1-22-3880/83 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

13.05.2025

Kohtuasja number

1-22-3880

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Mario Truu

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Aleksander Trõtševi süüdistuses KarS §

199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 136 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 25.03.2025. a otsus

Süüdistatav ja apellant

Aleksander Trõtšev (isikukood 39307266514)

Teised apellatsioonimenetluse

pooles

kaitsja Andres Veski (määratud kaitsja)

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Ken Kiudorf

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 25.03.2025. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf, süüdistatav Aleksander

Trõtšev ja tema kaitsja Andres Veski sõlmisid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe, mille

kohaselt taotleb prokurör kohtus:

1.1 Mõista A. Trõtševile karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning KarS § 136 lg 1

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud

vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks

vangistuseks 3 kuud ja 23 päeva. Ülejäänud 1 aasta 2 kuud ja 7 päeva vangistust jätta

tingimisi kohaldamata, kui A. Trõtšev ei pane 1 aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul

toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS

§ 75 lg 21 alusel keelata A. Trõtševil käitumiskontrolli ajal narkootiliste või

psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada A.

Trõtševit alluma ettenähtud ravile Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja

rehabilitatsioonikeskuses. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva

karistuse algusajaks 02.12.2024.

1.2 A. Trõtšev on omaks võtnud ning nõustub hüvitama:

-

AS Prisma Peremarket esitatud tsiviilhagi summas 109,70 eurot;

-

Selver AS esitatud tsiviilhagid summas 51,89 eurot ja 96,73 eurot;

-

Weekend Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi summas 370,44 eurot;

-

A1M OÜ esitatud tsiviilhagi summas 304,45 eurot;

-

Elva Tarbijate Ühistu esitatud tsiviilhagi summas 126,47 eurot;

-

AS Kaupmees & Ko esitatud tsiviilhagi summas 546,60 eurot;

-

Tradehouse OÜ esitatud hagiavaldus summas 465,40 eurot;

-

Tartu Uusapteek OÜ esitatud hagiavaldus summas 430,70 eurot.

1.3

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 1 alusel mõista A. Trõtševilt

menetluskuluna välja 1749 eurot, s.o 1329 eurot sundraha ning 420 eurot määratud kaitsja

tasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud summas 1749 eurot, millele

lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses osalemise eest, tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

1.4

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema

kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud

tsiviilhagidega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele

prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

2. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Tartu

Maakohtus tegi 25.03.2025 kokkuleppele vastava kohtuotsuse. Seoses kohe kandmisele

kuuluva vangistuse (3 kuud ja 24 päeva) ärakandmisega tühistati tõkend vahistamine

kohtuotsuse kuulutamisel. Tsiviilhagid rahuldati.

3. Tartu Maakohtu 25.03.2025. a otsuse peale esitas 09.04.2025 apellatsiooni süüdistatav

A. Trõtšev. Ta palub maakohtu otsuse tühistada, kuna osa tsiviilhagisid on põhjendamatud

ning KarS § 136 lg 1 tegu on valesti kvalifitseeritud. A. Trõtševi sõnul ei võtnud ta kellegi

vabadust, vaid ainult piiras seda. Riigikohtu praktika järgi ei ole vabaduse piiramine KarS §

136 lg 1 järgi karistatav.

Menetlus ringkonnakohtus

4. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2025. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning

anti pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti kuni 05.05.2025. Ringkonnakohus määras

lahendi tegemise ajaks 15.05.2025.

5.

05.05.2025 esitas prokurör kirjaliku seisukoha, milles leiab, et A. Trõtsevi

süüditunnistamine KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on seaduslik ja

põhjendatud. Kinnipeetavatel oli õigus liikuda vabalt ringi Tartu Vangla eeluuritavate 7.

osakonnas ehk neil oli õigus oma kambritest väljuda. A. Trõtsevil puudus igasugune seaduslik

õigus seda liikumisvabadust tõkestada ega sulgeda K.K. ja M.M. kambrisse nr 2096.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse

seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1

sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

7. Aleksander Trõtševit süüdistatakse teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse

võtmises. Apellant on seisukohal, et ta ei ole KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu

toime pannud.

8. Riigikohus on selgitanud, et lahendades KrMS § 318 lg 4 alusel küsimust, kas

kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes

toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama,

kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad. Ringkonnakohtul ei ole

võimalust ega pädevust KrMS § 318 lg 4 raames hinnata seda, kas kokkuleppes kirjeldatud

faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (vt RKKK 3-1-1-74-15, p 10.).

9. Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse A. Trõtševit selles, et tema, olles kinnipeetav

Tartus, aadressil Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 05.01.2022 kella 18.56 ajal sulges Tartu

Vangla eeluuritavate eluhoone 7. osakonna kambri nr 2096 ukse alumise riivi väljast poolt

takistamaks kambris viibinud K.K. ja M.M. kambrist väljumist ja eluosakonnas liikumist.

Riivi sulgemise tõttu ei olnud võimalik kambri ust seest poolt avada ning K.K ja M.M. ei

olnud võimalik kambrist väljuda.

10. A. Trõtšev märkis apellatsioonis, et ei võtnud kelleltki vabadust, vaid ainult piiras

seda.

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdistuse teokirjelduses on tuvastatavad kõik KarS

§ 136 lg 1 kuriteokoosseisu täitmiseks vajalikud faktilised asjaolud. Õiguskirjanduses ja

kohtupraktikas on selgitatud, et vabaduse võtmine on isikule liikumistakistuse loomine, tema

kinnipidamine või kinnihoidmine. Vabaduse võtmise tagajärjel saab kannatanu viibida üksnes

süüdlase määratud kohas. Vabaduse võtmine saab toimuda nt kannatanu sulgemisega ruumi

või piiratud alale (RKKK 3-1-1-112-12, p 8.2). Kannatanutelt liikumisvabaduse võtmine

ligikaudu 40 minutiks täitab KaRS § 136 koosseisu kahtlusteta. Samuti ei muutu vabaduse

võtmine olematuks, kui süüdlane vabastab vabatahtlikult kannatanu pärast vabaduse võtmist

(RKKK 3-1-1-116-01, p 7). Kuritegu on lõpuleviidud hetkest, mil kannatanul puudub

võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt (Pikamäe/Sootak(koost) Karistusseadustik. Komm

vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 136 kommentaarid 3.1– 5).

12. Süüdistusest nähtub, et A. Trõtšev sulges väljas poolt kambri nr 2096 ukse alumise

riivi, mille tõttu ei olnud kambris viibinud kahel kannatanul võimalik kambrist väljuda ja

eluosakonnas liikuda. Teisisõnu sulges A. Trõtšev isikud ruumi, piirates nende

liikumisvabadust. Kuigi kannatanute puhul on samuti tegu kinnipeetavatega, kellelt on täielik

liikumisvabadus juba võetud sellega, et nad on paigutatud vanglasse, on neil siiski õigus

teatud kellaaegadel vangla eluosakonnas ringi liikuda. Selle vabaduse võttis neilt aga A.

Trõtšev. Seega ei ole alust rääkida liikumisvabaduse osalisest piiramisest, vaid selle

äravõtmisest.

13. Teine tingimus KarS § 136 objektiivse koosseisu täitmiseks on see, et vabaduse

võtmiseks puudus seaduslik alus. Seadusliku alusena tuleb käsitada põhiseaduse §-s 20

sätestatud vabaduse võtmise juhtusid. Ühtegi sellist tingimust antud juhul ei esine. A.

Trõtševil puudus seaduslik alus kaaskinnipeetavatelt vabaduse võtmiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks A. Trõtševi süüdi

tunnistamises KarS § 136 lg 1 järgi.

15. Teiseks on A. Trõtšev apellatsioonis märkinud, et osad temalt välja mõistetud

tsiviilhagid ei ole õiged. Milles nende ebaõigsus sisaldub, apellant ei kirjelda.

16. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad süüdistatava

vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad tsiviilhagidega

seonduva vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ning

KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses

lahendatud kriminaalmenetluses tsiviilhagi rahuldamise otsustuse peale esitatud kaebuses

sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1

sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul

jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-

5.3).

17. A. Trõtševi apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et

maakohus võis rikkuda tsiviilhagide rahuldamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao

sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Kohtuotsusest ja

kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu A. Trõtševile arusaadav ja selle

sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud tsiviilhagide

tasumisega – A. Trõtšev võttis kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil tsiviilhagid õigeks. Ka

kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav. Seega ei ole A. Trõtševil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4

kohaselt õigust maakohtu otsust tsiviilhagide osas vaidlustada.

18. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 341¹ p-des 1 ja 3 sätestatud aluseid

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku prokuratuurile

tagastamiseks praeguses asjas ei esine. Seetõttu jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse

muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)