2-21-125918/27 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-125918

Tsiviilasi

CarCapital OÜ hagi L. M.-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

18 740,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: CarCapital OÜ (registrikood: 11609788;

aadress: Tähesaju tee 9, Lasnamäe linnaosa, XXX)

lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Kostja: L. M. (isikukood: XXX; elukoht RR-s alates

01.02.2024 XXX; kuni 06.10.2023 XXX-i.

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus tõendite kogumiseks ja ekspertiisi tegemiseks.

2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

3. Välja mõista L. M.-ilt CarCapital OÜ kasuks hageja ja kostja vahel 17.05.2019

sõlmitud käenduslepingu alusel ning hageja ja CARMES OÜ vahel 17.05.2019

sõlmitud lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 12 555,92 eurot (sh 8479,75 eurot asja

kahjustamise hüvitis ja 4076,17 eurot põhivõlalt arvestatud ja sissenõutavaks muutunud

seadusjärgne viivis perioodist 12.06.2020-11.05.2025 k.a).

4. Välja mõista L. M.-ilt CarCapital OÜ kasuks alates 12.05.2025 viivis protsendina

põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 8479,75 eurot) kuni põhivõla

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 11.15%

aastas), kuid mitte rohkem kui 4403,58 eurot (8479,75 eurot – 4076,17 eurot).

5. Jätta rahuldamata hageja nõue summas 1358,97 eurot (sh 421,60 eurot põhinõue ja

937,37 eurot intress).

6. Jätta menetluskulud 90,5% ulatuses L. M.-i kanda ja 9,5% ulatuses CarCapital OÜ

kanda.

7. Määrata CarCapital OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1656

eurot (millest 1050,00 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 606,00 eurot

lepingulise esindaja kulud), millest 1498,66 eurot mõista L. M.-ilt CarCapital OÜ

kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on L. M. kohustatud tasuma CarCapital OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

Tsiviilasi nr 2-21-125918

kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg

1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse

(TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei

taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja nõue

1. Hagi, hagi täienduses ning selgitustes esitatud asjaoludel CarCapital OÜ (hageja) sõlmis

CARMES OÜ-ga (liisinguvõtja/põhivõlgnik) 17.05.2019 liisingulepingu XXX ja

maksegraafiku. Lepingu p 1.1. kohaselt hageja kohustus omandama liisinguvõtja poolt

määratud müüjalt CarCapital OÜ, registrikood 11609788, asukoht J.Poska 5, 10147 Tallinn

lepingu punktis 1.2. sätestatud sõiduki BMV 750i xDrive, rg-märk XXX VIN-kood XXX

(liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse. Liisinguvõtja kohustus maksma

liisinguandjale selle eest tasu. Liisinguvõtjat esindas juhatuse liige L. M. (kostja), kellega hageja

sõlmis 17.05.2019 käenduslepingu liisinguvõtja kohustuste käendamiseks. Käenduslepingu

kohaselt on käendaja vastutuse maksimumsumma 25 022,40 eurot. Kostja vastutab

käenduslepingu p 1 ja 3 kohaselt liisinguvõtja ja hageja vahel sõlmitud liisingulepingust

tulenevate liisinguvõtja kõigi kohustuste täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga.

2. Hageja sõlmis liisinguvõtjaga 20.04.2020 liisingulepingu lisana uue maksegraafiku, milles

suurendati liisingusummat liisingueseme mootori maksumuse ja paigaldusega seotud kulude

näol 8479,75 eurot ning lepiti kokku uues maksegraafikus. 20.04.2020 seisuga olid tasumata

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-125918

väljaostumaksed summas 14 718,92 eurot, kokku 23 198 eurot. Samal päeval sõlmisid hageja

ja kostja uue käenduslepingu, millega suurendati käendaja vastutuse maksimummäära kuni 40

323 eurot.

3. Hageja väljastas 20.04.2020 sõlmitud maksegraafiku kohaselt liisinguvõtjale tasumiseks

kaks arvet – 11.05.2020 arve nr 00619 summas 672,10 eurot (sh 201,37 eurot väljaostumakse

ja 470,73 eurot intress) ja 10.06.2020 arve nr 00749 summas 672,10 eurot (sh 205,46 eurot

väljaostumakse ja 466,64 eurot intress). Liisinguvõtja arveid ei tasunud ning liisinguandja

lõpetas ühepoolselt liisingulepingu 11.06.2020. Vara väljaostuhinna jääk seisuga 11.06.2020

on 22 996,63 eurot.

4. Hageja on liisingueseme võõrandanud 05.02.2021 summas 15 679 eurot. Müügiprotsess

kestis ca 8 kuud. Lisaks on hageja kandnud kulutusi sõiduki tehnoülevaatusele

Profidiagnostik OÜ-s summas 40 eurot (lisandub käibemaks). Liisingulepingu punktis 3.3.10

leppisid pooled kokku, et liisinguvõtja tasub sõiduki ennetähtaegsel tagastamisel või

liisinguandja poolt lepingu ühepoolsel lõpetamisel sõiduki müügikulude hüvitist 6%

müügihinnast kuid mitte vähem kui 500 eurot + km 20%. Sõiduki müügihind on 15 679 eurot,

millest 6% on 940,74 eurot (lisandub käibemaks), mille kohta on liisinguandjale esitatud arve

10.02.2021 nr 10125.

5. Liisingulepingust tulenev hageja nõue on: 9 838,72 eurot (22996,63 liisingujääk + 406,83

tasumata arvetes kajastuv väljaostumaksumus + tasumata arvetes kajastuv intress 937,37 +

müügikulude hüvitis ja ülevaatuse kulu 1 176,89 - 15 679 liisingueseme müügihind).

Liisingulepingu p 2.7 kohaselt on viivise määr 1% päevas, hageja on arvestanud viivise

summalt 8901,35 (9838,72 – 937,37) määraga 0,2% päevas järgmiselt:

Summa

periood

päevade arv viivise määr päevas

viivise

summa

201,37 19.05.2020 - 11.06.2020

0,20%

9,67

23198,00

12.06.2020

0,20%

46,4

23403,46 12.06.2020 - 05.02.2021

0,20%

11140,05

7724,46 06.02.2021 - 18.02.2021

0,20%

200,84

8901,35 18.02.2021 - 28.06.2022

0,20%

8830,14

Kokku:

20227,1

Hageja vähendab viivise nõuet põhinõudeni, s.o kuni 8901,35 eurot.

6. Hageja taotleb kostjal seisuga 20.04.2020 Carmes OÜ esindusõiguse olemasolu

tõendamiseks Notarite Kojalt või notaritelt andmete kogumist notariaalse volikirja kohta ning

sõiduki seisuga 20.04.2020 turuväärtuse leidmiseks ekspertiisi määramist.

Kostja seisukohad

8. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel 27.08.2023

[teadaanne number 2104471]). Kostja hagile kirjalikku vastust ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

10. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tehingu

tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-

18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20). VÕS § 142 lg 1 kohaselt

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-125918

käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa

nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Asjaolude kohaselt kostja kui käendaja solidaarvastutus

oli kokku lepitud käenduslepingu punktis 3.

11. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude

hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse

teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks. Hageja on esitanud kostja vastu

liisingulepingust tuleneva võlgnevuse ja intressi, sõiduki remondi ja pärast liisingulepingu

ülesütlemist tekkinud kulude hüvitamise nõude.

12. VÕS § 149 lg 1 sätestab, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid,

mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud

põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik

neist loobus. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud.

13. Kohus tuvastab kostja poolt omaks võetud hageja esitatud asjaoludest, et hageja ja

põhivõlgniku vahel oli 17.05.2019 sõlmitud leping nr XXX sõiduki BMW 750i xDrive

omandamiseks. Samal päeval sõlmiti hageja ja kostja vahel käendusleping. Kostja oli

põhivõlgniku juhatuse liige 17.05.2019 käenduslepingu sõlmimisel ja vastutab lepingu punkt

3 kohaselt hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt. Detsembris 2019 tagastas põhivõlgnik

hagejale sõiduki põhjusel, et mootor oli tema hooletuse tõttu kokku jooksnud ja palus abi

mootori vahetuseks. Hageja on sõiduki võõrandanud 05.02.2021 müügihinnaga 15 679 eurot.

14. Kohtul tuleb hinnata, kas ja mis suuruses saab hageja esitada rahalisi nõudeid kostja vastu.

VÕS § 361 järgi on liisingulepingust tulenevaks liisinguandja põhikohustuseks omandada

liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja

kasutusse, liisinguvõtja põhikohustus on maksta liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohtu

hinnangul ei kohaldu käesoleva asja lahendamisel liisingulepingut reguleerivad sätted.

Asjaolude kohaselt on sõiduki müüjaks CarCapital OÜ, liisinguandjaks CarCapital OÜ ning

liisinguvõtjaks Carmes OÜ. Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei

ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal

juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi

müüjalt (vt RKTKo 24.04.2006 asjas 3-2-1-21-06, p. 18; RKTKo 13.02.2008 asjas 3-2-1-140-

07, p. 22).

15. Käesolevas asjas kohaldub 17.05.2019 sõlmitud sõiduki võõrandamisele

omandireservatsiooniga müügileping VÕS § 208 lg 1 ja 233 lg 1 mõistes. VÕS § 208 lg 1

kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava

või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku

ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS §

233 lg 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna

tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku

tasumisega (omandireservatsioon). Esitatud asjaoludel ei läinud 17.05.2019 sõlmitud

lepinguga sõiduki omand Carmes OÜ-le üle, sest vastasel juhul ei oleks hageja saanud

sõidukit hiljem võõrandada. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et põhivõlgnik pidi sõiduki eest

tasuma osamaksetena. Sõiduk tagastati hagejale detsember 2019 ning pärast seda ei ole

põhivõlgnik sõiduki valdust teostanud. Kuna asjas liisingulepingu sätted ei kohaldu, ei saa

hageja esitada põhivõlgniku vastu nõudeid VÕS § 367 lg-s 1 alusel ning hageja nõue

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-125918

müügikulude hüvitamiseks summas 1176,89 eurot koos käibemaksuga tuleb jätta

rahuldamata. Märgitust tulenevalt ei ma asjas ka tähtsust sõiduki tagastamise väärtus ning

kohus jätab hageja taotluse ekspertiisi määramiseks samuti rahuldamata.

16. Asjaoludest tulenevalt tagastas põhivõlgnik sõiduki hagejale põhjusel, et põhivõlgniku

hooletuse tõttu oli sõiduki mootor kokku jooksnud. VÕS § 214 lg 2 sätestab, et asja juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 115 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus jõuda

järeldusele, et sõiduki kahjutumise eest põhivõlgnik ei vastuta.

17. VÕS § 127 lg 1-5 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (lg 2). Lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette

või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu (lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel

tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos) (lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida

kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja

arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (lg 5).

Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud mootori vahetusega tekkinud kahju summas

8479,75 eurot ning selle summa ulatuses tuleb hagi rahuldada.

18. Kohtu hinnangul on 20.04.2020 sõlmitud liisinguleping näiline ning TsÜS § 89 lg 2 alusel

tühine. Tegelikult andis hageja põhivõlgnikule mootori vahetusega tekkinud kulude

kandmiseks täiendavalt laenu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk jäi hageja

omandisse ja valdusesse ka pärast mootori vahetust. Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust, et

20.04.2020 puudus äriregistri andmetel kostjal õigus sõlmida põhivõlgniku nimel lepinguid,

kuna vastutus tekitatud kahju eest tekkis nii põhivõlgnikul kui ka kostjal 17.05.2019 lepingute

alusel. Kohus jätab hageja taotluse koguda notaritelt tõendit (põhivõlgniku poolt kostjale

väljastatud notariaalse volikirja kohta) TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata.

19. Hageja on esitanud intressi 937,37 eurot väljamõistmise nõude 20.04.2020 lepingu alusel.

Kohus märkis eelnevalt, et 20.04.2020 sõlmitud liisinguleping on näiline ja seega tühine.

Tühisel tehingul ei ole õiguslikke tagajärge, mistõttu jätab kohus intressi nõude rahuldamata.

20. Hageja on esitanud kostja vastu ka viivise nõude summas 8901,35 eurot. Hageja on

arvestanud perioodi eest 19.05.2020 kuni 28.06.2022 viise summas 20 227,10 eurot ning

vähendanud seda kuni põhivõlgnevuse suuruseni.

21. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-125918

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva

õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist.

22. Asjaolude kohaselt oli liisingulepingu punktis 2.7 kokkulepitud viivise määr 1% päevas,

kuid hageja arvestas viivise määraga 0,2% päevas vähendatud suuruses. Kohtu hinnangul

lubab kehtiv seadusandlus arvestada viivist kas kokkulepitud määras või seaduses sätestatud

määras. Hageja ei ole arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras (mis kohtu hinnangul

on ka hea usu põhimõttega vastuolus ja tühine), mistõttu kohus arvestab viivise seaduses

sätestatud määras ja mõistab välja summas mis ei ületa põhinõuet.

23. Summalt 8479,75 eurot on seadusjärgne viivis perioodi eest 12.06.2020 (alates sellest

kuupäevast muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks) kuni 12.05.2022 (so kuni otsuse

tegemiseni) summas 4076,17 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet põhinõude suuruseni,

seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise kuni põhinõude

täitmiseni kuid mitte rohkem kui 4403,58 eurot.

24. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1050

eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

25. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulu 606 eurot. Kohus

leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et esindaja kulud on põhjendatud ning hageja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada hagi rahuldamise ulatuses.

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi

osaliselt, 90,5% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 1498,667 eurot kostja

kanda ja 157,34 eurot hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja

esitanud, samas ei ole kostjat menetluses esindaja esindanud ning eelduslikult ei ole kostjal

menetluskulusid ka tekkinud.

27. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik

6 (6)