2-25-4429/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-4429

Kohtuasi

V.Q avaldus FORS LOGISTICS OÜ (kustutatud)

täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

V.Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja V.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vitali Denikin

Puudutatud isik FORS LOGISTICS OÜ (kustutatud,

registrikood 12487958)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

V.Q

kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-25-4429

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. V.Q (avaldaja, võlausaldaja) esitas 21.03.2025 Harju Maakohtule avalduse FORS

LOGISTICS OÜ (kustutatud) (puudutatud isik, võlgnik) täiendava likvideerimise

läbiviimiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on töövaidluskomisjoni 13.10.2016 otsusega mõistetud puudutatud

isikult (tööandja) avaldaja (töötaja) kasuks välja 4470,58 eurot (sh töötasu, päevaraha,

kasutamata põhipuhkuse hüvitis, haigushüvitis ja hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4

alusel). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 05.12.2016.

1.2. Avaldaja pöördus töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks kohtutäituri poole. 05.01.2017

alustati puudutatud isiku suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 194/XXXX/XX, mis ei toonud

tulemust. Kohtutäitur on avaldajat 27.09.2021 e-kirjaga teavitanud, et vaatamata kohtutäituri

tehtud toimingutele, ei ole seisuga 26.02.2019 nõude rahuldamine täitemenetluses olnud

võimalik (s.o enam kui kaheksa aasta jooksul). Samuti teavitas kohtutäitur avaldajat, et

puudutatud isik on registrist kustutatud 05.10.2020.

1.3. Avaldaja leiab, et ta ei saanud kuidagi ette näha, et puudutatud isik kustutatakse

äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta (majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu)

ning avaldajal ei esine seetõttu võimalust nõuete esitamiseks. Puudutatud isiku registrist

kustutamise tõttu ei ole avaldajal võimalik saada maksejõuetushüvitist. Avaldaja ainuke

võimalus saada teenitud töötasu, puhkusehüvitis ning kompensatsiooni on üksnes läbi

puudutatud isiku täiendava likvideerimise ja pankroti väljakuulutamise.

1.4. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimine

(äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-d 2 ja 3), puudutatud isikul varade puudumise tõttu võtta

pankrotiavaldus menetlusse, nimetada puudutatud isikule ajutine haldur ja kuulutada välja

puudutatud isiku pankrot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 24.04.2025 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1

keelduda.

2.2. Maakohus viitas ÄS § 218 lg-le 3 ning märkis, et kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et

puudutatud isiku likvideerimise ennistamise korral oleks võimalik avaldaja nõue rahuldada.

Avaldaja taotluse alusel alustati täitemenetlust puudutatud isikult võlgnevuse sissenõudmiseks

juba 05.01.2017. Kohtutäituri poolt täiteasjas nr 194/XXXX/XX edastatud informatsiooni

kohaselt ei olnud puudutatud isikul likviidset vara juba 26.02.2019 seisuga. Ühestki avaldaja

esitatud tõendist ei nähtu, et puudutatud isiku majanduslik olukord oleks praeguseks

paranenud ning et oleks tekkinud vara, mille arvelt saaks avaldaja nõuet rahuldada (avaldaja

viitab ka ise, et täitedokumenti on üritatud täita üle kaheksa aasta, mistõttu tuleb võlgnik

pankrotiseaduse mõttes lugeda maksejõuetuks). Seega puudub ÄS § 218 lg-s 3 sätestatud

eeldus avaldaja taotluse rahuldamiseks, mistõttu on avaldus puudutatud isiku täiendava

likvideerimise läbiviimiseks perspektiivitu.

2-25-4429

2.3. Äriregistri väljavõtte kohaselt on puudutatud isik registrist kustutatud 05.10.2020.

Puudutatud isik on lõppenud õigusjärgluseta. Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud

pankrotiavaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada ning avalduse

menetlusse võtmisest tuleb ka pankrotiavalduse osas keelduda.

2.4. Kohus jättis TsMS § 172 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

3.1. Maakohus on ebaõigesti rakendanud ÄS § 218 lg-t 3 ning on põhjendamatult keeldunud

avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei nõustu, et täiendava likvideerimismenetluse ja

sellele järgneva pankrotimenetluse tulemusel ei ole avaldaja eesmärk saavutatav. Avaldaja

ainuke võimalus saada oma nõue rahuldatud on läbi Eesti Töötukassa väljamakstava

maksejõuetushüvitise. Selle eelduseks on aga pankrotimenetlusega seotud määruse esitamine

Eesti Töötukassale (vt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, § 15 lg 41, § 27 lg 41). Lisaks

nähtub kohtutäituri 27.09.2021 e-kirjast, et puudutatud isikul on olemas vara (kohtutäitur

viitab küll kolmandate isikute õigustele, kuid tegemist võis olla võltsitud dokumentidega

õiguste tekitamiseks).

3.2. Avaldaja märgib ka, et sisuliselt oleks tegemist mitte täiendava, vaid esmase

likvideerimismenetlusega, kuna väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole olnud viited selle

kohta, et puudutatud isik oleks alustanud likvideerimismenetlust.

3.3. Puudutatud isik on rikkunud seaduses sätestatud kohustusi. Praegusel juhul esines raske

juhtimisviga, mis tõi kaasa puudutatud isiku äriregistrist kustutamise. Lisaks ei esitanud

juhatus õigel ajal pankrotiavaldust.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

5.1. Asja materjalide kohaselt on töövaidluskomisjoni 13.10.2016 otsusega (jõustunud

05.12.2016) mõistetud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja töötasu, päevaraha,

kasutamata põhipuhkuse hüvitis, haigushüvitis ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 4470,58 eurot.

Võlgnevuse sissenõudmiseks on alustatud täiteasjas nr 194/XXXX/XX täitemenetlust

05.01.2017. Kohtutäitur on avaldajale 27.09.2021 e-kirjaga teatanud, et seisuga 26.02.2019 ei

ole avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses olnud võimalik puudutatud isikul vara

puudumise tõttu. Puudutatud isik kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu 05.10.2020 kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3 alusel. Samasisuline säte

(kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu) on kehtivas äriregistri seaduse

(ÄRS) §-s 61. Avaldaja on esitanud maakohtule avalduse puudutatud isiku täiendava

likvideerimise läbiviimiseks ÄS § 218 lg-d 2 ja 3 alusel ja pankroti väljakuulutamiseks.

Avaldaja väidetest nähtuvalt on avaldaja eesmärgiks Eesti Töötukassalt maksejõuetushüvitise

2-25-4429

saamine. Samuti viitab avaldaja määruskaebuses, et kohtutäituri 27.09.2021 e-kirjast nähtub,

et puudutatud isikul on olemas vara.

5.2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti avalduse menetlusse võtmisest

keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1).

5.3. ÄRS § 65 lg 1 järgi ennistatakse seaduses sätestatud juhul registrist kustutatud juriidiline

isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. ÄRS § 65 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõiget

1 kohaldatakse ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud. ÄS § 218 lg 2 võimaldab kohtul

otsustada huvitatud isiku nõudel äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise,

kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul oli vara ja vajalikud on

likvideerimisabinõud. ÄS § 218 lg 3 esimese lause kohaselt võib osaühingu võlausaldaja

nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui

võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata,

tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on

võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle

registrist kustutada.

Praegusel juhul kustutati puudutatud isik äriregistrist kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3

järgi likvideerimismenetlust läbi viimata. Ringkonnakohus leiab, et see, et äriühingu

lõpetamine kuni 31.01.2023 kehtinud ÄS § 60 lg 3 alusel oli võimalik ilma

likvideerimismenetluseta, ei välista ÄS § 218 lg-te 2 ja 3 kohaldamist (vt ka RKTKo

28.03.2002, 3-2-1-42-02, p 9; TlnRnKm 04.05.2021, 2-21-5285, p 5; TlnRnKm 14.04.2020,

2-19-17464, p 6; TlnRnKm 06.05.2021, 2-21-5247, p 5).

5.4. Ringkonnakohus märgib, et osaühingu võlausaldaja avalduse lahendamisel tuleb

arvestada ÄS § 218 lg-st 3 tulenevate kitsendustega ning nõustub maakohtuga, et avaldaja ei

ole välja toonud ÄS § 218 lg-st 3 tulenevaid asjaolusid, mis annaksid aluse puudutatud isiku

täiendava likvideerimise otsustamiseks. Avaldaja ei ole põhistanud, et puudutatud isiku

registrisse ennistamise ja täiendava likvideerimise läbiviimise korral on võimalik tema nõue

rahuldada. Maakohus on õigesti välja toonud, et avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses

ei ole õnnestunud enam kui kaheksa aasta jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

puudutatud isikul sellist vara, mille arvelt avaldaja nõuet rahuldada saaks. Kohtutäituri

27.09.2021 e-kirja järgi on puudutatud isikul küll kaks sõidukit, kuid nõude pööramist

puudutatud isiku nimel registreeritud varale takistavad kolmandate isikute õigused. Seega ei

ole nimetatud vara arvelt avaldaja nõude rahuldamine täitemenetluses õnnestunud.

Paljasõnalised ja spekulatiivsed on avaldaja väited, et vara koormavate kolmandate isikute

õiguste aluseks on võltsitud dokumendid. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul sellist

vara, mille arvelt avaldaja nõuet rahuldada saaks. Kuna ÄS § 218 lg 3 näeb ette konkreetsed

eeldused, millal võib osaühingu täiendava likvideerimise läbi viia, siis ei anna ainuüksi

avaldaja soov saada maksejõuetushüvitist või viited puudutatud isiku juhatuse poolt seaduses

sätestatud kohustuste rikkumisele alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seetõttu on

maakohus õigesti keeldunud menetlusse võtmast avaldaja avaldust täiendava likvideerimise

läbiviimiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub, et avaldusega ei ole

avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

5.5. Kuna puudutatud isiku äriregistrist kustutamisega on äriühing lõppenud (ÄS § 2 lg 3,

tsiviilseadustiku üldosa seadus § 45 lg 2), siis puudub isik, kelle suhtes pankrotiavaldust

lahendada. Seega on maakohus õigesti keeldunud menetlusse võtmast ka avaldaja avaldust

puudutatud isiku pankroti väljakuulutamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldusega ei

ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2-25-4429

5.6. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

5.7. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5.8. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja TsMS § 372 lg-st 5

(koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1) esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)