Legislator Case Law & Legislation
1-25-1788/9 AI generated

1-25-1788/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-25-1788/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tartu Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

Legislator headnote

AI generated

1-25-1788/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

Keywords

AI generated
procedural violations third-party claim procedure in attachment investigative procedure modification of provisional measures annulment proceedings discontinuation of proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

14. mai 2025

Kohtuasja number

1-25-1788

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Ingrid

Kullerkann

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Karl Kabaneni süüdistuses karistusseadustiku

(KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi, kokkuleppemenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsus

Apellant

Süüdistatav Karl Kabanen

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Karl Kabanen, isikukood 39410036018, elukoht XXX, ei

tööta, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud,

tõkendina kohaldatud vahistamist Tartu Maakohtu 3. märtsi

2025. a määrusega

Kaitsja

-

Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maiken

Mardim

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

Jätta Tartu Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Süüdistatav Karl Kabanen, tema kaitsja ja prokuratuur sõlmisid 1. aprillil 2025

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe süüdistatava

süüditunnistamiseks ja karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 4231 ja § 424 lg 2 järgi.

2. Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a määrusega anti K. Kabanen kohtu alla. Kohtumääruses on

märgitud, et kohtu alla andmise määrust ei saa KrMS § 385 p 16 järgi vaidlustada. Muu hulgas

jättis kohus vahistamise muutmata kuni kriminaalasja lahendava kohtulahendi tegemiseni.

Kohus leidis järgmist: „pole esitatud tõendeid selle kohta, et vahistamise aluseks olevad asjaolud

(põhjendatud kuriteokahtlus ja oht uute kuritegude sooritamiseks) on ära langenud, mistõttu

puuduvad tõkendi muutmiseks või tühistamiseks käesoleval hetkel alused“.

3. 8. aprillil 2025 toimunud Tartu Maakohtu istungil andis prokuratuur sõlmitud kokkuleppest

ülevaate. K. Kabanen kinnitas kohtule, et ta saab kokkuleppest aru ja jääb selle juurde.

4. Tartu Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsusega tunnistati K. Kabanen kokkuleppe järgi süüdi ja teda

karistati.

5. Maakohtu otsuse vaidlustas K. Kabanen, kes taotleb nii selle otsuse tervikuna tühistamist kui ka

Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a kohtu alla andmise määruse tühistamist vahistamist

puudutavas osas. Süüdistatav palub saata kriminaalasi tagasi Tartu Maakohtu samale

kohtukoosseisule, et otsustada vahistamise üle ja korraldada uus kokkuleppemenetluse istung. K.

Kabanen sõnab, et ta soovis tutvuda maakohtu istungi protokolliga, aga seda polnud e-toimiku

süsteemis. Istungiprotokolli puudumine on KrMS § 339 lg 1 p 10 järgi kriminaalmenetlusõiguse

oluline rikkumine. Samuti polnud e-toimikus istungi helisalvestist. Lisaks on vaieldav Tartu

Maakohtu kohtu alla andmise määruse resolutsiooni sõnastus: „Tõkend – vahistamine – jätta

muutmata kuni asja lahendava kohtulahendi tegemiseni“. Korrektne olnuks see sõnastada nii, et

tõkend kaotab kehtivuse alles kohtulahendi jõustumisel. Praeguseks ei peaks vahistamine enam

kehtima. Kuna kohtu alla andmise määrust ei saanud vaidlustada, saab tõkendi küsimuse tõsta

apellatsioonis. Lisaks on kohtu alla andmise määruses sisalduvad vahistamise põhjendused väga

üldsõnalised. Sellega rikkus kohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

6. 25. aprillil 2025 saatis K. Kabanen ringkonnakohtule avaldusena pealkirjastatud kirja, millest

nähtub, et talle tehti istungi helisalvestis kättesaadavaks alles kaebetähtaja viimasel päeval ehk

24. aprillil 2025. K. Kabanenil oli enda hinnangul liiga lühike aeg, et sellega tutvuda.

7. Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2025. a määrusega anti pooltele tähtaeg kirjalike seisukohtade

ja taotluste esitamiseks. Selle tähtaja jooksul saatis K. Kabanen apellatsiooni täiendavad väited.

Ta osutab, et KrMS § 156² lg 1 näeb ette kohtu kohustuse teha e-toimiku süsteemis

kohtumenetluse pooltele viivitamata kättesaadavaks kõik kohtumenetluse menetlusdokumendid,

sõltumata sellest, kuidas need kohtumenetluse pooltele kätte toimetatakse. Seega pole vahet, kas

istungi helisalvestis on jäetud nähtavaks tegemata või tehakse see nähtavaks kaebetähtaja

viimasel päeval. Selline eksimus pole vastuvõetav ning rikub ausa ja õiglase kohtumenetluse

põhimõtet. Lisaks sisaldab Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a kohtu alla andmise määrus ekslikku

vaidlustamisviidet. Vahistamise muutmata jätmise osas võis seda määrust vaidlustada. Samuti

on kohtu alla andmise määrus vahistamist puudutavas küsimuses nõuetekohaselt põhjendamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Apellatsioonis ja sellele lisatud täienduses on osutatud võimalikele menetlusõiguse olulistele

rikkumistele KrMS § 339 lg 1 p-de 7, 10 ja 12 mõistes. Kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 ls

1 järgi juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust

reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Seetõttu on K. Kabanenil praegu olemas

kaebeõigus. Kolleegium ei pea aga apellatsiooni põhjendatuks ja jätab selle rahuldamata.

9. Ehkki K. Kabaneni väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi,

puudutab see kohtu alla andmisel tehtud otsustust jätta talle kohaldatud vahistamine muutmata.

2(4)

Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a kohtu alla andmise määrusest nähtub, et seda määrust ei saa

vaidlustada. Kolleegium märgib süüdistatavaga nõustudes, et see on osaliselt ekslik. KrMS §

385 p 16 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtu alla andmise määruse peale. Riigikohus

on leidnud, et kui kohtu alla andmise määrusega jäetakse muutmata kohtueelses menetluses

tõkendina kohaldatud vahistamine, siis vahistamise muutmata jätmise vaidlustamisele KrMS §

385 p-s 16 ette nähtud edasikaebeõiguse piirang ei laiene (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. juuni 2018. a määrus nr 1-17-1205/147, p 21). Seega võis K. Kabanen vaidlustada Tartu

Maakohtu 2. aprilli 2025. a määrust vahistamise muutmata jätmise osas.

10. Ekslik vaidlustamisviide kohtu alla andmise määruses ei tähenda aga seda, et maakohus rikkus

8. aprilli 2025. a kokkuleppekohast otsust tehes oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 1

mõistes. Lisaks ei mõjuta selle kohtuotsuse seaduslikkust Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025. a

määruse väidetav ebapiisav põhjendus. Kõnealusest määrusest ei nähtu sedagi, et vahistamise

muutmata jätmise osas puudus põhjendus KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi. Sõltumata sellest, kas

maakohtuga nõustuda või mitte, on määruses kirjas, et vahistamine jääb muutmata, sest „pole

esitatud tõendeid selle kohta, et vahistamise aluseks olevad asjaolud (põhjendatud kuriteokahtlus

ja oht uute kuritegude sooritamiseks) on ära langenud“. Seda ei saa pidada põhjenduse

puudumiseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-

14, p 700).

11. Samuti ei rikkunud maakohus kokkuleppekohast otsust koostades kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 245 lg 1 p 6 sätestab, et kokkuleppes märgitakse süüdistatavale kohaldatud tõkend ja

selle kestus. Poolte sõlmitud kokkuleppes on märgitud muu hulgas järgmist: „Tõkend

03.03.2025 Tartu MK määruse nr 1-25-1147 alusel vahistatud alates 01.03.2025 [--] KarS § 68

lg 1 alusel lugeda vangistuse alguseks Karl Kabaneni kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev,

s.o 01.03.2025“ (vt kokkuleppe lk 1 ja 3). Seega on kokku lepitud ka selles, et K. Kabaneni

vahepealne vahi all viibitud aeg alates 1. märtsist 2025 arvestatakse KarS § 68 lg-le 1 tuginedes

karistusaja hulka. Toodu vastu K. Kabanen apellatsioonis ei vaidle ja sellega nõustus ta Tartu

Maakohtus 8. aprillil 2025 peetud istungil. Niisiis ei ilmne vaidlustatud otsusest vahistamise

osas mõnda sellist KrMS § 318 lg 4 ls-s 1 sätestatud rikkumist, millele tugineb K. Kabanen

apellatsioonis. Sellisele rikkumisele ei osuta ka etteheide kohtu alla andmise määruse

sõnastusele, et vahistamine jääb muutmata kuni kriminaalasja lahendava kohtulahendi

tegemiseni. Maakohtu kokkuleppekohasest otsusest nähtub, et kohus otsustas vahistamise jätta

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Niisugust otsustust polnud võimalik juba Tartu

Maakohtu 2. aprilli 2025. a määruses teha, sest kokkuleppemenetluses kohtu alla andmisel pole

veel selge, millise KrMS § 248 lg-s 1 ette nähtud lahendi kohus teeb. Sellest aga, missuguse

lahendi otsustab kohus teha, sõltub muu hulgas see, mis saab süüdistatava vahi all pidamisest.

12. Kolleegium ei nõustu süüdistatavaga selleski, et kõneleda saab KrMS § 339 lg 1 p-des 10 ja 12

toodud rikkumisest, kuna 8. aprilli 2025. a istungi helisalvestis tehti K. Kabanenile

kättesaadavaks liiga hilja. Kuna istungist on olemas helisalvestis, ei tule kõne alla KrMS § 339

lg 1 p-s 10 märgitud rikkumine. Samuti ei saa rääkida ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte

rikkumisest KrMS § 339 lg 1 p 12 mõistes. KrMS § 1561 lg 4 järgi tehakse istungi helisalvestis

kättesaadavaks alles sellekohase taotluse peale kolme päeva jooksul. Niisuguse taotluse võib

välja lugeda K. Kabaneni 22. aprillil 2025 esitatud apellatsioonist. Seepeale tehti talle istungi

helisalvestis kättesaadavaks 24. aprillil 2025, mis jääb KrMS § 1561 lg-s 4 ette nähtud tähtaja

piiresse. Lisaks ei tugine K. Kabanen ausa ja õiglase menetluse põhimõtte rikkumisele

apellatsioonis, vaid alles pärast kaebetähtaega kaebust täiendades. Tal oli võimalik tutvuda

istungi helisalvestisega ja esitada selle kohta väiteid apellatsioonimenetluses kirjalike

seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul. Seda ta aga ei teinud. Seetõttu ei saa

3(4)

K. Kabanenile istungi helisalvestise kättesaadavaks tegemist tema kaebetähtaja viimasel päeval

pidada ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 12 järgi.

13. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 8. aprilli 2025. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)