2-24-143473/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2025. a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-143473

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagiavaldus G. A. vastu võlgnevuse ja

viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

567,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659,

Postiaadress: XXX), Lepinguline esindaja: Ahto Järvela e-

post: XXX)

Kostja: G. A. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt G. A.-lt hageja Elisa Eesti ASi kasuks välja:

2.1. põhivõlgnevus 296,38 eurot ja viivised perioodi 01.11.2021 kuni 19.03.2025 eest

summas 237,92 eurot;

2.2. viivised tasumata põhivõlalt alates 20.03.2025 lepingulises määras 0,065%

päevas;

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Mõista välja kostjalt G. A.-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude

hüvitis 225 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

2-24-143473

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Hageja esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult põhivõlgnevuse ja kõrvanõuete väljamõistmiseks. Kohus

võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikule makseettepaneku. Võlgnikule ei

õnnestunud maksettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult

kätte toimetada ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral

menetlus lõpetada. Seetõttu kohus lõpetas 27.02.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

3. Hageja esitas 19.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu Elisa Eesti AS ja G. A.

vahel sõlmitud lepingust nr L-1192614 tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.

Kohus jättis hagi käiguta ning kohustas hagejat täpsustama viivisenõuet. 07.04.2025 esitas

hageja täpsustatud viivisenõudega hagiavalduse. Hageja nõue koosneb põhivõlast 296,38

2

2-24-143473

eurot, hagi esitamise ajaks (19.03.2025) sissenõutavaks muutunud viivisest 237,92 eurot.

Hageja nõuab viiviseid tasumata põhivõlalt alates 20.03.2025 lepingulises määras 0,065%

päevas.

4. Maakohtu 10.04.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei

ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei

ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas TsMS § 317 lg 5 alusel

hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 26.04.2025.

Vastamise tähtaeg saabus 12.05.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

7. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud

menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 175 eurot. Hagilt

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

8. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud õigusabikulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel

lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule

avaldaja menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Hagejale tuleb hüvitada maksekäsu

menetluskulu 20 eurot.

9. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 2 tunni eest

338 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus

pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Hagile on

lisatud tavapärased dokumendid – leping, volikiri, haridust tõendav dokument. Kõrgema

astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne

tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020

otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on

põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas, sh maksekäsu

kiirmenetluses tekkinud kuluga 20 eurot, kokku 50 eurot.

10. Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 225 eurot.

11. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik

3