Legislator Case Law & Legislation
2-25-5044/9 AI generated

2-25-5044/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-5044/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-5044 ning kinnitada aktsiaseltsi Olerex ja Pärast hagiavalduse kohtusse esitamist on 11. aprillil 2025 laekunud 260 eurot 54

Legislator headnote

AI generated

2-25-5044/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprillil 2025 laekunud 260 eurot 54

Keywords

AI generated
amicable settlement accord and satisfaction pecuniary dispute earnest money value in dispute settlement negotiations
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 13. mai 2025

Tsiviilasja number

2-25-5044

Tsiviilasi

AS Olerex hagi Euro Dump Tech OÜ ja J.Z. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870;

asukoht XXX, 50112, XXX, Eesti), lepinguline

esindaja Riina Rebane-Maipuu (e-post)

Kostjad:

1. Euro Dump Tech OÜ (registrikood 14766214;

asukoht XXX, 20305, Ida-Virumaa, Eesti; e-post)

2. J.Z. (isikukood XXX, elukoht XXX, ; e-post)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-5044 ning kinnitada aktsiaseltsi Olerex ja

Euro Dump Tech OÜ ning J.Z. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel

tingimustel:

1.1. Pärast hagiavalduse kohtusse esitamist on 11. aprillil 2025 laekunud 260 eurot 54

senti, mis on arvestatud kohtumenetluse algatamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise katteks. Kohtumenetluse kestel, s.o perioodil 1. aprillist 2025 – 11. aprillini

2025 on tasumata põhinõudelt lisandunud viivist summas 267 eurot 48 senti.

1.2. Kostjad solidaarselt tunnistavad kompromissi sõlmimise seisuga nõuet summas 17

925 eurot 50 senti, sealhulgas:

1.2.1. põhivõlgnevust summas 16 453 eurot 60 senti.

1.2.2. viivis summas 1471 eurot 90 senti.

1.3. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot.

1.4. Kostjad kohustuvad hagejale tasuma kompromissi punktides 1.2. ja 1.3. toodud

koguvõlgnevuse, s.o 18 625 eurot 50 senti järgneva maksegraafiku alusel:

1.4.1 21. aprillil 2025 makse summas 500 eurot (hageja kinnitas, et makse

on kostjate poolt sooritatud 21. aprillil 2025);

1.4.2. 30. aprillil 2025 makse summas 500 eurot (hageja kinnitas, et makse

on kostjate poolt sooritatud 28. aprillil 2025);

1.4.3. 21. mail 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.4. 31. mail 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.5. 21. juunil 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.6 30. juunil 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.7 21. juulil 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.8. 31. juulil 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.9 21. augustil 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.10. 31. augustil 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.11. 21. septembril 2025 makse summas 500 eurot;

1.4.12. 30. septembril 2025 nõude jääk (ehk 18 625 eurot 50 senti miinus

p-des 1.4.1. – 1.4.11. nimetatud maksed).

Maksekorraldusse selgituseks märkida: Kompromiss tsiviilasjas nr 2-25-5044

(Euro Dump Tech OÜ).

1.5. Kuna kostjad kohustuvad kompromissi raames tasuma põhivõlgnevuse, kulutusi

(riigilõivu) ja viivist, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks põhivõlgnevuse katteks.

1.6. Kompromissiga kinnitab hageja, et pärast kompromissis nimetatud

rahasummade täielikku laekumist ei oma hageja rahalisi nõudeid kostjate vastu, mis

on seotud tsiviilasjaga nr 2-25-5044.

1.7. Juhul, kui kostjad ületavad kompromissi punktis 1.4. kokku lepitud osamakse(te)

tasumise tähtaegu, kaotab punktis 1.4. kokkulepitud maksegraafik kehtivuse ning

hagejal on õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist. Võla mittetasumisel

kohustuvad kostjad alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras.

1.8. Kompromissi punktis 1.4. nimetatud osamakse(te) tasumisega viivitamisel

kostjate poolt või punktis 1.7. nimetatud tingimuse realiseerumisel, on hagejal õigus

nõuda kostjatelt viivist 0,15% tähtaegselt tasumata põhivõlgnevuselt (s.o kompromissi

p 1.2.1. kohaselt 16 453 eurot 60 senti) päevas iga viivitatud päeva eest võlgnevuse

tekkimise päevast alates.

2. Hageja kinnitusel on kompromissis kokkulepitud kaks esimest osamakset kostjate

poolt tasutud. Kooskõlas kompromissi p-ga 1.5. loetakse kostjate poolt tasutud 1000

eurost eelkõige kaetuks riigilõiv (summas 700 eurot) ning osaliselt sissenõutavaks

muutunud viivis (summas 300 eurot).

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale osas, millega kohus

kompromissi kinnitas, edasi kaevata, sest pooled välistasid määruskaebuse esitamise õiguse.

Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts Olerex (hageja) esitas 1. aprillil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Euro

Dump Tech OÜ (kostja I) ja J.Z. (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu

Maakohus võttis hagi 8. aprilli 2025. a määrusega menetlusse ning andis kostjatele

tähtaja 20 päeva alates hagiavalduse ja määruse kättesaamisest hagiavaldusele kirjaliku

vastuse esitamiseks.

2. Kostja II vastas hagiavaldusele 9. aprillil 2025. Kostja II kinnitas, et tunnistab täielikult

oma ettevõtte Euro Dump Tech OÜ võlga hageja ees tasumata kütusearvete tõttu. Kostja

II palus maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks ning lisas, et 500 eurot kuus suudab ta

kindlasti hagejale võlgnevuse katteks tasuda.

3. Kohus andis 11. aprilli 2025. a kirjaga hagejale tähtaja kostja II vastuse osas seisukoha

esitamiseks. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

Pooled esitasid kohtule kinnitamiseks 11. aprillil 2025 kompromisslepingu. Hageja

teavitas kohtule 7. mail 2025, et kostja on teostanud kompromisslepingus kokku lepitud

esimesed kaks osamakset, s.o 21. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot ning 28.

aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg-ga 1 kinnitada.

5. Kohus andis 5. mai 2025. a kirjaga pooltele tähtaja kompromissis toodud tingimuste

täpsemaks selgitamiseks kohtule. Kompromissilepingu punkti 9 kohaselt on hagejal õigus

nõuda kompromissilepingu punktis 5 nimetatud osamaksete tasumisega viivitamisel

kostjate poolt kostjatelt viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summast päevas iga viivitatud

päeva eest. Kompromissilepingu punktidest 3 ja 4 nähtub, et kompromissilepingu punktis

5 kajastatud summa koosneb põhivõlast, viivisest ning riigilõivust. Punktis 5 ei ole

eristatud seda, millises summas on osamaksetes arvestatud põhivõlgnevust, viivist ja

riigilõivu. Kohtu hinnangul on punkt 9 sõnastatud selliselt, et hagejal on õigus nõuda ka

viiviselt viivist.

Hageja selgitas 7. mail 2025 kohtule, et kohtule esitatud kompromisslepingu p-s 9 ei ole

ette nähtud nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas sissenõutavaks muutunud viiviselt.

Hageja esindaja selgitas, et viivist 0,15% päevas on kompromisslepingu järgi õigus nõuda

vaid tasumata põhivõlgnevuselt (16 453 eurot 60 senti). Hageja kinnitas, et kostja on

tasunud kompromisslepinguga kokku lepitud maksegraafiku esimesed kaks osamakset

maksegraafikus sätestatud tähtaegasid ning osamakse suurust arvestades, s.o 21. aprillil

2025 osamakse summas 500 eurot ning 28. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot.

Hageja esindaja kinnitas, et maksegraafiku alusel sooritatud osamaksed arvestatakse

eelkõige kulude (riigilõiv 700 eurot), seejärel sissenõutavaks muutunud viivise (1471

eurot 90 senti) ning viimasena põhivõlgnevuse (16 453 eurot 60 senti) katteks. Hageja

esindaja sõnul ei ole kompromisslepinguga (p 9) lubatud hagejal nõuda viivist 0,15%

päevas juba sissenõutavaks muutunud viivise eest.

Kuivõrd kostja on tasunud kaks esimest osamakset (21. aprillil 2025 osamakse summas

500 eurot ning 28. aprillil 2025 osamakse summas 500 eurot) on tagasimaksed arvestatud

eelkõige riigilõivu 700 eurot katteks ning ülejäänud summa (1000–700) 300 eurot juba

sissenõutavaks muutunud viivise osaliseks katteks. Viivise jääk on seega 1171 eurot 90

senti (1471,90–300).

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Kompromiss

kuulub kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

7. TsMS § 432 kohaselt hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või

selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda

üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

8. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku

leppinud menetluskulude jaotuse osas. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik