3-25-1334/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1334

Haldusasi

P.E kaebus Kaitseväe 08.04.2025 otsuse nr KV-3.9-

2/25/7338-1 ja 30.04.2025 vaideotsuse nr 9359-1

tühistamiseks ning Kaitseväe kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.E

Vastustaja – Kaitsevägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.E määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse P.E määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määruse

resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta P.E määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määruse

resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-

d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitsevägi saatis 19.11.2024 P.Ele (kaebaja) kutse osaleda 05.–18.05.2025 toimuval

õppekogunemisel.

2. P.E esitas Kaitseväele 23.03.2025 taotluse õppekogunemisel osalemise kohustusest

vabastamiseks. Kaebaja tööalane olukord ja elulised asjaolud muudavad osalemise

keeruliseks. Kaebaja lahkus töölt omal soovil väikese töökoormuse tõttu ja otsib paremini

tasustatavat tööd. Õppekogunemisel osalemine võib mõjutada tema tööotsinguid ja

majanduslikku olukorda. Samuti takistavad osalemist erinevad tsiviilvaidlused.

3. Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem jättis 08.04.2025

otsusega nr KV-3.9-2/25/7338-1 kaebaja taotluse rahuldamata.

3-25-1334

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 lg 1 alusel on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine

kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja

reservteenistus Kaitseväes. KVTS § 5 lg 3 alusel on reservteenistus reservis oleva isiku poolt

kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel. KVTS § 76

lg 3 p 1 alusel võib reservis oleva isiku õppekogunemisel osalemise kohustusest vabastada

ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu. Selle all mõeldakse

selliseid asjaolusid, mida ei olnud võimalik ette näha või aimata või mida ei osatud oodata.

P.E taotlusest ei nähtu asjaolud, mis viitaks ootamatult tekkinud raskele majanduslikule

olukorrale. Reservväelastele on õppekogunemisel osalemise korral ette nähtud tagatised, mis

on sätestatud KVTS §-s 80, Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määruses nr 1 „Ajateenija ja

asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale

reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest

makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“

(määrus nr 1) ja kaitseministri 06.02.2013 määruses nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel

ja reservasendusteenistuses osalenud reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise

tingimused, ulatus ja kord“ (määrus nr 7). Reservteenistuse ajal toetuse maksmisega

kompenseeritakse isikule kaudne kahju, mis tekib tema ajutise eemalolekuga igapäevasest

tegevusest.

4. P.E esitas vaide, milles selgitas, et tema majanduslik ja eluline olukord on muutunud

ootamatult raskeks mitme asjaolu koostoimel. Uue ja paremini tasustatud töö leidmine on

olnud keerulisem. Tööandjad ei ole valmis tööle võtma inimest, kelle kohta on teada, et ta

peab varsti mitu nädalat õppekogunemise tõttu töölt eemal viibima. Kaebaja on seotud

erinevate menetlustega, sh suhtleb aktiivselt politsei, prokuratuuri ja kohtuga. Kaebajal

puudub materiaalne ja sotsiaalne tugivõrgustik. Ta on esitanud kohtule maksejõuetuse

avalduse ja võimalik on eraisiku pankrot. Need asjaolud olid ootamatud ega olnud

ettenähtavad. Õppekogunemisel osalemine süvendaks kaebaja majanduslikku ja vaimset

kriisi.

5. Kaitseväe peastaabi ülem juhataja ülesannetes jättis 30.04.2025 vaideotsusega nr 9359-1

kaebaja vaide rahuldamata.

Ootamatult tekkinud raske perekondliku või majandusliku olukorra all mõeldakse selliseid

asjaolusid, mida ei olnud võimalik ette näha või aimata ning mida ei osatud oodata.

Ootamatult tekkinud raskeks perekondlikuks või majanduslikuks olukorraks võib lugeda

näiteks perekonnaliikme ootamatult raske haigestumise, traagilise hukkumise või

invaliidistumise, lapsel varasemalt diagnoosimata raske haiguse avastamise, tulekahju jne.

Üksnes keeruline majanduslik olukord ei ole ootamatu asjaolu. Töötaja poolt omal soovil

töösuhte lõpetamist ei saa pidada ootamatult tekkinud raskeks majanduslikuks olukorraks.

Kaebaja osalemine õppekogunemisel võib teda ajutiselt panna keerulisse olukorda, kuid see ei

tingi vabastamist õppekogunemisel osalemise kohustusest. Vastupidisel juhul ei saakski

Kaitsevägi õppekogunemisi läbi viia, kuna vabastada tuleks kõik taotluse esitanud reservis

olevad isikud. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 alusel on Eesti kodanikud kohustatud osa

võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Sellise väikeriigi puhul nagu Eesti on

see põhimõte ülioluline. Riigil on õigus kutsuda reservis olev isik õppekogunemistele või teda

mobiliseerida. Reservis olev isik on kohustatud arvestama, et kodanikuna lasuvad tal ka

kohustused ning üks neist on õppekogunemistel osalemine, et tugevdada Eesti kaitsevõimet ja

reservväelaste teadmisi oma rollist riigikaitses. Viimaste aastate julgeolekuolukord nõuab

tegevväelastelt ja reservis olevatelt isikutelt rohkem aega ja suuremat panustamist

sõjaväelisele väljaõppele, seda mh põhjusel, et riigikaitse põhijõuks on reservväelased. Iga

õppekogunemisele kutsutud reservis oleva isiku õppusel osalemine üksuse koostoime

seisukohast vajalik.

2(5)

3-25-1334

6. P.E esitas Tallinna Halduskohtule 05.05.2025 kaebuse Kaitseväe 08.04.2025 otsuse nr

KV-3.9-2/25/7338-1 ja 30.04.2025 vaideotsuse nr 9359-1 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vabastama kaebaja 05.–18.05.2025 õppustelt. Koos kaebusega esitas kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada vaidlustatud haldusakti täitmise

(õppekogunemisel osalemise) kuni kohtumenetluse lõppemiseni. Kaebaja taotles ka riigilõivu

tasumisest vabastamist seoses raske majandusliku olukorraga.

Kaebaja märkis, et tema majanduslik olukord on erakordselt ja ootamatult halvenenud.

Kaebaja sattus pettuse ohvriks, mille tõttu kaotas olulise osa isiklikust rahast ja sattus

finantskriisi. Tal puudub stabiilne sissetulek ja ta otsib aktiivselt tööd. Kaitsevägi tõlgendab

„ootamatut majanduslikku raskust“ liiga kitsalt, arvestamata, et tegemist ei ole tavalise

eluraskusega, vaid sundolukorraga seoses pettuse, töökaotuse ja maksejõuetuse menetlusega.

Kaitseväe otsus ei ole proportsionaalne, sest halvendab kaebaja olukorda, raskendab töö

leidmist ja seab ohtu toimetuleku. Kaebaja on olnud mitu nädalat töötu ja just nüüd avaneb

võimalus tööle naasta. Õppekogunemise ajaks on kaebaja sunnitud töö alguse edasi lükkama

või loobuma tööst, mis raskendaks veelgi toimetulekut. Kaebaja peab tegema aktiivselt

koostööd advokaadi ja pankrotihalduriga seoses maksejõuetuse menetlusega. Kaebajal on vaja

osaleda kohtuistungil. Õppustel osalemine takistab kaebaja võimalust korraldada oma elu ja

vähendada võlgu. Kaebaja poolt alternatiivselt pakutu – töö ja võlgade menetlus – on

ühiskondlikult isegi kasulikum kui tema õppustel osalemine.

7. Tallinna Halduskohus jättis 06.05.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse

taotluse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 2-päevase tähtaja. Kaebajal

tuli tasuda riigilõiv kaebuselt 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot või esitada

vormikohane menetlusabi taotlus ning maksejõuetust tõendavad dokumendid (sh kõikide

kaebaja pangakontode väljavõtted nelja viimase taotluse esitamisele eelneva kuu kohta).

8. P.E esitas 08.05.2025 täiendatud menetlusabi taotluse. Kaebaja on töötu, kuid alustab

uues töökohas 12.05.2025. Kaebajal puuduvad säästud ja ta on sattunud makseraskustesse. Ta

on esitanud eraisiku pankrotiavalduse. Kaebajal puudub sotsiaalne ja materiaalne

tugivõrgustik. Õppekogunemisel osalemine takistab kaebaja tööle asumist ja süvendab tema

majanduslikku kriisi. Kaebaja esitas kohtule Swedbank AS pangakonto väljavõtte nelja

viimase kuu kohta.

9. Tallinna Halduskohus jättis 09.05.2025 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse veelkord

käiguta ning andis riigilõivu 40 eurot tasumiseks 2-päevase tähtaja määruse resolutsiooni p 1

jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2).

Kohus arvestab kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid menetlusabi taotlusele esitamisele

eelneval neljal kuul. Kaebaja väitel on tal mõistlikud eluasemekulud, kuid täpsemalt ei ole ta

neid esile toonud. Samuti ei ole kaebaja märkinud igakuiseid vältimatuid püsikulusid.

Seetõttu arvestab kohus kaebaja igakuisteks vältimatuteks kuludeks 75% töötasu ühe kuu

alammäärast, s.o 664,50 eurot (Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusega nr 87 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ kehtestati 2025. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 886 eurot). Kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõtte ja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel

arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 2352,09 eurot [(7362,17 – 4 ×

664,50) ÷ 4 × 2 = 2352,09]. Järelikult ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks. Lisaks ei saa

kaebuse eduväljavaateid pidada suurteks. Kaebajal on praegu kohustus osaleda

õppekogunemisel. Kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei vabasta kaebajat sellest

kohustusest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(5)

3-25-1334

10. P.E palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.05.2025 määruse

resolutsiooni p 1 ning uue määrusega rahuldada tema menetlusabi taotlus.

Kuigi kaebaja esitas kohtule Swedbank AS pangakonto väljavõte ja mainis majanduslikke

raskusi, ei saanud kohus täielikku ülevaadet kaebaja võlgadest, üürikohustusest,

pankrotiavalduse seisust ja tööle asumise riskidest. Kaebaja on sattunud tööta jäämise, pettuse

ja maksejõuetusmenetluse tõttu olukorda, kus tal puudub võimekus tasuda isegi väiksemaid

riigilõive. Koostöös pankrotihalduriga on alustatud võlgade restruktureerimise protsessi.

Kaebajal ei ole sääste. Eksisteerib vahetu risk, et tööleping katkeb seoses kohustusega osaleda

õppusel. See halvendaks kaebaja olukorda veelgi. Olukorda süvendab asjaolu, et kaebaja on

samaaegselt seotud tsiviilvaidlusega, mille käigus on ta kaotanud märkimisväärseid rahalisi

vahendeid ning sattunud sisuliselt täielikku maksejõuetusse. Kuigi kohtu hinnangul oli

kaebaja viimase nelja kuu sissetulek 7362,17 eurot, ei arvestatud korrektselt kaebaja

vältimatute igakuiste kuludega (üür, toit, side, transport), mis ületavad oluliselt 664,50 euro

piiri. Kui kohus jätab menetlusabi andmata, ei ole kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi ja

jätkata kohtumenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus ei ole põhjendatud ning jääb rahuldamata.

12. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine

peab olema põhjendatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 1 on abinõu mh perspektiivitute

kaebuste tõrjumiseks (Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 44). Sealjuures tuleb

kaebuse perspektiivikuse hindamisel arvesse võtta asja tähendust menetlusabi taotlejale

(HKMS § 111 lg 2).

13. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei

ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha

arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud

summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused.

Seejuures võib muid vältimatuid kulutusi maha arvata iga kuu kuni 75 % ulatuses töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Menetlusabi taotleja majandusliku

seisundi hindamisel tuleb arvestada ka taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut ja vara

ning muid olulisi asjaolusid (HKMS § 112 lg 1 p 2, § 115 lg 2, § 116 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186).

14. Halduskohus leidis, et kaebaja esitatud arvelduskonto väljavõtte ja HKMS § 112 lg 1 p 1

alusel arvutatud sissetulekut arvestades ei saa kaebajat pidada maksejõuetuks. Samuti märkis

halduskohus, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured.

15. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist, tuleb tema

menetlusabi taotlus rahuldamata jätta kaebuse kasinate eduväljavaadete tõttu.

16. Kaitsevägi jättis 08.04.2025 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta

õppekogunemisel osalemisest 05.–18.05.2025, kuna tegemist ei olnud KVTS § 76 lg 3 p-s 1

sätestatud olukorraga. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud haldusaktide põhjendused

asjakohased. Iseenesest on usutav, et kaebaja on pettuse ja töölt lahkumise tõttu raskes

majanduslikus olukorras, kuid kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et õppekogunemisel

4(5)

3-25-1334

osalemine põhjustaks tema majandusliku olukorra märkimisväärse halvenemise. Kaitsevägi

on kaebajale õigesti selgitanud (dtl 26), et reservväelasele makstakse toetust alates

õppekogunemise kutsel näidatud kohta saabumise päevast kuni õppekogunemisel osalemise

lõppemiseni 55–75 eurot päevas (KVTS § 80 lg-d 5 ja 6; määruse nr 1 § 3 lg-d 1 ja 2). Samuti

hüvitatakse õppekogunemisel osalenud reservis olevale Eestis elavale isikule sõidukulu 40

eurot sõiduks kogunemiskohta ja tagasi (KVTS § 80 lg-d 1 ja 2; määruse nr 7 § 2 lg-d 1 ja 2).

Reservväelasele tagatakse reservteenistuses ka transport, majutus ja toitlustus (KVTS § 80 lg

7). Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses väitnud, et võimalikud tööandjad, sh

tööandja, kelle juures kaebaja alustas tööd 12.05.2025 (dtl 162), oleks keeldunud kaebajaga

töölepingut sõlmimast pelgalt kaebaja õppekogunemisel osalemise tõttu. See, et esines selline

risk, on üksnes kaebaja oletus. Pealegi oli õppekogunemisel osalemise kohustus kaebajale

teada juba alates 19.11.2024 (dtl 3, 25 ja 125), sh varasemalt töölt omal soovil lahkumisel ja

uuele töökohale kandideerimisel. Seega pidi kaebaja sellega arvestama. Kaitseväe andmetel

osaleb õppekogunemisel Siil 2025 üle 16 000 võitleja.1 See tähendab, et tõenäoliselt on

õppekogunemise ajal sunnitud tööst keelduma paljud õppusele kutsutud isikud. Aluse selleks

annab töölepingu seaduse § 19 p 5 või avaliku teenistuse seaduse § 83 p 5. Kaitsevägi selgitas

vaidlustatud haldusaktides õigesti, et tegemist on olulise avaliku kohustusega, mille eesmärk

on tugevdada Eesti kaitsevõimet. Ka kaebaja maksejõuetuse menetlusega seotud tähtajad ja

kohtuistung ei saaks olla takistuseks kaebaja õppekogunemisel osalemiseks. Kohtu antud

tähtaega on mõjuval põhjusel võimalik pikendada (vt TsMS § 64 lg 1). Kohtuasjas nr

2-25-5084 on kaebaja istungile kutsutud 20.05.2025, s.o pärast õppekogunemise lõppu (dtl

22).

17. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada kuigi suureks ning

menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud (HKMS § 111 lg 1). Seega jättis

halduskohus kokkuvõttes õigesti kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Kui kaebaja

soovib, et halduskohus tema kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaataks ja neid

sisuliselt hindaks, tuleb kaebajal tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv.

18. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebuses esitatud etteheide, et

halduskohus ei arvestanud kaebaja vältimatute igakuiste kuludega (üür, toit, side, transport),

mis kaebaja sõnul ületavad oluliselt 664,50 euro piiri, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei toonud

neid kulutusi halduskohtus selgelt välja. Samuti nähtub asja materjalidest, et kaebaja esitas

halduskohtule üksnes Swedbank AS pangakonto väljavõtte, kuid Harju Maakohtule esitatud

võlgniku maksejõuetusavalduse (dtl 133) kohaselt on kaebajal pangakonto ka AS-s LHV

Pank. Kaebaja ei esitanud halduskohtule AS LHV Pank pangakonto väljavõtet ega maininud

selle olemasolu. Kui kaebaja poolt menetlusabi saamiseks esitatud andmed on puudulikud, ei

saa halduskohtule ette heita kaebaja tegelike kuludega arvestamata jätmist.

19. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.05.2025

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt https://mil.ee/reserv/oppekogunemised/

5(5)