2-25-4184/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta tsiviilasjas nr 2-25-4184 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus. Tuvastada, et LYU19 Holding OÜ (registrikood: 14924179) on tööõigussuhtest
Legislator headnote
AI generated2-25-4184/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Tuvastada, et LYU19 Holding OÜ (registrikood: 14924179) on tööõigussuhtest
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Priit Lember
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtujurist
09.05.2025, Tallinn
Annika Kormik
Tsiviilasja number
2-25-4184
Tsiviilasi
S.D avaldus LYU19 Holding OÜ pankroti
väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja: S.D (isikukood: XXX; elukoht: XXX, XXX)
Avaldaja lepinguline esindaja: Vitali Denikin (e-post
xxx)
Võlgnik: LYU19 Holding OÜ (registrikood: 14924179
asukoht: XXX )
Menetlustoiming
Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmine ja
pankrotiavalduse menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta tsiviilasjas nr 2-25-4184 ajutine haldur nimetamata ja lõpetada menetlus.
2. Avaldaja on kohtu hinnangul pankrotiavaldust põhistanud ja tõendanud
tööõigussuhtest tulenevate nõuete olemasolu LYU19 Holding OÜ vastu.
3. Tuvastada, et LYU19 Holding OÜ (registrikood: 14924179) on tööõigussuhtest
tulenev täitmata kohustus S.D (isikukood: XXX) ees järgmises ulatuses:
3.1. Saamata jäänud haigushüvitis brutosummas 103,78 eurot;
3.2. Saamata jäänud puhkusehüvitis brutosummas 769,67 eurot;
3.3. Saamata jäänud töötasu netosummas 1601,62 eurot.
4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks
määramata.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest.
Asjaolud ja avaldus
Võlausaldaja esitas 18.03.2025 Harju Maakohtule avalduse LYU19 Holding OÜ pankroti
väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi töövaidluskomisjon 05.11.2024 otsuse, millega
otsustas rahuldada S.D'i avalduse LYU19 Holding OÜ vastu järgmiselt: 2. tuvastada, et S.D ja
LoyalUnit OÜ (praeguse ärinimega LYU19 Holding OÜ) vahel sõlmitud tööleping lõppes
23.07.2024.a. TLS § 91 lg 2 alusel; ' 3. teha kanne Maksu- ja Tolliameti töötamise registris
S.D ja LoyalUnit OÜ (praeguse ärinimega LYU19 Holding OÜ) vahel sõlmitud töölepingu
lõppemise kohta TLS § 91 lg 2 alusel; 4. LYU19 Holding OÜ-lt S.D kasuks välja mõista
haigushüvitis brutosummas103,78 eurot; 5. LYU19 Holding OÜ-lt S.D kasuks välja mõista
puhkusehüvitis brutosummas 769,67 eurot; 6. LYU19 Holding OÜ-lt S.D kasuks välja mõista
kogu töösuhte aja jooksul vähem tasutud töötasu eest netosummas 1601,62 eurot.
Avaldaja tegi 03.03.2025 võlgnikule pankrotihoiatuse. Mida võlgnik ei täitnud. Seetõttu tuleb
võlgnik PankrS § 10 lg 2 p 1 ning § 1 lg 2 mõttes lugeda maksejõuetuks. Käesoleval juhul
nähtub äriregistrist, et võlgniku äriühingul on maksuvõlg 24 571.33 eurot, esitamata
majandusaasta anne perioodil 2023. a ning käibedeklaratsioonid 20.11.2024. a , 20.12.2024. a
ning tulu ja sotsiaalmaksu deklaratsioon 11.11.2024. a. Seega ei saa olla kahtlust, et tegemist
on maksejõuetu äriühinguga ning on näha, et võlgnik teeb raskeid juhtimisvigu, mille
tagajärjel on ta muutunud maksejõetuks või muul viisil tahtlikult põhjustanud oma
maksejõuetuse.
Avaldaja palub kohtul nimetada LYU19 Holding OÜ ajutine haldur ning kuulutada välja
LYU19 Holding OÜ pankrot.
Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus tegi 01.04.2025 määruses ettepaneku kulude katteks deposiidi tasumiseks, kuid seda ei
ole tehtud.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb
lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine.
Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus
võttis 01.04.2025 pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on
asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi otsuse, millega mõistis võlgnikult avaldaja kasuks välja
kokku 2475,95 eurot neto, millele lisandub viivis seadusega sätestatud määras alates
Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisest 02.01.2025.
PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma
nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud
kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.
PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud
tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on
nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri
nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus,
kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud,
ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on
pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja
asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.
PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu
hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30
päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult
hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel
2 (3)
kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Avaldusest nähtuvalt on eeldused täidetud –
töövaidluskomisjoni otsust ei ole täidetud pärast pankrotihoiatust.
Äriregistrist nähtub, et äriühingul on maksuvõlg summas 24 571,33 eurot (29.04.2025).
Viimase kahe majandusaasta aruanded on registripidajale esitamata. Vastavalt Äriseadustiku
§ 180 lg-le 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse
kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse
jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool
osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara
vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1
kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et
võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg-s 2 p-s 1 ja § 180 lg-s 5¹ sätestatud
kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole.
Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud
nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks jõustunud töövaidluskomisjoni
otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude
alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud
pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja
puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei
vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse.
Menetluskulude jaotus
PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist
haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja.
Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna teised menetlusosalised ja
hüvitatavad kulud puuduvad, jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Lember
kohtunik
3 (3)