4-11-4240/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4240

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4240 (2302,11,014048) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi

M.A kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsusele nr

2302,11,014048 M.A karistamises LS §

224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: M.A, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta M.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsusele nr

2302,11,014048 M.A karistamises LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsus nr 2302,11,014048 M.A karistamises

LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 01.12.2011. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg

02.01.2012. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.01.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsusega nr 2302,11,014048 karistati M.A LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 12.09.2011 kell 11.15 Rahu teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit

Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et ta ei ole nõus otsusega juhtimisõiguse äravõtmise osas. Töötab autojuhina ja kui juhtimisõigus ära võetakse, siis jääb tööst ilma. Jääb ilma ka elukohast, mida üürib. Siis ei ole suutelina ära tasuma ka trahvi. Peres on temal ainukesena sissetulek, abikaasa on töötu ja poeg käib kolmandas klassis.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et töötab autojuhina ja pühapäev ning esmaspäev anti vabaks. Pühapäeval jõi liitri õlut ja esmaspäeval kutsuti ootamatult tööle.

On varem karistatud samasuguse rikkumise eest, karistust ei mäleta, kohus kergendas karistust, tühistades politsei otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kui karistati KarS § 424 ettenähtud kuriteo eest, siis oli töötu ja võlad ning oli stress. Naine töötab hetkel samas firmas

kus temagi, kuid kui tema jääb tööst ilma, siis jääb tööst ilma ka naine. Taotleb otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitajat on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Korra on tema olukorda kergendatud, kuid järjekindlalt paneb toime uusi väärtegusid. Kaebuse esitaja käitub liikluses ohtlikult ja ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Otsus on seaduslik ja selle muutmiseks alus puudub.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja

3 KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,25 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,20 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär on sätestatud rikkumise piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik LS § 224 lg 1 ettenähtud sätte järgi karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 1 mõttes on suur. See aga omakorda

tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud.

Seejuures ei ole tegemist kaebuse esitaja puhul isikuga, keda varem sellise teo toimepanemise

eest ei ole karistatud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on isikut samalaadse väärteo

toimepanemise eest karistatud Ida Politseiprefektuuri 20.11.2006 otsusega, samuti sellele

järgnevalt ning järgmise otsuse vaidlustas kaebuse esitaja kohtus, mille tulemusena kohus oma 17.06.2010 otsusega kergendas kaebuse esitanud isiku olukorda ja tühistas kohtuvälise

menetleja otsuse lisakaristuse kohaldamise osas. Seejuures on kaebuse esitanud isikut karistatud ka Viru Maakohtu 20.07.2007 otsusega KarS § 424 järgi ning kaebuse esitajat on

karistatud ka Põhja Prefektuuri 21.05.2008 otsusega AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Sellistest andmetest võib teha järelduse, et kaebuse esitanud isikule ei ole

alkoholi toime kuigi võõras ning kaebuse esitanud isik on samalaadsete süütegude toimepanemise eest määratavate karistuste liikide ja määradega väga hästi kursis. Karistuse

valikul tuleb arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest, mille kohta

märkis kohus eespool, võib järeldada, et eelnenud karistused ei sundinud kaebuse esitajat järjekordse liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma ning eelmised rahatrahvid ning

lisakaristuse tühistamisega olukorra kergendamine oma eesmärki ei saavutanud. Peale

eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka

juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et

tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab

järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et ta on taas viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist ning kõrvalisele isikule kuuluvat vara, sh tema kasutuses olnud kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja

liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasemad karistused samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning teised varasemad karistused

teiselaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue süüteo

toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni ülemmääras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

4

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et

menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja

kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd

menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik

ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta

jääb tööst ilma ega saa sõidutada last. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku

juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest, milliste osas on kaebuse esitajal juba ka rikkalik kogemus olemas. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on

end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud

liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus töö tegemiseks ei tulnud menetlusalusele

isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom ning juhtimisõiguse vajalikkus teada juba alates tööle

asumisest, samuti käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajal. Samamoodi ei tulnud pärast otsuse koostamist kaebuse esitaja jaoks ootamatuna seegi, et tema laps käib kolmandas klassis või et abikaasa on väidetavalt töötu, mille kaebuse esitaja

kohtuistungil antud ütlustega ümber lükkas, väites, et abikaasa töötab koos temaga ühe tööandja juures. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik

ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki

edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku

väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute

varale. Seega on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik

lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti

lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti asjaolust, et isik pani toime väärteo ajal, mil temale samalaadse väärteo toimepanemise eest

määratud karistus ei olnud kustunud. Seega on isik näidanud, et ta on jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik