2-24-2816/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2816

Tsiviilasi

R.V avaldus F.Z-i vastu ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse

andmiseks laste hariduse, tervise ja elukoha küsimustes

ning lastega suhtlemiskorra muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.06.2024 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.Z-i määruskaebus

1

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (laste ema) R.V (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Andra Olm

Puudutatud isik I (laps) Z.D (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (laps) S.T (isikukood XXX),

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik III (laste isa) F.Z (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots

Eestkosteasutused Saku Vallavalitsus ja Tallinna Kesklinna

Valitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt

esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 03.06.2024 määrus osas, milles maakohus lõpetas R.V

ja F.Z-i ühise hooldusõiguse Z.D ja S.T hariduse ja tervise küsimuses ja andis selle

osas ainuhooldusõiguse R.V-le (resolutsiooni p 1) ning muutis tsiviilasjas nr 2-20-

10833 kohtumäärusega 12.02.2021 kinnitatud suhtluskorda ja määras kindlaks uue

suhtluskorra (resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada R.V avaldus osaliselt ning lõpetada R.V ja F.Z-i ühine hooldusõigus laste

Z.D ja S.T osas osaliselt ning anda R.V-le laste Z.D ja S.T ainuhooldusõigus nende

tervise küsimustes, mis puudutab lastele psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi

andmist. Ülejäänud osas jätta R.V avaldus rahuldamata.

3. Rahuldada F.Z-i määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda, v.a lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Rahuldada R.V avaldus osaliselt ning lõpetada R.V ja F.Z-i ühine hooldusõigus

laste Z.D ja S.T osas osaliselt ning anda R.V-le laste Z.D ja S.T ainuhooldusõigus

nende tervise küsimustes osas, mis puudutab lastele psühholoogilise ja

psühhiaatrilise abi andmist. Ülejäänud osas jätta R.V avaldus rahuldamata.

5.2. Jätta läbi vaatamata R.V nõue ainuhooldusõiguse saamiseks Z.D ja S.T elukoha

küsimuses.

5.3. Ülejäänud osas jätta R.V avaldus rahuldamata.

5.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

2

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1. R.V (avaldaja, laste ema) esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule avalduse F.Z-i (puudutatud isik

III, laste isa) vastu ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale ainuhooldusõiguse

andmiseks laste hariduse, tervise ja elukoha küsimustes. Lisaks palub avaldaja muuta lastega

suhtlemise korda.

1.1. 23.04.2013 sündis vanematel tütar Z.D ja 03.10.2014 poeg S.T. Vanematele kuulub ühine

hooldusõigus ning lapsed on registreeritud ema elukohta. Harju Maakohus määras 12.02.2021

tsiviilasjas nr 2-20-10833 kindlaks vanemate suhtluskorra lastega 50/50 jagatud elukorralduse

põhimõttel.

1.2. Lastele selline elukorraldus enam ei sobi. Vanemad ei suuda ühiselt lastesse puutuvaid

otsuseid langetada. Kohus on varasemas asjas andnud emale õiguse korraldada lastele

psühholoogilise abi andmine, valida poja jalgpalliklubi ning leidnud, et tütre huvides ei ole tema

elukoha ja kooli muutmine. Isa ignoreerib jõustunud kohtulahendeid ning jätkab laste

survestamist nii samadel kui ka uutel teemadel.

1.2.1. Näiteks pani isa poja vähem kui kuu aega pärast viimase kohtumenetluse lõppu teise

jalgpalliklubi trennidesse. Lapsed õpivad Tallinna koolis. Isa tegutseb selle nimel, et vähemalt

tütart teise Saku kooli üle viia, süvendades seeläbi nii vanemate omavahelist konflikti kui tütre

lojaalsuskonflikti vanemate suhtes. Isa planeeris tütrele proovipäevad Saku Gümnaasiumis.

1.2.2. Isa keeldub järgimast psühholoogi soovitust viia tütar psühhiaatri vastuvõtule. Isa ei

võtnud vastu Tallinna lastekaitse väljapakutud psühholoogi, seades nõudeid psühholoogide

kutsesobivusele, pakkudes välja psühholoogi, kes osutab teenuseid aga üksnes täisealistele.

1.2.3. Isa võõrandab tütart emast, mõjutades teda ema juurde mitte minema. Selle tulemusena

kannatavad ema ja tütre suhted ning see mõjub halvasti lapse vaimsele tervisele.

3

1.2.4. Isa eirab ja takistab poja vaimse tervise probleemide lahendamist. Ema viis 11.01.2024

lapsed taas psühholoog H.S vastuvõtule. Tütar keeldus teraapia jätkamisest, kuid poeg otsustas

jätkata. Isa ei ole poja otsusega rahul. Isa võib ka poega mõjutada psühholoogi juures käimisest

loobuma. Kuna kohus on andnud emale ühekordse otsustusõiguse, vajaks uus psühholoog taas

isa heakskiitu, millest isa seni on keeldunud.

1.3. Praegune elukorraldus on laste huvidega vastuolus, kahjustab nende vaimset tervist stressi ja

pingete tõttu, laste igapäevaelu on ebastabiilne. Lapsed peaksid koolinädalad veetma koos

emaga, kuna isa ei toeta lapsi piisavalt õppetöös. Isa räägib lastele, et koolitegevustest ei pea osa

võtma. Isa ei julgusta, motiveeri ega toeta laste õppimist, samuti laste osalemist erinevates

huvialaringides ja kooliga seotud tegevustes. Poeg vajab koolitööde tegemisel vanema tuge.

1.4. Ema taotleb lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist koos elukoha määramisega ema

juurde, laste viibimisega isa juures iga paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

Suhtluskorras on määratletud, kuidas lapsed üle antakse ja kuidas nad vaheajad vanematega

veedavad.

Laste isa seisukoht

2. Laste isa vaidles avaldusele vastu ja palus see rahuldamata jätta.

2.1. Kumbki lastest ei soovi elada ainult ema juures ja laste huvides on senise elukorralduse

jätkumine.

2.2. Mõistlik ei ole isalt laste tervise osas hooldusõigust ära võtta. Kui lapsed jäävad isa juures

haigeks, peab ka temal olema võimalus nendega vajadusel arsti juurde minna. Isa peab olema

teadlik laste vaimsest tervisest ja ema peaks seda informatsiooni temaga jagama.

Lapsed on neli aastat psühholoogi külastanud ning isa ei ole seda takistanud. Lapsed on aktiivsed

ja valdavalt rõõmsameelsed, neil on koolis head hinded, neil on sõbrad ja huvid. Ema väidetesse

Z.D terviseprobleemidest tuleb suhtuda ettevaatlikult. Kui vanemad neli aastat tagasi lahutasid,

oli lastele psühholoogilise abi tagamine mõistlik. Lapsed ei pruugi seda enam vajada.

Depressiooni diagnoos saadab last kogu elu. H.S teatas 04.08.2023 isale, et tema pole pädev

hindama depressioonikahtlusi ning mingeid olulisi erinevusi lapse käitumises viimaste visiitide

ajal välja tuua ei ole. Isa arvates ei esine tütrel raskeid psüühilisi probleeme.

2.3. Hariduse (sh huvihariduse) küsimustes puuduvad sisulised erimeelsused. Kuigi isa toetab

tütre soovi kooli vahetada, ei saa ta selle osas ühise hooldusõiguse korral ema loata samme

astuda. Huvihariduse osas on lapsed oma valikud ise teinud ja isa on neid toetanud.

2.4. Isa ja laste suhe on väga hea. Isa on enda töögraafiku planeerinud laste järgi selliselt, et teeb

tööd kodukontoris ja pühendub lastele: õpib nendega kodus, viib neid trennidesse, planeerib

ühistegevusi, käib pojaga kalal.

Laste esindaja seisukoht ja eeskosteasutuste seisukohad

3. Lastele määratud esindaja leiab, et senist kohtumäärust pole vaja muuta.

4. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab laste ema avaldust. Laste isa ignoreerib varasemat

kohtumäärust ja mõjutab lapsi.

4

5. Saku Vallavalitsus toetab laste ema avaldust. Murekohaks on laste, eriti Z.D, heaolu ja vaimne

tervis. Z.D-l on kujunemas arusaam, et isa on hea ja ema on halb. Isa jagab tütrele infot

kohtumenetluse kohta ning loeb talle menetlusdokumente ette. Samuti on laps saanud isalt

teadmise, et psühhiaater pole vajalik ning depressioon on märk, mis jääb eluks ajaks külge. Isa ei

mõista tütre abivajadust ja võõrandab teda emast. S.T teeb kogu vaidlus närviliseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas ema avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, andis laste

emale ainuhooldusõiguse laste hariduse ja tervise küsimustes ning jättis läbi vaatamata laste ema

nõude ainuhooldusõiguse saamiseks laste elukoha küsimuses. Maakohus muutis varasemat

suhtluskorda ja määras kindlaks ema soovitud suhtluskorra lastega mh selliselt, et lapsed

viibivad isaga iga paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

6.1. Vanematel on erimeelsused laste koolivaliku küsimuses, kumbki vanematest soovib näha

laste elukorraldust eelkõige oma elukoha läheduses – ema Tallinnas ja isa Sakus. Lapsed õpivad

hetkel Tallinnas – Z.D 4. klassis ja S.T 3. klassis. Laste isa on varasemas kohtumenetluses

kinnitanud, et laste õppimine Tallinna koolis oli vanemate ühine soov juba enne lahkuminekut.

6.1.1. Viimases kohtumenetluses nõudis isa laste kooli vahetamist Saku Gümnaasiumi vastu,

kuna mõlemad lapsed olevat selleks juba terve aasta soovi avaldanud. Kohtumenetluses kinnitas

poeg esindajale, et tema elukohta ega kooli vahetada ei soovi, mille tulemusena võttis isa poja

suhtes avalduse tagasi. Tütar kinnitas koolivahetuse soovi, kuid temaga vestelnud spetsialistid

leidsid, et lapse soov oli pigem katse vanemate vahel sel teemal tekkinud vaidlust lahendada.

Ühtlasi kinnitas psühholoog, et isa on survestanud tütart koolivahetuse teemal ning ka lapse

esindajale jäi selline mulje, et laps on võtnud isa murede lahendamise enda peale.

Saku Gümnaasium vastas ema järelepärimise, et isa ei olnud kooliga sel õppeaastal ühendust

võtnud ning kui laps õpib Tallinna koolis, siis ei ole tema huvides see, kui ta peaks liituma Saku

Gümnaasiumis mõne huviringiga või teeks seal proovipäevi või -nädalaid. Isa on informeerinud

KOV-i, et tütre proovipäevad Saku Gümnaasiumis algavad 2024. aastal. 20.12.2023 kirjutas

laste isa emale, et tütar soovib uuel õppeaastal alustada õpinguid Saku Gümnaasiumis.

6.1.2. Samuti surub isa oma tahtmist peale poja jalgpalliklubiga seoses, kuigi kohus on andnud

emale õiguse klubi valida. Isa põhjendab omapoolset jalgpalliklubi valikut pika sõiduajaga, kuigi

lapsel on mugav koolist valitud trenni minna ning laps ise soovib käia seal.

6.1.3. Isa survestamise tõttu ei saa lapsed teha endale meelepäraseid valikuid huviringide osas.

Sel õppeaastal ei käi tütar isa mõjutuste tõttu üheski huviringis. Kodus olles tütar laulab,

joonistab ning teeb akrobaatikat-võimlemist, mis näitab, et tal on huvi nende tegevuste vastu. Isa

võttis poja ära poistekoorist, põhjendades seda sellega, et poeg seal enam käia ei soovinud. Isa

soovib tütart panna Saku Gümnaasiumi mudilaskoori. Isa plaan on laste elu Sakuga siduda.

6.1.4. Eelnevast järeldas kohus, et isa ei lähtu oma tegevuses laste huvidest, ei julgusta ega toeta

neid. Isa kahjustab laste vaimset tervist ja eirab jõustunud kohtulahendeid. Isa siht siduda laste

elu Sakuga on kantud eesmärgist taotleda hiljem laste elukoha ja kooli muutmist. Sellega on isa

jätnud lapsed kõrvale paljudest toredatest kooliüritustest ning võimalusest jätkata laste endi

valitud huviringides Tallinnas. Isa tegevus on ka vaimne vägivald laste ema suhtes.

5

Kohus tuvastas, et Z.D õppeedukus on väga hea. Z.D on võrreldes varasemaga muutunud

kinnisemaks ja endassetõmbunuks ning ta vajaks isikut, kellega ta saab oma mõtteid ja tundeid

jagada. Klassikaaslastega on läbisaamine hea, kuid sõpru on tal vähe. Koolis toimuvatest ja

koolivälistest üritustest Z.D meelsasti osa ei võta. S.T on aktiivne ja hea suhtleja, laia

silmaringiga ja enamasti positiivne. Sellel õppeaastal on klassijuhataja täheldanud S.T

käitumises närvilisust. S.T õppeedukus on üldiselt hea. S.T on hea spordipoiss, kes mängib

jalgpalli kahes erinevas klubis.

Lastekaitsetöötaja poolt läbi viidud vestlusest Z.D-ga selgus, et ta ei soovi ema juures elada,

tahab elada isa juures ning jätkata oma kooliteed Sakus. Vanemate abi õppimisel ta ei vaja. Z.D

lemmikõppeaine on matemaatika. Z.D-l on sõber Q, kellega ta õpib samas klassis ning nad

kohtuvad ka peale kooli. Maakohtu arvates on enamus Z.D poolt välja toodud asjaoludest

(kodutööd ei meeldi, eesti keel on raske, tahaks lõunaund magada) sellised, mida temavanused

lapsed sageli kooliga seoses välja toovad. S.T-ga vestlusest selgus, et talle meeldib Tallinna

koolis õppida ja klassis on kõik poisid tema sõbrad. S.T sõnul on ta klassi parim matemaatikas ja

loodusõpetuses.

6.1.5. Kooli vahetuseks puudub põhjus. Z.D ise ega keegi teine pole toonud tema praeguse kooli

kohta välja midagi, mis võiks panna kaaluma kooli vahetamise mõtet.

Kogutud tõenditest järeldas kohus, et lapse koolivahetuse soov võib olla tekkinud isa mõjutuse

tulemusel ning et lapse käitumine viitab sellele, et laste isa võõrandab last emast. Z.D

mõttemaailmas on kujunemas heaks vanemaks isa ja halvaks ema. Z.D kasutab ema suhtes

erinevaid negatiivseid väljendeid, kuid ei oska neid selgitada. Ka isa oma vestluses iseloomustab

ema negatiivselt. Isa on tütre pühendanud detailideni hooldusõiguse kohtuvaidlusesse, luues

lapsega n.-ö „liidu“ teise vanema vastu, mõistmata, et info ja materjalid pole lapsele eakohased.

Lapse arvamust tuleb tema elu puudutavate küsimuste üle otsustades arvestada, kuid lapse

soovitu ei pruugi kõiki asjaolusid ja lapse huve arvestades olla alati lapsele parim. Lapse huvides

on jätkata haridusteed senises koolis.

6.1.6. Emale tuleb anda laste hariduse küsimuses ainuhooldusõigus, sest nii on võimalik lõpetada

isapoolne survestamine laste koolivahetuse osas ja seada esiplaanile laste huvid. Praegu on lastel

huviringides käimine tagatud ja vajadusel saab taotleda otsustusõigust mõne konkreetse

huviringi osas, säilitades ühise hooldusõiguse.

6.2. Ema palub osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda emale üle

ainuhooldusõigus laste tervise küsimuses.

6.2.1. Isa on aastaid eiranud lastele vaimse abi andmise vajadust. Ema sai määrusega vaid

ühekordse otsustusõiguse lastele psühholoogi valimiseks.

Kohus tuvastas tõendite alusel, et isa ei ole lapse abivajadust märganud. Isa keeldub järgimast

H.S soovitust lubada tütar psühhiaatri vastuvõtule. Isikliku rünnaku ja Eetikakomisjonisse

kaebamise tõttu oli H.S sunnitud alates 21.09.2023 tühistama mõlema lapse vastuvõtuajad ja

mitmeid kuid olid mõlemad lapsed ilma psühholoogilise abita.

Isa oli vastu ka Tallinna lastekaitse väljapakutud psühholoogile. Isa nõudis, et psühholoog omaks

kutset ja oleks vähemalt spetsialiseerunud kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog tasemega

7. Kuigi H.S on 7. taseme psühholoognõustaja, pakkus isa uue psühholoogina välja E.K, kes

osutab teenuseid üksnes täisealistele isikutele.

6

6.2.2. Z.D iseloomustab ema valdavalt negatiivsete sõnadega, nt „valetab“, „käitub imelikult“,

kuid ei oska neid sisustada või sisustab valesti. S.T osas ei ole selliseid selgeid arusaamasid heast

ja halvast vanemast veel kujunenud, kuid olukord teeb teda ärevaks.

Laps leiab isa mõjutuste tulemusena, et psühhiaater pole vajalik ning depressiooni diagnoos

märgistab. Tegemist on lapse kahjustamisega.

Isa ei mõista tütre abivajadust ega selle eesmärki. Ema on teinud pingutusi, et leida lastele

vajalik vaimse tervise abi ja Z.D vaimse tervise seisundi hindamiseks ka psühhiaatri visiidi aeg,

kuid isa on sellele põhjusteta vastu olnud.

6.2.3. Isa eirab ja takistab ka poja vaimse tervisega seotud probleemide lahendamist. Poeg on

käinud aastaid psühholoog H.S vastuvõtul ja vajab jätkuvalt psühholoogilist tuge. Isa senist

käitumist arvestades võib isa ka poega mõjutada.

6.2.4. Esitatud asjaolude ja kogutud tõendite pinnalt on põhjendatud kindlustada lastele vajalik

psühholoogi/psühhiaatriline abi. Selleks on vaja emale anda laste terviseküsimustes

ainuhooldusõigus.

6.3.Vaidluse korral lapse elukoha üle otsutamiseks annab kohus ühele vanemale lapse

viibimiskoha määramise otsustusõiguse. Lapse igakordse viibimiskoha otsustusõigus hõlmab

endas ka lapse elukoha määramise otsustusõigus. Lastel on rahvastikuregistris elukoht

registreeritud ema elukohajärgselt ja seda muuta ei soovita, mistõttu puudub vajadus lõpetada

ühine hooldusõigus laste elukoha küsimustes. Nimetatud nõue jääb TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel

läbi vaatamata.

6.4. Lapsed elavad juba kolm aastat vaheldumisi nädala kaupa kummagi vanema juures ning

selle tagajärjeks on mõlema lapse vaimsed probleemid. Seega 50/50 jagatud põhimõte ei sobi

lastele.

Kehtivat suhtluskorda tuleb laste stabiilsuse tagamiseks muuta selliselt, et lapsed viibivad koos

isaga iga paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ja koolivaheaegadel ning

jõuluvaheajal vaheldumisi kummagi vanema juures võrdse aja. Lapsed viibivad koolipäevadel

koos emaga. Sel viisil saab ema lapsi koolitöödes toetada, kaob lapsi koormav sõit isa juurest

koolipäevadel Sakku ja tagasi ning laste elu muutuks märgatavalt stabiilsemaks.

Määruskaebus

7. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus ema avalduse rahuldas ja määras kindlaks uue suhtluskorra. Laste isa palub teha uue

määruse, millega jätta ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata või

alternatiivselt anda laste hooldusõigus laste hariduse ja tervise küsimustes isale. Samuti palub isa

jätta jõusse varasem suhtluskord või alternatiivselt muuta kehtivat suhtluskorda selliselt, et

lapsed viibivad koos emaga iga paaris paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.

7.1. Suhtluskorra muutmine ei ole põhjendatud ning on vastuolus laste huvidega.

7.1.1. Maakohtu määrus ei taga lastele stabiilsust. Kardinaalsed elukorralduse muudatused

traumeerivad lapsi asjata, võõrandaks lapsed isast ja selleks puuduvad kaalukad põhjused.

7

Seni kehtinud suhtluskorda tahavad ka lapsed ise. Lastekaitse töötajad ei pidanud vajalikuks

lastega isa juures kohtuda, selgitamaks välja, kas laste elukorralduse muutmine ja nende

isakodust eemaldamine on põhjendatud.

7.1.2. Asjas ei leidnud tuvastamist, et lapsed vajaksid koolitöödes täiendavat tuge või et

isapoolne tugi on ebapiisav. Lastel on isa juures olles kodutööd alati tehtud.

Isa pole lastel õppetegevusest kunagi puududa lubanud, samuti ei keela lastele kuidagi ei kooli-

ega huvitegevust. Lastel on sama pikk koolitee nii isa kui ema juurest. Vanemate otsus, et lapsed

hakkavad käima koolis Tallinnas, tehti eeldusel, et lapsed elavad Sakus.

7.1.3. Igapäevaselt vanemate vahel laste kasvatamise osas pingeid ei ole. Kumbki vanematest

kehtivat suhtluskorda ei riku. Ema soovib, et lapsed käiksid psühholoogi ja psühhiaatri

vastuvõttudel. Isa ei näe selleks vajadust. Samas kinnitas isa kohtuistungil, et ei ole vastu sellele,

kui lapsed käivad psühholoogi vastuvõtul, tingimusel, et ta on sellest teadlik ja saab tagasisidet.

Lisaks nõustus isa kohtuistungil ka psühhiaatri visiidiga.

7.2. Maakohus jättis lapsed põhjendamatult ära kuulamata ja see tõi kaasa ebaõige lahendi.

7.3. Isa selgitas menetluses, et kui kohus peab vajalikuks vanemate ühise hooldusõiguse kasvõi

osalist lõpetamist või leiab, et lapsed peaksid elama vaid ühe vanemaga, palub isa kohtul anda

talle tähtaja taotluse esitamiseks. Kui kohus selgitas, et lapsi siiski ära ei kuula, palus isa määrata

talle tähtaeg vajadusel seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohus keeldus tähtaega määramast.

7.4. Lastekaitse esindajad ei selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Kool on

vastanud, et lapsed on kooliks hästi ette valmistatud ning käivad koolis. Ebaõige on kohtu

järeldus, et lapsed ei saa isa juures elades piisavalt tuge õppetöös.

7.5. Laste tervise küsimuses puuduvad vanematel samuti erimeelsused määral, mis tingiksid

selles osas hooldusõiguse lõpetamise.

7.5.1. Tuvastamata on jäänud, kas Z.D-l on vaimsed probleemid. Ema viis lapsed vastuvõtule isa

teadmata, andes psühholoogile omapoolse sisendi asjaoludest ning jättis isa visiitide osas ilma

tagasisidest. See, et tütar tõrkus psühholoogi vastuvõtule minemast, ei anna alust ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks.

Ema väited tütre depressioonikahtlusest ei ole kooskõlas sellega, mida H.S isale kirjutas. Isa

selgitas, et depressiooni hindamiseks on pädev 7. taseme psühholoog.

Kohus määras, et lapsed käivad psühholoog H.S vastuvõtul kuni psühholoog seda vajalikuks

peab. Sarnaselt saab reguleerida ka psühhiaatri vastuvõttu, määrates, et laps läheb psühhiaater

A.K vastuvõtule. Selliselt elimineeriks kohus võimalikud vanemate vahelised erimeelsused

psühholoogi ja psühhiaatri osas.

7.5.2. Puudub vajadus võtta ühelt vanemalt täielikult hooldusõigus kõigis laste tervist

puudutavates küsimustes.

7.5.3. Kui kohtud peavad ühise hooldusõiguse lõpetamist terviseküsimustes põhjendatuks, tuleks

hooldusõigus laste tervise küsimuses anda isale. Emal on olnud otsustusõigus laste psühholoogi

osas juba enam kui kolm aastat. Samas ei kaasa ta nendes küsimustes laste isa. Laste isa on alati

olnud emaga avatud ega ole kunagi laste tervise- ega muude küsimuste otsustamisel ema

8

teadmatusse jätnud. Isa soovib laste tervise küsimustes kaasa rääkida ning ei ole alust arvata, et

isa ei ole võimeline lapse huvides hooldusõigust teostama, sh tagama, et laps käib psühholoogi

juures.

7.6. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine hariduse küsimuses ei ole samuti põhjendatud.

Isa ei ole varjanud, et toetab tütre soovi kooli vahetada, kuid on teadlik, et ei saa ühise

hooldusõiguse korral ilma ema loata midagi teha. Seda teab ka lapse ema ning kool.

Ebaõiged on laste ema väited selle kohta, et isa survestab lapsi huviharidusest loobuma. Kui

kohus oleks lapsed ära kuulanud, oleksid nad saanud enda ringide lõpetamise põhjuseid kohtule

selgitada. Isa ei ole laste huvitegevuse vastu.

7.7. Kui kohus leiab, et stabiilsuse tagab lastele vaid üks kodu, peaks see olema isa juures.

Lapsed on isa kodus üles kasvanud ja neil on seal suurepärased tingimused. Isa on laste jaoks

alati olemas ja oskab neid toetada. Lapsed julgevad isale oma muresid väljendada ja isa on laste

jaoks väga oluline. Seevastu laste ja nende ema vahel puudub usaldus, mis on tingitud ema enda

suhtumisest lastesse.

Menetluse edasine käik

8. Lastele määratud esindaja toetab määruskaebust ja palub see rahuldada. Laste ema, Tallinna

Kesklinna Valitsus ja Saku Vallavalitsus paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. Ringkonnakohus kuulas lapsed 15.04.2025 ära.

11. Laste ema esitas 12.05.2025 tõendina vanemate kirjavahetuse laste elukoha

ümberregistreerimise teemal. Ema palus isalt 04.05.2025 nõusolekut laste elukoha

ümberregistreerimiseks samas majas asuvasse suuremasse korterisse. Isa soovis emalt selgitusi

kolimise põhjuste kohta ning seda, kellega ema uues korteris elama hakkab. Isa nõudis ka

võimalust ise uut korterit enne nõusoleku andmist vaatama minna. Isa andis 09.05.2025

nõusoleku. Ema sõnul nähtub tõendist, et isa seab hooldusõigusest tulenevate nõusolekute

andmiseks emale ebamõistlikke tingimusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, milles maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse laste hariduse ja tervise

küsimuses ja andis selle osas ainuhooldusõiguse laste emale (resolutsiooni p 1), muutis

tsiviilasjas nr 2-20-10833 kohtumäärusega 12.02.2021 kinnitatud suhtluskorda ja määras

kindlaks uue suhtluskorra (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse,

millega rahuldab lapse ema avalduse osaliselt, lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse laste osas

osaliselt ning annab laste emale laste ainuhooldusõiguse nende tervise küsimustes osas, mis

puudutab lastele psühholoogilise ja psühhiaatrilise abi andmist. Ülejäänud osas jääb laste ema

avaldus rahuldamata. Laste isa määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

13. Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata ema avalduse

ainuhooldusõiguse saamiseks laste elukoha küsimuses (määruse resolutsiooni p 2).

9

14. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt

määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

15. Maakohus lõpetas põhjendamatult PKS § 137 alusel vanemate ühise hooldusõiguse laste

hariduse küsimuses.

Lapsed käivad Tallinna koolis ning laste isa ei ole esitanud maakohtule omapoolset avaldust

laste hariduse osas otsustus- või hooldusõiguse saamiseks. Laste isa on küll seisukohal, et Z.D

võiks käia Sakus koolis, kuid vanemate ühise hooldusõiguse korral ei saa seda otsust ilma laste

ema nõusolekuta teha. S.T osas ei ole koolivahetuse küsimus aktuaalne. Seega puudub alus laste

haridusküsimustes vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ema avaldus jääb selles osas

rahuldamata.

16. Maakohus lõpetas põhjendamatult tervikuna vanemate ühise hooldusõiguse laste tervise

küsimuses.

16.1. Peamiseks erimeelsuseks laste tervise osas on neile (hetkel eriti Z.D-le) psühholoogilise ja

psühhiaatrilise abi andmise küsimus. Maakohus andis varasema 12.02.2021 lahendiga laste

emale PKS § 119 alusel otsustusõiguse lastele psühholoogi abi saamiseks ja psühholoogi valiku

otsustamiseks.

16.2. Psühholoog H.S 21.06.2023 e-kirjast (dtl 115) nähtub, et mitmed märgid viitavad Z.D

depressioonile. Z.D on kirjeldanud seansil viha enda ja teiste vastu ning tunnet, et ta ei jaksa

enam. Samuti väsimust, ahistust, süütundeid, halbu unenägusid jne. Ka kooli poolt 25.03.2024

koostatud iseloomustusest (dtl 366-377) nähtub, et kuna Z.D on sellel aastal [erinevalt

varasemast] väga kinnine ja enesesse tõmbunud, siis oleks väga vaja talle kõrvale isikut, kellele

ta saaks oma mõtteid, tundeid jagada.

Z.D avaldas ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel, et praeguses koolis tal sõpru ei ole ning

Sakus on tal küll paar sõpra, kuid tihedat suhtlust kellegagi ei ole. Samuti avaldas ta, et ei soovi

käia enam huviringides. Ka need märgid viitavad, et laps võib vajada spetsialistide abi.

Isa on seadnud H.S arvamuse depressiooni tunnuste olemasolu kohta kahtluse alla ning on

avaldanud, et ei nõustu psühholoogi hinnanguga psühhiaatri külastamise vajaduse osas (dtl 115-

116). Kui H.S soovitas laste emal pöörduda lastepsühhiaatri A.K vastuvõtule, teatas isa, et A.K

talle ei sobi (dtl 121), ütlemata põhjust. Kui laste ema pani H.S soovitusel Z.D-le A.K juurde aja

kinni, soovis laste isa, et ema need ajad tühistaks (dtl 114). Isa arvates keeldub H.S temaga

koostööst ning seetõttu tuleks lastel psühholoogi vahetada (dtl 123).

Asjas esitatud seisukohad ja tõendid kogumis kinnitavad seda, et Z.D-l on psühholoogilist abi

vaja ning depressioonikahtlustuse osas oleks mõistlik pöörduda ka psühhiaatri vastuvõtule.

Lapse isa on tütre vaimsete probleemide osas skeptiline ning ei mõista täie tõsidusega tütre

abivajadust. Õige on isa seisukoht, et psühholoog ei ole pädev depressiooni diagnoosima.

Seetõttu ongi psühhiaatri poole pöördumine vajalik. Psühhiaatri vastuvõtule minek ei tähenda

koheselt diagnoosi saamist, kuid kui lapsel siiski esineb depressioon, on vaja sellega edasi

tegeleda. Vastasel korral võivad lapse vaimsed probleemid süveneda. Ringkonnakohtul ei ole

veendumust, et vanemad psühhiaatri juurde minekus kokkuleppele saaks. Isa on korduvalt

avaldanud, et ta ei näe selleks vajadust.

16.4. S.T osas on isa nõustunud, et laps vajab psühholoogilist tuge, sest ta on oluliselt

tundelisem, otsib lähedust ning tal esinevad „tikid“ (isa 27.03.2024 seisukoht). H.S on oma

10

21.06.2023 kirjas isale märkinud, et mõlemal lapsel on vanemate lahkuminekuga seoses rasked

tunded ja muremärgid (dtl 115). Kooli poolt 25.03.2024 koostatud iseloomustuse kohaselt on S.T

puhul sel õppeaastal märgata närvilisust (dtl 368). Seega nähtub asja materjalidest, et ka S.T

vajab psühholoogilist tuge. Arvestades isa suhtumist Z.D vaimse tervise probleemidesse, on

põhjendatud laste ema seisukoht, et lapse isa võib hakata tegema takistusi ka S.T-le vaimse

tervise abi osutamiseks.

16.5. Maakohus leidis õigesti, et lastele tuleb praegusel juhul kindlustada vajalik

psühholoogiline/psühhiaatriline abi. Toimiku materjalide põhjal saab järeldada, et laste ema

oskab paremini hinnata laste abivajadust vaimse tervisega seoses. Laste ema suudab tagada, et

lapsed saaksid vajaliku psühholoogilise ja vajadusel ka psühhiaatrilise abi. Vanemate

erimeelsused neil teemadel takistavad ühise hooldusõiguse teostamist ning seavad ohtu laste

huvid.

Ühele vanemale otsustusõiguse andmine PKS § 119 alusel tuleks kõne alla eelkõige siis, kui

vanemad vaidleksid last puudutava ühekordse olulise küsimuse üle (RKTKm 19.05.2021, 2-20-

1708, p 16). Praegusel juhul ei tagaks ühekordne otsustusõigus laste huvide kaitset samas

küsimuses ka tulevikus. Ette võib tulla olukordi, kus tekib vajadus nt uue spetsialisti poole

pöördumiseks ning sellisel juhul võib laste isa asuda taas omalt poolt takistusi tegema. Seega

tuleks teha PKS § 137 alusel püsivamaid muudatusi ühise hooldusõiguse teostamisel.

Samas ei ole laste huvide tagamiseks vaja lõpetada vanemate ühist hooldusõigust laste tervise

küsimuses tervikuna. Tervise küsimused hõlmavad endas ka palju muid tervisega seonduvaid

teemasid, kuid antud juhul esinevad erimeeluses üksnes vaimse tervisega seonduvates

küsimustes. Olukorras, kus lapsed veedavad regulaarselt aega ka isaga, pole mõistlik ega

põhjendatud isa hooldusõigust laste tervise küsimustes tervikuna lõpetada.

Põhjendatud on lõpetada PKS § 137 alusel vanemate ühine hooldusõigus laste tervise küsimustes

osaliselt ning anda see üle laste emale osas, mis puudutab lastele psühholoogilise ja

psühhiaatrilise abi andmist. Riigikohus on pidanud sellist hooldusõiguse osalist lõpetamist

kitsamalt ühes valdkonnas võimalikuks (vt RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 19). Selliselt

kuulub ühine hooldusõigus lõpetamisele ainult nii väheses ulatuses, kui see on laste huvide

tagamiseks vajalik.

16.6. Laste isa taotles määruskaebuses, et juhul kui kohus peaks pidama ühise hooldusõiguse

lõpetamist tervise küsimustes põhjendatuks, tuleks hooldusõigus laste tervise küsimuses anda

hoopis isale. Kuna ringkonnakohus seda ei lõpeta, puudub vajadus isa ettepanekut kaaluda.

17. Asjas ei ole esitatud selliseid kaalukaid argumente, mis tingiksid kohtu poolt kindlaks

määratud suhtluskorra muutmise.

17.1. Mõlemal lapsel on isaga lähedane suhe ning neile meeldib isa juures olla. S.T kinnitas

ringkonnakohtule ärakuulamisel, et ta on senise elukorraldusega rahul, sest saab nii veeta aega

võrdselt mõlema vanemaga. Z.D sõnul tahaks tema elada rohkem isa juures. Laste sõnul ei ole

kahe kodu vahet käimine nende jaoks tülikas, sest isa nädalal sõidutab isa lapsi kooli ning

mõlema vanema juures on neil olemas riided ja muud vajalikud asjad. Asja materjalidest nähtub,

et mõlema vanema juures on lastele elamiseks sobivad tingimused ning mõlemad vanemad

veedavad enda nädalal lastega koos aega ja panustavad nende heaolusse ja kasvatamisesse.

17.2. Maakohus tuvastas, et mõlemal lapsel läheb koolis hästi. See näitab, et mõlema vanema

juures on lastel olemas piisav tugi õppimiseks.

11

17.3. Z.D kinnitas ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel samuti, et hetkel ta üheski

huviringis käia ei soovi ning mingeid erilisi hobisid tal ei ole. Tema sõnul mängib ta vahel kodus

oma lõbuks süntesaatorit ning talle meeldib ka rahvastepall, kuid seda ei ole kusagil väga

mängida. Kuigi vanemate vahel oli vaidlus S.T jalgpallitrenni teemadel, teatas S.T

ringkonnakohtus ärakuulamisel, et ei käi juba enam mõnda aega jalgpallitrennis. Ta ütles, et talle

ei meeldi võõraste vastu võistelda ning pigem sooviks ta minna kergejõustikutrenni.

Ringkonnakohtu arvates on sellises vanuses laste puhul tavaline, et nad ei soovi enam senistes

huviringides käia ning neil tekivad muud huvid ja eelistused. Sama võib olla ka koolis toimuvate

ürituste osas. Z.D jutust jäi mulje, et ta täpselt ei teagi, mis teda huvitaks ning S.T rääkis

veenvalt, miks ta enam jalgpalli mängida ei taha. Asjas puuduvad tõendid, et just isa mõjutaks

lapsi huviringides mitte käima. Võimalik, et isa on selle osas lihtsalt leplikum ning toetab lapsi,

kui nad enam mingis ringis või trennis käia ei soovi. See ei anna aga alust suhtluskorra

muutmiseks.

17.4. Ärakuulamisel jäi ringkonnakohtule mulje, et Z.D suhtub isasse paremini ning sooviks

rohkem isaga koos aega veeta. Z.D tõi nt välja, et kui S.T teda kiusab, siis ema ei kutsu S.T

korrale ning Z.D-le ei meeldi see. Sellest järeldub, et vanematel on laste kasvatamise osas

erinevad arusaamad ja meetodid. Samas ei nähtu siiski asjas esitatud tõenditest ja seisukohtadest,

et isa otseselt Z.D emast võõrandaks. Isa ei riku kehtivat suhtluskorda ega takista lapsi ema

juurde minemast. Tõendamata on ema väited, et isa mõjutab Z.D ema juurde mitte tulema.

Küll aga nähtub, et vanemate omavahelised konfliktsed suhted, sh pidevad kohtuvaidlused, on

kandunud ka laste hoiakutesse (eriti Z.D puhul). Laste kaasamine vanemate omavahelistesse

erimeelsustesse ei ole laste huvides. See tekitab lastele asjatut pinget ning paneb neid tundma

end vanemate erimeelsuste eest vastutavana. Samas ei tähenda see, et lapsed peaksid ühe

vanemaga oluliselt vähem aega koos veetma, kui selleks muud kaalukat põhjust ei ole.

17.5. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tagab lastele stabiilsuse just senise elukorralduse

jätkumine. Nad on selliselt harjunud juba mitu aastat elama ning nad on sellise korraldusega

rahul. Kehtiva suhtluskorra muutmine võib lastele kaasa tuua rohkem stressi ja pingeid. Samuti

võib see halvendada Z.D ja ema niigi pingelisi suhteid.

17.6. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus ema avalduse suhtluskorra muutmiseks

rahuldamata.

18. Laste ema esitatud kirjavahetus laste elukoha ümberregistreerimise teemal ringkonnakohtu

seisukohta ei muuda. Maakohus jättis laste ema avalduse hooldusõiguse saamiseks laste

viibimiskoha küsimuses läbi vaatamata ning seda ei ole vaidlustatud. Samuti ei anna see alust

suhtluskorra muutmiseks.

19. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige

lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

12

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

13