4-11-3396/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-11-3396

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-11-3396 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

M.B

kaebus Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsusele väärteoasjas nr 2376,11,004609 Kvalifikatsioon: LS § 227 lg 2 Kaebuse esitaja M.B (isikukood XXX; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsus

väärteoasjas nr 2376,11,004609 M.B karistamises LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot muutmata.

2. Võimaldada M.B tasuda rahatrahv 220 (kakssada kakskümmend) eurot osade

kaupa 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, so 36,67 (kolmkümmend

kuus eurot, 67 senti) igakuiselt kuu 15 (viieteistkümnendaks) kuupäevaks. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsuses 2376,11,004609 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011

SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri 10220115202385. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord

Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus

2

esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud, menetluse käik

29.08.2011.a laekus Harju Maakohtule M.B kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsusele väärteoasjas nr 2376,11,004609. Nimetatud otsusega karistati M.B LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses s.o 220 eurot.

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsuse väärteoasjas nr

2376,11,004609 kohaselt M.B 14.07.2011.a kell 21:25 Tallinn-Narva mnt 16. km,

Maardus, Harjumaal juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas

liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra, sõites kiirusega 81+/-7 km/h.

Kaebuse esitaja palub oma kaebuses vähendada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses määratud karistust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et enda teada sõitis ta kiirusega 67 km/h ning kohapeal öeldi talle trahviks 40-60 eurot. Kaebaja palub vabandust, et kiirust ületas.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on

seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Kiiruseületamise näol on tegemist tõsise

rikkumisega. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei kujuta endast

kõrgendatud ohtu mitte ainult kaasliiklejatele, vaid ka ennekõike sõidukijuhile endale. Kiiruseületamise näol on tegemist väga levinud rikkumisega ja seetõttu on kohtuvälisel menetlejal

ka kohustus karistuse kohaldamisel näidata, et selline käitumine ei ole tolereeritav. Kaebaja ei

järginud liikluspiirangut ning suurendas sellega liiklusõnnetuse toimumise riski tunduvalt.

Kohtuväline menetleja M.B poolt toimepandud väärteos karistust raskendavaid

asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58 ei tuvastatud, puuduvad ka KarS § 57 järgset karistust kergendavad asjaolud. Karistusregistri teatise kohaselt on kaebajat varem korduvalt liiklusalaste

väärtegude toimepanemiste eest karistatud rahaliste karistustega. Määratud karistused ei ole suutnud mõjutada isikut seaduskuulekalt käituma. Ta ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine

liikluses tähendab ka endale vastutuse võtmist. Ületades teadlikult sõidukiirust, pidi ta olema

teadlik, et tema suhtes võidakse väärteo toimepanemise eest ka vastavalt rikkumise ulatusele

karistada. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja teo järjekordsust ja samuti selle

raskust. Määratud karistus on mõõdukas ja proportsionaalne ning vastab toimepandud õigusrikkumise raskusele.

Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, kaebaja palub vaadata viidatud väärteoasi läbi kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud M.B kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes

kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning hinnangud kõiki tõendeid

3 kogumis, leiab, et on põhjendatud jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2376,11,004609 M.B karistamises LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot muutmata ning võimaldada M.B tasuda rahatrahv 220 (kakssada kakskümmend) eurot osade kaupa 6 (kuue) kuu jooksul.

Väärteoprotokolli AB1085736 (VT toim lk 1) kohaselt M.B 14.07.2011.a kell 21:25

Tallinn-Narva mnt 16. km, Maardus, Harjumaal juhtis mootorsõidukit Ford Escort (registreerimismärk xxx) asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra, sõites kiirusega 81+/-7 km/h. Menetlusalune isik on rikkunud LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud nõuded.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 (kakssada kakskümmend) eurot.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS

§ 227 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40

kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

14.07.2011.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT toim lk 4) kohaselt tuvastati M.B mootorsõiduki kiiruseks kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS 005404 (taadeldud 28.04.2011 tunnistus nr TTRSS-11/00041) mõõtmisel 81 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-7 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 24 km/h.

Kaebuse kohaselt kaebaja ei vaidlusta, et sõitis autoga kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas

autoga kiiremini kui 50 km/h. Kaebuse esitaja märgib 14.07.2011.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (VT toim lk 2), et ta sõitis kiirusega 67 km/h.

Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud

asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja

ametniku poolt fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka

märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded.

Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et M.B

LS § 50 lg 5 p 3 rikkumine, st juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest, on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt

kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning M.B poolt on see toime pandud hooletusest.

Kohus leiab, et M.B-le

koostatud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 04.08.2011.a otsus väärteoasjas nr 2376,11,004609 tema karistamise kohta

LS § 227 lg 2 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt

on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

4 kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika

kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 6 (kuue) kuu jooksul, s.o. 36,67 (kolmkümmend kuus eurot, 67 senti) kuus.

Anne Rebane Kohtunik