4-24-2473/66 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2473 (951023000006)

Kohtunik

Andra Sild

Kohtuistungi sekretär

Andero Paabut, Raivo Seppo

Väärteoasi

Pere Sihtkapital Sihtasutuse kaebus Andmekaitse

Inspektsiooni

otsusele

väärteoasjas

951023000006

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 62 lg 2, § 65 lg 2, § 66 lg

2 ja § 68 lg 2 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

Pere Sihtkapitali Sihtasutus: registrikood: 90014626;

aadress: Kohtu tn 6, Tallinn, Harju maakond; e-post:

pere@peresihtkapital.ee

Seaduslik esindaja: L. D. J., isikukood: xxxx; e-post: xxxx,

telefon: xxxx

Endine seaduslik esindaja: H. P., isikukood xxxx; e-post:

xxxx, telefon xxxx

Kaebuse esitaja esindajad

Karmen Turk: advokaadibüroo TRINITI; aadress: Maakri

19/1, Tallinn; e-post: karmen.turk@triniti.ee

Maarja Pild: advokaadibüroo TRINITI; aadress: Maakri

19/1, Tallinn; e-post: maarja.pild@triniti.ee

Risto Käbi: advokaadibüroo TRINITI; aadress: Maakri 19/1,

Tallinn; e-post: rist.kabi@triniti.ee

Kohtuväline menetleja

Andmekaitse Inspektsioon (registrikood: 70004235 aadress:

Tatari tn 39, Tallinn); e-post: info@aki.ee

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3, §-dest 133–135 kohus määras:

1. Rahuldada Pere Sihtkapitali Sihtasutuse kaebus ning tühistada Andmekaitse

Inspektsiooni otsus väärteoasjas 951023000006, millega karistati Pere Sihtkapitali

Sihtasutust IKS § 62 lg 2, § 65 lg 2, § 66 lg 2 ja § 68 lg 2 järgi rahatrahviga 30 000 eurot.

2. Lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel asjas väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

3. Rahuldada osaliselt kaitsjate Karmen Turki ja Maarja Pildi taotlus menetluskulude

hüvitamiseks ning mõista riigilt välja Pere Sihtkapitali Sihtasutuse valitud kaitsjatele

makstud tasu summas 23 607 eurot.

4. Rahuldada kaitsja Risto Käbi taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning mõista riigilt

välja H. P. valitud kaitsjale tasu summas 2385,10 eurot.

5. Jätta rahuldamata kaitsjate korduv taotluse Euroopa Kohtult eelotsustuse küsimiseks.

6. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale, tema esindajatele ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andmekaitse Inspektsioon on 26. juuni 2024. a otsusega väärteoasjas nr 951023000006

karistanud Pere Sihtkapitali Sihtasutust isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 62 lg 2, § 65 lg 2,

§ 66 lg 2 ja § 68 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg-le 1 tuginedes rahatrahviga 30 000 eurot.

2. Otsuse aluseks oleva väärteoprotokolli kohaselt Pere Sihtkapital Sihtasutuse juhatuse

ainuliige H. P. alustas 12. jaanuaril 2023. a Rait Faktum OÜ-ga (endise ärinimega RAIT

Faktum ja Ariko OÜ) töövõtulepingut sõlmides veebipõhise lastetute pereuuringu

korraldamise ja läbiviimise, mille käigus ei järginud Pere Sihtkapitali Sihtasutuse juhatuse

liige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 (edaspidi IKÜM) ja

isikuandmete kaitse seadusest (IKS) tulenevaid isikuandmete töötlemise nõudeid piisaval

määral. Täpsemalt seisnes H. P. poolt toime pandud tegu lastetute pereuuringu korraldamises

ja läbiviimises. Uuringu läbiviimisel täideti volitatud töötlejat valides ja temaga lepingut

sõlmides, andmesubjektidele lastetute pereuuringut puudutavat teavet koostades ja edastades

ning uuringu läbiviimise erikorra puhul isikuandmete töötlemise nõudeid vaid osaliselt. Pere

Sihtkapitali Sihtasutus täitis lastetute pereuuringut läbi viies juhatuse liikme tegevuse kaudu

neli eraldi kvalifitseeritavat väärteokoosseisu: vastutava töötleja ja volitatud töötleja

kohustuse rikkumine; isikuandmete töötlemisel läbipaistvuse põhimõtte rikkumine;

andmesubjektide õiguste rikkumine ja isikuandmete töötlemise erialuste kohta sätestatud

korra rikkumine.

3. 11. juulil 2024 esitas Pere Sihtkapitali Sihtasutus Andmekaitse Inspektsiooni otsuse peale

kaebuse, milles taotleti kaebuse väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses osutatakse, et

väärteootsuses toodud etteheited isikuandmete kaitse nõuete rikkumisele on alusetud, mistõttu

pole väärteokoosseis täidetud. Samuti toovad kaitsjad välja, et menetlusaluse isiku juhatuse

liikmel puudub eriline isikutunnus, kuna ta ei ole vastutav töötleja

4. Kaitsjat taotlesid kohtult ka Euroopa kohtult eelotsuse küsimist Euroopa Liidu Lepingu art

19(3) ja Euroopa Liidu toimimise lepingu art 267 (b) alusel liidu õiguse ühetaolise

tõlgendamise ja kohaldamise tagamiseks derivatiivse vastutuse küsimuses. Kohus jättis 14.

veebruari 2025 määrusega taotluse rahuldamata leides, et väärteoasi on võimalik lahendada ka

olemasoleva Euroopa Kohtu praktika pinnalt.

5. 14. aprillil 2025 toimunud kohtuistungil märkisid menetlusaluse isiku kaitsjad, et ühegi

väärteoetteheite puhul ei ole täidetud süüteokoosseisude objektiivsed koosseisud. Eelkõige

märgivad kaitsjad, et H. P. ei ole vastustav töötleja, mistõttu ei saa tema tegude kaudu

vastusust juriidilisele isikule omistada. Samuti ei ole väärteoprotokollis korrektselt välja

toodud nõuded tegevusetusdelikt jaatamiseks. Kaitsjad viitavad veel, et IKS § 62 lg 2 ja § 65

lg 2 väärteoetteheite puhul ei ole täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivne koosseis ning IKS

§ 66 lg 2 ja § 68 lg 2 väärteoetteheite puhul oli H. P. keelueksimuses.

6. Kohtuväline menetleja jäi kohtuvaidlustes väärteoetteheidete juurde, tuues välja, et kõik

etteheidetavat teod pani toime H. P. Pere Sihtkapitali Sihtasutuse juhatuse liikme aktiivse

tegevusega. Sealjuures tuleb kohtuvälise menetleja hinnangul KarS § 14 jätta kohaldamata

ulatuses, milles see läheb IKÜM-iga vastuollu. Väärteoprotokollis on ammendavalt

põhjendatud subjektiivset koosseisu ning H. P. ei saanud andmekaitse valdkonda tundva

inimesena olla keelueksimuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kohalduv õigus KarS § 14 kontekstis

8. Kohus jätab rahuldamata kaitsjate korduva taotluse Euroopa Kohtule eelotsuse küsimiseks,

kuivõrd on jätkuvalt seisukohal, et kõnealune küsimus on võimalik lahendada olemasoleva

Euroopa Kohtu praktika pinnalt. Samuti ei ole kohtul eelotsuse küsimise kohustust, kuna

käesolev otsus on vaidlustatav kassatsioonimenetluses (vt ka Euroopa Kohtu 5. juuni 2002. a

otsus asjas nr C-99/00, p 16). Kaitsjate väide, et praegune kohtumenetlus võib jääda

viimaseks kohtuastmeks, on asjakohatu selles plaanis, et kui käesolev otsus vaidlustada, saab

kujundab Riigikohus asja menetlusse võtmisel või võtmata jätmisel muuseas seisukoha ka

eelotsuse küsimuses.

9. Käesolevas asjas on menetlusalune isik Pere Sihtkapitali Sihtasutus, kellele heidetakse ette

IKS § 62 lg-s 2, § 65 lg-s 2, § 66 lg-s 2 ja § 68 lg-s 2 sätestatud väärtegude toimepanemist.

Sealjuures on nendes koosseisust kolm (IKS § 62 lg 2, § 65 lg 2, § 66 lg 2) blanketsed ning

viitavad IKÜM-ile. Pere Sihtkapitali Sihtasutus on juriidiline isik KarS § 14 tähenduses ning

kuni 31. oktoobrini 2023 kehtinud KarS § 14 regulatsioon kohaselt pidi juriidilise isiku

vastutusele võtmiseks tuvastama füüsilise isiku, kellele selline tegu omistada. Riigikohus

jõudis seisukohale, et Euroopa Liidu õigusega ei ole kooskõlas kuni 31. oktoobrini 2023

kehtinud KarS § 14 regulatsioon osas, mis võimaldas juriidilisele isikule IKÜM art 83 lg-tes

4-6 nimetatud rikkumiste eest määrata väärteomenetluses trahvi üksnes siis, kui see rikkumine

oli enne omistatud identifitseeritud füüsilisele isikule (vt Riigikohtu 20. juuni 2024. a otsus nr

4-23-742 p 19-21). Sealjuures tugines Riigikohus eelkõige Deutsche Woheni otsusele

(Euroopa Kohtu 5. detsembri 2023. a otsus nr C-807/21

).

10. Euroopa Liidu õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmisel konkureerivad omavahel

Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõte ja vajadus järgida liidu õiguse üldpõhimõtetega

tagatud põhiõigusi. Esimuse põhimõte tähendab, et liikmesriigi kohtul on kohustus jätta

vaidluses vajaduse korral omal algatusel kohaldamata mis tahes riigisisese õigusnormi, mis on

vastuolus vahetut õigusmõju omava Euroopa Liidu õigusnormiga. Euroopa Liidu esimuse

põhimõte ei ole aga absoluutne, kuna liidu õigust kohaldades tuleb menetlusosalistele tagada

Euroopa põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetest tulenevad põhiõigused (vt Euroopa

Kohtu 24. juuli 2023. a otsus nr C-107/23 p-d 95 ja 101).

11. Euroopa Kohus on märkinud, et riigisisese normi kohaldamine ei tohi takistada

süstemaatiliselt tõhusate ja hoiatavate karistuste määramist (vt nt Euroopa Kohtu 5. detsembri

2017.a otsus nr C-42/17, p-d 29-62 ja C-107/23, p-d 95-125). Seda tuleks muuseas arvestada

Euroopa Liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaldamisel. Kuni 31. oktoobrini 2023 kehtinud

KarS § 14 regulatsioon võis Euroopa Kohtu sellise käsitlusega vastuollu minna (juriidilise

isiku vastutusega seotud probleemkohti on põhjalikult õiguskirjanduses käsitletud - vt nt

Kärner, M., Muudatused juriidilise isiku süüteovastutuses. Juridica 2023/4-5). KarS-i 1.

novembri 2023 muudatustega juriidilise isiku vastutuse aluseid laiendati ning ka Riigikohus

kinnitas, et nende muudatustega riigisisese ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu likvideeriti

(Riigikohtu 20. juuni 2024. a otsus nr 4-23-742 p 19-21).

12. Väärteoprotokolli kohaselt pani menetlusalune isik väärteod toime ajavahemikul 12.

jaanuar 2023 kuni 14. august 2023, so enne KarS § 14 muudatusi. Seega on tekkinud olukord,

kus kohus peab otsustama, kas jätta kohaldamata Euroopa Liidu õigusnormiga vastuolus olev

siseriiklik norm või tuleks lähtuda riigisisese põhiõiguste kaitse kõrgemast standardist ning

Euroopa Liidu õigus kohaldamata jätta. Eeskätt tuleb vaadelda ettenähtavuse, kuid ka seaduse

määratletuse ja tagasiulutava jõu keelu põhimõtteid. Seega tuleb hinnata, kas menetlusalusele

isikule oli mõistlikult ettenähtav, et 31. oktoobrini 2023 kehtinud KarS § 14 regulatsioon ei

ole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ning IKÜM-i nõuete rikkumiste eest võib määrata

väärteomenetluses trahvi ka siis, kui rikkumine ei ole kindlale füüsilisele isikule

identifitseeritud. Mainitu on eriti kaalukas kontekstis, kus kõikide süüks pandavate väärtegude

objektiivse koosseisu esimese elemendina tuleb selgeks teha, kas esineb erisubjekti ehk teod

peab olema toime pannud vastutav töötleja IKS-i tähenduses.

13. Euroopa Kohus on iseenesest jaatanud liikmesriigi kohtu õigust jätta ettenähtavuse,

määratletuse ja tagasiulutava jõu keelu põhimõtete põhimõttele tuginedes Euroopa Liidu

õigus kohaldamata isegi siis, kui seadusandja ei ole vaidlusalust normi ühtlustanud ning

riigisisene normi kohaldamine takistaks süstemaatiliselt tõhusate ja hoiatavate karistuste

määramist (vt C-107/23 p 118, sh Euroopa Kohtu 5. detsembri 2017. a otsust nr C-42/17;

ettenähtavuse, määratletuse ja tagasiulatuva jõua keelu põhimõtete kohta vt ka C-107/23 p

113 ja C-42/17 p 51). Viidatud põhimõtete kohta on Euroopa Kohus veel märkinud, et kuniks

Euroopa Kohus ei ole mingit konkreetset õigusküsimust lahendanud, tuleks enne kohtuotsuse

kuulutamist toime pandud süütegude puhul lähtuda riigisisese põhiõiguste kaitse kõrgemast

standardist. Vastasel juhul võidakse tagasiulatuvalt kohaldada rangemaid vastutusele võtmise

tingimusi kui need, mis kehtisid süüteo toimepanemise ajal (vt C-42/17 p 60). Järelikult saab

ettenähtavust hinnata, vaadeldes sündmuste ajatelge.

14. Menetletava väärteo ajajoon on järgmine:

- väärtegu pandi väärteoprotokolli kohaselt ajavahemikul 12. jaanuar 2023 kuni 14. august 2023;

- KarS § 14 jõustus uues sõnastuses 1. novembril 2023;

- Deutsche Wohneni (C-807/21

) otsus kuulutati 5. detsembril 2023;

- Riigikohtu otsus IKÜM-i ja KarS § 14 vastuolu kohta kuulutati 20. juunil 2024.

15. Seega nii KarS § 14 muudatused kuid ka Deutsche Woheni otsus ilmusid peale süüks

pandavate väärtegude toime panemist, mistõttu ei saanud menetlusalusele isikule olla

mõistlikult ette nähtav, et Euroopa Liidu õigusega pole kooskõlas kuni 31. oktoobrini 2023

kehtinud KarS § 14 regulatsioon. Vastupidine käsitlus läheks vastuollu ka seaduse

määratletuse põhimõttega (so nõue, et normid ja nendes sisalduv teave peavad olema selged,

kätte- ja arusaadavad) ning tekkida võib olukord, kus menetlusalusele isik võetakse

tagasiulatuvalt vastutusele tingimustel, millistel ei oleks teda varem karistatud. Seda seetõttu,

et ilma Deutsche Woheni otsuseta ei oleks kuni 31. oktoobrini 2023 kehtinud KarS § 14 ja

IKÜM-i vastuolu ja Euroopa Liidu õiguse otsekohaldumise küsimust üleüldse tekkinud.

16. Kohtuväline menetleja osutas kohtuvaidlustes, et IKÜM kehtis Eestis juba aastaid

muutumatuna enne etteheidetava teo toimepanemist, mistõttu ei saanud derivatiivse vastutuse

küsimus olla kuidagi menetlusalusele isikule üllatav. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

17. Kohtuvälise menetleja argument oleks asjakohane siis, kui IKÜM ise juriidilise isiku

vastutust reguleeriks. Antud juhule see nii ei ole. IKÜM on kehtinud juba mõnda aega, aga

nagu juba enne mainitud, ei kerkinud enne Deutsche Wohneni otsust kohtupraktikas ka

küsimust KarS § 14 vastuolust kõnealuse määrusega.

18. Järelikult tuleb IKS § 62 lg 2, § 65 lg 2, § 66 lg 2 objektiivsete kooseisude hindamisel

jätta kohaldamata Euroopa Liidu õigus ning lähtuda menetletava teo ajal kehtinud KarS-i, so

kuni 31. oktoobrini kehtinud, redaktsioonist.

Objektiivne koosseis - erisubjekt

19. IKS § 62 lg 2 järgi karistatakse IKÜM art-tes 8, 11, 25–39, 42 ja 43 sätestatud vastutava

töötleja või volitatud töötleja kohustuse rikkumise eest. Samuti vastutab IKÜM art 5 lg-st 2

tulenevalt isikuandmete töötlemise põhimõtete (millele viitab IKS § 65 lg 1) ja art 12 lg-st 1

tuleneva selge teabe andmise ja teavitamise kohustuse eest (millele viitab IKS § 66 lg 1)

vastutav töötleja.

20. IKS § 68 lg 2 koosseis viitab isikuandmete töötlemise erialuste kohta sätestatud korra

rikkumisele. Nii tuleneb IKS § 6 lg 6 sõnastusest, et isikuandmeid töötleb teadus- või

ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil jällegi vastutav või volitatud töötleja. Pere

Sihtkapitali Sihtasutusele heidetakse ette just IKS § 6 lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumist,

mis kaasneb teadus- või ajaloouuringuga seotud eriliiki isikuandmete töötlemisega.

21. Seega eeldavad kõik menetlusalusele isikule ette heidetavad väärteokoosseisud

erisubjekti, kelleks on IKS-is sätestatud väärtegude puhul on vastutav töötleja.

22. Lähtudes enne 1. novembrit 2023 kehtinud KarS § 14 lg-st 1, peab juriidilise isiku

vastutuse jaatamiseks tuvastama füüsiline isik, kellele selline teod omistada

23. Kui karistusseadustiku eriosas või muus seaduses kirjeldatakse süüteokoosseisu tunnusena

toimepanija erilisi isikuomadusi, eesmärke või motiive, tuleb täideviija karistusõigusliku

vastutuse vältimatu eeldusena kindlaks teha vastava isikutunnuse olemasolu (Riigikohtu 5.

märtsi 2018. a otsus nr 4-17-3766/25, p 14).

24. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku

derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema

organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides

(vt nt Riigikohtu 4. mai 2020 a. otsus nr 4-19-4632/23, p 8).

25. Menetletavate väärtegude puhul on vastutavaks töötlejaks Pere Sihtkapitali Sihtasutus.

See nähtub läbivalt väärteoasjade materjalidest ning kohtuväline menetleja kinnitas ka

kohtuvaidlustes, et selle üle vaidlus puudub. Väärteoprotokollis on vastutava töötlejana

osutatud samuti Pere Sihtkapitali Sihtasutusele, mitte H. P.le. Sealjuures on Pere Sihtkapitali

Sihtasutus juriidiline isik, mistõttu on ka vastutav töötleja juriidiline isik. Kuigi Pere

Sihtkapitali Sihtasutusele omistatakse väärtegusid läbi tollase juhatuse liikme H. P. tegevuse,

ei saa juhatuse liiget samastada juriidilise isikuga, keda nad esindasid (vt Riigikohtu 17.

novembri 2017. a otsus nr 4-16-5811/27, p 12 ja selles viidatud Riigikohtu 8. märtsi 2017. a

otsus nr 3-1-1-84-16, p 38). Juriidilise isiku kohustuste täitmata jätmist ei saa omistada

juhatuse liikmetele isiklikult.

26. Järelikult ei täida juriidilise isiku nimel tegutsenud füüsiline isik (H. P.) erilise

isikutunnuse puudumise tõttu IKS-is sätestatud väärteokoosseise. Seega puuduvad ka

koosseisupärased teod, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel Pere Sihtkapitali

sihtasutusele omistada. Väärteomenetlus tuleb Pere Sihtkapitali Sihtasutuse suhtes sel

põhjusel VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

27. PS (Eesti Vabariigi põhiseaduse) §-st 22 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni art 6 lg-st

2 tuleneva süütuse presumptsiooni põhimõttele tuginedes ei võta kohus seisukohta

väärteoetteheidete põhjendatuse osas ülejäänud ulatuses. Tegutsedes vastupidi võib tekkida

olukord, kus kohus möönab rikkumist, kuid kohtuotsuse põhjendustest võib jääda mulje, et

isik ei vastuta pelgalt seaduse kitsaskoha tõttu. Euroopa Inimõiguste kohus on sarnast

sisukohta väljendanud näiteks kriminaalmenetluse lõpetamisel aegumistähtaja tõttu (Euroopa

Inimõiguste kohtu 28.10.2014 otsus nr 60101/09).

Menetluskulud

28. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest.

29. Kaitsjad Karmen Turk ja Maarja Pild on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks

ning ka menetluskulude nimekirja, kus on välja toodud tehtud tööd ning nende maht. Taotluse

kohaselt on menetlusalune isik kandnud õigusabikulusid kokku summas 35 794,80 eurot

(summa koos käibemaksuga). Taotlustest nähtub ka, et kaitsjate tunnitasu arvete lõikes on 175

eurot ja 230 eurot (ilma käibemaksuta), so keskmiselt (proportsionaalselt töötundidega)

umbes 215 eurot. Menetlusalust isikut nõustati (sh kohtumenetluses) 136 tunni ja 36 minuti

ulatuses. Taotluses on märgitud, et kuigi kaitsjaid oli menetluse keerukuse tõttu kaks, ei ole

üksteise tööd dubleeritud ning hüvitamist taotletakse kulude ulatuses, mis oleks olnud samas

ka ühe esindaja puhul. Samuti on kaitsjad esitanud palju argumente, kuid põhjendatud on

kulud hüvitada kõigi esitatud õiguslike põhjenduste osas.

30. Riigikohus ei ole senises praktikas määratlenud maksimaalset õigusteenuse tunnitasu

määra. Mõistlik tunnihind määratakse, arvestades asja mahtu ja keerukust, osutatud õigusabi

aega ja kvaliteeti ning ka üldist hinnatõusu (nt Riigikohtu 18.10.2023 määrus nr 1-22-7663, p

10 ja seal viidatud lahendid). Arvestades õigusteenuse kvaliteeti, väärteomenetluse mahtu ja

keerukust ning üldist hinnatõusu, jäävad kaitsjate küsitud tunnihinnad mõistlikkuse piiridesse.

31. Siiski nähtub esitatud taotlusest, et tehtud töid on osaliselt dubleeritud. Näiteks nähtub, et

kohtuistungitel osalemise eest on taotletud tasu hüvitamist kahe kaitsja, kokku umbes 36 tunni

ulatuses. Kohtuistungite protokollidest nähtub aga, et kohtuistungeid toimus reaalselt u 14

tunni ulatuses. Samuti ei saa mõistlikuks pidada 22 tunnist kulu kaebuse ja 30,5 tunnist kulu

kohtukõne koostamiseks ühe kaitsja puhuks mõistlikuks. Selles ulatuses tuleb taotletud tööde

mahtu vähendada.

32. Kohtu hinnangul ei ole võimalik täies mahus rahuldada kulusid seoses dokumentide

koostamise (sh ka seisukoha koostamine kohtule seoses istungi edasi lükkamisega),

planeerimise ja arutelude, toimikute ja tõendite täiendava analüüsimise kuluartiklitega. Osalt

põhjusel, et samadel kuupäevadel on töötunde dubleeritud, kuid need ei ole ka täies mahus

põhjendatud. Nii on näiteks 9 töötundi kulunud Euroopa Liidu Kohtule eelotsuse taotluse

küsimuse formuleerimiseks.

33. Teisalt arvestab kohus, et Pere Sihtkapitali Sihtasutusele heideti ette nelja

väärteokoosseisu ning andmekaitsevaldkonna väärteovaidlused on spetsiifilised ja keskmisest

keerukamad. Eeltoodu tõttu rahuldab kohus osaliselt kaitsjate Karmen Turki ja Maarja Pildi

taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning mõistab riigilt välja Pere Sihtkapitali Sihtasutuse

valitud kaitsjatele tasu summas 23607 eurot (summa koos käibemaksuga)

34. Pere Sihtkapitali Sihtasutuse endise juhatuse liikme H. P. kaitsja esitas taotluse

menetluskulude hüvitamiseks 2385,10 euro (koos käibemaksuga) ulatuses. Taotluse kohaselt

on kaitsja teinud 8,5 tundi tööd tunnihinnaga 230 eurot. Nimetatud taotluse kuulub

rahuldamisele, mistõttu mõistab kohus riigilt välja H. P. valitud kaitsjatele tasu summas

2385,10 eurot .

Andra Sild

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)