1-25-1248/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-1248

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-1248

Kohtukoosseis

Inna Ombler, Janika Kallin ja Orvi Koik

Kriminaalasi

Marek Kitt süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Prokurör

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 18 märtsi 2025. a otsus lühimenetluses

Margaret Beres

Marek Kitt isikukood: 37703270315; kindel elukoht

puudub, kannab karistust Tallinna Vanglas; kodakondsus:

Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; keskharidus; ei tööta.

Kehtivad kriminaalkaristusi 9, viimati 28.08.2024 Harju

Maakohtu otsusega asjas nr 1-24-4890 karistati KarS §

199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega, lõplikuks

karistuseks loeti 3 kuud 10 päeva, mis asendati ÜKT-ga

(97 tundi). 30.12.2024 Harju Maakohtu määrusega

pöörati ärakandmata karistus 3 kuud ja 7 päeva vangistust

täitmisele, karistuse alguseks 20.12.2024; seitse kehtivat

väärteokaristust.

Süüdistatav Marek Kitt

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava Marek Kiti (Kitt) apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

Lk 1 / 3

1-25-1248

SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS

1. Harju Maakohtu 18.03.2025 otsusega lühimenetluses (otsuse terviktekst tehti pooltele

kättesaadavaks 9.04.2025) karistati M. Kitti § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud. KrMS §

238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust, s.o 4 kuud vangistust,

Harju Maakohtu 28.08.2024. a otsusega nr 1-24-4890 mõistetud karistuse ärakandmata osa,

s.o 9 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 kuud ja 9 päeva

vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 18.03.2025. KrMS § 130

lg 41 kohaldati M. Kiti suhtes tõkendit vahistamine kohtusaalis. Tõkend vahistamine kuulub

tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest,

kumb asjaolu saabub varem, tõkendi osas koostas kohus eraldi kohtumääruse.

2. M. Kitt anti kohtu alla ja mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi võõra vallasasja tahtlikus

äravõtmises selle omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt kokkuvõtvalt

järgmises: M. Kitt isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt ja keda on selle eest

karistatud 28.08.2024 Harju Maakohtu otsusega asjas nr 1-24-4890 karistati KarS § 199 lg 1 -

§ 25 lg 2 järgi (teod 08.11.2023 ja 26.08.2024), PPA 21.10.2023 otsusega asjas nr

231523007262 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 alusel (tegu toime pandud 21.10.2023) ja PPA

14.10.2023 otsusega asjas nr 231723010275 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi (tegu toime

pandud 14.10.2023), uuesti, viibides 15.09.2024 kella 13:20 paiku Tallinnas, Estonia pst 9

asuva Solaris keskuse Delice toidupoe infoleti juures, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil infoleti pealt E.Z (E.Z) kuuluvad uued juhtmevabad kõrvaklapid

Apple Airpods Pro gen 2 karbis koos USB laadimisjuhtme- ja kõrvaklappide otsikutega

kogumaksumusega 279 eurot, pani enda jope taskusse ning lahkus.

APELLATSIOON

3. Süüdistatav M. Kitt peab apellatsioonis mõistetud karistust liiga karmiks, sest ta tunnistas

end süüdi, kahetses tegu, sest oli selle toimepanemise ajal alkoholijoobes, kaup on omanikule

tagastatud ja asjas puudub hagi. Sel põhjusel on tema süü minimaalne ja teda on perspektiivitu

maksumaksja raha eest vangistuses hoida. Maakohus mõistis ka karmima karistuse kui küsis

prokurör. Karistus võiks jääda prokuröri taotletu juurde, sest üldjuhul kohtupraktikas

mõistetakse prokuröri taotletud karistusmäär ega kohaldata vahistamist. Süüdistatav sooviks

pöörduda elu- ja töökoha taotlemiseks Mustamäe Linnaosa valitsuse poole, aga vangistuses

seda teha ei saa. Süüdistatav ei saa aru, miks Harju maakohus või uurija ei pakkunud talle

asjas kokkuleppemenetlust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsiooni põhjendused ei

anna ilmselgelt alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326

lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks, sest vaidlustatud asjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338

loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja ilma täiendava selgituseta on üheselt

mõistetav, et apellandi väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu

otsuses. Karistuse kohaldamisel ei ole maakohus eksinud materiaal- ega menetlusnormide

vastu. Mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea

vajalikuks muuta. Ringkonnakohus ei näe ka seadusest tulenevat alust apellatsiooni piiridest

väljumiseks. Seega on apellatsioon perspektiivitu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Lk 2 / 3

1-25-1248

5. Süüdistatava apellatsioonis esitatud argumendid ei anna ilmselgelt alust temale mõistetud

karistuse muutmiseks. Maakohus luges M. Kiti teosüü väikeseks ja arvestas kahetsuse

avaldamist. Apellatsioonis on aga jäetud tähelepanuta maakohtu põhjendused, et

eripreventiivsetel kaalutlustel karistuse suurendamiseks annab aluse see, et M. Kitil on

varguste toimepanemise eest üheksa kehtivat kriminaalkaristust ja seitse väärteokaristust ning

menetletava varguse pani M. Kitt toime 28.04.2024 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö

tegemise ajal, vähem kui kuu aja möödudes kohtuotsusest. Kuivõrd M. Kitt pani teo toime

ajal, kui talle mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga, pöörati viimase otsusega

täitmisele pööramata jäetud karistus süüdistatava uue teo tõttu täitmisele. Maakohus liitis

põhjendatult karistused KarS § 65 lg 2 alusel ja asus seisukohale, mõistetud vangistus tuleb

reaalselt ära kanda. Maakohus selgitas, miks ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades

süüdistatava kergema karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika, karistuse

eesmärkidega ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Vale on süüdistatava väide, et kohtupraktika

kohaselt pidi maakohus mõistma prokuröri taotletud karistuse. Kehtiva kohtupraktika kohaselt

ei ole kohus karistuse mõistmisel prokuröri taotlusega seotud ja lahendab selle küsimuse

seadusele ja enese siseveendumusele tuginevalt, mida maakohus tegigi (RKKKo 3-1-1-113-

12, p 12). Karistuse muutmiseks ei anna alust süüdistatava väited, et ta ei saa vangistuses

taotleda elu- ja töökohta. Süüdistatava märgitu, et maakohus ja uurija ei pakkunud talle

kokkuleppemenetlust on KrMS § 239 lg-s 1 sätestatu ja karistuse vaidlustamise seisukohalt

asjakohatu.

6. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolusid,

karistuse mõistmisel on järgitud KarS § 56 lg 1 põhimõtteid ja üldist karistuspraktikat ja

maakohus ei teinud M. Kitile karistust mõistes kaalutlusvigu. Seega on kriminaalkolleegium

üksmeelsel seisukohal, et süüdistatava M. Kiti apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning

tuleb KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lk 3 / 3