3-25-1368/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1368

Haldusasi

Z.N-i (Z.N) kaebus Maa-ameti 30.03.2023 korraldusele nr

1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine (Viimsi

vald, X ja Z)“, Viimsi Vallavalitsuse ja Maa- ja

Ruumiameti vastutusele võtmiseks, moraalse ja materiaalse

kahju hüvitamiseks ja erastamise menetluse jätkamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.N

Vastustajad – Maa- ja Ruumiamet ja Viimsi Vallavalitsus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine ja kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus nõudes Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa

ostueesõigusega erastamine (Viimsi vald, X ja Z)“ tühistamiseks.

2. Ülejäänud nõuetes tagastada kaebus.

3. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus

edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-ameti 30. märtsi 2023 korraldusega nr 1-17/23/741 (30.03.2023 korraldus) otsustati

erastada Harju maakonnas Viimsi vallas Y külas asuvad X katastriüksus katastritunnusega

XXX, pindalaga 3245 m2 ja sihtotstarbega elamumaa 100% ning Z katastriüksus

katastritunnusega XXX, pindalaga 1075 m2 ja sihtotstarbega elamumaa 100% Y.Yile

(isikukood XXX), Z.N-ile (isikukood XXX) ja X.Xile (isikukood XXX) ühisomandisse.

2. Z.N (kaebaja) esitas 09.05.2023 nimetatud otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtule

kaebuse. Tallinna Halduskohus jättis oma 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020

kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebaja poolt

esitatud apellatsioonkaebuse oma 30.01.2025 otsusega rahuldamata. Otsus jõustus 18.03.2025,

kui Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse.

3. Kaebaja esitas 16.04.2025 Maa- ja Ruumiametile kaebuse Maa-ameti 30.03.2023

korraldusele. Maa- ja Ruumiamet käsitles kaebust vaidena.

4. Maa- ja Ruumiamet tagastas oma 24.04.2025 otsusega nr 6-13/25/6504-4 vaide. Jõustunud

kohtuotsustega haldusasjades nr 3-21-506 ja nr 3-23-1012 on tuvastatud maa ostueesõigusega

erastamise eeltoimingute käigus vastu võetud Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korralduse nr

58 ja Maa-ameti peadirektori 30.3.2023 korralduse õiguspärasus, korraldused on kehtivad ning

läbinud kohtuliku kontrolli. Järelikult puudub vajadus ja võimalus nimetatud Maa-ameti

peadirektori korralduse kehtetuks tunnistamiseks või selle tühisuse tuvastamiseks ja vaie

kuulub tagastamisele HMS § 79 lg 1 alusel, kuna samas asjas on olemas jõustunud

kohtuotsused.

5. Kaebaja esitas 07.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmistes nõuetes: a) võtta

Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet vastutusele pärimisseaduse rikkumise ja 2018-

2025 ebaõigete andmete esitamise eest kohtule. Nimetatud rikkumiste tulemusel tegid kohtud

ebaõiged otsused; b) kohustada Viimsi Vallavalitsust ja Maa- ja Ruumiametit hüvitama

kaebajale moraalne kahju ning hoonete ja nende juurde kuuluva maa vormistamise kulud; c)

kohustada Maa- ja Ruumiametit menetluste uuendamiseks ja omandi vormistamiseks; d ) Maa-

ameti 30.03.2023 korralduse tühistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 4 sätestab, et kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse

tühistamise nõudes HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada (korduv kaebus) ning ülejäänud

nõuetes tagastada HKMS § 121 lg 2 punkti 1 kaebeõiguse puudumise tõttu ja lg 1 p 1 alusel

halduskohtul pädevuse puudumise tõttu.

7. Tallinna Halduskohus jättis oma 15.09.2023 otsusega haldusasjas nr 3-23-1020 kaebaja

poolt Maa-ameti 30.03.2023 korralduse nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega erastamine

(Viimsi vald, X ja Z“ tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

jättis kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebuse oma 30.01.2025 otsusega rahuldamata. Otsus

jõustus 18.03.2025, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja poolt esitatud kassatsioonkaebust

menetlusse. Seega on Maa- ja Ruumiamet tagastanud kaebaja poolt esitatud vaide

õiguspäraselt. Praeguses asjas aga ei sõltu kaebaja kaebeõigus 30.03.2023 korralduse

vaidlustamiseks vaide tagastamise otsuse õiguspärasusest, vaid sellest, et asjas on jõustunud

kohtulahend. HKMS § 43 lg 1 p-de 1–3 järgi ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud,

kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning: selle

kohta on jõustunud kohtuotsus; selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise

kohta või varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste

samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 1 lõpetab

kohus määrusega menetluse kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse

lõpetamise kohta. Kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-23-1020 esitanud samasisulise

tühistamisnõude, siis on kaebaja juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle

kohta on jõustunud kohtuotsus (HKMS § 43 lg 1 p 1). Seetõttu ei ole käesolev korduv kaebus

lubatav, mistõttu tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Tulenevalt HKMS §

152 lg-st 3, kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse

võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb

menetlus Maa-ameti 30.03.2023 korralduse tühistamise nõudes lõpetada enne kaebuse

menetlusse võtmist.

8. Kaebus nõudes võtta Viimsi Vallavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet MaaRS § 23 lg 31 ja

pärimisseaduse rikkumise ning kohtule ebaõigete andmete esitamise eest vastutusele kuulub

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses. Kriminaalmenetluse alustamine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Seega

tuleb nimetatud nõudes kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

9. Kaebus nõuetes kohustada Maa- ja Ruumiametit hüvitama kaebajale moraalne kahju ning

kahju, mis seondub hoonete juurde kuuluva maa vormistamise kuludega ning maa

2(4)

ostueesõigusega erastamise menetluse uuendamisega kuulub HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt

tagastamisele seoses kaebeõiguse puudumisega.

9.1 Viimsi Vallavalitsus on teinud X ja Z asuvate katastriüksuste maa ostueesõigusega

erastamise eeltoimingud ning koostanud maa ostueesõigusega erastamise toimiku. Erastamise

eeltoimingute tulemusena võttis Viimsi Vallavalitsus 10.02.2021 vastu korralduse nr 58 „Y

külas katastriüksustel X ja Z asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise

võimalikkus“. Nimetatud korraldusega nõustuti X ja Z katastriüksuste ostueesõigusega

erastamisega võrdsetes 1/3 mõttelistes osades ehitiste omanikele Y.Yile, kaebajale ja X.Xile.

Nimetatud otsustus on Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korralduse suhtes eelhaldusaktiks.

Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-21-506 korralduse nr 58 õiguspärasust ja leidsid, et X ja Z

maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes mõttelistes osades Y.Yile, kaebajale ja X.Xile on

õiguspärane. Kohtuotsustes on analüüsitud kõiki X ja Z asuvate elamu ja saunamaja

omandiõigust tõendavaid dokumente.

9.2 Maa-ameti peadirektori 30.03.2023 korraldusega nr 1-17/23/741 „Maa ostueesõigusega

erastamine (Viimsi vald, X ja Z) otsustati erastada Harju maakonnas Viimsi vallas, Y külas

asuvad X katastriüksus kt-ga XXX, pindalaga 3245 m2 ja sihtotstarbega elamumaa 100% ning

Z katastriüksus kt-ga XXX, pindalaga 1075 m2 ja sihtotstarbega elamumaa 100 % Y.Yi,

kaebaja ja X.Xile ühisomandisse. Kohtud hindasid haldusasjas nr 3-23-1020 nimetatud

korralduse õiguspärasust. Kohtud leidsid, et haldusasjas ei olnud esitatud selliseid tõendeid või

põhjendusi, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et kaebaja oli ehitiste ainuomanik.

Nimetatud korralduse õiguspärasust on kohtu kontrollinud haldusasjas nr 3-23-1012.

9.3 Asjaolule, et puudusid uudsed asjaolud, mis annaksid alused teha teistsuguse otsuse

haldusasjas nr 3-21-506 on andnud hinnangu ka Riigikohus, vaadates läbi kaebaja poolt

14.04.2023 esitatud teistmisavaldust. Teistmisavaldusele olid lisatud tõendid, mille alusel

kaebaja leidis, et tegemist on ebaõigete kohtulahenditega ning esineb teistmise alus. Riigikohus

jättis 27.06.2023 määrusega haldusasjas nr 3-21-506 kaebaja poolt esitatud teistmisavalduse

menetlusse võtmata, sest leidis, et puuduvad teistmise alused. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu

Riigikohtu 27.06.2023 määruses tooduga ei anna aga alust kahelda kohtute poolt haldusasjas nr

3-21-506 tehtud lahendite õigsuses.

9.4 Eeltoodust tulenevalt on kohtud korduvalt kontrollinud kaebaja väiteid, mis seonduvad maa

ostueesõigusega erastamisega Viimsi vallas, X ja Z asuvate ehitiste juurde. Kohtud on

tuvastanud, et kaebaja ei ole nimetatud maaüksustel asuvate ehitiste ainuomanik. Kaebaja

keskne väide, millega ta seostab nii kahju hüvitamise nõudeid kui ka menetluse uuendamise

nõuet põhineb aga arusaamal, et ehitiste omandiõigus on ebaõigesti tuvastatud. Nimetatud

väidet on kohtud korduvalt kontrollinud ning kaebaja poolt esitatud tõendeid hinnanud.

Nimetatust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus nõuda samade asjaolude veelkordset

uurimist haldusmenetluses ning nõuda haldusmenetluse uuendamist. Kuivõrd kohtumenetlustes

on tuvastatud, et kaebaja ei ole ehitiste ainuomanik, siis ei ole Maa- ja Ruumiamet ja Viimsi

Vallavalitsus, kes on lahendanud maa ostueesõigusega erastamise küsimust, olla põhjustanud

kaebajale ka mingit varalist või mittevaralist kahju. Seega puudub kaebajal ka õigus nimetatud

kahju hüvitamist nõuda. Kohis tagastab kaebuse menetluse uuendamise ja kahju hüvitamise

nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtuss

11. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu summas 20 eurot. Kuna kohus tagastab

kaebuse osaliselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv ei kuulu kaebajale

tagastamisele (HKMS § 104 lg 1 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

3(4)

Tiia Nurm

Kohtunik

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.03.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

4(4)