3-24-2506/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-2506

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks 20 000 euro ulatuses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a ja 23.01.2025. a

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i ja Tallinna Vangla määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

Esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

Vastustaja/määruskaebuse esitaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a määruse

resolutsiooni p 2 peale.

2. Võtta menetlusse Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a

määruse resolutsiooni p 4 peale.

3. Võtta asja materjalide juurde kaebaja määruskaebuse lisad 1 ja 2.

4. Jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

5. Jätta Tallinna Vangla määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

23.01.2025. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtu menetluses on kaebaja kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot seoses eraelu puutumatuse rikkumise, tervise

kahjustamise, nõuetele mittevastavate kinnipidamistingimuste ning ebaseadusliku

ümberpaigutamisega.

2. Tallinna Vangla esitas 07.01.2025 vastuse kaebusele ja eraldi tõendina kaebaja

riskihindamise ankeedi, milles osas palus vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 6 ja avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 9 alusel kaebaja ning tema esindaja tutvumisõigust piirata, sest

tegemist on VangS § 52 lg 1 kohaselt asutusesiseseks kasutuseks mõeldud dokumendiga.

3. Tartu Halduskohus kuulutas 09.01.2025. a määrusega käesoleva haldusasja menetluse

Tallinna Vangla poolt 07.01.2025 halduskohtule esitatud riskihindamise ankeeti nr 182821

puudutavas osas kinniseks (resolutsiooni p 1) ning keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda

nimetatud riskihindamise ankeediga ning saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 2).

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1 kohaselt koosmõjus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa

menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks muu hulgas siis, kui see on

ilmselgelt vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tulenevalt HKMS

§ 88 lg-st 2 võib kohus piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ja saada sellest

ärakirju muu hulgas juhul, kui see on vajalik asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks (HKMS § 79 lg 1 p 1). Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes

juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga

ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Tagamaks

saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki

toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga

tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata.1

5. Halduskohus leidis, et käesolevas asjas on põhjendatud kuulutada menetlus kohtule

edastatud riskihindamise ankeedi nr 182821 osas kinniseks ning keelata kaebajal ja tema

esindajal sellega tutvuda. Riskihindamise ankeet on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p-de 9 ja 12 alusel. Ankeet sisaldab andmeid, mis võivad

avalikuks tuleku korral kahjustada vangistuse täideviimist ning võimaldavad saada teavet

vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta. Ankeedist nähtub, milliseid konkreetseid

andmeid vangla analüüsib ning millist metoodikat kasutab. Neid andmeid teades on

kinnipeetaval võimalik vanglale edastatavate andmetega tulevikus manipuleerida ja seeläbi

vangla otsuseid endale meelepärases suunas mõjutada, mis omakorda võib takistada

vangistuse tõhusat täideviimist tulevikus. Vangla huvi andmete saladuses hoidmiseks kaalub

üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda. Kaebaja õigused ei jää kaitseta, kui kohus saab

riskihindamise ankeedis tooduga tutvuda ning kajastab neid asjakohases ja võimalikus

ulatuses ka menetluses koostatavates lahendites.

6. Tallinna Vangla edastas 13.01.2025 vastusena kohtunõudele mälupulgal oleva

videosalvestise, mille osas taotles kaebajale ja tema esindajale juurdepääsupiirangu

kehtestamist. Juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on AvTS § 35 1 p 9. Tallinna Vangla

turvasüsteemide ja turvameetmete kirjelduse kohta informatsiooni väljastamine

kinnipeetavatele isikutele ohustab olulisel määral vangla üldist julgeolekut, kuna

turvakaamerate ja audiojälgimiseseadmete paigutuste, kaamera vaateväljade ja

audiojälgimiseseadmete heliulatuse, audio- ja videosalvestiste täpsete säilitamistähtaegade ja

teiste turvasüsteeme puudutavate andmete teadmine võimaldab kinni peetavatel isikutel

planeerida uute õigusrikkumiste toimepanemist. Salvestises on kajastatud lisaks kaebaja

jalutuskäigule ka kaaskinnipeetavate jalutuskäik ilmestamaks jalutusboksi olukorda.

7. Kaebaja esindaja esitas 20.01.2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus teha talle

nähtavaks Tallinna Vangla esitatud videosalvestise.

1 RKHKm 15.05.2014, 3-3-1-36-14, p 8.

8. Tartu Halduskohus kuulutas 23.01.2025. a määrusega käesolevas asjas vastustaja poolt

13.01.2025 halduskohtule edastatud videosalvestist puudutavas osas menetluse kinniseks

(resolutsiooni p 1) ning rahuldas vastustaja taotluse kaebaja keelamiseks tutvuda

videosalvestisega. Kohtuistungi toimumise korral eemaldada kaebaja tõendi uurimisest

(resolutsiooni p 2). Sama määrusega keelas halduskohus kaebajal ja tema esindajal saada

videosalvestisest koopiaid (resolutsiooni p 3). Halduskohus jättis rahuldamata vastustaja

taotluse kaebaja esindaja keelamiseks tutvuda videosalvestisega (resolutsiooni p 4).

9. Halduskohus nõustus vastustajaga, et põhjendatud ei ole lubada kaebajal tutvuda kohtule

esitatud videosalvestisega. Selle vaatlus võimaldaks kaebajal näha vanglas paiknevate

kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, samuti salvestatava pildi kvaliteeti ja detailsust, ning

mõista audiojälgimiseseadmete heliulatust. Eelkirjeldatud teabe avalikustamine kaebajale

ohustaks vangla julgeolekut, kuivõrd annaks kaebajale võimaluse vajadusel tegutseda

väljaspool kaamera vaateulatust ja audiojälgimiseseadmete heliulatust. Samas ei annaks

videomaterjaliga tutvumine kaebajale infot, millest ta juba teadlik ei ole ning millega

tutvumine oleks tema õiguste kaitseks tingimata vajalik.

10. Seevastu asus halduskohus seisukohale, et põhjendatud ei ole keelata kaebaja esindajal

tutvuda vastustaja esitatud videosalvestisega. Antud asjas on oluline kaebaja esindaja

võimalus tõendiga tutvuda ning selle kohta oma seisukohad esitada (HKMS § 2 lg 6). Kaebaja

esindaja ei viibi kinnipidamisasutuses ning tal puudub võimalus salvestiselt nähtuvat teavet

kinnipeetavast kaebajaga sarnasel viisil kuritarvitada. Samuti ei ole põhjust eeldada, et

kaebaja esindaja praegust kohtumäärust eirates kaebajale videosalvestiselt nähtuva teabe

kaamera vaateulatuse ja vaatenurkade, salvestatava pildi kvaliteedi ja detailsuse ning

audiojälgimisseadmete heliulatuse kohta edastab või et ta suudaks seda teha viisil, et see saaks

tegelikkuses vangla julgeolekut ohustada. Advokaat on küll kohustatud teavitama klienti

õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, kuid tal on õigus kliendi huvides kasutada

üksnes seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise (advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p-d 1 ja

2). Vastustaja välja toodud argumendid ei kaalu käesoleval juhul üles kaebaja esindaja õigust

tõendiga tutvuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Kaebaja määruskaebus

11. Kaebaja esitas 20.01.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

09.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks.

12. Menetlusosalisel toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks ei piisa sellest, kui ei saa

välistada, et menetlusosalise tutvumine piiratud juurdepääsuga dokumentidega võib tuua

kaasa kolmandate isikute õiguste rikkumise või avaliku huvi ülemäärase kahjustumise, vaid

kohtul tuleb hinnata, kas huvi saladuse hoidmiseks on (ilmselgelt) kaalukam menetlusosalise

õigusest tutvuda toimikuga (HKMS § 79 lg 2, § 88 lg 2). Piisavaks aluseks ei ole pelk viide,

et dokument on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

13. Olukorras, kus kaebaja ei saa tutvuda riskihindamise ankeediga, ei saa ta menetluse kestel

oma õigusi efektiivselt realiseerida, kui tal piiratakse juurdepääsu tema isikuandmeid

sisaldavale dokumendile, mis oli aluseks tema ümberpaigutamisel tugevdatud järelevalvega

osakonda. Halduskohtu põhjendused, et andmete avalikuks tulek võib kahjustada vangistuse

täideviimist ning võimaldab saada teavet vanglatöös kasutatavate meetodite ja taktika kohta,

on napid ja liialt üldsõnalised. Juurdepääsu keelamisel ei saa piirduda nentimisega, et ankeet

on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Olukorras, kus kohus keelas kaebajal ja tema

esindajal täies ulatuses vaidlusaluse riskihindamise ankeediga tutvuda, ei ole alust eeldada, et

kohus kajastaks selle isu tehtavas lahendis määral, mis tasakaalustaks kaebaja õiguste

kitsendamist menetluse kestel.

14. Tartu Halduskohus leidis 29.09.2023. a otsuses asjas nr 3-22-2231, et „kinnipeetava kohta

vangiregistrisse kantud andmete puhul ei ole tegemist avaliku teabega. Füüsiliste isikute

kaitset isikuandmete töötlemisel õiguskaitseasutuste poolt karistuste täideviimisel reguleerib

isikuandmete kaitse seadus (IKS), selle § 1 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Kaebaja taotluse

lahendamisel ei saa seega tugineda AvTS sätetele, nagu seda on teinud vastustaja, kohaldades

seega materiaalõigusnorme ebaõigesti. Vangla peab vangiregistrisse kantud andmete

väljastamise üle otsustades lähtuma IKS-i regulatsioonist ja lisaks VangS-is sätestatud

erinormidest“. See seisukoht on kohaldatav ka praegusel juhul. Halduskohus tugines

ebaõigesti

AvTS

§

lg

p-dele 9 ja 12, kui piiras kaebaja õigust tutvuda riskihindamise ankeediga.

15. Käesoleval juhul on tehtud kaalutlusviga ning juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa

asuda vangla asemel hindama iga kaebaja kohta riskihindamise ankeeti tehtud kande

väljastamise võimalikkust, kuna vastustaja ei ole vastavat kaalumist ise eelnevalt läbi viinud,

vaid on tuginenud üldisele keeldumise alusele, palub kaebaja kohustada vastustajat uuesti

kaaluma, kas väljastada andmed kaebajale täielikult koopiana, osaliselt kinni kaetud koopiana

või kokkuvõttena.

16. Riskihindamise ankeedis sisalduvad andmed, sh vanglatöös kasutatavad meetodid ja

taktika on avalik teave ja objektiivselt puudub vajadus selle teabe kaitsmiseks. Nimelt

avalikustas Justiitsministeerium 2013. a Maarja Grünbergi õpiku „Kriminogeensete riskide

hindamine“. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja

kinnitusel kajastuvad vanglateenistuse õpikus „Kriminogeensete riskide hindamine“

punktihinnangud, milles sisalduv informatsioon tugineb vanglatöös kasutatavatel meetoditel

ning selle informatsiooni avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna teatud

hulk andmeid pärinevad piiratud ligipääsuga andmebaasidest ja kajastavad kuritegeliku

maailmaga olemasolevaid suhteid. Arvestades asjaolu, et viidatud õpik on käesoleva ajani

raamatukogudes olemas ja kõigil on võimalik sellega tutvuda ja teha sellest koopiaid, samuti

oli see vanglate raamatukogudes kinnipeetavate poolt laenutatav kuni 2022. aasta

lõpuni/2023. a alguseni, on tõendamist leidnud, et tegemist on avaliku teabega, mille

saladuses hoidmine kaebaja õiguste rikkumise hinnaga (õigus tutvuda menetluses esitatud

tõenditega) ei ole õigustatud ega põhjendatud.

17. Lisaks on kõigil asjast huvitatud kinnipeetavatel teada tugevdatud järelevalve vajaduse

ankeedi täpne sisu, mistõttu ei ole ka nende andmete kaitsmine objektiivselt põhjendatud.

Kaebaja esitas oma väidete kinnituseks kinnipeetav Jaak Tarvis poolt 20.01.2024 saadetud

taotluse isikuandmete väljastamiseks, kus on mh detailselt välja toodud tugevdatud

järelevalve ankeedi küsimused peatükkide kaupa – hoiakud, tahe, vahendid ja teadmised.

Seega on tegemist avaliku infoga ning vangla huvi nende andmete saladuses hoidmiseks ei

kaalu üles kaebaja huvi nende andmetega tutvuda.

Tallinna Vangla määruskaebus

18. Tallinna Vangla esitas 07.02.2025 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 23.01.2025. a määruse peale, millega halduskohus jättis rahuldamata Tallinna

Vangla taotluse keelata kaebaja esindajal tutvuda videosalvestisega.

19. Turvakaamera salvestised on AvTS § 35 lg 1 p 9 ja Tallinna Vangla direktori 08.04.2022.

a käskkirja nr 1-1/22/42 alusel tunnistatud asutusesiseseks teabeks. Vastustaja on seisukohal,

et juurdepääsupiirangu kehtestamine ei riiva sügavalt kaebaja menetluslikke õigusi.

Videosalvestise sisu on detailselt välja toodud Tallinna Vangla 01.03.2024. a vastuses

taotlusele nr 5-37/24/3-2 (dtl 60). Halduskohus saab videosalvestise põhjal hinnata, kas

vangla kirjeldas sündmusi adekvaatselt.

20. Kaebaja esindaja kirjelduse põhjal on kaebajal võimalik teha järeldusi vangla

turvasüsteemide toimimise üksikasjade kohta (nt kaamera vaatevälja ulatus, salvestise

resolutsioon). Vanglas kasutatavate turvasüsteemide võimekuse üksikasjade teada saamine

võiks kahjustada kinnipeetavate tõhusa järelevalve toimimist ning ohustada seeläbi vangla

julgeolekut ja vanglas viibivate isikute elu ja tervist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Esmalt otsustab ringkonnakohus talle esitatud määruskaebuste menetlusse võtmise (I).

Seejärel lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 09.01.2025. a

määruse peale, millega halduskohus keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise

ankeediga ja saada sellest koopiaid (resolutsiooni p 2) (II). Lõpuks võtab ringkonnakohus

seisukoha Tallinna Vangla esitatud määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a

määruse peale, millega halduskohus ei rahuldanud Tallinna Vangla taotlust keelata kaebaja

esindajal tutvuda videosalvestisega (III).

I

21. HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise

viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti.

22. Ringkonnakohus leiab, et nii kaebaja esitatud määruskaebus Tartu Halduskohtu

09.01.2025. a määruse kui ka Tallinna Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 23.01.2025.

a määruse peale on esitatud tähtaegselt ja vastavad määruskaebusele esitatavatele nõuetele

määral, et neid on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebused vastavas osas

menetlusse.

II

23. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal

olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud

alustel, sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

teabe kaitset ning HKMS § 79 lg 2 alusel tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on

kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest

ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus

olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning

tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise

õiguse piiramise eesmärki kahjustama võimalik.

24. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on õiguspärane osas, milles halduskohus

keelas kaebajal ja tema esindajal tutvuda riskihindamise ankeediga ning saada sellest

koopiaid.

25. Kaebaja leiab, et halduskohus ei hinnanud piisavalt kaebaja õigust tutvuda Tallinna

Vangla esitatud riskihindamise ankeediga ning asus liiga kergekäeliselt seisukohale, et

dokumendi asutusesiseseks tunnistamine tähendab seda, et Tallinna Vangla huvi saladuse

hoidmise vastu on kaalukam kui kaebaja huvi dokumendiga tutvuda.

26. Tõepoolest piiratakse menetlusosalise menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule

juurdepääsu õiguse piiramisel põhiseadusest (PS) tulenevat õigust olla oma kohtuasja

arutamise juures (PS § 24 lg 2). Kui piirangut kohaldatakse teise menetlusosalise esitatud

tõendi kohta, riivatakse ka õigusest ausale kohtumenetlusele tulenevat menetlusosaliste õigust

võrdsele kohtlemisele (PS §-d 12, 14 ja 15). Nimetatud põhiõigused ei ole siiski absoluutsed.

Juurdepääsu tõenditele võib piirata eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele

tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks.2

27. Kuna riskihindamise ankeet sisaldab teavet turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või

turvameetmete kirjelduse kohta, on Tallinna Vangla toiminud õigesti, kui on sellesisulise

teabega dokumendi tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lg

1 p 9 lausa kohustab selleks. Samas ei ole vaid seaduses toodud vastavasisuline kohustus

teavet kellegi eest varjata, aluseks sellele, et piirata menetlusosalise juurdepääsu teabele.

Samas nõustub ringkonnakohus põhjendustega, mille tõttu halduskohus leidis, et Tallinna

Vangla huvi keelata kaebajal ja tema esindajal isikuandmete ankeediga tutvuda, on kaalukam

kaebaja huvist tutvuda enda kohta käiva dokumendiga. Ringkonnakohus ei pea neid

põhjendusi vajalikuks siinkohal korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ühtlasi ei ole

oluline, et isikuandmete ankeet sisaldab ka kaebaja enda kohta käivaid andmeid. Kuigi

Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend“ § 5 lg 2 kohaselt selgitab inspektor-kontaktisik

kinnipeetavale riskihindamise tulemusi, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema

juurdepääs kõikidele tema kohta käivatele dokumentidele. Andmesubjekti õigus saada enda

kohta käivaid andmeid ei ole absoluutne ja piiramatu ning siinkohal tulebki kaaluda erinevaid

huve. Seda on käesoleval juhul halduskohus ka teinud.

28. Kaebaja viitab määruskaebuses Tartu Halduskohtu 29.09.2023. a otsusele asjas nr 3-22-

2231 väites, et selles otsuses toodud seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas haldusasjas ja

halduskohus on seega ebaõigesti tuginenud AvTS § 35 lg 1 p-le 9 keeldumise alusena.

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud otsuses ei olnud tegemist analoogse

olukorraga, sest seal oli vaidluse all kinnipeetava taotlusel andmete väljastamisest keeldumine

ja kinnipeetav palus kohtul kohustada vanglat väljastama talle vangiregistri päevikukanded.

29. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud kaks lisa: 1) kinnipeetav J. Tarvise Viru

Vanglale 20.01.2024 esitatud taotluse isikuandmete väljastamiseks, milles kinnipeetav on

välja toonud tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi küsimused peatükkide kaupa (dtl 1481–

1486); 2) M. Grünbergi õpiku „Kriminogeensete riskide hindamine“ 14. osa (dtl 1488–1498).

Ringkonnakohus võtab nimetatud lisad asja materjalide juurde. Esitatud lisadega püüab

kaebaja tõendada seda, et riskihindamise ankeedis kajastatu on juba avalik teave ja puudub

vajadus selle objektiivseks kaitsmiseks ning asjaosalistele, st kinnipeetavatele, kelle suhtes on

erinevaid riskihindamisi läbi viidud, on niigi teada tugevdatud järelevalve vajaduse ankeedi

sisu. Ringkonnakohus kaebaja arusaamaga ei nõustu. Riskihindamise ankeet on täiesti

2 RKHKm 22.11.2017, 3-17-911, p 23.

eraldiseisev dokument ning asjaolu, et nimetatud teos võib olla raamatukogudes kättesaadav

või see, et kinnipeetavad on üht või teist moodi teadlikud ankeetide sisust, ei tähenda, et

riskihindamise ankeet ja selle sisu kuuluks kinnipeetavatele automaatselt avaldamisele. Hetkel

ei ole vaidlust selle üle, et riskihindamise ankeeti kui konkreetset dokumenti, mis on

koostatud konkreetse isiku suhtes ei ole kaebajale ega ka kolmandatele kinnipeetavatest

isikutele kättesaadavaks tehtud, mistõttu eelnevalt nimetatud õpiku ja ankeedi küsimuste

kättesaadavus ei too kaasa arusaama muutust sellest, et kinnipeetaval puudub võimalus

tutvuda riskihindamise ankeediga ja saada sellest koopiaid.

30. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on kaebaja õigust tutvuda toimikuga ja saada

sellest ärakirju, piiratud vaid sellises ulatuses, mis on tingimata vajalik asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmiseks. Haldusasja materjalidega tutvumise piirangust

tulenev ebavõrdsus kaebaja ja vastustaja vahel ei ole suur. Seega ei riiva kaebaja toimikuga

tutvumise õiguse piiramine Tallinna Vangla esitatud riskihindamise ankeedi nr 182821 osas

tema õigusi ülemäära intensiivselt. Halduskohtul on edasise menetluse, sh lahendi tegemise

käigus võimalik vajadusel üldjoontes kajastada riskihindamise ankeedi sisu ulatuses, mis ei

sea ohtu vanglas julgeoleku tagamist.

31. Riskihindamise ankeet on terviklik dokument, mida ei ole selle mõistmist raskendamata

võimalik jagada osadeks. Seega ei saa kaebajale võimaldada juurdepääsu tema kohta

koostatud riskihindamise ankeedile ka osaliselt. Kuna kaebuse esemeks ega ka vaidlusaluse

halduskohtu 09.01.2025. a määruse sisuks ei olnud vangla keeldumine teabenõude täitmisest

või soovitud dokumentide väljastamisest, ei ole asjakohane kaebaja määruskaebuses esitatud

nõue, et ringkonnakohus kohustaks Tallinna Vanglat uuesti kaaluma, kas väljastada kaebajale

andmed täielikult koopiana või osaliselt kinni kaetud koopiana.

32. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb kaebaja määruskaebus Tartu

Halduskohtu 09.01.2025. a määruse resolutsiooni p 2 peale rahuldamata ja halduskohtu

määrus vastavas osas muutmata.

III

33. Käesolevas haldusasjas on määruskaebuse esitanud ka Tallinna Vangla. Nimelt keeldus

halduskohus 23.01.2025. a määrusega rahuldamast vangla esitatud taotlust, et kohus keelaks

tutvuda asjas esitatud videosalvestisega ka kaebaja vandeadvokaadist esindajal.

34. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on vaidlustatud osas õiguspärane, nõustub

selles esitatud põhjenduste ja seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg

2, § 201 lg 4). Halduskohus leidis õigesti, et tulenevalt asjaolust, et kaebajat esindab

vandeadvokaat, kes peab oma kutsetegevuses juhinduma advokaatuuriseadusest ja seal

sätestatud kohustustest, kusjuures kaebaja esindaja ei ole isik, kes viibiks ise

kinnipidamisasutuses, on ülimalt vähetõenäoline, et olukord, kus kaebaja esindaja saab

tutvuda videosalvestisega, tooks kaasa vangla julgeoleku võimaliku ohtu sattumise või muude

õigushüvede kahjustumise. Lisaks on võimalike rikkumiste oht viidud miinimumi ka seeläbi,

et videosalvestis on esitatud mälupulgal, kaebaja esindajal puudub võimalus sellest koopiaid

saada ning salvestisega tutvumine saab toimuda ainult kohtu ruumides. Ühtlasi ei ole usutav,

et isik, kes ei viibi ise vangla tingimustes, oleks suuteline saadud infot edastama sellise

täpsuse ja põhjalikkusega, et vanglas viibiv esindatav saaks saadud teavet enda huvides

õigusvastaselt ära kasutada.

35. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb Tallinna Vangla määruskaebus

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.01.2025. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)