2-23-16980/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16980

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi ICESTUDIO OÜ ja

I. T. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

12 493,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood:

11693223, asukoht: Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn, e-

post: info@krediidikaitsegrupp.ee)

Hageja lepinguline esindaja: P. M. (Advokaadibüroo

LMP; e-post: paivi.margna@lmp.ee)

Kostja I: ICESTUDIO OÜ (registrikood: 10978095,

asukoht: Siilitalu, Salutaguse küla Kohila vald, e-post:

ints@icestudio.ee)

Kostja II: I. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-

post XXX)

Asja läbivaatamine

21. aprill 2025 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjatelt ICESTUDIO OÜ ja I. T. solidaarselt hageja Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 7000 eurot ja intressid 1926,67 eurot.

3. Mõista kostjatelt ICESTUDIO OÜ ja I. T. solidaarselt hageja Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 5077,8

eurot, kuid kostjalt I. T., mitte rohkem kui 4827,63 eurot.

4. Mõista kostjalt ICESTUDIO OÜ-lt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja viivised alates 14.05.2025 põhinõudelt summas 7000 eurot määraga 0,13

päevas tasumata võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate ICESTUDIO OÜ ja I. T. kanda.

6. Mõista kostjatelt ICESTUDIO OÜ ja I. T. hageja Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks välja menetluskulud 2040,11 eurot.

7. Mõista kostjatelt ICESTUDIO OÜ ja I. T. hageja Krediidikaitse Grupp OÜ

kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2040,11 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Icestudio OÜ ja I. T. vastu

võlgnevuse nõudes, milles palus kohtul:

-

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 9172,37 eurot,

millest põhinõue moodustab 7000 eurot, intress 1926,67 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 245,7 eurot, viivis 0,13 % põhinõude (7000

eurot) tasumata osalt päevas alates 01.12.2023. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 4827,63 eurot,

-

mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja) ja

ICESTUDIO OÜ (edaspidi ka kostja 1 või laenusaaja) sõlmisid 19.10.2021. a laenulepingu nr

Ci201722383 (edaspidi ka Laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale

laenu 7000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus ehk 280 eurot

kuus (põhitingimuste p-d 3.1 ja p 3.6). Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja

arvelduskontole 19.10.2021. a.

3. Laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja annab

laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma

kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku

tagastamiseni või Laenulepingu lõppemiseni (üldtingimuste p 1.1). Laenusaajal on lepingu

kehtivuse ajal õigus tagastada laen nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma (nii osalise

kui ka täieliku tagastamise) korral tuleb laenusaajal esmalt tasuda lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi)

intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib laenusaaja

laenusummat vähendada (üldtingimuste p 4.2).

4. Eeltoodust tulenevalt kohustus laenusaaja Laenulepingu kohaseks täitmiseks tasuma

igakuiselt vähemalt intressimakseid. Laenusaaja kohustus intressimakseid tegema iga kuu 19.

kuupäevaks (põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5). Laenusaaja ei ole käesoleval juhul lepingus

kokku lepitud korras intressimakseid tasunud. Kuna laenusaaja rikkus Laenulepingut, siis

ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 03.11.2023. a. Seega on kogu

Laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks.

5. Käesoleval juhul on laekunud Laenulepingust tulenevate kohustuste katteks 5044 eurot.

Laenulepingust tulenevalt tuleb laekunud maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse

sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide,

seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu

katteks (üldtingimuse p 6.3). Eeltoodust tulenevalt on hageja arvestanud laekunud summast

intressi katteks 4924 eurot. Ülejäänud summast 120 eurot on tasutud laenuandja poolt

Laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks – tasulised

nõudekirjad on laenusaajale edastatud 15.02.2022. a, 26.08.2022. a, 10.11.2022. a,

09.01.2023. a ja 17.02.2023. a (lisa 7).

6. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige I. T. (edaspidi ka kostja 2) sõlmisid 19.10.2023. a

laenusaaja Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr

CiK2017223831 (edaspidi ka Käendusleping). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2

laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest

tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 14 000 eurot (p 1.1 ja 1.2).

7. Laenuandja on nõudnud kostjatelt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud

09.05.2023. a laenusaajale Laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 Käenduslepingus

fikseeritud e-posti aadressile nõudeavalduse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev

võlgnevus. Kostjad võlgnevust ei tasunud.

8. 21.11.2023. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja Laenulepingust ning Käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale.

Laenuandja teavitas kostjaid nõuete loovutamisest samal päeval.

9. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda laenusaajalt Laenulepingu ning kostjalt 2

Käenduslepingu täitmist.

10. Laenulepingu põhitingimuste p 3.1 kohaselt kohustus laenuandja andma laenusaajale

laenu 7000 eurot. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 19.10.2021. a.

Seega on laenuandja täitnud viimasel lasuva laenulepingust tuleneva kohustuse.

11. Laenulepingu kohaseks täitmiseks kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt vähemalt

intressimakseid ( üldtingimuste p 1.1 ja p 4.2).

12. Laenusaaja ei ole käesoleval seda teinud (VÕS § 100). Kuna laenusaaja rikkus

Laenulepingut, siis ütles laenuandja Laenulepingu erakorraliselt üles alates 03.11.2023. a.

Seega on kogu Laenulepingust tulenev kohustus muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks.

Olenemata sellest, et kogu Laenulepingust tulenev laenusumma on muutunud sissenõutavaks,

ei ole laenusaaja seda tagastanud. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja

Laenulepingust tulenev põhivõlgnevus (tagastamata laenusumma) hageja ees hagi esitamise

seisuga 7000 eurot.

13. Käesoleval juhul on laenuandja ja laenusaaja leppinud kokku VÕS § 94 lg 1 sätestatust

erineva intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma

laenuandjale tagastama laenujäägilt intressi 4% kuus. Lisaks on pooled kokku leppinud, et

laenusaaja on kohustatud tasuma intressi iga arvestusliku kuu ehk arvestusperioodi eest terves

ulatuses, sõltumata sellest, kui mitu päeva on laenusaaja jooksval arvestusperioodil laenu

kasutanud (põhitingimuste p 3.1, üldtingimuste p 4.1).

14. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on Laenulepingust tulenev intressinõue osaliselt tasumata.

Hagi esitamise seisuga on Laenulepingust tulenev intressivõlgnevus 1926,67 eurot (st 18.-24.

osamakse intressivõlgnevus). Seega on Laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise

kohustus nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda

laenusaajalt intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).

15. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu intressinõue summas 1926,67 eurot.

16. Laenuandja ja laenusaaja on leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida

Laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma

viivist 0,13% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas (põhitingimuste p 3.7 ja üldtingimuste

p 7.1).

17. Võlgnevuse arvestuse kohaselt on hagi esitamise kuupäeva seisuga laenusaaja

Laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 245,7 eurot, st viivise põhinõude jäägilt

alates 03.11.2023. a kuni 30.11.2023. a (viivis päevas 9,1 eurot X viivitatud päevi 27) .

18. Eeltoodust tulenevalt on hagejal laenusaaja vastu viivisenõue summas 245,7 eurot.

19. Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid laenuandja

ja kostja 2 Käenduslepingu.

20. Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub kostja 2 vastutama Laenulepingust ja selle kõigi

tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja

kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu p-le 1.2 vastutab kostja 2

laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest

tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 14 000 eurot.

21. Käenduslepingu punktist 2.1 tulenevalt juhul, kui laenusaaja ei täida Laenulepingust

tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, võib hageja nõuda Laenulepingu täitmist omal

äranägemisel kas laenusaajalt või kostjalt 2 või mõlemalt ühiselt. Kostja 2 on kohustatud

täitma laenusaaja poolt hageja kasuks täitmata rahalised kohustused 5 kalendripäeva jooksul

arvates hageja sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest.

22. Käenduslepingu p-de 1.1, 1.2 ja 2.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda Laenulepingust

tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist ka kostjalt 2.

23. Olgugi, et kostjale 2 on kooskõlas Käenduslepingu p-ga 2.1 edastatud lepingu täitmise

nõue, ei ole kostja 2 Laenulepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Seetõttu on hagejal VÕS §

100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kostjalt 2 Käenduslepingu alusel Laenulepingust

tulenevate laenusaaja kohustuste täitmist.

24. Kostjad vastutavad Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise eest hageja

ees solidaarselt kuni 14 000 euro ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma ulatuses).

Kostja 1 ja 2 seisukoht

25. Kostja 1 ja kostja 2 vastuse kohaselt on kostja 2 üksi selles ettevõttes nii omanik kui

töötaja. Seega on see ettevõte ainuke sissetuleku allikas. Makseraskuse olukord tekkis

põhjusel, et peale Venemaa alustatud sõda 2022 hakkasid ettevõtte kliendid tellimusi kokku

tõmbama. Ettevõte kliendid olid põhiliselt soome väikeehitusfirmad. Kõigile on teada

praeguseks, et soome ehitussektor on tänaseks uksed päris kõvasti kinni pannud. Seega sai

Icestudio OÜ majanduskäekäik sellest väga mõjutatud. Aastaks 2023 ei ole ettevõttes enam

sellises mahus sisstulekuid, et endises suuruses teenindada kõiki laenulepinguid. Sellest

tulenevalt hakkas ta laenuandjaga suhtlema 2023a algul, et oleks võimalik kompromissile

jõuda kuidas edasi saaks lepinguga jätkata. Selle konkreetse laenulepingu intress on väga

kõrge – 4% kuus, ning kostja 1 lootis, et teda võetakse kuulda ning saavad teha mõisliku

tagasimaksega graafiku (näiteks 15% intressiga), et siis jõuaks tasuda jooksvaid osamakseid.

Kahjuks tema korduvatele palvetele ei reageeritud vaid taheti saada maksimum kasu.

26. Kostjad leiavad, et kuna hageja ei taha arvesse võtta laenuvõtja seisukohta, siis kohus

peaks sekkuma. Maksete arvestusest on ka näha laekumisi, mis tõendab kuidas majanduslik

olukord on kahanenud. Kostja saab esitada majandusaruanded ja firma kontode väljavõtted.

See ettevõte on ühemehe firma ja sellest sõltub kostja elutähtsate arvete maksmine nagu

elekter – vesi- küte (kõik maal toimub elektri olemasolul), auto/traktori kütus, toit,

kinnisvaraga tagatud laenud, kommunikatsiooni arved. Pikki lepinguid on ettevõttel mõni

üksik järele jäänud. Kõik tellimused tulevad umbmääraselt. Sellest lähtuvalt teevad kostjad

ettepaneku külmutada hetkeseis 9127,37eurot ja teha maksegraafik selle summa kohta ilma

intressita. Kostja 1 on tasunud seda kõrget intressi võlanõudjale 7000 euro suuruse laenu osas

juba ca 5000eurot. Lisaks on laenuandjal veel hetkeks saada viiviseid ja intresse ca 2000 euro

ulatuses lisaks põhiosale. Seega on laenuandja 100% juba praeguseks oma väljalaenatud

summat suurendanud.

27. Laenuandja ise peaks võtma vastutuse riski osas, et sellised asjad nagu sõda vms võivad

hakata tulevikus laenuvõtja käekäiku mõjutama ning reageerima adekvaatselt olukorrale.

Praeguses olukorras on laenuandja teeninud oma raha tagasi - kui nõuded tasutud saab -ja

suurendab seda sama summa võrra, siis oleks ülekohtune makseraskustes ettevõtet/inimest

suruda makseorjusesse. Kostjad paluvad kaaluda ettepanekut jõukohaseks tasumiseks, mis

oleks 100-150 eurot kuus kuni majandustulemuste paranemiseni. Viimase puhul on ka

võimalik suuremate osade tasumine. Ettevõte tegeleb veel marjakasvatusega ning kuna

eelmine aasta võttis külm kogu saagi ning tulu oli ainult 20% oodatust, siis on reaalne

võimalus saagi koristamisest saadud tulust teha suuremaid tagasimakseid. Need summad

laekuvad augusti teises pooles või septembris. Lisaks ka PRIA toetused aasta lõpus.

Kohtuotsuse põhjendused

28. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

29. Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja 1 vahel

sõlmitud laenulepingu ja Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 9172,37

eurot, millest põhinõue moodustab 7000 eurot, intress 1926,67 eurot, hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 245,7 eurot, viivis 0,13 % põhinõude (7000 eurot)

tasumata osalt päevas alates 01.12.2023. a (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid

kokku mitte rohkem kui 4827,63 eurot.

30. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Raha

maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine

on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS

§ 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv

leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad

lepingu rikkumise eest

31. Kohus tuvastab, et Credit Invest OÜ (edaspidi ka laenuandja või hageja) ja ICESTUDIO

OÜ (edaspidi ka kostja 1 või laenusaaja) sõlmisid 19.10.2021. a laenulepingu nr Ci201722383

(edaspidi ka Laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 7000 eurot ning

laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 4% kuus ehk 280 eurot kuus. Credit Invest

OÜ (edaspidi ka laenuandja või hageja) ja ICESTUDIO OÜ sõlmitud laenulepingu punkti 1.1.

kohaselt laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja

annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma

laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma

täieliku tagastamiseni või Laenulepingu lõppemiseni. Laenusaajal on lepingu kehtivuse ajal

õigus tagastada laen nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Üldtingimuste p 4.2) kohaselt

laenusaajal on Laenusaajal on Lepingu kehtivuse ajal õigus tagastada Laenuandjale

Laenusumma nii osaliselt kui ka täies ulatuses. Laenusumma (nii osalise kui ka täieliku

tagastamise) korral tuleb Laenusaajal esmalt tasuda Laenuandjale Lepingu alusel

sissenõutavaks muutunud kohustused, seejärel täies ulatuses jooksva kuu (arvestusperioodi)

Intress ning nimetatud kohustusi ületavas osas summa, mille võrra soovib Laenusaaja

Laenusummat vähendada. Laenulepingu põhitingimuste p-d 3.4 ja p 3.5 kohaselt Laenusaaja

kohustus intressimakseid tegema iga kuu 19. kuupäevaks ja esimese intressimakse

kuupäevaks on 19.11.2021 (dtl 8-14). Kohus tuvastab, et laenuandja kandis laenusumma

laenusaaja arvelduskontole 19.10.2021. a (dtl 16).

32. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud

asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele.

33. VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega

võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui

kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga,

samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies

ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja

leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

34. Kohus tuvastab, et Credit Invest OÜ ja ICESTUDIO OÜ juhatuse liige I. T. (edaspidi ka

kostja 2) sõlmisid 19.10.2021. a laenulepingust nr Ci201722383 tulenevate kohustuste

täitmise tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017223831 (edaspidi ka Käendusleping).

Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma,

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi,

viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise

eest, summas kuni 14 000 eurot (dtl 21-22).

35. Seega vastutab kostja 2 VÕS § 142 lg 1-3 ja VÕS § 145 lg 1-2 kohaselt kostja 1 poolt

sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 kuni 14

000 eurot ulatuses (kostja 2 kui käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses).

36. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise eest on sätestatud VÕS §-s 101. VÕS § 101 lg

2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse

rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda ning p

6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese ja

teise lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni

37. Kohus tuvastab, et ajavahemikus 22.11.2021 -03.08.2023 on kostja 1 teinud laenuandjale

makseid kokku summas 5044 eurot (dtl 18). Alates 04.08.2023 ei ole kostja 1 laenuandjale

laenumakseid enam teinud.

38. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt

seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused

ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingu ülesütlemise korral

lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.

Tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 196

lg 2 kohaselt juhul, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist

kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud

mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist.

39. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud 27.10.2023 kostjale 1 laenulepingu ülesütlemise

teate ja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud 03.11.2023 (dtl 17). Kuna 03.11.2023

seisuga oli kostja 1 võlgnevuses vähemalt kahe intressimaksega ja kostja 1 oli laenulepingut

oluliselt rikkunud, siis on laenulepingu ülesütlemine kehtiv.

40. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutamisega astub

uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude tagamiseks antud nõudega seotud

tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja

sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad,

lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale (VÕS § 167 lg 1). Hageja on oma

nõudeõiguse kostjate vastu tõendanud (dtl 23).

41. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on laenusaaja Laenulepingust tulenev

põhivõlgnevus (tagastamata laenusumma) 7000 eurot (dtl 18-19). Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et ajavahemikus 22.11.2021 -03.08.2023 on kostja 1 teinud laenuandjale makseid

kokku summas summa 5044 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt tuleb laekunud

maksed arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja

menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi

ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Eeltoodust tulenevalt on hageja

arvestanud laekunud summast intressi katteks 4924 eurot. Ülejäänud summast 120 eurot on

tasutud laenuandja poolt Laenulepingu p 6.2 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja

tasu katteks – tasulised nõudekirjad on laenusaajale edastatud 15.02.2022. a, 26.08.2022. a,

10.11.2022. a, 09.01.2023. a ja 17.02.2023. a. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt 1 ja 2

solidaarselt välja mõista põhivõlg summas 7000 eurot.

42. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 1926,67 eurot.

Tulenevalt VÕS § st 397 lg 1 tuleb majandus-või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja

seega kostjal I on intressi maksmise kohtustus. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus

tuvastab, et hageja ja kostja 1 vahel kokkulepitud intressimäär on 4 % kuus. Seega on

laenulepingus laenuandja ja laenusaaja kokku leppinud VÕS § 94 lg 1 sätestatust erineva

intressimäära, st laenusaaja kohustus laenusumma kasutamise eest tasuma laenuandjale

intressi 4% kuus.

43. Kohtule esitatud võlgnevuse arvestuse kohaselt on Laenulepingust tulenev intressinõue

osaliselt tasumata ja kostjal 1 on 18.-24.osamakse intressivõlgnevus kokku summas 1926,67

(dtl 18-19). Seega on Laenulepingus kokku lepitud intressi maksmise kohustus

nõuetekohaselt (VÕS § 76 lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda laenusaajalt

intressi maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Eeltoodust tulenevalt on tuleb

kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt välja mõista intressivõlgnevus summas 1926,67 eurot.

44. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise

nõude summas 245,7 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise nõude

määras 0,13 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kostjalt 2 mitte enam kui

4827,63 eurot.

45. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

laenusaaja on rikkunud rahalist kohustust (saadud laenu tagastamise kohustust), mistõttu on

hagejal õigus nõuda laenusaajalt ka viivise tasumist. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja 1 on

laenulepingus leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja ei täida Laenulepingust tulenevaid

rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, kohustub laenusaaja maksma viivist 0,13% nõuetekohaselt

tasumata summalt päevas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist

ka alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumine.

46. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Perioodi 03.11.2023 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 13.05.2025 on võlgnevuselt summas 7000 eurot arvestavad viivised

määraga 0,13 % päevas summas 5077,8 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Seega tuleb kostjalt 1

ja 2 solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks viiviseid kohtuotsuse tegemise aja

seisuga summas 5077,8 eurot, kuid kostjalt 2 mitte rohkem kui 4679,29 eurot. Kostjalt 1 tuleb

hageja kasuks välja mõista viivised alates 14.05.2024 põhinõudelt summas 7000 eurot

määraga 0,13% päevas tasumata võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

48. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad

kostjad menetluskulude ees samuti solidaarselt. Kuna hagi kuulub rahuldamisele ja otsus on

tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.

49. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks

tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku

hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

50. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 910 eurot, mis on seadusest tulenev ja

põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peavad kostjad hüvitama.

51. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot tund (km-ta) ning kokku 6 tundi 37

minutit, summas 926,32 eurot (km-ta). Hageja esindaja kinnitab, et õigusabikulud on seotud

käesoleva tsiviilasjaga ning samuti kinnitab, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu

tagasi arvestada.

52. Kostjad menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole

53. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja

vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased ja õiguslikult põhjendatud. Esindaja tööaeg on

vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega toimingu

tegemiseks. Kohtul ei ole mingit alust kahelda mõne toimingu kestvuses või vajalikkuses.

Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 6 tundi ja 37 minutit Kohus leiab, et

hagejale advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu tunnihinnaga 140 eurot on

põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 1130,11 eurot (140

eurot x 6 tundi 37 minutit + käibemaks 22%). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja

menetluskulude suuruseks kokku 2040,11 eurot (riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja

kulud 1130,11 eurot koos käibemaksuga) ja mõistab nimetatud kulu kostjatelt hageja kasuks

välja.

54. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

55. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). 38. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik