3-25-45/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-45

Haldusasi

X.Y kaebus Kaitseressursside Ameti 25.10.2024

ettekirjutuse nr 1-12.1/2024/2586 täitmata jätmise eest

11.11.2024 sunniraha määramisele

Menetlusosalised

Kaebaja X.Y

Vastustaja Kaitseressursside Amet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.Y kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastu-

apellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

3-25-45

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseressursside Amet (KRA) tegi 10.06.2024 X.Y-le (kaebaja) ettekirjutuse nr 11-

12.1/2024/2586, millega kohustas kaebajat osalema 25.10.2024 kell 9.30 KRA terviseseisundi

hindamisel. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisel ei osale, siis rakendatakse

tema suhtes sunniraha summas 640 eurot. Lisaks oli ettekirjutuses märgitud, et kui kaebaja ei

ilmu temale määratud ajal terviseseisundi hindamisele, siis võimaldab KRA 14 päeva jooksul

pärast terviseseisundi hindamist esitada kaebajal põhjenduse koos kinnitavate tõenditega oma

mitteilmumise kohta.

2. Kaebaja ei osalenud 25.10.2024 terviseseisundi hindamisel ja saatis samal päeval KRA-le

kirja, milles põhjendas oma mitteilmumist haigestumisega. Kaebaja edastas KRA-le

30.10.2024 töövõimetuslehe väljavõtte ning 04.11.2024 epikriisi, millest nähtuvalt olid

kaebajal 24.10.2024-29.10.2024 viirusnakkuse sümptomid.

3. KRA selgitas 06.11.2024 vastuskirjas kaebajale, et kaebaja on pöördunud arsti poole

üksnes telefonikonsultatsiooni teel ning arst ei ole tema tervist ise hinnanud. Lisaks ei

nähtunud, et kaebaja haigestumine oleks olnud niivõrd tõsine, et tal ei oleks olnud võimalik

terviseseisundi hindamisele ilmuda.

4. KRA ei lugenud kaebaja mitteilmumist põhjendatuks, mistõttu teavitas kaebajat 11.11.2024

sunniraha rakendamise teatisega nr 11-18/2024/3727 sunniraha sissenõudmisest

ettekirjutuses nr 11-12.1/2024/2586 välja toodud kohustuse täitmata jätmise tõttu. KRA andis

kaebajale vabatahtliku tasumise tähtaja 10 päeva teate kättesaamisest alates. Teatises selgitati,

et kui kaebaja ei tasu sunniraha temale antud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, siis

edastab Maksu- ja Tolliamet täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks,

millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu.

5. Kaebaja pöördus 27.11.2024 KRA poole kaebusega seoses ettekirjutuse nr 11-

12.1/2024/2586 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamisega. Kaebaja leidis, et tal oli

objektiivne põhjus terviseseisundi hindamisele mitte ilmumiseks, kuna oli haigestunud

koroonaviirusesse. KRA selgitas 27.12.2024 vastuskirjas kaebajale sunniraha rakendamise

toimingut ning põhjendas, miks kaebaja haigestumist ei arvestatud mõjuva põhjusena

terviseseisund hindamisele mitteilmumiseks.

6. Kaebaja esitas 07.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse KRA 10.06.2024 ettekirjutuse

nr 11-12.1/2024/2586 täitmata jätmise eest sunniraha rakendamise keelamiseks. Kohus võttis

kaebuse 10.02.2025 määrusega menetlusse.

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

7. Sunniraha sissenõudmine ei ole õiguspärane ja tuleb keelata.

8. KRA 10.06.2024 ettekirjutus oli kaebajale kätte toimetatud, kuid kaebaja ei saanud haiguse

tõttu 25.10.2024 terviseseisundi hindamisele ilmuda. Vaatamata sellele, et kaebaja poolt

KRA-le esitatud tõendid kinnitasid, et kaebajal oli mõjuv põhjus terviseseisundi hindamisele

mitte ilmumiseks, määras KRA kaebajale 11.11.2024 teatisega õigusvastaselt ja

põhjendamatult sunniraha.

9. KRA tegevus kaebaja suhtes on pahauskne ja ebaõiglane. KRA ei ole kaebaja esitatud

dokumente nõuetekohaselt analüüsinud ega asjaolusid välja selgitanud.

2(5)

3-25-45

10. Asjaolu, et kaebaja ei ole kohtus vaidlustanud 10.06.2024 ettekirjutust nr 11-

12.1/2024/2586 ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust vaidlustada 11.11.2024 sunniraha

määramist. Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebajale ettenähtav, et tal ei ole võimalik

selles märgitud kohustust täita.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

12. Käesoleval juhul ei esine olukorda, kus sunniraha rakendamine oleks ATSS § 8 lg 3 alusel

keelatud. Sunniraha rakendamise menetlus on läbi viidud õiguspäraselt.

13. Kaebaja teavitas KRA-d 25.10.2024 kirjaga enda haigestumisest ja esitas 04.11.2024

ambulatoorse epikriisi, millest nähtub, et kaebaja on pöördunud 24.10.2024 telefoni teel

perearsti poole kaebustega palaviku, kõhuvalu, köha ja nohu kohta. Ei ole tõendatud kaebaja

väide, et tal oleks olnud koroonaviirus. Kaebaja on pöördunud perearsti poole telefoni teel

ning tema tervist ei ole arsti poolt hinnatud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tema

terviseseisund oleks olnud niivõrd raske, et tal ei oleks olnud võimalik osaleda 25.10.2024

KRA terviseseisundi hindamisel. KRA terviseseisundi hindamine kujutab endast arsti

vastuvõttu. Kaebajal esinenud sümptomid ei olnud objektiivselt takistuseks arsti vastuvõtul

osalemiseks. Lisaks ei ole kaebaja KRA-lt küsinud, kas temal esineva haigestumisega

võetakse ta terviseseisundi hindamisele vastu. Kaebaja oli varasemalt kutsutud terviseseisundi

hindamisele 07.06.2024, kuhu ta samuti ei ilmunud ning põhjendas oma mitteilmumist

asjaoluga, et ta haigestus päev enne terviseseisundi hindamist. KRA tuli kaebajale vastu ning

sunniraha sellel korral ei rakendanud. Lisaks oli kaebaja kutsutud terviseseisundi hindamisele

14.12.2023, millele mitteilmumist põhjendas samuti haigestumisega. Ka sellel korral otsustas

KRA kaebajale vastu tulla ning isiku haigestumist arvestada, mistõttu sunniraha sisse ei

nõutud. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole eluliselt usutav, et kaebaja

haigestub järjekordselt justnimelt terviseseisundi hindamise ajaks ning on põhjust arvata, et

isik hoiab tahtlikult terviseseisundi hindamisest kõrvale. Enne 10.06.2024 ettekirjutust on

kaebajat kutsutud terviseseisundi hindamisele veel 11 korral, kuid kaebaja ei ole

terviseseisundi hindamisele ilmunud. Seega oli sunniraha rakendamine põhjendatuid ning

proportsionaalne meede mõjutamaks kaebajat enda kohustust täitma. Sunniraha rakendamise

menetlus on läbi viidud õiguspäraselt ning puudub alus keelamisnõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kaebus jääb rahuldamata. Keelamiskaebuse rahuldamise eeldusena peab kohus

tuvastama, et tulevikus tõenäoliselt antav haldusakt või tehtav toiming oleks kaebaja

õigusi rikkuv (HKMS § 45 lg 1). Seega tuleb hinnata, kas kaebaja suhtes sunniraha

rakendamine (sunnivahendi rakendamise toiming) rikuks käesoleval juhul tema

subjektiivseid õigusi.

15. Praeguses asjas ei vaielda selle üle, et KRA 10.06.2024 ettekirjutus, millega

kaebaja kutsuti osalema KRA terviseseisundi hindamisel 25.10.2024 kell 9.30, oli

kaebajale kätte toimetatud. Samuti puudub vaidlus, et kaebaja ei täitnud ettekirjutust

ega ilmunud ettekirjutuses märgitud ajal terviseseisundi hindamisele. Küll on pooled

eri meelt selles, kas kaebajal oli mõjuv põhjus jätta ettekirjutus täitmata ning kas

sellest tulenevalt oleks kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine ebaproportsionaalne ja

seega õigusvastane.

3(5)

3-25-45

16. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit (sh sunniraha) lubatud rakendada, kui

adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib ning ettekirjutust ei ole

hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha rakendamise õiguspärasus ei

sõltu sunniraha rakendamise aluseks oleva ettekirjutuse õiguspärasusest. Samas tuleb

sunniraha rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Sunniraha

rakendamine isikule, kellel ei ole objektiivselt võimalik ettekirjutatud tegu teha, ei ole

proportsionaalne ja on seega õigusvastane (vt RKHKo nr 3-3-1-31-15, p 18; 3-19-

2051/49, p 12).

17. Kaebaja leiab, et tal ei olnud võimalik ettekirjutatud tegu teha ehk KRA

terviseseisundi hindamisele ilmuda haigestumise tõttu. Kaebaja edastas KRA-le

11.07.2024 e-tervise väljavõttena ambulatoorse epikriisi (dtl 56-57), millest nähtuvalt

on kaebajale pereõe telefonikonsultatsiooni tulemusena määratud töövõimetusleht

alates 24.10.2024 kuni 29.10.2024. Kaebaja kliiniliseks diagnoosiks on märgitud „B34

- Tta paikme viirusnakkus“. Haiguse anamneesi on kirjeldatud järgmiselt: „Haige al

24.10 Palavik 38, kõhuvalu, köha ja nohu.“.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et neist andmetest ei nähtu sellist haigestumist, mis

takistanuks kaebajat objektiivselt terviseseisundi hindamisele ilmumisel. Asjaolu, et

kaebajale väljastati töövõimetusleht, ei tähenda seda, et kaebaja tervis oli sedavõrd

halb, et see ei võimaldanud arstlikku komisjoni ilmumist. Kaebaja töövõimet ja tema

võimet KRA arstlikku komisjoni ilmuda ei saa samastada. Arstliku komisjoni

ilmumist takistavaks tervisehädaks saab kohtu hinnangul olla eelkõige selline seisund,

mis mõistlikult välistab iseseisvalt arsti juurde minemise. Kaebajal ei esinenud

selliseid haigusnähtusid, mis välistaksid iseseisvalt arsti juurde ilmumise. Liiati on

kaebaja haigus diagnoositud, töövõimetusleht alustatud ja lõpetatud üksnes tema poolt

telefoni teel edastatud andmete põhjal, mis ei lase välistada ka võimalust, et

haigestumine ei pruukinud olla tegelik või võis olla väidetust kergem.

19. Kohus nõustub vastustajaga, et asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kaebaja oleks

25.10.2024 olnud haigestunud koroonaviirusesse. Kaebajal on diagnoositud

täpsustamata viirusnakkus (vt otsuse p 17).

20. Kuna epikriisist nähtuvalt haigestus kaebaja juba hiljemalt 24.10.2024, oleks

kaebajal olnud võimalik informeerida KRA-d oma haigestumisest juba enne

25.10.2024 toimuvat terviseseisundi hindamist, küsides mh vastustaja hinnangut, kas

tema terviseseisundi hindamisele ilmumist tuleks vältida võimaliku nakkusohu tõttu.

Kaebaja seda ei teinud ja informeeris KRA-d enda terviseseseisundi hindamisele

mitteilmumise põhjustest alles pärast terviseseisundi hindamisele ilmumiseks

määratud aega.

21. Samuti ei näe kohus, et kaebaja suhtes sunniraha rakendamise menetluses oleks

esinenud muid õigusrikkumisi, mis annaksid aluse sunniraha rakendamise

keelamiseks. Selliseid rikkumisi ei ole esile toonud ka kaebaja. Kaebajale 10.06.2024

tehtud ettekirjutus (dtl 48-49) sisaldas sunnirahahoiatust, sunniraha suurus (640 eurot)

ei ületa kaitseväeteenistuse seaduse § 226 lg-s 2 sätestatud piirmäära. Kuna kaebajat

on alates 2020. aastast kutsutud terviseseisundi hindamisele 11 korral ja kaebajal on

kohustuslik terviseseisundi hindamine siiani läbimata, ei saa ka sunniraha suurust

pidada ülemääraseks. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest

11.11.2024 sunniraha rakendamise teatisega (dtl 60-61) ning andnud mõistliku

4(5)

3-25-45

pikkusega (10 päeva) tähtaja sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks, selgitades

vabatahtliku tasumata jätmise tagajärgi.

22. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse neil põhjustel rahuldamata.

23. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud,

mistõttu neid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

5(5)