuriteoga või mitte

(RKKK 3-1-1-4-04 p 14; 3-1-1-51-05 p 9). Kolleegiumi hinnangul on tegemist jätkuva teoga

– ütlused võimaldavad arvata, et ta tarbis kanepit ja hankis seda vastavalt vajadusele juurde.

Olukorras, kus eelmine oma tarbeks soetatud väike kogus on veel tarvitamata ja isik soetab

uue, peab ta võimalikuks ja möönab, et tema valduses olev narkootilise aine kogus ei ole

enam käsitatav väikese kogusena.

99. Seega tuleb M. Žini tegevus 8,19 g kanepi valdamisel kvalifitseerida KarS § 184 lg 1

järgi.

(V)

100.

KarS § 184 lg 1 näeb karistusena ette 1–10 aastat vangistust. M. Žin käitles

vähemohtlikku narkootilist ainet koguses, mis vaid minimaalselt ületab kuriteona

karistatavuse piirmäära. Ta on varem karistamata isik. Sellistel asjaoludel on võimalik

karistada vaid minimaalse karistusega, s.o 1 aasta vangistust.

101.

30.11.2024 registreeriti ringkonnakohtus kaitsja Yaroslav Radziwilli taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 6 alusel. Taotluse kohaselt on M. Žin

parandamatult haigestunud ega ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ja karistust

kandma.

102.

KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 kohaselt saab kriminaalasja kohtulikul arutamisel

kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohus tuvastab, et süüdistatav on parandamatult haigestunud

ning ta ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmise korral

karistust kandma. Kuigi KrMS § 199 lg 1 p-s 6 nimetatakse menetluse lõpetamise eeldustena

mõlemat, s.o nii menetluses osalemise kui ka karistuse kandmise võimatust, on esmane

tähendus sellel, kas süüdistatav saab kriminaalmenetlusest osa võtta (RKKK 1-16-10503/150

p 40).

103.

Kriminaalasja on arutanud maakohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Ringkonnakohus

vaatab uueks arutamiseks saadetud kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses ning lahendi

võimaliku edasikaebamise korral vaadatakse asi reeglina läbi kirjalikus menetluses (KrMS §

1-22-312

352 lg 2). Seega on menetlus jõudnud staadiumisse, mis süüdistatava aktiivset osavõttu ei

eelda, mistõttu ei ole menetluse lõpetamine KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 6 alusel võimalik.

104.

See aga ei tähenda, et süüdistatava terviseseisundi saaks tähelepanuta jätta. KrMS §

306 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, kas süüdistatav

karistuse kandmisest vabastada. KarS § 79 lg 1 järgi võib kohus parandamatult rasket haigust

põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo

asjaolusid, süüdlase isikut ja haiguse iseloomu. Ringkonnakohus määras süüdistatava

terviseseisundi kindlaks tegemiseks ekspertiisi.

105.

XXX

106.

XXX

107.

Ringkonnakohus arvestab M. Žini puhul KarS § 79 lg 1 kohaldamisel, et: 1) süü on

minimaalne; 2) ta on varem karistamata; 3) ta vajab eriarstide konsultatsioone ja erakorralise

meditsiini kättesaadavust; 4) terviseseisund võib muutuda kiiresti ebastabiilseks ning nõuab

hoidumist ka sellistest tavapärastest olukordadest nagu külma tundmine. Need asjaolud

koosmõjus õigustavad karistuse kandmisest vabastamist.

(VI)

108.

Maakohus konfiskeeris M. Žinilt KarS § 832 lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel kuriteoga

saadud varana sularaha summas 170 eurot ja sülearvuti Lenovo IdeaPad 3 17IML05 koos

adapteriga (s/n: PF297AEA). KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 831 lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus

kuriteo toimepanemise vahendina M. Žini kasutuses oleva ja kolmandale isikule O.Ž. ile

kuuluva mootorsõiduki Citroen Jumper registreerimisnumbriga XXX (VIN-kood XXX ).

KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeeriti maakohtu otsusega ka M. Žinile ja

kolmandale isikule O.Ž. ile kuuluv kinnistu aadressil XXX , (kinnistusregistri registriosa nr

XXX , katastritunnus XXX ).

109.

Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2023. a otsusega tühistati maakohtu otsus mh osas,

millega M. Zinilt konfiskeeriti sülearvuti Lenovo IdeaPad 3 koos adapteriga. Kohtuotsuse

jõustumisel tuli nimetatud esemed M. Žinile tagastada. Riigikohtu 14.05.2024. a otsusega

tühistati Tartu Ringkonnakohtu 07.11.2023. a otsus M. Žini süüküsimuses ning saadeti

tühistatud osas uueks arutamiseks tagasi ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kuivõrd

ringkonnakohtu otsus tühistati vaid osaliselt, jõustus see osas, millega tühistati sülearvuti

konfiskeerimine. Seega tuleb eelnimetatud sülearvuti M. Žinile tagastada.

110.

Konfiskeerimisnõue on suunatud süüteo toimepanija või erandina KarS § 83 lg-tes 3

või 4, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 nimetatud kolmanda isiku vastu (RKKK 3-1-1-97-10 p 33).

111.

Seega reeglina konfiskeeritakse süüteo toimepanemise vahend, vahetu objekt, tahtliku

süüteoga saadud vara ning kuriteoga saadud vara, mis kuulub kuriteo toimepanijale.

Ringkonnakohus tuvastas, et M. Žin ei ole XXX kinnistuga seonduvaid kuritegusid (kanepi

kasvatamine ja käitlemine) toime pannud. M. Žin on toime pannud kuriteo KarS § 184 lg 1

järgi, mille eest on KarS § 184 lg 5 p 2 järgi samuti võimalik kohaldada konfiskeerimist.

Samas on tegu 8,19 grammi kanepi valdamisega, mis oli suure tõenäosusega mõeldud endale

tarbimiseks. Tõenditest ei nähtu, et selle kuriteoga seoses oleks M. Žin teeninud kuritegelikku

tulu, mida saaks konfiskeerida. Sellest tulenevalt ei ole võimalik M. Žinilt kui kuriteo

toimepanijalt vara konfiskeerida.

1-22-312

112.

Teatud seaduses sätestatud tingimustel on siiski võimalik konfiskeerida vara ka

kolmandatelt isikutelt. Kuriteo toimepanijateks on V. Žin ja A. Kornilov, kelle mõlema suhtes

on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus nii kanepi kasvatamise kui käitlemise osas. M. Žin ja

O.Ž. on konfiskeerimise mõttes kolmandad isikud.

113.

Kuriteoga saadud varana (KarS § 832 lg 1) konfiskeeris maakohus M. Žinilt kui

kuriteo toimepanijalt läbiotsimisel leitud sularaha 170 eurot. 50 eurot leiti sõiduautost Opel

Safira M. Žinile kuuluvast kotist (I kd tl 121) ning 120 eurot leiti M. Žini kodu esikus nagis

rippuva jope põuetaskust (I kd tl 72).

114.

Vara konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 järgi eeldab, et: 1) süüdistatav on pannud toime

kuriteo, mille eest on karistusseadustiku eriosas ette nähtud võimalus kohaldada laiendatud

konfiskeerimist; 2) vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal toimepanijale; 3) kuriteo

olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või

muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena

või selle vara arvel; 4) isik ei tõenda, et vara eest on täielikult või olulises osas tasutud

õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

115.

Praegusel juhul on täidetud vara laiendatud konfiskeerimise esimene eeldus: s.o M.

Žin on toime pannud kuriteo KarS § 184 lg 1 järgi, mille eest on KarS § 184 lg 5 p 2 järgi

võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimist. Kuna 120 eurot leiti M. Žini kodust ja 50

eurot tema sõidukist ning ta pole ka ise selle kuuluvust vaidlustanud, saab eeldada, et sularaha

kuulub talle.

116.

Järgnevalt on vaja tuvastada, kas M. Žini legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra

ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et ta on saanud selle

sularaha kuriteo toimepanemise tulemusena. Süüdistusakti kohaselt laekus M. Žini ja O.Ž. i

arvelduskontodele kolmandatelt isikutelt raha kokku 30 950 eurot, mille nad ise olid eelnevalt

nendele isikutele sularahas andnud (vt ka II kd tl 132–149). Seda kinnitas ka prokurör enda

kohtukõnes (dtl 618). Teada on, et laekunud raha kasutati kinnistu ostuks võetud laenu tagasi

maksmiseks. Perioodil 10.03.2020–17.05.2021 on O.Ž. i kontolt tehtud tagasimakseid 17 696

eurot ja M. Žini kontolt 29 911,40 eurot (II kd tl 134, 137).

117.

Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et M. Žinil ja O.Ž. il oleks süüteoga saadud raha

laenumaksetest veel ülegi jäänud. Seega ei saa pidada M. Žinilt leitud sularaha summas 170

eurot kuriteoga saadud varaks.

118.

Sama tuleb järeldada ka maakohtu otsusega konfiskeeritud sõiduki Citroen Jumperi

kohta. Kuna V. Žinilt pärinev raha läks kõik kinnistu ostuks võetud laenumaksete tasumiseks,

ei oli alust järeldamaks, et sõiduk osteti kuritegelikku päritolu raha eest. Tuleb meeles pidada,

et nii M. Žin kui O.Ž. käisid mõlemad tööl ja said regulaarselt töötasu (II kd tl 148). Lisaks

on tuvastatud, et sõiduk Citroen registreeriti O.Ž. i nimele juba 30.08.2019, s.o ligi pool aastat

enne XXX kinnistu ostmist ja seal alanud narkootilise aine kasvatamist. O.Ž. i pangakonto

väljavõttelt nähtub, et 17.08.2019 laekus tema kontole laen summas 7500 eurot. 30.08.2019

on kontolt välja võetud sularaha summas 2500 eurot ning tehtud makse Tark Kinnisvara OÜ

kontole summas 2800 eurot selgitusega 585 msp ost. Laenu tagasimakseid on tehtud perioodil

11.10.2019 kuni 11.08.2021 – seega algas ka laenu tagastamine enne käsilolevas asjas

etteheidetud kuriteo toimepanemist (II kd tl 138).

119.

Samuti ei ole põhjendatud sõiduki konfiskeerimine süüteo toimepanemise vahendina,

nagu maakohus seda tegi. Kuna M. Žini teopanus narkootilise aine kasvatamisse ja

käitlemisse ei olnud piisav käsitamaks teda kuriteo toimepanijana või kaasaaitajana, ei saa ka

1-22-312

tema kasutuses olevat sõidukit pidada kuriteo toimepanemise vahendiks. Asjaolu, et M. Žin

sõidukiga XXX kinnistule ehitusmaterjali ja mööblit vedas või seal prügi ära vedas, ei ole

piisaval määral seotud kuriteo toimepanemisega, et seda saaks käsitada kuriteo

toimepanemise vahendina. Seega tuleb nii sularaha kui ka sõiduki konfiskeerimine tühistada

ning need M. Žinile tagastada.

120.

XXX kinnistu osas, mille maakohus konfiskeeris KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 83 lg 3 p 2

alusel, M. Žin maakohtu otsust ei vaidlusta. Kuigi maakohus käsitas M. Žini kuriteo

toimepanijana, puudutavad mõlemad eelnevalt nimetatud konfiskeerimise alused

kolmandatelt isikutelt vara konfiskeerimist. Seega puudub vajadus konfiskeerimise aluse

muutmiseks olukorras, kus M. Žin on kolmandaks isikuks. Ringkonnakohus on samuti

seisukohal, et alus kinnistu konfiskeerimiseks kolmandatelt isikutelt, M. Žinilt ja O.Ž. ilt, on

olemas. KarS § 83 lg 3 p 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida sama paragrahvi lõigetes 1 ja

2 nimetatud vahendi, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta: 1) on

vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo

toimepanemisel või ettevalmistamisel; ning 2) on omandanud vahendi, aine või eseme

täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt

soodsamalt.

121.

Süüteo vahend on mistahes vara, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo

toimepanemiseks. Tõendid näitavad selgelt, et XXX kinnistul kasvatati kanepit ning käideldi

seda. Kuigi A. Konrilov ka elas tootmishoones, oli hoone peamine kasutuseesmärk

kuritegelik. Vähemalt 2020. aasta lõpust alates oli M. Žin teadlik temale kuuluvas hoones

toimuvast ebaseaduslikust tegevusest. Suure tõenäosusega oli teadlik ka O.Ž. , kuna mõlemad

toimetasid selle nimel, et V. Žinilt saadud raha jõuaks nende arveldusarvetele ning nad

saaksid selle arvelt tasuda kinnistu soetamiseks võetud laenu tagasimakseid. Seetõttu on alust

järeldada, et M. Žin ja O.Ž. on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud XXX kinnisasja

kasutamisele kuriteo toimepanemisel ja on kinni maksnud neile kuuluva kinnistu ostuks

võetud laenu rahaga, mis on saadud V. Žinilt. Seega on tuleb kinnistu lugeda konfiskeerituks

M. Žinilt ja O.Ž. ilt kui kolmandatelt isikutelt.

(VII)

122.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse arvestatavas osas, siis tuleb kujundada

seisukoht ka maakohtu menetluses tekkinud õigusabikulude osas.

123.

Maakohus mõistis KrMS § 180 lg 1 alusel M. Žinilt menetluskuludena riigi kasuks

välja kokku 9630,50 eurot, s.o: sundraha I astme kuriteo puhul 1812,50 eurot; 1/3 tunnistaja

Õ-M.S. i sõidukuludest, s.o 15,46 eurot, toksikoloogiaekspertiisi (03.08.21 akt nr 76I (21E-

TX0074) maksumuse 123 eurot; 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (09.08.21 akt nr 21E-

AN1058) maksumusest, s.o 952 eurot; 1/3 DNA-ekspertiisi (19.08.21 akt nr 21E-GE0702)

maksumusest, s.o 1368 eurot; 1/3 sõrmejäljeekspertiisi (13.09.21 akt nr 21E-SS0040)

maksumusest, s.o 221 eurot; 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (19.08.21 akt nr 21E-AN1146)

maksumusest, s.o 56 eurot; 1/3 jäljeekspertiisi (01.09.21 akt nr 21E-TR0007) maksumusest,

s.o 104,67 eurot; 1/3 narkootilise aine ekspertiisi (28.09.21 akt nr 21E-AN1286)

maksumusest, s.o 28 eurot; 1/3 jäljeekspertiisi (12.10.21 akt nr 21E-TR0008) maksumusest,

s.o 104,67 eurot; kaitsjatasu kohtueelses- ja kohtumenetluses summas 4837,20 eurot ning

sularaha sissemakse teenustasu 8 eurot. Menetluskulud võimaldati tasuda 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

1-22-312

124.

Kuna M. Žin jääb KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi

ning tegu on I astme kuriteoga, jääb temalt maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha

samaks. Seega kuulub M. Žinilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele

1812,50 eurot.

125.

Ringkonnakohus leidis, et M. Žin ei ole toime pannud talle etteheidetavat

kanepikasvatuse rajamist ja kanepitaimede kasvatamist Tamsalus ega selle kasvatamise

tulemusena saadud narkootilise aine käitlemist, seetõttu tuleb nende etteheidetega seonduvate

ekspertiisikulude väljamõistmine tühistada. Seega ei ole põhjendatud M. Žinilt välja mõista

1/3 DNA-ekspertiisi (21E-GE0702); 1/3 sõrmejäljeekspertiisi (21E-SS0040); 1/3 narkootilise

aine ekspertiisi (21E-AN1146); 1/3 jäljeekspertiisi (21E-TR0007); 1/3 narkootilise aine

ekspertiisi (21E-AN1286) ega 1/3 jäljeekspertiisi (21E-TR0008) maksumusest. Nimetatud

kulud kogusummas 1882,34 eurot (1368+221+56+104,67+28+104,67) jäävad riigi kanda.

126.

M. Žinil tuleb hüvitada toksikoloogiaekspertiisi nr 76I kulu summas 123 eurot (I kd tl

128). Samuti osaliselt ekspertiisi kulud, mis on teostatud seoses tema kodust ja sõidukist

leitud kanepi analüüsimisega. Narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1058 maksumus oli

2856 eurot ning maakohus jättis sellest 1/3 M. Žini kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

nii suures ulatuses ekspertiisitasu välja mõistmine põhjendatud. Ekspertiisiks esitati kokku 31

pakendit, milles oli nii taimi kui taimeosasid, -puru ja esemeid ainejääkidega. M. Žiniga oli

31-st pakendist seotud vaid 6 pakendit (s.o tema kodust ja autost leitud aine ja ainejäägid).

Seega on põhjendatud M. Žinilt välja mõista narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN1058

maksumusest 6/31 ehk 553 eurot. Ekspertiisi maksumusest jääb ülejäänud 399 eurot riigi

kanda.

127.

Samuti ei ole alust M. Žinilt välja mõista tunnistaja sõidukulusid, kuivõrd tunnistaja

ütlused oli seotud just XXX kinnistul toimuvaga. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu

otsuse ka sularaha konfiskeerimise osas, ei ole põhjendatud ka sularaha sissemakse teenustasu

8 euro välja mõistmine M. Žinilt. Maksekorralduse koopialt (I kd tl 164) nähtub, et sularaha

sissemakse teenustasu oli hoopis 5 eurot, mitte 8 eurot. Seega jääb 1/3 tunnistaja kuludest

summas 15,46 eurot ning sularaha sissemakse teenustasu 5 eurot riigi kanda.

128.

Maakohtu otsust tuleb muuta ka M. Žinilt välja mõistetud kaitsjatasude osas.

Olukorras, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et kuriteosündmuse ebaõigussisu

osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks, võib see mõjutada ka

menetluskulude jaotust. KrMS § 180 lg 1 kohaldamisel pole oluline mitte üksnes isiku

süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (RKKKo 1-20-470/34 p 29).

129.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks 8,19 grammi kanepi käitlemise süüdistuses KarS §

184 lg 1 järgi üldmenetluses kaitsja ajakulu olnud ligikaudu 3 tundi. Vastavalt advokaadile

riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lõigetele 1 ja 5 on määratud

kaitsja tasu 36 eurot iga poole tunni kohta, see tähendab 216 eurot 3 tunni kohta (36 x 6).

Koos käibemaksuga on summaks 259,20 eurot (sellest käibemaks 43,20 eurot). Selles

summas on põhjendatud kaitsjatasu M. Žinilt välja mõista. Ülejäänud kaitsjatasu nii

kohtueelses kui ka kohtumenetluses summas 4578 eurot (4837,20 – 259,20) jääb riigi kanda.

130.

Eeltoodust tulenevalt tuleb M. Žinilt menetluskuluna välja mõista 2747,70 eurot

(1812,50+123+553+259,20). Vastavalt maakohtu otsusele on M. Žinil võimalik

menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud summas

6879,80 eurot (1882,34+399+15,46+5+4578) jäävad KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

1-22-312

(VIII)

131.

Eelnevat arvestades kuulub apellatsioon rahuldamisele osaliselt.

132.

Ringkonnakohus mõistab M. Žini süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 järgi õigeks. Kohus

tunnistab M. Žini süüdi KarS § 184 lg 1 järgi (8,19 grammi kanepi omamine) ning mõistab

talle karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt M. Žini parandamatult raskest haigestumisest

vabastab ringkonnakohus M. Žini karistuse kandmisest.

133.

Maakohtu otsus tühistatakse veel M. Žinilt sularaha ning sõiduauto konfiskeerimise

osas. Samuti tühistatakse Viru Maakohtu otsus M. Žinilt välja mõistetud menetluskulude osas.

Selles osas tehakse uus otsus, millega mõistetakse M. Žinilt välja menetluskulud summas

2747,70 eurot. Menetluskulud summas 6879,80 eurot jäävad riigi kanda.

134.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

135.

Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude osas. M. Žinile riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Arvo

Suuban esitas 23.07.2023 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks

määramiseks summas 224,40 eurot (sh käibemaks 37,40 eurot). Taotluse kohaselt kulus

maakohtu otsusega tutvumisele 47 minutit ja apellatsiooni koostamisele 108 minutit.

Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud ajakulu põhjendatud ning tasutaotlus kuulub

rahuldamisele.

136.

Alates 20.10.2023 on M. Žinil lepinguline kaitsja Yaroslav Radziwill, kes on taotlenud

apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu hüvitamist summas 300 eurot (sh käibemaks

54,10 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt on kaitsja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta)

ning õigusabi on M. Žinile kokku osutatud 2 tundi, s.o 0,5 tundi kliendi nõustamine, 0,5 tundi

Riigikohtu otsuse analüüs ning 1 tund seisukoha koostamine ja esitamine.

137.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 kuulub menetluskulude hulka kaitsjale või esindajale

makstud mõistliku suurusega tasu ja muu menetlusosalise vajalik kulu. See tähendab, et

menetluskulude hüvitamise otsustamisel peab kohus hindama tasumäära ja osutatud õigusabi

mahu põhjendatust. Ringkonnakohus peab õigusteenuse tunnihinda mõistlikuks ning M.

Žinile osutatud õigusabi mahtu vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb kaitsja taotlus

rahuldada. Kaitsjatasu summas 300 eurot (sh käibemaks) tuleb riigilt M. Žini kasuks välja

mõista.

138.

Apellatsioonimenetluses määras ringkonnakohus 18.12.2024 M. Žini suhtes

kohtuarstliku ekspertiisi, selgitamaks välja tema tervislik seisund ning võime

kriminaalmenetluses osaleda ja karistust kanda. Kohtuarstliku komisjoniekspertiisi maksumus

oli 434 eurot.

139.

KrMS § 185 lg 1 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1

punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd maakohtu

otsus tühistatakse osaliselt, jäävad määratud kaitsja tasu 224,40 eurot ja ekspertiisitasu 434

eurot, s.o kokku 658,40 eurot riigi kanda. M. Žini kasuks tuleb Eesti Vabariigilt

menetluskuluna välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu 300 eurot.

1-22-312

(allkirjastatud digitaalselt)