2-24-14191/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14191

Tsiviilasi

CarAutoRent OÜ hagi AromaTouch OÜ, X ning Y (Y)

vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

4381,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CarAutoRent OÜ (registrikood 12642092), lepinguline

esindaja Andreas Lunden

Kostja I AromaTouch OÜ (registrikood 16916830)

Kostja II X (isikukood XXX)

Kostja III Y (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista AromaTouch OÜ-lt ja Ylt solidaarselt CarAutoRent OÜ kasuks kahjuhüvitis

2321,71 eurot.

3. Välja mõista AromaTouch OÜ-lt CarAutoRent OÜ kasuks 2059,95 eurot.

4. Jätta rahuldamata AromaTouch OÜ hagi mõista Ylt välja 2059,95 eurot.

5. Jätta rahuldamata CarAutoRent OÜ hagi X vastu.

6. Jätta AromaTouch OÜ vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud

AromaTouch OÜ kanda. Mõista AromaTouch OÜ-lt välja CarAutoRent OÜ menetluskulud

473,33 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Jätta X vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud CarAutoRent OÜ kanda.

Jätta viidatud osas menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

8. Jätta Yi vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta

viidatud osas menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

9. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. CarAutoRent OÜ (hageja) esitas 19.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud

25.10.2024) AromaTouch OÜ (kostja I), X (kostja II) ning Y (kostja III) vastu kahju hüvitamise

nõudes. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista otsene varaline kahju 2801,71 eurot ning

saamata jäänud tulu 1579,95 eurot. Alternatiivselt, juhul kui selgub, et kostjal III puudus kostja I

esindusõigus, siis mõista ainuüksi kostjalt III välja hageja kasuks otsene varaline kahju 2801,71 eurot

ja saamata jäänud tulu 1579,95 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 10.04.2024 koostööleping, mille eesmärgiks oli osutada kostjatele,

peamiselt kostjale III majandustegevuseks kasutatava auto (taksoteenuse) renditeenuseid. Lepingu

sõlmimisel esines kostja I nimel kostja III, kes on äriühingu juhatuse liikmest ja ainuosanikust kostja II

isa. Kostja III allkirjastas lepingu kostja I nimel. Lepingu sõlmimise juures oli ka juriidilise isiku

juhatuse liige kostja II, kes kiitis heaks kostja III poolt lepingu allkirjastamise.

Kostja III võttis lepingu alusel rendile hageja auto registreerimisnumbriga XXX. Tasu auto kasutamise

eest oli 240 eurot nädalas. 19.04.2024 toimus liiklusõnnetus, kus kostja III juhitud sõiduauto andnud

teed liinibussile ning sõidukid põrkasid kokku. Kostja III tunnistas süüd liiklusõnnetuse põhjustamises.

Sõiduauto registreerimisnumbriga XXX muutus peale liiklusõnnetust kasutuskõlbmatuks ning kostja I

sai hagejalt koostöölepingu alusel kasutusele sõiduauto registreerimisnumbriga YYY. Kostja I lõpetas

29.05.2024 ennetähtaegse lepingu ülesütlemisavaldusega koostöölepingu ning tagastas hagejale auto.

Tagastatud auto oli pesemata ja puhastamata.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist, mis seisneb auto remondikuludes,

lepingu rikkumises ning saamata jäänud tulus, mida hageja ei ole lepingu ennetähtaegse lõpetamise

tõttu saanud. Hageja nõuab alljärgneva kahju väljamõistmist:



liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondikulud 2248,51 eurot;



koostöölepingust tulenev trahv sõiduauto registreerimisnumbriga YYY väljastpoolt pesemata

jätmise eest 60 eurot;



koostöölepingust tulenev trahv sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seestpoolt pesemata jätmise

eest 180 eurot;



koostöölepingust tulenev trahv sõiduauto registreerimisnumbriga YYY pakiruumi pesemata

jätmise eest 40 eurot;



koostöölepingust tulenev trahv sõiduautoga registreerimisnumbriga XXX liiklusõnnetuse

tekitamise eest 200 eurot;



koostöölepingust tulenev tasu sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondis olnud aja eest

(20.04.2024 kuni 09.05.2024) summas 720 eurot;



sõiduautole registreerimisnumbriga XXX uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot;



sõiduauto registreerimisnumbriga YYY minimaalse rendiperioodi eest saamata jäänud tulu 859,95

eurot.

3. Kohus on hagimaterjalid ning Harju Maakohtu 01.11.2024 kohtumääruse asja menetlusse võtmise

kohta kostjale I kätte toimetanud 24.01.2025 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51

alusel), kostjale II 14.12.2024 (TsMS § 326 alusel) ning kostjale III 14.12.2024 (TsMS § 326 alusel).

Kostjad ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

6. Esmalt toob kohus välja hagis esitatud faktilised asjaolud, mida loetakse kostjate poolt TsMS § 407

lg 1 teise lause alusel omaksvõetuks. Vastavad asjaolud on järgmised:



10.04.2024 sõlmiti koostööleping, mille eesmärgiks oli osutada kostjatele, peamiselt kostjale III

majandustegevuseks kasutatava auto renditeenuseid. Lepingu sõlmimisel esines kostja I nimel kostja

III, kes allkirjastas lepingu kostja I nimel. Lepingu sõlmimise juures viibinud kostja I juhatuse liige

kostja II kiitis heaks kostja III poolt lepingu allkirjastamise;



kostja III võttis lepingu alusel kostja I nimel hagejalt kasutusse auto registreerimisnumbriga XXX.

Tasu auto kasutamise eest oli 240 eurot nädalas. Kostja I maksis kõik auto kasutamise eest väljastatud

arved;



19.04.2024 toimus liiklusõnnetus, kus kostja III juhitud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX ei

andnud teed liinibussile ning sõidukid põrkasid kokku. Kostja III tunnistas süüd avarii põhjustamises.

Sõiduauto registreerimisnumbriga XXX muutus peale liiklusõnnetust kasutuskõlbmatuks ning kostja I

sai hagejalt koostöölepingu alusel kasutusse sõiduauto registreerimisnumbriga YYY.



hageja kandis sõiduauto registreerimisnumbriga XXX remondikulusid 2248,51 eurot ja maksis uue

kleebise paigaldamise eest 73,20 eurot;



kostja III esitas kostja I nimel 29.05.2024 avalduse koostöölepingu ennetähtaegse lõpetamise

kohta. Lepingu lõpetamise järel tagastati hagejale sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seest ja

väljast puhastamata.

7. Hageja palub küll mõista kostjatelt erinevad summad solidaarselt välja, kuid kostjad ei ole

vältimatud kaaskostjad ja iga kostja osaleb menetluses teise poole suhtes iseseisvalt (TsMS § 207 lg 2

esimene lause). Seega tuleb iga kostja osas tuvastada, mis alusel võib ta hageja ees vastutada.

8. Järgnevalt kvalifitseerib kohus pooltevahelised suhted.

8.1.

Hagist nähtuvalt allkirjastasid hageja ja juriidilisest isikust kostja I, kelle nimel andis allkirja

kostja III, 10.04.2024 koostöölepinguna pealkirjastatud kokkuleppe. Juriidilist isikut esindab tehingu

tegemisel juhatus või seda asendav organ (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg-d 1 ja 2).

Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja III koostöölepingu allkirjastamise hetkel kostja I

juhatuse liikmeks. Samas saab tehingu esindaja kaudu teha (TsÜS § 115 lg 1). Lepingu sõlmimise

juures viibinud kostja I juhatuse liige kostja II kiitis heaks kostja III poolt lepingu allkirjastamise.

Selliselt toimides andis kostja I juhatuse liige kostja II kostjale III volituse sõlmida juriidilise isiku

nimel hagejaga 10.04.2024 leping (TsÜS § 116 lg 1, TsÜS § 118 lg 1 või alternatiivselt TsÜS § 118 lg

2). Seega on 10.04.2024 leping kehtivalt sõlmitud hageja ja kostja I vahel. Kuigi leping kannab

pealkirja „koostööleping“ on tegemist üürilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Selle

kasuks räägivad hagis välja toodud asjaolud, mille kohaselt kohustus hageja andma kostjale I

kasutamiseks auto ning kostja I kohustus maksma hagejale selle eest tasu 240 eurot nädalas. Kostja I

maksis kõik auto kasutamise eest väljastatud arved. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

kostja I võib hageja ees eelkõige lepingu rikkumise eest vastutada.

8.2.

Hageja selgitas hagis, et 10.04.2024 lepingus sisaldub p VII.14, mis näeb ette, et

koostöölepingule alla kirjutades nõustub juhatuse liige või rentniku seaduslik esindaja vastutama

rentnikuga solidaarselt ja vastavalt käesoleva lepingu tingimustele. Kohus leiab, et viidatud punkti

puhul on tegemist juhatuse liikme poolt sõlmitava käenduslepinguga VÕS § 142 lg 1 mõttes. Hageja

poolt esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei allkirjastanud juhatuse liikmest kostja II käsitletavat

lepingut. Järelikult ei saanud kostja II ise käenduslepingut sõlmida. Hagi järgi volitas kostja II kostjat

III lepingut kostja I nimel allkirjastama. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et juriidilise isiku

(kostja I) juhatuse liikmest kostja II volitanuks kostjat III enda (st kostja II) nimel käenduslepingut

sõlmima. Seega puudub hageja ja kostja II vahel lepinguline suhe, millest tulenevalt saaks kostja II

hageja ees vastutada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ja kostja II vahel ka muul alusel (nt

kahju õigusvastane tekitamine jne; VÕS § 3 p-d 3–6) võlasuhe tekkinud. Seega ei vastuta kostja II

hageja ees ja kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata.

8.3.

Hagist nähtuvalt ei ole hageja ja kostja III lepinguid sõlminud, mistõttu ei saa kostja III vastutus

hageja ees lepingust tuleneda. Kuigi kostja III on 10.04.2024 lepingu kostja I nimel allkirjastanud, ei

saa väita, et sellega oleks kostja III sõlminud hagejaga lepingu p-st VII.14 tulenevalt käenduslepingu.

Viidatud punkti järgi saab juhatuse liige või seaduslik esindaja käenduslepingu sõlmida. Hagis esitatud

asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostja III lepingu sõlmimisel kostja I juhatuse liikmeks ega juhatust

asendava organi liikmeks. Seega ei saanud kostja III äriühingu seadusliku esindajana käenduslepingut

sõlmida. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja III soovinuks iseseisvalt hagejaga sõlmida

käenduslepingu, millega ta kohustunuks hageja ees vastutama kostja I kohustuse täitmise eest. Hageja

on väitnud, et kostja III on isik, kes omab kontrolli kostja I üle. Kohus leiab, et viidatud asjaolu ei ole

praegu oluline. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et kostja III olles de facto kostja I juhatuse

liikmeks oleks hagejale hagis välja toodud kahju põhjustanud. Arvestades hagis esitatud asjaolusid –

kostja III, juhtides hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõidukit, põhjustas avarii, mille

tagajärjel sai hageja sõiduk kahjustada – võib kostja III olla hagejale õigusvastaselt kahju põhjustanud

kannatanu omandi rikkumisega (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) või alternatiivselt heade kommete

vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

9. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista välja kahjuhüvitis ja leppetrahv. Kohus alustab

analüüsi võttes seisukoha kostjalt I nõutavate summade kohta.

9.1.

Hagi järgi toimus 19.04.2024 liiklusõnnetus, kus hageja poolt kostjale I 10.04.2024 lepingu

alusel üleantud auto registreerimisnumbriga XXX sai kahjustada. VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik

peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Kohus leiab, et

kuna kostjale I üleantud sõiduk sai avariis kahjustada, on kostja I rikkunud VÕS § 276 lg-s 2 sätestatud

kohustust asja hoolikalt kasutada. Seega on kostja I rikkunud lepingut ja ta vastutab rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1).

9.2.

Hageja kandis sõiduki remondikulusid 2248,51 eurot ja maksis uue kleebise paigaldamise eest

73,20 eurot. VÕS § 334 lg 2 järgi vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise

eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise

lepinguga kooskõlas üle andis. Hageja selgitas hagiavalduses, et 10.04.2024 lepingu p VII.15 näeb

ette, et liiklusõnnetuse korral hüvitab rentnik rendileandjale tekitatud kahju täies mahus.

Lepingu rikkumine kostja I poolt on tekitanud hagejale otsese varalise kahju 2321,71 eurot (sõiduauto

registreerimisnumbriga XXX remondikulud 2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot;

VÕS § 127 lg 1, § 128 lg-d 1–3). Kahju on hõlmatud kahju rikutud lepingulise kohustuse kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise

ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hagejal on VÕS § 115 lg 1, § 128 lg-d 1–3, § 132 lg 3, § 127 lg-te 1–4 alusel õigus nõuda kostjalt I

2321,71 euro tasumist.

9.3.

Hageja selgitas, et kostjale I lepingu alusel üleantud sõiduauto registreerimisnumbriga XXX

viibis avariijärgselt remondis alates 20.04.2020 kuni 09.05.2024. Hageja palus mõista kostjalt I välja

kokkulepitud tasu 720 eurot aja eest alates 20.04.2020 kuni 09.05.2024 (240 eurot nädalas), mil

sõiduauto oli remondis. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VII.8 sätestab, et kui

rendileandjale tagastatud sõiduk vajab remonti, kannab rentnik iga remondipäeva eest lepingus

kokkulepitud rendipäeva hinnale lisaks ka remondikulud. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VII.8 ja

VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt I 720 eurot tasumist.

9.4.

Hageja selgitas, et üürilepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu on hagejal jäänud saamata tulu

859,95 eurot. Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 p VI.19 näeb ette, et rendileandja poolt käesoleva

koostöölepingu alusel osutatava rendiautoteenuse (edaspidi „renditeenus“) minimaalne kestus on

kaksteist täis kalendrinädalat esimese rendiauto edastamise kuupäevast. Ülalnimetatud kestus

hakatakse lugema auto üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevast. Renditeenuse kasutamise

ennetähtaegsel lõpetamisel kohustub rentnik tasuma kõigi kasutamata rendinädalate eest vastavalt

käesoleva lepingu ja asjakohase üleandmise-vastuvõtmise akti tingimustele. Hagist nähtuvalt ütles

kostja I 10.04.2024 lepingu ennetähtaegselt üles ja hagejal jäi saamata tasu nelja nädala eest summas

859,95 eurot. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VI.19 ja VÕS § 108 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt

I tasu 859,95 eurot.

9.5.

Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VII.13 näeb ette, et kui rentnik osaleb

rendisõidukiga liiklusõnnetuses, mille tõttu rendileandja kindlustusriski koefitsient suureneb, tasub

rentnik ühekordset leppetrahvi 200 eurot. Hagist nähtuvalt põhjustas hageja poolt kostjale I lepingu

alusel üleantud sõiduk liiklusõnnetuse. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VII.13 ja VÕS § 158 lg 1

alusel õigus nõuda kostjalt I leppetrahvi 200 eurot.

9.6.

Hageja tõi hagis välja, et 10.04.2024 lepingu p VI.17 näeb ette, et kui sõiduk antakse rentnikule

üle seest ja väljast puhtana ja pestuna, kohustub rentnik tagastama sõiduki samas seisukorras.

Pesemata sõiduki tagastamisel tuleb rentnikul tasuda trahvi välispesu vajaduse eest 60 eurot, salongi

puhastamise vajaduse eest 180 eurot ja vajadusel pakiruumi puhastamise vajaduse eest 40 eurot.

Hageja selgitas, et pärast 19.04.2024 liiklusõnnetust võimaldas hageja kostjale lepingu alusel teise

sõiduauto registreerimisnumbriga YYY kasutamist. Hagis tõi hageja välja, et pärast lepingu

ennetähtaegselt lõpetamist tagastas kostja I sõiduauto registreerimisnumbriga YYY seest ja väljast

puhastamata. Kohus leiab, et hagejal on lepingu p VI.17 ja VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt

I leppetrahvi sõiduauto registreerimisnumbriga YYY väljastpoolt pesemata jätmise eest 60 eurot,

seestpoolt pesemata jätmise eest 180 eurot ja pakiruumi pesemata jätmise eest 40 eurot, kokku 280

eurot.

9.7.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt I kokku 4381,66 eurot (remondikulud

2248,51 eurot + uue kleebise paigaldamise tasu 73,20 eurot + tasu 720 eurot + tasu 859,95 eurot +

leppetrahv 200 eurot + leppetrahv 280 eurot).

10. Järgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet mõista kostjalt III välja kahju ja leppetrahv. Hageja selgitas,

et kostja III põhjustas 19.04.2024 hageja poolt kostjale I lepingu alusel üleantud sõidukiga

registreerimisnumbriga XXX liiklusõnnetuse, milles sõiduk sai kahjustatud. Kostja III tunnistas süüd

avarii põhjustamises. Kohus leiab, et oma tegevusega on kostja III põhjustanud hagejale õigusvastaselt

kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 järgi. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kahju tekitamine ei

ole õigusvastane (VÕS § 1045 lg 2) või et kostja III ei oleks kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg-d

1 ja 2, § 1052). Hageja on kandnud sõiduki parandamise kulusid 2321,71 eurot (remondikulud 2248,51

eurot + uue kleebise paigaldamine 73,20 eurot). Tegemist on kostja III poolt hagejale tekitatud otsese

varalise kahjuga VÕS § 128 lg-d 1–3, § 132 lg 3 mõttes.

10.1.

Kohus leiab, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei anna hagejale alust nõuda kostjalt III leppetrahvi 280

eurot selle eest, et kostja I tagastas lepingu lõpetamise järel seest ja väljast puhastamata auto

registreerimisnumbriga YYY (otsuse p 9.6), leppetrahvi 200 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest

(otsuse p 9.5), tasu 720 eurot aja eest, kui sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli remondis (otsuse p

9.3) ja saamata jäänud tasu 859,95 eurot lepingu ennetähtaegsele lõpetamisele järgneva aja eest (otsuse

p 9.4). Viidatud kulude ja leppetrahvide puhul on tegemist hageja lepingust tulenevate nõuetega.

Kostja III ei vastuta VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel hageja ees lepingust tulenevate nõuete täitmise eest.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 ei kaitse hagejat lepingust täitmata kohustuste eest. Hagis esitatud asjaolude

alusel ei ole võimalik väita, et kostja III oleks hagejale tahtlikult hea kommete vastase käitumisega

tekitanud (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Seetõttu ei ole hagejal võimalik kostjalt käsitletavate kulude

hüvitamist ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel nõuda. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista

kostjalt välja 2059,95 eurot (280 eurot + 200 eurot + 720 eurot + 859,95 eurot).

11. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VÕS § 137 lg 1 alusel kostjalt I ja kostjalt III solidaarselt

hageja kasuks välja sõiduki registreerimisnumbriga XXX parandamise kulud 2321,71 eurot. Kohus

mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 2059,95 eurot (leppetrahvi 280 eurot selle eest, et hagejale

tagastati seest ja väljast puhastamata auto registreerimisnumbriga YYY (otsuse p 9.6) + leppetrahvi

200 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest (otsuse p 9.5) + 720 eurot aja eest, kui sõiduk

registreerimisnumbriga XXX oli remondis (otsuse p 9.3) + saamata jäänud tasu 859,95 eurot lepingu

ennetähtaegsele lõpetamisele järgneva aja eest (otsuse p 9.4).

12. Hageja poolt kostja I vastu esitatud hagi rahuldatakse. Kohus jätab kostja I vastu esitatud hagi

menetlemisega seotud menetluskulud kostja I kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja II vastu esitatud hagi

jääb rahuldamata. Kohus jätab kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud

hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab kostja III vastu esitatud hagi ca 50% ulatuses hagis

taotletust. Arvestades kostja III vastu esitatud hagi rahuldamise ulatust jätab kohus kostja III vastu

esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

13. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

490 eurot ning lepingulise esindaja tasu 930 eurot.

14. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja poolt hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu summas 490 eurot.

15. 07.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas

930 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 7 tundi ja 45 minutit.

Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus

leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, on õigusabikulu summas 930

eurot põhjendatud ja vajalik.

16. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku on 1420 eurot (490

eurot + 930 eurot).

17. Kuivõrd kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kostja I kanda,

pole vaja kostja I kulusid hinnata. Asja materjalide kohaselt ei ole kostja II menetluskulusid kandnud.

Kohus jätab kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kuna kostja III vastu esitatud hagi

menetlemisega seotud menetluskulud jäävad hageja ja kostja III kanda, pole vaja kostja III kulusid

käsitleda.

18. Hageja on esitanud hagi kolme kostja vastu ja materjalidest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi

kolme kostja osas võrdses mahus. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kostja I

osas 1/3 kulude kogusummast, st 473,33 eurot (1420 eurot : 3). Kohus mõistab kostjalt I hageja kasuks

välja menetluskulud 473,33 eurot.

19. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik