1-25-2258/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-2258

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-25-2258 (24267050294)

Kohtunik

Indrek Nummert

Prokurör

abiprokurör Hanna Varik

Kriminaalasi

Süüdistatav

Saila Tuulikki Säkkinen süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi

käskmenetluses

Saila Tuulikki Säkkinen

Isikukood või sünniaeg:

13.02.1964

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kodakondsus: Soome

Haridus:

X

Emakeel:

soome

Töökoht: X

Kontaktid: X

Karistatus:

Eesti Vabariigis

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Kaire Hänilene, RÕA

Kannatanu

N.Y

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Saila Tuulikki Säkkinen KarS § 203 lg 1 järgi ning mõista talle

karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus

10 eurot), s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

1-25-2258

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus kogu ulatuses tingimuslikult täimisele

pööramata, kui Saila Tuulikki Säkkinen ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest arvates, s.o alates

14.05.2025. a.

2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Saila Tuulikki Säkkinenilt menetluskuludena

riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 102,48

eurot, kokku 1431,48 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pangas,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700015009. Selgituseks

märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3. Rahuldada kannatanu N.Y tsiviilhagi varalise kahju hüvitise nõudes kogu ulatuses

ning mõista Saila Tuulikki Säkkinenilt kannatanu kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5

alusel välja 7429,68 eurot.

Tsiviilhagi tasuda N.Y kontole nr XXX.

Kohus selgitab, et kannatanul on õigus anda kohtuotsuse jõustumise järgselt tasumata osas

tsiviilhagi nõue täitmiseks täitemenetlusse.

4. Toimetada kohtuotsus kätte kaitsjale, soome keelde tõlgituna süüdistatavale,

kannatanule ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses

tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus

arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saila Tuulikki Säkkineni süüdistatakse selles, et tema 09.05.2024 kella 23:52 ajal X linnas

X tn X asuva kaubanduskeskuse X ja X maja vahelisel parkimisplatsil viskas kaheteistkümnel

korral kiviga parklas seisvat mootorsõidukit Mazda 6 registreerimisnumbriga XXX, mis

kuulub N.Y-le. Süüdistatav rikkus ning kahjustas oma tegevusega kannatanule kuuluvat

sõidukit, tekitades sõiduki kere mõlema küljele, katusele ja tagumisele osale mõlke ning

värvikahjustusi, lõhkudes sõiduki tagaklaasi ning juhipoolse küljepeegli. Süüdistatav tekitas

kannatanule N.Y-le varalise kahju summas 7429,68 eurot.

KarS § 121 p 1 järgi on kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot.

1-25-2258

Seega pani Saila Tuulikki Säkkinen oma tahtliku tegevusega toime võõra asja

rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju, s.o KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

03.04.2025. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 24.04.2025. a

kriminaalasja toimiku. Vastavalt toimikumaterjalidele edastati süüdistusakt soome keelde

tõlgituna süüdistatavale 22.04.2025. a dokumendihaldussüsteemi kaudu e-posti aadressile

XXX , millise e-posti aadressi on süüdistatav menetlejale ise avaldanud (vt tl 79). Kaitsjale

tehti süüdistusakt avaliku e-toimiku vahendusel kättetoimetatavaks 24.04.2025. a. Süüdistatav

ja kaitsja KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta

esitamiseks kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud,

tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate

tõendite kogumis. Kuriteoga on tekitatud oluline varaline kahju summas 7429,68 eurot

kannatanu N.Y-le , mille osas kannatanu on esitanud ka tsiviilhagi, mille kohus kohtuotsusega

kogu ulatuses rahuldab ning Saila Tuulikki Säkkinenilt kannatanu kasuks ka välja mõistab.

KrMS § 251 lg 1 kohaselt on võimaalik kohaldada käskmenetlust, kui teise astme kuriteos,

mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on

tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja

käskmenetluses. Sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud käskmenetlust välistavaid

asjaolusid ei esine.

KrMS § 254 lg 3 kohaselt peab käskmenetluse otsuse põhiosa sisaldama kuriteo asjaolusid,

kvalifikatsiooni, kahju laadi ja suurust ning mõistetava karistuse motiive.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus

30-500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus. Seega on Saila Tuulikki Säkkinenile

etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise

karistuse kohaldamist. Kohus on seega seisukohal, et käskmenetluse kohaldamine on

võimalik ning Saila Tuulikki Säkkinen tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada

rahalise karistusega vastavalt prokuröri ettepanekule karistuse määra osas.

Lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, sh asjaolust, et süüdistatava toime pandud tegu

ei olnud suunatud otseselt kannatanu kui isiku vastu ja Saila Tuulikki Säkkinen elab Soome

Vabariigis, teda ei ole Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistatud ning kohtuotsusega

mõistetakse kannatanu kasuks välja ka tsiviilhagi tekitatud kahju ulatuses, ei ole vajalik

süüdistatava karistamisel kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud.

1-25-2258

KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära

suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära

suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Kuivõrd Saila

Tuulikki Säkkinenil puudub Eesti Vabariigis sissetulek, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel tuleb

rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta miinimumpäevamäär 10

eurot.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust

raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides

individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

Karistust kergendava asjaoluna on tuvastatav puhtsüdamlik kahetsus. Saila Tuulikki Säkkinen

on teo toimepanemist tunnistanud ja selgitanud, et soovib tekitatud kahju ka hüvitada.

Võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, peab kohus prokuröri

ettepanekut Saila Tuulikki Säkkineni karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra,

s.o 200 päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja

eripreventiivset eesmärgiga kooskõlas olevaks.

Seega tuleb Saila Tuulikki Säkkinen mõista süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ning karistuseks tuleb

talle määrata rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o 2000 eurot. Kuivõrd

süüdimõistetul lasub kohustus tasuda ka tsiviilhagi, on põhjendatud rahalise karistuse kogu

ulatuses KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata jätmine ühe aasta

pikkuse katseajaga alates kohtuotsuse kuulutamisest, mil Saila Tuulikki Säkkinen ei tohi

toime panna uut tahtlikku kuritegu.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb Saila Tuulikki Säkkinenilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista

sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 102,48 eurot,

kokku 1431,48 eurot, mis tuleb tasuda ühe aasta pikkuse perioodi jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud rekvisiitide alusel.

Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale soome

keelde tõlgituna, kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

kohtunik