4-11-2491/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-11-2491

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2011. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-11-2491 Kohtunik Maimu Laumets

Väärteoasi R.O kaebus kohtuvälise menetleja 30.05.2011.a otsusele väärteoasjas 2490,11,001391 Menetlusaluse pooled

Menetlusalune isik R.O (isikukood

xxx; elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti AB, tartu 8 Viljandi) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja Kajar Pent

Kirjalik menetlus Resolutsiooni kuulutamine 11.11.2011.a RESOLUTSIOON

Jätta R.O kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul käesoleva

otsuse tegemisest. Kaebeõiguse soovist teatamise korral on

maakohtu otsus tervikuna kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Jõgeva kohtumaja kantseleis 01.12.2011.a. Kassatsioonikaebuse Riigikohtule saab esitada Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 01.12.2011.a. Kaebeõigusest loobumisel ei saa kohtuotsust vaidlustada.

Kaebuse asjaolud ja menetluse käik

17.06.2011.a esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 30.05.2011.a otsusele väärteoasjas 2490,11,001391, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uus otsus, millega kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust.

Eelnimetatud väärteoasjas on Lõuna PP Jõgeva politseiosakonna patrullpolitseinik Mikk

Tehvan koostanud 03.05.2011.a väärteoprotokolli, mille kohaselt R.O juhtis

03.05.2011.a kell 02.06 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa

mnt 123 kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg nr 001LEO,

kiirusega 139+/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44km/h. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus R.O sellega Liikluseeskirja § 124 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 7422 lg 3 järgi. Kaevatava otsusega (t lk 6-7) karistati menetlusalust isikut Liiklusseaduse § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 115 trahviühikut s.o 460 eurot.

R.O ei vaidlustanud toimepandud rikkumist ega ka tema karistamist rahatrahviga. Kaebuse esitaja leidis aga, et kohtuväline menetleja ei ole otsust tehes piisavalt arvestanud kergendava asjaoluga. Menetlusalune isik kahetses protokolli koostamisel oma süüd ja esitas

vastulauses ka motiivid, mis tingisid tema poolt rikkumise toime panemise ning palus

kergemat karistust. Eelkõige palus menetlusalune isik vastulauses temalt mitte ära võtta

juhtimisõigust. Kuigi kaebuse esitaja oli vastualuse kohtuvälisele menetlejale esitanud, siis

otsuses on märgitud, et vastulauset esitatud ei ole. Kaebuse esitaja leidis, et otsus ei vasta faktilistele asjaoludele ja sellega on rikutud VtMS § 74. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et tema käitumises esineb vähemalt kaks kergendavat asjaolu KarS § 75 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt: nii süü puhtsüdamlik ülestunnistus kui ka asjaolu, et ta pani teo toime raske isikliku olukorra mõjul, milleks oli abikaasa haigus.

Kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku arvamuse kohaselt ei nõustu kohtuväline menetleja

esitatud kaebusega ja palus selle jätta rahuldamata. Süüteo toime panemine menetlusaluse

isiku poolt on tõendatud. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et määratud karistus –

rahatrahvüle keskmise määrakajastab õigesti toimepanija süü suurust, arvestab tema

varasemate rikkumiste ja karistuse eripreventiivse eesmärgiga. Lisakaristust ei kohaldatud, sest rahatrahv teenib eripreventiivset eesmärkihoida ära uute samalaadsete rikkumiste toime

panemist sama isiku poolt. Pärast käesolevas menetluses otsuse tegemist on menetlusalune isik pannud aga toime uue samalaadse, LS § 7422 lg 1 sätestatud rikkumise juba 14.06.2011.a, mis näitab, et varasemad trahvid ei ole isikut mõjutanud rikkumise toimepanemist hoiduma. Kohtuväline menetleja tõdes vastuses, et meilile esitatud vastulause ei jõudnud paberkandjal

otsuse teinud menetlejani logistiliste vigade tõtu, kuid see ei tähenda, et väärteootsus on tühine ainuüksi seetõttu, et vastulauset pole selles käsitletud. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isikule kohaldatud karistus vastab toime pandud isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt VtMS § 132 p 1 tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Vastavalt VtMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku tegu kirjeldatud järgmiselt: juhtis mootorsõidukit

kiirusega 139+/- 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44km/h. Sõidukiirus fikseeritud kiirusmõõteseadmega Stalker DSR 2X S.N. DP009622. Menetlusaluse isiku tegu on väärteoprotokollis kvalifitseeritud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 ning LS § 7422 lg 3 järgi. Rikkumise toime panemise ajal kehtinud LE § 124 p 2 sätestas, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Asjas ei ole vaidlust teo toime panemise aja ja koha osas: väärteoprotokolli, liiklusjärelvalve

kiirusmõtteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokolli kohaselt leidis sündmus aset 03.05.2011.a kell 02.06 Jõgeva maakonnas Põltsamaa

vallas Tallinn-Tartu Võru-Luhamaa mnt 123 kilomeetril. Menetlusalune isik rikkumise aega ja kohta ei vaidlusta. Samuti ei esita menetlusalune isik sisulisi vastuväiteid sellele, et tema

juhitud mootorsõiduki kiiruseks mõõdeti asulavälisel teel 139+/-5 km/h. Sõidukiirus on fikseeritud ka kiirusmõtteseadme kasutamise protokollis, kust nähtub, et menetlusaluse isiku

juhitud sõiduk liikus mõõtmise hetkel suunaga Tartu poole, lähenedes mõõteseadme

asukohale üksi. Menetlusalusele isikule näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mingeid märkusi ta ise ei ole protokolli teinud. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 44km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid. Kohus asub seisukohale, et

menetlusalune isik on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.

Väärteo toime panemise ajal kehtinud LS § LS § 7422

lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis

rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Nimetatud süüteo eest võimaldab LS § 7422 lg 5 kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad asjaolud sätestab KarS § 57, raskendavad asjaolud KarS § 58. Menetlusalune isik on palunud karistust vähendada, kuna otsuse tegemisel ei ole arvestatud karistust kergendavate asjaoludega.

Väärteoasja materjalide seas on menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja meilile saadetud vastulause, kus ta selgitab oma rikkumuse põhjusi ning palus karistuse määramisel

arvestad, et vajab väga juhilube oma igapäevase töö tegemiseks. Menetlusalune isik palus määrata endale rahatrahvi.

Kohus möönab, et kohtuväline menetleja ei ole otsuses käsitlenud vastulauses esitatud

asjaolusid. Samas ei muuda nimetatud asjaolu otsusta automaatselt tühiseks. Nimelt on menetlusalune isik võtnud süü omaks ja viidanud ka oma raskele olukorralehaige nainejuba väärteoprotokollis. Seega ei olnud vastulauses esitatud karistust kergendada võivad asjaolud kohtuvälisele menetlejale teadmata ja karistuse määramisel on nende asjaoludega ilmselt ka arvestatud.

Kuna kohus kaebuse läbivaatamisel arutab asja täies ulatuses, hindab kohus käesolevalt ka

karistuse määramise aluseid ja karistuse suurust, s.h ka karistust raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku

süü raskuse ja karistuse eesmärkiga. Seadusandja on karistused diferentseerinud lähtudes

nende raskusest- LS 7422

lõiked 1-3. Menetlusalusele isikule süüks pandava teo eest on

karistuse maksimummäär topeltsuur võrreldes lõikes 2 sätestatud süüteo karistusega. On

üldteada, et mida suurem sõidukiirus, seda raskemad on sellel kiirusel liiklusõnnetusse sattunud sõiduki aga ka teiste õnnetuses osalevate sõidukite ja loomulikult sõidukites viibivate

isikute vigastused (samuti suureneb varakahju)- seega on suurema sõidukiiruse ületamise korral raskema karistuse määramine igati põhjendatud. Asjaolu, et menetlusalune isik ületas kiirust just määras, mille järgi karastatakse § LS 7422 lg 3 alusel, vaidlust ei ole. Menetlusalusele isikule karistamise määramisel tuleb arvestada seda, et tegemist on tahtliku

teogakogemata, tähelepanematusest vms ei saa sõiduki kiirus tõusta sellisel määral üle

lubatud määra. Menetlusalune isik on ka ise on tahtluse omaks võtnudta teatas vastulauses,

et kiirustas haige naise juurde põhjusel, et kiirabi jõuaks sinna pikema ajaga kui tema ise. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus asus menetlusaluse isiku naine, on interneti kaardiserverite andmetel umbes 100 kilomeetrit. Arvestades asulavälisel teel lubatud sõidukiirust 90km/h kukub nimetatud vahemaa läbimiseks kindlasti üle tunni, kuid arvestades,

et teel tuli läbida ka asulaid, siis isegi kuni 1,5 tundi. Menetlusalune isik märgib oma vastulauses, et kiirabi oleks eeldatavalt jõudnud tema naise juurde samuti umbes 1,5 tunniga.

Seega eelistas menetlusalune isik sihilikult ületada kiirust suurel märal, et jõuda kohale

lühema ajaga kui kiirabi. Samas on menetlusaluse isiku väide kiirabi osas paljasõnaline. Kohus leiab, et KarS § 57 p 4 kohaselt võib menetlusaluse isiku seisukohast olla küll tegemist subjektiivselt raske olukorraga, kuid hinnates menetlusaluse isiku ja eelkõige tema haige naise teise võimalusi abi saada (kutsuda kiirabi) ei ole objektiivselt tegemist nii rakse olukorraga, mis vabandaks kiiruse ületamist sellisel määral. Kohus rõhutab, et sellisel kiirusel sõitmine on äärmisel ohtlik mitte ainult sõitjale endale vaid ka õiguskuulekatele kaasliiklejatele. Lähedase haigus ei vabanda potentsiaalse ohu tekitamist teistele liikluses osalejatele. Kõiki asjaolusid

hinnates leiab kohus, et menetlusaluse soovi jõuda oma haige naise juurde ei saa käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Kohus arvestab aga menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsusega.

Karistuse määramisel arvestab kohus muuhulgas ka menetlusaluse isiku varasemat (ja hilisemat) käitumist. Karistusregistri väljavõttest (t lk 13-15) nähtub, et menetlusalusel isikul

on kehtiv rikkumine liiklusseaduse alusel (toime pandud 17.11.2010) ning samalaadne –

kiiruse ületaminevaid kaks nädalat pärast käesolevas väärteoasjas otsuse tegemist.

Karistusregistri arhiveeritud andmete kohaselt on menetlusalust isikut varasematel aastale korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahviga, lisaks on tal ka muid liiklusseaduse

alusel karistatavaid rikkumisi. Nimetatud karistused pole aga teda mõjutanud käituma õiguskuulekalt. Eeltoodust nähtub, et menetlusalune isik ei ole vaatamata karistustele suutnud oma käitumist kohandada selliseks, et ei satuks seadusega vastuollu. Vastavalt KarS § 56 lg 1

sätestatule on karistuse üheks eesmärgiks ka vajadus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nimetatud asjaolude tõttu leiab kohus, et rahatrahvi määramine üle keskmise trahvimäära on põhjendatud. Kohus märgib ka, et menetlusaluse isikus suhtes pole kohaldatud lisakaristust juhtimisõiguse

peatamise näol (LS § 7422

lg 5), mis olnuks samuti karistusena võimalik. Karistused mõistetakse isikut ja tema süüd arvestades ning seejuures on võimalik kombineerida põhija lisakaristust. Menetlusalusele isikule on jäetud lisakaristus kohaldamata (ka tema enda palve), kuid selle võrra on veidi suurem keskmisest põhikaristuseks mõistetud rahatrahv. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on õigesti kaalunud menetlusaluse

isiku süüd, käitumist ja karistust kergendavaid asjaolusid ning talle mõistetud karistus on põhjendatud. Kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.

Maimu Laumets Kohtunik