2-24-15482/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-15482

Kohtuasi

V.F-i hagi U.T vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2025 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.T 10.04.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.F (isikukood XXX), seaduslik esindaja K.U

(isikukood XXX), lepinguline esindaja Vladimir

Makarov

Kostja U.T (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda

U.T

Harju Maakohtu 19.03.2025 otsuse

peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud U.T kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(4)

Asjaolud ja menetluse käik

1. V.F (hageja) esitas 11.10.2024 Harju Maakohtusse hagi U.T (kostja) vastu elatise nõudes,

milles palus

kostjalt enda kasuks välja mõista igakuise elatise seadusjärgses

miinimumsummas alates hagiavalduse esitamisest.

Hagi asjaolude kohaselt tasub kostja hagejale elatist üksnes 140 eurot kuus, kuigi seaduse

kohaselt on elatis 287,72 eurot kuus. Hageja igakuised kulud on kokku 850 eurot, sh

eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 150 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot, muud

vältimatud kulutused 150 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Poolte vahel on kehtiv kokkulepe igakuise elatise tasumise kohta 140 euro ulatuses. Kostja

tasub lapsele elatist korrapäraselt. Hagiavalduses loetletud kulutuste suurus ei vasta

tegelikkusele. Kostja viibis lapsega vähemalt üks kord nädalas, kuni lapse ema hakkas tegema

selleks takistusi. Lapsega kohtumisel on kostja ostnud lapse jaoks kõike, mida lapse ema on

osta palunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus tegi 19.03.2025 otsuse, millega rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise alates 11.10.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 02.02.2042) 287,72

eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Maakohus selgitas, et elatis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et

elatise summad tuleb kanda iga kalendrikuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja

arveldusarvele ning juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis

tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus viitas nõude rahuldamisel PKS §-dele 96–100, § 101 lg-tele 1 ja 3–5, §-le 116.

3.2. Maakohus tuvastas, et hageja vanemateks on K.U ja kostja ning et kostja ei ela hagejaga

igapäevaselt koos.

3.3. Kostja esitatud tõendi kohaselt on ta hagejale tasunud juunis 2024 elatist 130 eurot, juulis

2024 145 eurot, augustis 2024 140 eurot, septembris 2024 140 eurot ning oktoobris 2024 140

eurot. Kuna kostja ei ole hagejale elatist vähemalt miinimumulatuses tasunud, siis on elatise

nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

3.4. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks

vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel.

Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust

ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele

elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt

2(4)

igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe

puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski kohtu hinnangul elatise tasumisena.

3.5. Hageja poolt välja toodud kululiike ja nendele kuluvaid summasid pidas maakohus

vajalikuks.

3.6. Maakohus tuvastas, et kostja töötasu on olnud keskmiselt 1024,04 eurot kuus, kostjal

tuleb tasuda igakuiselt üüri 350 eurot ning tal on erinevaid igakuiseid laenukohustusi kokku

ca 290 euro ulatuses. Üksnes halb majanduslik olukord ei ole elatise vähendamise aluseks.

Kostja ei ole töövõimetu ning erinevate laenude võtmine ja järelmaksu võimaluste kasutamine

on olnud kostja enda valik.

3.7. Kokkuvõttes puudus alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel,

hageja nõue oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles toob välja, et ei saa aru, kuidas kujunes tasumisele

kuuluv 2589,48 eurot. Ta on eelnevalt teinud makseid lapse ülalpidamiseks, mida tõendab

pangaväljavõte. Kostja palub arvestada tehtud makseid ja teha elatisvõlgnevuse ümberarvutus,

arvestades tegelikult tasutud summasid. Kostja palub ka muuta igakuise elatise tasumise

kuupäeva ja määrata maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäevaks, kuna töötasu laekub talle 10.

kuupäeval.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

6. TsMS § 637 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui

kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

7. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

7.1. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kostja poolt apellatsioonkaebuses nimetatud 2589,48

eurot ei ole kostjalt välja mõistetud summa, vaid maakohtu poolt otsusesse märgitud

tsiviilasja hind TsMS § 129 lg-st 2 tulenevalt. Viidatud sätte kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

7.2. Kostja apellatsioonkaebuse väiteks on see, et ta on teinud hagejale makseid, mida

maakohus ei ole elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestanud. Asjaolu, et kostja on enne ja

pärast hageja poolt hagi esitamist teinud hagejale elatise katteks makseid, ei oma antud juhul

tähtsust. Hageja ei ole kostjalt nõudnud enne hagi esitamist tekkinud elatise võlgnevust.

Maakohus mõistis kostjalt PKS § 100 lg 1 ja 4 alusel hageja kasuks välja igakuiselt makstava

elatise alates hagi esitamisest (11.10.2024). Lisaks märkis maakohus otsuse resolutsioonis, et

kui kostja on kohtumenetluse kestel (s.o alates 11.10.2024) tasunud hagejale elatist, siis

kuuluvad tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Seega kui kostja on

3(4)

kohtumenetluse ajal teinud hagejale elatise katteks makseid, saab ta selle igakuiselt tasumisele

kuuluvast elatisest maha arvestada ning see on juba kohtulahendi täitmise küsimus.

7.3. Muid maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid ei ole kostja apellatsioonkaebuses

vaidlustanud.

8. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel.

9. Seoses apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega ei saa ringkonnakohus

lahendada ka kostja taotlust elatise maksmise kuupäeva muutmiseks. Kostjal oleks olnud

võimalik vastav taotlus esitada ka juba maakohtu menetluses, kuid asja materjalidest

nähtuvalt ta seda teinud ei ole.

10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse

menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega hagejalt selle osas vastust küsinud, ei ole

hagejal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)