2-24-143212/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-24-143212

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143212

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi E.A vastu leppetrahvi, viivise ja

sissenõudmiskulu nõudes

Hagihind

67,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepingulised esindajad: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Kostja: E.A (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E.A taotlus tema vande all üle kuulamiseks.

2. Rahuldada AS-i ÜHISTEENUSED hagi E.A vastu.

3. Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 65,13 eurot, millest leppetrahv on 30

eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja 13.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis

on 10,13 eurot.

4. Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhivõlalt summas 30 eurot

alates 14.05.2025 kuni põhivõla nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5. Jätta menetluskulud E.A kanda.

6. Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulud summas 420 eurot.

7. Mõista välja E.A-lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuludelt 420 eurolt viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

2-24-143212

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse E.A (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 28.11.2024 kostjale

makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega

otsustas Pärnu Maakohus 17.12.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda

nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas

02.01.2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 24.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub kostjalt

hageja kasuks välja mõista leppetrahvi summas 30 eurot, viivise leppetrahvi tasumisega

viivitamise eest hagiavalduse esitamise seisuga summas 9,13 eurot ja edasiulatuvalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni ning

sissenõudmiskulu summas 25 eurot.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 14.03.2022 sõiduautot registreerimismärgiga XXX hageja

poolt opereeritavale parkimisalale aadressil L. Puusepa 8, Tartu. Kostja parkis sõiduautot

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes ning selle eest väljastas hageja kostjale leppetrahvi summas

30 eurot. Parkimistingimused olid nähtaval infotahvlil parkla sissesõidul või parkla sees.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv

summas kuni 57 eurot. Leppetrahv asetati sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, seega on

leppetrahv vastavalt Riigikohtu praktikale kostja poolt kätte saadud. Leppetrahvi tasumise

tähtaeg oli 14 päeva, seega muutus nõue sissenõutavaks 30.03.2022. Kostja ei tasunud tähtaegselt

leppetrahvi, mistõttu saatis hageja kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 10.11.2022, 08.12.2022 ja

05.01.2023. Kostja nõuet ei täitnud.

3. Kohus võttis hagiavalduse 29.01.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

4. Kostja esitas kohtule 16.02.2025 vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja

väitel viidi sõiduk registreerimismärgiga XXX parkimisalale temale teadmata asjaoludel ja

temale teadmata isiku poolt. 12.03.2022 ärandati Tartus Jalaka tänavalt kostjale kuuluv sõiduk,

millest kostja teatas telefonitsi politseid. Kaks päeva hiljem sai kostja politseilt teate, et autoga on

ilmselt avarii tekitatud ja see seisab kusagil Tartus. Kostja ei teadnud, kus auto seisis. Politsei

ütles, et kuna auto on leitud, siis avaldust vormistada ei ole mõtet. Kostja tuttav romumees

korraldas auto vedamise romulasse. Kostja ei olnud teadlik talle määratud leppetrahvist ning ta

leiab, et kuna tema autot parkimisalale ei parkinud, siis ei ole tema kellelegi kahju tekitanud.

Kostja märgib, et tal ei ole anda ühtegi kirjalikku dokumenti sündmuse kohta.

5. Hageja esitas 10.03.2025 vastuse kostja seisukohale. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnitamiseks, siis on kostja väited paljasõnalised ja need

tuleb jätta tähelepanuta.

6. Kohus otsustas 26.03.2025 määruses lahendada asi kirjalikus menetluses, selgitas pooltele

tõendamiskoormist ning määras pooltele tähtaja 21 päeva alates määruse kättetoimetamisest

täiendavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus selgitas hagejale, et selleks, et kohus

saaks tuvastada parkimislepingu sõlmimise ning leppetrahvi kokkuleppe poolte vahel, tuleb

hagejal esitada kohtule tõendid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise hetkel olid parklas

nähtavad parkimistingimused ning mis oli viidatud parkimistingimuste sisu. Samuti selgitas

kohus kostjale, et kostja peab tõendama oma vastuväiteid selle kohta, et sõiduki parkimise ajal ei

olnud see tema valduses ja sõidukit kasutas keegi teine.

2-24-143212

7. Kostja esitas 03.04.2025 seisukoha, milles toob välja, et on nõus kirjaliku menetlusega, aga

selleks, et tema ütlused poleks paljasõnalised, on ta nõus oma ütlusi vande all kohtule kinnitama.

8. Hageja esitas 10.04.2025 seisukoha, milles tõi välja, et kostjal lasus hoolsuskohustus

kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või

veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba või parkimiskell. Kostja sõiduk oli

pargitud tsooni, kus parkimine oli lubatud vaid kiirabile või kliiniku transpordile. Parklasse

sissesõidul oli olemas märk koos parkimistingimustega. Samad parkimistingimused on leitavad

ka Tartu Ülikooli kliinikumi lehel.

9. Kohus küsis 07.05.2025 hagejalt seisukohta kostja vande all üle kuulamise taotluse osas.

Hageja vastas 09.05.2025, et ei nõustu kostja vande all üle kuulamisega, sest kostja väited on

eluliselt ebausutavad. Auto teisaldamine hageja kirjeldatud viisil eeldab juurdepääsu sõidukile, st

sõiduki võtmed pidid olema kostja valduses või tema poolt üle antud. Piltidelt ei nähtu, et sõiduk

oleks olnud avariiline ja vajanud romulasse viimist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et auto omanik

laseks sõiduki romulasse viia ilma seda eelnevalt üle vaatamata. Väide, et politsei soovitas mitte

esitada ärandamisavaldust, ei ole dokumentaalselt tõendatud ja on vastuolus õiguskaitseorganite

tavapärase praktikaga.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus tema enda vande all üle kuulamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 267 lg 1 näeb ette, et pool, kes ei ole suutnud muude

tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud,

võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. TsMS

§ 268 kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud

poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.

Kostja on esitanud taotluse tema vande all üle kuulamiseks, et ta saaks kinnitada, et sõiduk oli

hageja viidatud ajahetkel ärandatud. Hageja kostja vande all üle kuulamiseks nõusolekut ei

andnud.

Kuna hageja kostja vande all üle kuulamiseks nõusolekut ei andnud, siis tulenevalt TsMS §-st

268 ei saa kohus kostjat vande all üle kuulata ja vastav kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

11. Kohus on seisukohal, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi, viivist ja sissenõudmiskulu. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja ei ole vaidlustanud seda, et sõiduk registreerimismärgiga XXX kuulub temale ja

14.03.2022 oli sõiduk pargitud hageja poolt opereeritavale parkimisalale aadressil L. Puusepa 8.

Kostja tugineb hagile vastu väite sellele, et 12.03.2022 oli sõiduk temalt ärandatud ja parkimise

ajal 14.03.2022 ei olnud sõiduk tema valduses. Eeltoodust tulenevalt on eelkõige vaidluse all see,

kas kostja on parkimislepingu pooleks ja vastutab parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud

leppetrahvi tasumise eest.

13. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb

ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §

103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 159 lg 2 sätestab

erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

2-24-143212

Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks poolte vahel sõlmitud

lepingu olemasolu, teise poole lepingu rikkumine, lepingut rikkunud poole vastutus, leppetrahvi

kokkulepe lepingus ja mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.

13.1. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Hageja on esitanud fotod sõidukist numbrimärgiga XXX (dtl 31–33, 78–79), mille kohaselt oli

sõiduk pargitud 14.03.2022 kell 09.18 parkimisalale aadressil L. Puusepa 8, Tartu. Hageja on

esitanud tõendina fotod (dtl 80–81), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul oli

paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega.

Parkimislepingu tingimustes (dtl 85) oli antud teada, et sõiduki sisenemisel parklasse loetakse

sõidukijuhi ja AS ÜHISTEENUSED vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht

kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele.

Kostja väitel ei parkinud tema sõidukit registreerimismärgiga nr XXX hageja poolt viidatud

parkimisalale, kuivõrd sõiduk oli temalt 12.03.2022 ärandatud. Kostja väitel helistas ta ka

politseisse, aga kuna auto leiti kahe päeva jooksul üles, siis politsei hinnangul ei olnud avaldust

vormistada mõtet. Kostja märkis, et tal ei ole anda ühtegi kirjalikku dokumenti sündmuse kohta.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on korduvalt

leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb tõendamiskoormis ümber jagada ning auto juhiks

ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kuni ta ei tõenda,

et sõidukit juhtis muu isik (vt nt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31).

Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et 14.03.2022 juhtis

sõidukit keegi muu isik, sh väiteid sõiduki ärandamise kohta, tuleb lugeda, et parkimislepingu

pooleks oli hageja, kes oli sõiduki omanik. Kohus peab veenvateks hageja viiteid sellele, et

õiguskaitseorganite tavapärase praktikaga ei ole kooskõlas soovitus mitte teha avaldust sõiduki

ärandamise osas ning on ebausutav, et kostja lasi sõiduki viia romulasse ilma seda üle vaatamata.

Sõiduk ei paista piltidelt avariiline. Seega saab lugeda parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja

vahel. Hageja avaldatud parkimistingimused on piisavalt määratletud ja neis sisaldub tahe olla

lepinguga seotud, mis on käsitletav VÕS § 16 lg 1 mõttes pakkumusena lepingu sõlmimiseks.

Sõiduki parkimisega väljendas juht VÕS § 20 lg 1 mõttes nõustumust sõlmida leping.

13.2. Hageja avaldatud parkimistingimuste (dtl 85) kohaselt tohtis parklas parkida ja liigelda

ainult vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid) ja

parklaoperaatori juhistele. Keelatud on peatuda või parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate

liikluskorraldusvahenditega.

Hageja esitatud fotodelt (dtl 78, 31) nähtub, et sõiduk parkis peatumiskeelu märgi ees, mis keelas

peatumise ja parkimise. Märgi all oli täiendus „V.a kiirabile ja kliiniku transpordile“. Kostja ei

ole välja toonud, et kostja sõidukil oleks olnud luba viidatud kohas parkida. Seega saab lugeda, et

kostja rikkus parkimislepingut.

13.3. Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema rikkumine oleks vabandatav. Seega saab

lugeda, et rikkumine ei olnud vabandatav.

13.4. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et parkimislepingu tingimuste kohaselt oli poolte

vahel leppetrahvi kokkulepe. Parkimislepingu tingimuste kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab

tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda

leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud leppetrahvi

2-24-143212

kokkulepe.

13.5. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel on tahteavalduse edastamiseks

üldjuhul mõistlik viis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes leppetrahvinõude

panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12).

Hageja esitatud fotolt (dtl 33) nähtub, et leppetrahvi kviitung on asetatud sõiduki kojamehe alla,

mistõttu leiab kohus, et kostjale on leppetrahvinõue mõistlikul ajal kättetoimetatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu leppetrahvi summas 30 eurot

väljamõistmiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seega mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot.

14. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 25 eurot hüvitamist.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 10.11.2025 (dtl 40–

41), 08.12.2022 (dtl 41–43) ja 05.01.2023 (dtl 43–46). Ka kostja on oma vastuses viidanud, et on

meeldetuletuskirju hagejalt saanud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

15. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise leppetrahvi tasumisega viivitamise eest

alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o alates 30.03.2022 kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja

sissenõutavaks muutunud viivise kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi 30.03.2022–

13.05.2025 eest summas 10,13 eurot ning edasiulatuvalt alates 14.05.2025 kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi

summas 30 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise summas 10,13 eurot ning viivise alates 14.05.2025 kuni

põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

18. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

2-24-143212

19. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.

19.1. Hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Kohus

kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses

65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses

sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

19.2. Hageja palub kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ning lepingulise

esindaja kulu hagiavalduse koostamise eest summas 338 eurot, hageja 10.03.2025 seisukoha

koostamise eest summas 169 eurot ja hageja 10.04.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja

esitamise eest summas 338 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud on seoses hagi dokumentide

analüüsi, komplekteerimise, hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamisega kokku 2 tundi,

10.03.2025 seisukoha koostamisega 1 tund ja 10.04.2025 seisukoha koostamisega 2 tundi ja

hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 169 eurot ühe töötunni eest (ilma käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avaluse koostamise eest on põhjendatud ja

vajalik.

Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud

hageja esindaja ajakulu hagimenetluses on põhjendatud vaid osaliselt. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus

arvestab sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja seisukohti. Kohus leiab, et põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 1 tund, 10.03.2025 seisukoha

koostamisele 30 minutit ja 10.04.2025 seisukoha koostamisele 1 tund, kokku põhjendatud

esindaja ajakulu 2 tundi ja 30 minutit.

Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169

eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatud, sest ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja

nõuetele ning ei ole advokaat. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites on peetud põhjendatuks

tunnitasusid kuni 153 eurot ja 170 eurot vandeadvokaatidest lepinguliste esindajate osas. Kohtu

hinnangul saab lugeda põhjendatuks tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest (ilma

käibemaksuta).

Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2,5 töötunni eest kokku

300 eurot (ilma käibemaksuta).

19.3. Kokku loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud summas 420 eurot, sh hagilt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot

ning hagimenetluses summas 300 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus

menetluskulud summas 420 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

2-24-143212