3-22-1152/58 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-22-1152

Haldusasi

K kaebus Narva Linnavalitsuse 02.03.2022. a

sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 alusel

sunniraha rakendamise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Menetluse alus ringkonnakohtus

Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsus

K apellatsioonkaebus

Kaebaja – K

Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Keijo

Lindeberg

Vastustaja – Narva linn

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja apellatsioonkaebus.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus läbi

vaatamata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga K.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnavalitsus tegi 05.02.2021 kaebajale ettekirjutuse nr 2112899/00015 (dtl 35–

40), millega kohustas kaebajat, kes on Kangelaste prospekt 25 korteri nr 29 omanik, esitama

hiljemalt 05.07.2021 Narva Linnavalisuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile

korterite nr 17, 20, 23, 26 ja 29 köögi püstaku osas (korteri nr 29 ulatuses) ventilatsiooni

süsteemi erakorralise auditi. Sama ettekirjutusega kohustati kaebajat täitma hiljemalt

04.10.2021 ventilatsiooni süsteemi auditi aruandes ülal viidatud korterites ventilatsiooni

nõuetele mittevastavuse korral ettepanekud ehitise nõuetega vastavusse viimiseks.

2. Narva Linnavalitsus tegi 02.03.2022 sunniraha rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 (dtl

31–33), kuna kaebaja ei olnud tähtajaks täitnud järgnevaid kohustusi: 1) esitada Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile Kangelaste prospekt 25 korterite

nr 17, 20, 23, 26 ja 29 köögipüstaku osas (korter nr 29 ulatuses) ventilatsioonisüsteemi

taastamise ehitusteatis ja ehitusprojekt; 2) viia Kangelaste prospekt 25 korterites nr 17, 20, 23,

26 ja 29 ümberehitatud ventilatsioonisüsteem köögipüstaku osas (korter nr 29 ulatuses)

nõuetega vastavusse – ehitisregistris kasutusteatise menetlus on lõppenud Narva

Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti kinnitusega. Ettekirjutuse nõuete

määratud tähtajaks, st 25.04.2022 täitmata jätmise eest määras Narva Linnavalitsus kaebajale

sunniraha summas 200 eurot.

3. Kaebaja esitas 24.05.2022 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja täpsustatud kaebuse

(dtl 164–173; 275–288) Narva Linnavalitsuse 05.02.2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015

tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks, samuti 02.03.2022. a sunniraha

rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 ja 05.02.2021. a ettekirjutuse nr 2112899/00015 alusel

sunniraha sissenõudmise ja rakendamise keelamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja

ennistamist vastustaja 05.02.2021. a ettekirjutuse vaidlustamise osas.

4. Pärast seda, kui Tartu Halduskohus jättis 09.10.2023. a määrusega (dtl 569–573)

rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks 05.02.2021. a ettekirjutuse nr

2112899/00015 tühistamise nõude esitamise osas ning lõpetas haldusasja menetluse nimetatud

ettekirjutuse tühistamise nõude osas, jäi menetlusse kaebaja nõue keelata 02.03.2022. a otsuse

nr 1-13.2/380-5 alusel sunniraha rakendamine, mille Tartu Halduskohus oli menetlusse

võtnud 22.03.2023. a määrusega (dtl 386–390). Nimetatud kohtumäärused on jõustunud.

Halduskohtu otsus

5. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2024. a otsusega (dtl 616–621) kaebuse rahuldamata.

6. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses

kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud

kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. ATSS § 2 lg 1 kohaselt rakendatakse

sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul

täitmata. Halduskohus märkis, et haldustäite vaidlustes kontrollib kohus üldjuhul seda, kas

sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas sunni liik ja selle kohaldamise viis olid

proportsionaalsed ning ega ei esine sunni kohaldamist välistavat asjaolu. Sunnivahendi

rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on

võimalik sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele

(haldusmenetluse seaduse § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3).

7. Halduskohtule ei nähtunud asjaolusid, millest tingitult saaks 02.03.2022 otsust nr

1-13.2/380-5 sunniraha määramise kohta pidada õigusvastaseks ja keelata sunniraha

rakendamine. Sunniraha peab motiveerima isikut haldusorgani ettekirjutust täitma, mistõttu

erinevate rikkumiste ning erineva majandusliku võimekusega isikute puhul ei olegi

põhjendatud eeldada, et määratakse ühesugused sunnirahad. Halduskohus leidis, et kaebajale

määratud sunniraha ei ole tavapärasest praktikast niivõrd erinev, et seda saaks kaebajale

tehtud ettekirjutuse sisu ja kaebaja isikut arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Kaebaja ei

ole esitatud vastustajale ühtegi küsimust sunniraha suuruse kohta. Vastupidi – kaebaja oli

mitu korda vastustajat teavitanud sellest, et kavatseb ettekirjutuse täita. Seega sunniraha

suurus 100 eurot ühe ettekirjutuse nõude kohta (ettekirjutuses sisaldas kaht nõuet) on

proportsionaalne ja ei ole kaebajale väga koormav.

8. Kokkuvõttes leidis halduskohus, et sunniraha määramine oli õiguspärane. Samas viitas

halduskohus sellele, et kui vastustajale on teada, et isik on talle kehtiva haldusaktiga peale

pandud kohustuse täitnud enne sunniraha tasumist või sunniviisilist sissenõudmist

täitemenetluses, peab haldusorgan lõpetama sunniraha sissenõudmise toimingute tegemise,

sest ATSS § 8 lg 3 p 1 keelab sunniraha rakendamise olukorras, kus selle rakendamise alus on

ära langenud.

9. Halduskohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

10. Kaebaja palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 30.09.2024. a otsus tühistada ja

kaebus rahuldada.

11. Kaebaja hinnangul on sunniraha summas 200 eurot ebaproportsionaalne. Narva linnal

tuleb ettekirjutuse tegemisel tõendada, et õigusliku aluseta ventilatsioonikanalid on ümber

ehitanud kaebaja. Käesolevas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks

ventilatsioonikanalite süsteemi omavoliliselt ümber ehitanud. Narva linn ei ole väidetavat

rikkumist tõendanud.

12. Narva linn ei ole selgitanud, miks rakendati sunniraha just 200 euro ulatuses. Tegemist on

meelevaldse otsusega, kuna sunniraha rakendamise otsusest sellekohaseid põhjendusi ei

nähtu. Sunniraha suuruse määramisel ei ole arvestatud ettekirjutuse olulisust, rikkumise

asjaolusid ja kaebaja majanduslikku seisundit. Kaebaja hinnangul on sunnirahal karistuslik

iseloom.

13. Olukorras, kus kaebaja ei saa enam vaidlustada ettekirjutust ennast, on kohtul siiski

ettekirjutuse alusel sunniraha kohaldamisel kohustus kontrollida, kas ettekirjutus ise oli

õiguspärane. Antud juhul on kaebaja tõendanud, et 2021. a ettekirjutus ei saa olla õiguspärane

ning halduskohtus on menetlusõiguse norme rikkudes jätnud nimetatud olulises küsimuses

lahendi tegemisel seisukoha kujundamata.

Esialgse õiguskaitse taotlus

14. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse peatada

kuni kohtulahendi jõustumiseni Narva Linnavalitsuse 02.03.2022. a sunniraha

rakendamise otsuse nr 1-13.2/380-5 kehtivus ja keelata otsuse täitmine kohtulahendi

jõustumiseni.

15. Kaebaja ei ole 02.03.2022. a sunniraha rakendamise otsust täitnud, kuna leiab, et

selle alusel sunniraha sissenõudmine ei ole õiguspärane. Esialgse õiguskaitse

rakendamine on vajalik, et Narva Linnavalitsus ei alustaks sunniraha rakendamise

otsuse alusel kaebaja suhtes täitemenetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus

pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

17. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui

seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on

apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

18. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt

hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei

ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidluse all sunniraha määramine ja selle rakendamise

keelamine summas 200 eurot. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks asja

läbivaatamist HKMS § 133 lg 1 alusel lihtsustatud korras.

19. Kaebaja nõuab sunniraha rakendamise keelamist. ATSS § 8 lg 1 sätestab, et sunnivahendit

on lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda

ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Asjaoludest nähtuvalt tegi Narva linn

kaebajale 05.02.2021 ettekirjutuse, mida kaebaja ei ole siiani täitnud. Siinkohal ei ole oluline,

kas 2021. a ettekirjutus on õiguspärane või mitte, sest kehtivat ettekirjutust on võimalik

sundtäita sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele1 (HMS § 60,

ATSS § 8 lg-d 1 ja 3). Ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu tegi Narva linn 02.03.2022

sunniraha rakendamise otsuse. Vaidlust ei ole selle üle, et olemas on kehtiv ettekirjutus, mida

kaebaja ei ole täitnud, ühtlasi ei ole kaebaja tasunud ka nõutavat sunniraha. Seega ei esine

käesoleval juhul asjaolusid, mis välistaksid tulenevalt ATSS § 8 lg-dest 1 ja 3 sunnivahendi

rakendamise.

20. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kuna tema ei ole ventilatsioonisüsteemi

ümber ehitanud, ei saa ka tema selle eest vastutada, mistõttu on välistatud tema suhtes

ettekirjutuse tegemine ja sunniraha rakendamine, ei ole asjakohane. ATSS § 5 lg 1 kohaselt

on sunnivahendi adressaadiks füüsiline isik või eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik,

keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat tegu tegema või keelatud teost hoiduma. Kuna

kaebaja on Kangelaste prospekti 25 korteri nr 29 omanik, on tema mõjusfääris kõrvaldada

tema omandil olevad puudused, kusjuures tal ei ole selleks objektiivseid takistusi.

21. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et sunniraha on

ebaproportsionaalselt suur ning selle suuruse määramist ei ole põhjendatud ega võetud arvesse

nt kaebaja majanduslikku seisundit. Kuigi kaebaja on pensionär, ei saa 200 euro suurust

sunniraha pidada ebamõistlikult suureks ning kaebaja sissetulekuid arvestades ei tohiks selle

tasumine ka kaebajale üle jõu käia. Ehitusseadustiku § 133 järgi on sunniraha ülemmäär

füüsilisele isikule 6400 eurot. Seega on kaebaja puhul sunniraha määr 32 korda väiksem kui

sunniraha maksimaalne suurus. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kaebaja pidi täitma kaks

kohustust – ühe kohustuse täitmise eest sunniraha määramine 100 euro ulatuses on mõistlik.

Sunniraha suuruse puhul on oluline ka see, et see motiveeriks ja suunaks kaebajat kohustust

täitma. Kui sunniraha määr on liiga väike, ei mõjuta see kuidagi isikut haldusorgani poolt

soovitud viisil käituma. Kaebaja väide, et sunniraha on määratud karistuslikul eesmärgil, on

otsitud.

22. Kokkuvõttes asus halduskohus õiguspäraselt seisukohale, et sunniraha määramine ei

olnud õigusvastane ja ei esine selle rakendamist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber halduskohtu

otsuse põhjendused. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita

halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele

hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (HKMS § 180 lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid

arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

23. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187

lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu

puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187

1 RKHKo 12.04.2022, 3-19-2051, p 10.

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et

apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

24. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega

15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja

jooksul määruskaebust Riigikohtule, jõustub käesolev määrus.

25. Apellatsioonkaebuse tagastamise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta

apellatsioonimenetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas, mistõttu jätab

ringkonnakohus nimetatud taotluse läbi vaatamata.

26. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime

tähemärgiga K.

(allkirjastatud digitaalselt)