4-11-4110/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2011.a, Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Väärteoasja number 4-11-4110 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Irina Kuzmina Menetlusalune isik

L.K, elukoht xxx, isikukood xxx, töökoht xxx. Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond Väärteoasi

L.K kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse

05.10.2011.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2402,11,001138. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja kaitsja:

Mihhail Tuštšenko

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 2 ja § 135 lg 2

Rahuldada L.K kaebus osaliselt.

Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik

Heiki Linduse 05.10.2011.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2402,11,001138 osaliselt, st liitkaristuse määramise osas.

Tunnistada L.K süüdi 05.09.2011 toimepandud Liiklusseaduse §50 lg 5 p 3 (lubatud sõidukiirise ületamises vähemalt 33 km/t võrra) rikkumises, st Liiklusseaduse § 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning samuti tunnistada L.K süüdi

05.09.2011 toimepandud Liiklusseaduse §73 lg 2 (tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimises) rikkumises, st Liiklusseaduse § 207 ettenähtud väärteo toimepanemises.

KarS §63 lg 1 alusel määrata karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220115265173. Rahatrahv

tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

2(2) Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti

Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva

kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 23.12.2011.a. Menetlusalune isik saab vastavalt V™S §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.

1. MAAKOHUS TUVASTAS

Menetlusalune isik L.K ning tema kaitsja Mihhail Tuštšenko esitasid 20.10.2011

(kuid kaebuses on ekslikult märgitud 20.11.2011) Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse patrullpolitseinik Heiki Linduse 05.10.2010 otsuse nr 2402,11,001138 peale, millega karistati L.K Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja 207 alusel

KarS §63 lg 1 kohaldamisega rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses ehk 280 EUR.

Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 05.09.2011.a kell 13.56 Tallinn-Narva

maanteel 110 km, L.K juhtis mootorsõidukit kiirusega 111+/- 8 km/h, märgi 351 (70

km/h) mõjupiirkonnas, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h. Näit juhile tutvustatud; sõidukil polnud läbitud korraline tehnoülevaatus.

1.1 Kaebuse esitaja seisukohad Kaebuse põhjenduse osas märgitud, et otsus vaidlustatakse täies ulatuses.

Kaebusest nähtub, et, kaebuse esitaja ning tema kaitsja arvamusel, L.K süü on tõendamata kuna L.K-le esitatud kiirusmõõteseadme näidud ei sisaldanud andmeid selle kohta, et just see auto, mida juhtis L.K, ületas kiirust üle 30 km/h võrra. Samal ajal kaebuse resolütiivosas on märgitud, et kaebuse esitaja palub tühistada ülalnimetatud otsus osaliselt, st karistuse määramise osas (lk 3-5). 1.2 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei esitanud esitas kohtule kirjalikku vastust esitatud kaebusele. 1.3 Kohtuistung 30.11.2011 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja oma kirjalike seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja ei soovinud kohtuistungist osa võtta.

Kaebuse esitaja kaitsja Mihhail Tuštšenko seletas kohtus, et tema kaitsealune tunnistab ennast süüdi täies mahus, kuid palub kergendada karistust.

Samas on kaitsja seisukohal, et kuna politsei viitab oma otsuses KarS § 63 lg 1 ja ,3, mis on üks teisele vasturääkivad, siis andud menetluses tuleb välja selgitada ka tegemist on ühe või mitme teoga.

Politseiprefektuuri esindaja on seisukohal, et L.K väärteoasjas tehtud otsus tühistamisele ei kuulu.

3(2) Kohus avaldas ka asja materjalid (lk 1, 2, 3-5, 6-7, 8-9, 10, 11, 12,, 13, 15, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25) ning samuti politsei esindaja poolt esitatud videosalvestus ning fototabel.

2. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud väärteotoimikus kogutud materjale, jõuab

kohus seisukohale, et L.K ja tema kaitsja Mihhail Tuštšenko kaebus Ida Politseiprefektuuri otsuse peale on põhjendatud vaid lisakaristuse määramise osas.

a. Nagu nähtub kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokollist (lk 21,22), 05.09.2011 kell 13.56

mõõtis politseinik Andri Karp Tallinn-Narva mnt L.K poolt juhitud sõiduauto KIA Sorento reg nr 990 AYL kiirust. Selleks oli kasutatud seadet Stalker DSR. Seade oli testitud 05.09.2011 kell 13.30 ja see oli töökorras. Patrullsõiduk liikus kiirusemõõtmise hetkel sõidurajal kiirusega 67 km/h 1.

L.K poolt juhitud sõiduk liikus vastassuunalisel sõidurajal, lähenedes patrullsõidukile. Seadme lugem oli 111 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-8 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Seega ületas L.K sõiduauto mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 33 km/h. Protokollis on kirjas, et L.K tutvustati nii seadme näitu, kui ka antud protokolli, vastuväiteid ta ei ole esitanud.

Olles menetlusaluse isikuna ülekuulatud (lk 23,24), L.K seletas, et ta ei märganud esimest märki ning nähes teist märki vähendas kiirust.

Videosalvestusest ning kohtuistungil esitatud fototabelist (lk 36) nähtub, et kiirusmõõtmesedme kasutamise protokoll vastab tegelikkusele ning politseinik mõõtis just L.K poolt juhitud sõiduauto kiirust.

Ülalnimetatud tõendite alusel kohus on seisukohal, et tõendatud on see faktiline asjaolu, et,

05.09.2011.a kell 13.56 Tallinn-Narva maanteel 110 km, L.K juhtis mootorsõidukit kiirusega 111+/- 8 km/h, märgi 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h.

Protokolliga (lk 19) on tõendatud, et L.K sõidukil polnud läbitud korraline tehnoülevaatus.

Seega alusetu on kaebuse esitaja ning tema kaitsja kaebuses esitatud väited selle kohta, et väärteoasja menetlemisel olid rikutud väärteomenetlusseadustiku säted ning L.K süü pole tõendatud. b.

Vastavalt Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3, juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani L.K toime Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Vastavalt Liiklusseaduse § 227 lg 2, mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Vastavalt Liiklusseaduse § 73 lg 2, liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad

olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

4(2)

Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani L.K toime Liiklusseaduse § 207 ettenähtud väärteo. Vastavalt Liiklusseaduse § 207, tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Kohus on seisukohal, et mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga ning KarS §63 lg 1

kohaselt tuleb määrata karistus Liiklusseaduse §227 lg 2 alusel, kuna see paragrahv näeb ette raskeima karistuse.

Kohus asub seisukohale, et karistuse suuruse määramisel on kohtuväline menetleja õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Kuna L.K näol on

tegemist isikuga, kes on varem korduvalt karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest (sealhulgas lubatud kiiruse ületamise eest), on otstarbekohane määrata temale karistus üle keskmist määra.

Samas tuleb nõustuda kaitsja väitega selle kohta, et politsei viitab oma otsuse resolutiivosas KarS § 63 lg 1 ja 3, mis on üks teisele vasturääkivad ning selles osas otsus kuulub tühistamisele.

Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et L.K ning tema kaitsja kaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt, st liitkaristuse määramise osas, kuid L.K-le määratud karistus kergendamisele ei kuulu.

Kohus teeb uue otsuse, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Otsuse tegemisel kohus lähtub eeltoodust ning juhindub V™S § 132 lg 2; § 133; § 134; § 107- 111.

Innokenti Menšikov Kohtunik