4-11-4250/5 · 4-11-4250/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4250

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4250 (2302,11,014346) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi

H.O

kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 07.10.2011 otsusele nr 2302,11,014346 H.O karistamises LS §

224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat

Kaebuse esitaja: H.O, ik: xxx, elukoht: Redise 4-32 Laagris Harjumaal RESOLUTSIOON

1. Jätta H.O

kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.10.2011 otsusele nr 2302,11,014346 H.O karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 07.10.2011 otsus nr 2302,11,014346 H.O

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 01.12.2011. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

02.01.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.01.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

07.10.2011 otsusega nr 2302,11,014346 karistati H.O LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja

LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.09.2011 kell 22.20 Järvevana teel

Tallinnas juhtis mootorsõidukit Dacia Logan registreerimismärgiga xxx juhile keelatud

seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,34 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, tema väljahingatavas õhus

tuvastatud alkoholikogus oli väike ja ta ei tundnud mingeid mõjusid kehalistele või psüühilistele reaktsioonidele ja kaebuse esitaja hinnangul oli ta kaine. Kaebuse esitaja pani

väärteo toime eksimuse tõttu. Kaebuse esitajal puudus väärteo toimepanemiseks tahtlus. Kaebuse esitaja töötab ehituse alal ja peab seoses tööga sõitma üle Eesti. Ta on ainuke pere toitja ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine toob kaasa sissetuleku katkemise, mis toob

kaasa ülalpeetavate elukvaliteedi halvenemise. Abikaasa on rase ja abikaasa vajab arstiabi, mistõttu on kaebuse esitajal juhtimisõiguse olemasolu vajalik. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on 7 aastane poeg ja teda on vaja iga päev viia kooli. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on ka 10 aastane tütar, kelle ülalpidamiseks maksab kaebaja igakuiselt elatist. Kaebuse esitaja ja SEB panga vahel on sõlmitud ka laenuleping eluaseme omandamiseks. Juhtimisõiguse äravõtmine tingib töökoha kaotuse ja kaebuse esitaja ei ole võimeline täitma lepingujärgseid kohustusi ja

võib kaasa tuua eluaseme kaotuse. Põhikaristus määrati 200 trahviühikut ja võrreldes teo raskusega on lisakaristuse kohaldamine põhjendamatu. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Otsuses on viidatud varasematele liiklusalastele väärtegudele, kuid seda ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja täitis otsuse vabatahtlikult ja tasus ära rahatrahvi, mis näitab puhtsüdamlikku kahetsust. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist lisakaristuse osas.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et enne sõitma hakkamist tundis end suurepäraselt. Ootas spetsiaalselt 5-6 tundi, et alkohol organismist välja läheks. Oli sõbra sünnipäeval, oli saun, jõi õlut 5-6 pudelit, alkoholi tarvitamise lõpetas õhtul kella 16-17 ajal. Alustas sõitu Lasnamäelt, taksot ei kasutanud, sest see on liiga kallis.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse esitaja on toime pannud väärteo, süüteo toimepanemine on tõendatud. Karistuse määramisel on arvestatud süü suurust, teo ohtlikkust, karistus on õiglane ja proportsionaalne. Kaebuse esitaja loetles üles rea asjaolusid, mistõttu pidanuks ta olema hoolas. Tegu toime pannes pidas ta aga neid asjaolusid tühiseks ega pidanud oluliseks lisakaristuse määramise võimalikkust, soodsa olukorra säilimist perekonnal. Alkoholi tarvitamine ei ole kaebuse esitajale võõras, ometigi ei ole ta suuteline oma seisundit

hindama. Järvevana teel oli remont ja on seda senini ning pimedal ajal muudetud

liikluskorraldusega sõidukit juhtides sellises seisundis tõstis kaebuse esitaja ohuriski väga kõrgeks. Keelatud seisundis sõidukit juhtides on juht ohtlik ning karistus peab olema selline,

3 et karistuse eesmärk oleks isikule tajutav, milleks on mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Seetõttu tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kaebusele lisatud lisadega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,39 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,34 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral alla sätestatud rikkumise keskmise määra.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra

arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. See aga omakorda tingiks karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval

arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise

menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Kaebuses on märgitud, et karistust kergendava asjaoluna tuleks arvestada seda, et kaebuse esitaja on vabatahtlikult tasunud määratud rahatrahvi. Kohus leiab, et selline käitumisakt ei mahu KarS § 57 sätestatud raamidesse ega ole hinnatav karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd otsuse jõustumisel alles tuleks otsust täitma asuda. Trahvi tasumine ajal, mil otsus on vaidlustatud, näitab kohtu arvates vaid seda, et kaebuse esitanud isikul olid piisavad vahendid selleks, et otsus kohe täita.

Mis puudutab väidet, et kaebuse esitanud isik on väärteo toime pannud eksimuse tõttu, siis

kohus ei pea seda väidet tõsiseltvõetavaks. Tegemist ei ole olukorraga kus isik ei tea vedelikku juues seda, et selles on alkohol, vaid kaebuse esitaja enese sõnade kohaselt tarvitas ta suuremas koguses lahjat alkoholi. Seega oli ta teadlik alkoholi tarvitamisest ning tegemist

ei ole eksimusega. Küll nähtub kaebuse esitaja sõnadest kohtuistungil, et pärast alkoholi

tarvitamist tundis ta ennast mõne aja möödudes suurepäraselt. See aga viitab sellele, et

kaebuse esitanud isik ei ole võimeline oma seisundit hindama ega vahet tegema kas ta on kaine või mitte isegi siis kui on eelnevalt alkoholi tarvitanud.

Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest

nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest ning karistused ei ole jõudnud kustuda, kuivõrd menetlusalune isik on

järjest toime pannud uusi väärtegusid. Seejuures on kaebuse esitanud isikut varem kahel

4 korral karistatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega oli kaebuse esitanud

isikul juba küllaldane ja suhteliselt rikkalik kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue ja sedakorda juba raskema liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma

ning eelmised rahatrahvid ja lisakaristused oma eesmärki ei saavutanud. Peale eelmärgitu

tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates

kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka

juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et

tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks taksoraha kokku hoida ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning

kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud äriühingule kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse.

Esitatud kaebuses ei ole määratud rahatrahvi määra vaidlustatud ning kaebuse esitaja on temale määratud rahatrahvi ära tasunud, millest võib järeldada, et kaebuse esitaja on pidanud temale määratud rahatrahvi määra tema süüle vastavaks. Seetõttu ei analüüsi kohus rahatrahvi määra ning keskendub kaebuse põhimotiivile, so kohaldatud lisakaristuse vaidlustamisele.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et

menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja

kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd

menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik

ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta

ei saa sõidutada rasedat abikaasat, last kooli viia ega tööd teha. Töö kaotus aga tingiks olukorra, kus ta ei saa ülal pidada oma peret, maksta elatist lapsele ega tasuda pangalaenu.

Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks

näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik

teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise

teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud

liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja

määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus kaebuses toodud põhjustel ei tulnud

menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse

koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom, abikaasa seisund, lapse õppimiskoht,

kohtuotsus elatise väljamõistmise kohta ning pangalaenu tasumise kohustus teada enne vaidlustatud otsuse tegemist ja väärteo toimepanemise ajal. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja

senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et

kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja

5

teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale. Sellest tulenevalt saab

järeldada, et sõbra juures saunas õlu joomine ja seejärel juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine olid niivõrd olulised, et kaalusid üles kõik need kaebuses toodud põhjendused, mis viitasid juhtimisõiguse vajalikkusele. Menetlusaluse isiku toime pandud tegu on toime pandud

kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti sellest, et kaebuse esitanud isikut on

korduvalt varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning ükski mõjutusvahend ei ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab,

et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik