1-24-6214/81 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-24-6214

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025. a, Pärnu

Kriminaalasja number

1-24-6214 (21267000670)

Kohtunik

Tambet Grauberg

Kohtuistungi sekretär

Anneli Harjus

Kriminaalasi

Heli Juhkamsoo süüdistuses KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi üldmenetluses

Prokurör

Kaitsjad

Ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo

Janar Urres ja Märt Mürk, kokkuleppel

Süüdistatav

Heli Juhkamsoo; Isikukood: 47004044217; Elukoht: XXX;

kontakt meil XXX, tel XXX; Kodakondsus: Eesti; Haridus:

X; Emakeel: eesti; Töökoht või õppeasutus: X; Karistatus:

puuduvad; Tõkend: puudub

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Heli Juhkamsoo KarS § 299 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline

karistus 300 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 12 237 (kaksteist tuhat kakssada

kolmkümmend seitse) eurot.

2. Süüdi tunnistada Heli Juhkamsoo KarS § 345 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline

karistus 200 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 8158 (kaheksa tuhat ükssada

viiskümmend kaheksa) eurot.

3. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Heli

Juhkamsoole liitkaristuseks rahaline karistus 12 237 (kaksteist tuhat kakssada

kolmkümmend seitse) eurot.

4. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt

tasumisele 50 päevamäära, so 2039,50 (kaks tuhat kolmkümmend üheksa eurot ja 50

senti) eurot, ja ülejäänud osa 250 päevamäära, so 10 197,50 (kümme tuhat ükssada

üheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot, jätta tingimisi kohaldamata ning

täitmisele pööramata, kui Heli Juhkamsoo ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1-24-6214

5. KarS § 78 p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o

16.04.2025.a.

6. Koheselt tasumisele kuuluv rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a

nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE957700771001523585 LHV

Pank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99925400000547. Selgituseks märkida: rahaline karistus,

isiku nimi, kriminaalasja number.

7. KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Heli Juhkamsoolt menetluskuluna

riigituludesse sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjate tasu

Heli Juhkamsoo enda kanda.

8. Riigi kasuks välja mõistetud sundraha tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr:

EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude

tasumisel viitenumber 99925700009390. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,

kriminaalasja number.

9. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Kohtuotsus saata süüdistatavale, tema kaitsjatele ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui

üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest

eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 07.05.2025.a

kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu.

Süüdistuse sisu

1. Heli Juhkamsood süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 01.01.2012 X

Vabaajakeskuse juhatajana, s.o ametiisikuna, võltsis tahtlikult korduvalt X Vabaajakeskuse tööaja

arvestuse tabeleid (edaspidi tööajatabelid) ja seejärel esitas võltsitud tööajatabelid G.I.F-ile.

Nimelt kandis H. Juhkamsoo tahtlikult ajavahemikul 29.11.2019 kuni 30.06.2021

tööajatabelitesse koristajana näilikult tööle vormistatud L. T. nime ning talle omistatava töö- ja

puhkeaja, ajal kui L. T. tegelikult X Vabaajakeskuses ei koristanud ja puudus õigus X

Vallavalituselt töötasu saamiseks L. T koristajana tööajatabelitesse märkida.

1-24-6214

Heli Juhkamsoo kasutas peale tööajatabelite koostamist teadlikult ja tahtlikult võltsitud

tööajatabeleid, kui edastas need töötasu arvestuse tegemiseks G.I.F-i raamatupidamisele

eesmärgiga omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale L. T. .

X Vabaajakeskus on põhimääruse alusel G.I.F-i hallatav asutus, G.I.F-i eelarvest finantseeritav ja

kõigile vallaelanikele avalikke teenuseid osutav kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

X vallavanema 30.12.2011 käskkirja alusel oli H. Juhkamsoo alates 01.01.2012 X

Vabaajakeskuse juhataja ametikohal ja omas otsustusõigust. H. Juhkamsoo omas ametiseisundit

korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning oli ametiisik KarS § 288 lg 1

mõistes.

H. Juhkamsoo omas põhimääruse kohaselt ametiseisundit, kuna tal oli õigus teha otsuseid ja

toiminguid.

X Vabaajakeskuse põhimäärus kinnitati X Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 „X

Päevakeskuse ümberkorraldamine X Vabaajakeskuseks ja selle põhimääruse kinnitamine“. H.

Juhkamsoo pädevus hõlmas põhimääruse § 6: p.1 kohaselt keskuse tegevuse juhtimist; p. 2

kohaselt pädevust teha valla eelarvesse keskuse eelarve osas ettepanekute tegemist; p. 3 kohaselt

õigust kehtestada keskuse sisekord ja muud eeskirjad; p. 4 kohaselt õigust sõlmida lepinguid ja

esindada keskust oma pädevuse piires; p. 7 kohaselt anda täitmiseks kohustuslikke korraldusi

keskuses viibivatele isikutele.

H. Juhkamsool oli alates 09.02.2020 kehtima hakanud ja X Vallavolikogu 22.01.2020 määrusega

nr 2 kehtestatud X Vabaajakeskuse põhimääruse § 9: p. 3 kohaselt pädevus esindada keskust

vallasiseselt ja vallast väljaspoole, p. 4 kohaselt õigus käsutada eelarvevahendeid, p. 5 kohaselt

õigus koostada vabaajakeskuse eelarve eelnõu, p. 6 kohaselt tööandja õigused, p. 7 kohaselt õigus

koostada töötajatele ametijuhendeid, p. 8 kohaselt kinnitada töökorraldusreegleid ja muid sisemisi

eeskirju, p. 10 kohaselt õigus andma pädevuse piires käskkirju.

H. Juhkamsoololli kohustus järgida X vallavanema 30.11.2006 käskkirjaga nr 8 kinnitatud G.I.F-i

raamatupidamise sise-eeskirju, mh punkti 2.4, mille kohaselt fikseeritakse tööaja kasutamine

tööaja ja töötasu arvestamise tabelitega. Tööaja arvestustabelid esitatakse paberkandjal või meili

teel kuu lõppemisele järgneval päeval.

Samuti sise-eeskirjade punkti 3, mille kohaselt võtab raamatupidamine vastu ainult juhi poolt

viseeritud dokumente ning palgaarvestust puudutavad dokumendid esitatakse raamatupidamisele

hiljemalt kuule järgneval päeval.

Heli Juhkamsoo koostas enne allkirjastamist, täpselt tuvastamata päeval, tööajatabelid, millele

kandis koristustöid mitte teinud L. T. nime ja talle omistatavad töötunnid, puhkepäevad,

puhkused ja koondandmed.

Allkirjastamise järel edastas H. Juhkamsoo teadlikult ja tahtlikult võltsitud tööajatabelid G.I.F-i

raamatupidajale selleks, et G.I.F saaks töötasu välja arvutada ja - maksta. Tabelite alusel arvestas

raamatupidaja X Vabaajakeskuses mittetöötavale L. T. vastava kuu töötasu. Kuigi L. T.

vabaajakeskuses ei töötanud kanti tema pangakontole XXX töötasu.

H. Juhkamsoo allkirjastas võltsitud tööajatabeleid ja esitas G.I.F raamatupidamisele järgmiselt:

Tööaja

arvestuse

tabeli kuu

Tabeli

koostamise

aasta

Tabeli

allkirjastamise

kuupäev

Raamatupidamises

arvestatud tabeliga

Raamatupidam

ises arvestatud

töötasu (bruto)

eurodes

L. T.

pangakontole

kantud (neto)

summa eurodes

november

2019

29.11.2019

06.12.2019

102,86

82,29

detsember

2019

enne

08.01.2020

08.01.2020

534,60

427,68

1-24-6214

jaanuar

2020

05.02.2020

07.02.2020

584,00

467,20

veebruar

2020

02.03.2020

06.03.2020

584,00

467,20

märts

2020

31.03.2020

07.04.2020

584,00

467,20

aprill

2020

04.05.2020

08.05.2020

584,00

467,20

mai

2020

02.06.2020

05.06.2020

584,00

467,20

juuni

2020

02.07.2020

07.07.2020

584,00

467,20

juuli

2020

04.08.2020

07.08.2020

592,37

473,90

august

2020

31.08.2020

07.09.2020

623,71

498,97

september

2020

02.10.2020

07.10.2020

584,00

467,20

oktoober

2020

02.11.2020

06.11.2020

584,00

467,20

november

2020

02.12.2020

07.12.2020

584,00

467,20

detsember

2020

22.12.2020

07.01.2020

584,00

467,20

jaanuar

2021

01.02.2021

05.02.2021

584,00

467,20

veebruar

2021

01.03.2021

05.03.2021

584,00

467,20

märts

2021

01.04.2021

07.04.2021

584,00

467,20

aprill

2021

03.05.2021

07.05.2021

584,00

467,20

mai

2021

02.06.2021

07.06.2021

584,00

467,20

juuni

2021

30.06.2021

07.07.2021

584,00

467,20

Seega, Heli Juhkamsoo, KarS § 288 lg 1 mõistes ametiisikuna, võltsis dokumente, millega

pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti, Heli Juhkamsoo teadvalt kasutas võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigus,

pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

2. Kohus leiab, et süüdistatav Heli Juhkamsoo on pannud toime KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1

järgi kvalifitseeritavad kuriteod, mis on tõendatud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

KarS § 299 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette ametiisiku poolt dokumendi

võltsimist. Ametialase võltsimisena on karistatav ametiisiku poolt iga dokumendi tunnustele

vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Süüdistuse kohaselt on X Vabaajakeskuse

juhataja J. J. koostanud 29.11.2019 kuni 30.06.2021 tööajatabelid, kuhu on märkinud L. T. töö- ja

puhkeaja tunnid, kuigi tegelikult ei ole L. T. X Vabaajakeskuses koristajana töötanud.

Süüdistatava H. Juhkamsoo poolt tööajatabelitesse teadvalt ebaõigete andmete lisamisega

omandas L. T. näilise õiguse X Vallavalituselt töötasu saamiseks. 25.03.2025 kohtuistungil on

prokurör süüdistust täpsustanud, märkides, et süüdistatava Heli Juhkamsoo tegevuse eesmärgiks

oli omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale L. T. selleks, et faktiliselt tööd tegev R. T.

saaks koristamise eest tasu.

3. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et H. Juhkamsoo märkis kokku 20 tööajatabelis X

Vabaajakeskuse (edaspidi: keskus) töötajana L. T. , kes ei ole keskuses koristajana tööd teinud.

Tunnistajana üle kuulatud L. T. ütluste kohaselt tegi R. T. talle ettepaneku, et ta avaldaks soovi

keskuses koristajana tööle hakata, millega ta nõustus. L. T. arvas, et ta saab niiviisi aidata R. T.

ja Heli Juhkamsood lisaraha teenimisel. Koristaja töötasu summas 9585,79 eurot laekus L. T.

pangakontole Swedbankis, mis võeti sularahas välja (L. T. pangakonto väljavõte - I kd, tl 145,

vaatlusprotokoll 154-158). L. T. ütluste kohaselt võttis ta laekunud raha välja X Swedbanki

pangaautomaadist, mille andis R. T. kätte, mida R. T. pidi tunnistaja teada Heli Juhkamsooga ära

jagama. L. T. ütluseid toetavad tunnistaja R. T. ütlused, mille järgi ta andis L. T. allkirjastamiseks

keskusesse tööle asumise sooviavalduse, töölepingu ja hiljem ka puhkuseavaldused (I kd, tl 70-

76, 82-84). L. T. allkirjastas kõik talle R. T. poolt toodud dokumendid. R. T. ütluste kohaselt oli

L. T. pangakontole laekunud raha tema töötasu keskuse koristamise eest, mille R. T. sai sularahas

1-24-6214

enda kätte. Süüdistatav H. Juhkamsoo on kinnitanud fakti, et L. T. ei ole keskuses koristajana

töötanud. Seega on asjas leidnud tõendamist, et tööajatabelitesse on süüdistatav märkinud valed

andmed L. T. keskuses töötamise kohta. Tegelikult pani süüdistatav kirja R. T. töötunnid, mida

kajastas tööajatabelites L. T. töötundidena.

Töötunde märkis J. J. L. T. ajavahemikul 29.11.2019 kuni 30.06.2021 igal kuul tööaja arvestuse

tabelis G.I.F-i raamatupidamisteenistuse palgaarvestusega tegelevale vanemraamatupidajale V.

K. (I kd, tl 104-144). Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt koostas ta tööajatabelite alusel palgalehed,

mis olid aluseks keskuse töötajatele, sh L. T. palga väljamaksmiseks.

3.1. Ametiisiku poolt dokumendi võltsimist tuleb vaadelda sarnaselt KarS § 344 lg 1 järgi, seega

on võltsimine võimalik nii intellektuaalse kui ka materiaalse võltsimisena. Kohtupraktikas on

selgitatud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud

ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid

andmeid (vt RKKKo 3-1-1-40-11, p 13). Asjas on leidnud tõendamist, et tööajatabeli sisu ei

vastanud tegelikkusele. Võltsimisega kahjustatakse KarS §-ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o

dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust (RKKKo 1-16-

10888/62, p 51). Tööajatabeliga oli võimalik näiliselt tõendada L. T. koristamisele kulunud

tööaega, seega kohtu hinnangul õiguslikult olulist asjaolu. Tööajatabelit kasutas süüdistatav

koristaja töötasu saamise õiguse olemasolu tõendamiseks, mistõttu tuleb süüdistuses nimetatud

tööajatabeleid käsitada dokumendina KarS § 344 lg 1 tähenduses. KarS § 299 lg 1 on erinorm

KarS §-s 344 sätestatud koosseisu suhtes, kui dokumendi võltsimise paneb toime ametiisik.

Kohus ei nõustu kaitsja käsitlusega, mille järgi ei ole dokumendis valetamine KarS § 299

koosseisuga hõlmatud, sest kohtu hinnangul on tegemist olulise kaitstava õigushüve riivega.

Süüdistatava teo tulemusena on R. T. saanud pika aja jooksul kohaliku omavalitsuse arvelt

õigustamatut tasu.

3.1.1 Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav Heli Juhkamsoo oli X Vabaajakeskuse juhataja, kuid

kaitsja hinnangul ei ole süüdistatav tegutsenud tööajatabeleid koostades ametiisikuna KarS § 288

mõistes. Süüdistatav ei ole kaitsja hinnangul X Vabaajakeskuse tööajatabeleid koostades täitnud

avalikku ülesannet, mis oleks ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või mis oleks

tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav, seega ei saanud süüdistatav talle etteheidetavat tegu

toime panna ametiisikuna (vt kaitseakti p 28-29).

Kohus leiab, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida ametiisiku poolt dokumentide võltsimisena.

Seejuures kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 288 lg 1 ega korruptsioonivastase seaduse (KVS)

§ 2 lg 1 ei seosta ametiisiku mõistet avaliku võimu teostamisega, vaid avalike ülesannete

täitmisega. KarS § 288 sätestab, et ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses on füüsiline

isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle

pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena

või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund

õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku

ülesande täitmisel teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises.

Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse

üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse

seaduse tähenduses, samuti asutuse siseakt.

3.1.2. Süüdistatav H. Juhkamsoo on töötanud 12.02.2008 andis X valla vallavanema käskkirja

temaga sõlmitud tööleping alates 01.02.2008 X Päevakeskuse juhataja ametikohal määratud

ajaks, 01.02. kuni 31.12.2008. Vallavanema 30.12.2008 käskkirja töölepingu muutmiseks ja

töösuhe H. Juhkamsooga muutus alates 01.01.2009 töösuhe alaliseks (I kd, tl 46-51). 30.12.2011

muutis vallavanem käskkirjaga X Päevakeskuse juhataja H. Juhkamsoo ametinimetuseks alates

1-24-6214

01.01.2012 X Vabaajakeskuse juhataja (I kd, tl 52). X Päevakeskus korraldati ümber X

Vabaajakeskuseks (asukoht X linn), mis jõustus 01.01.2012 (I kd, tl 53-58). Ümberkorralduse

tulemusena võeti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 34 alusel vastu X

Vabaajakeskuse põhimäärus. X Vabaajakeskus kandis kuni 01.01.2012 nimetust X Päevakeskus.

Alates 01.01.2012 kuni 08.02.2020 kehtinud põhimääruse (ümberkorraldamine ja põhimääruse

kinnitamine, avaldatud RT IV, 10.10.2012, 9) kohaselt oli tegemist X valla hallatava asutusega (§

1 lg 1), mille kõrgemalseisvaks organiks oli G.I.F (§ 1 lg 3), vabaajakeskusel oli oma eelarve aga

raamatupidamist korraldas G.I.F-i raamatupidamine (§ 1 lg 4); vabaajakeskus pidi juhinduma

seadustest, teistest õigusaktides ja põhimäärusest (§ 1 lg 5). Kohus leiab, et vabaajakeskus on

täitnud avalikke ülesandeid, sest selle eesmärgiks on olnud pakkuda mitmekülgseid vabaaja

veetmise võimalusi ja elukestvat õpet kõigile vallaelanikele, kaasates läbi erinevate tegevuste

aktiivsesse ühiskondlikku ellu ka need, kes mingil põhjusel on sellest kõrvale jäänud (§ 2, § 3).

Seejuures nähtub ka endise vallavanema E. T. ütlustest, et vabaajakeskus tegeles valla

sotsiaalsete valdkondadega.

Tunnistaja E. T. ütluste kohaselt oli tema, kui vallavanema kohustuseks sõlmida, muuta ja

lõpetada kuni 08.02.2020 vabaajakeskuse töötajatega lepingud, kuid töötajate eest vastutas ja

neile tööülesandeid andis vabaajakeskuse juhataja. H. Juhkamsoo oli seega vabaajakeskuse

juhataja, kes juhtis ja vastutas vabaajakeskuse toimimise eest, tema korraldada oli keskuse

juhtimine, sh töötajate tööajaarvestus. Tunnistaja K. K. ütluse kohaselt, kes töötas G.I.F

novembrist 2019 kuni juuni 2021 ning sai 2020 veebruaris abivallavanemaks, oli vabaajakeskus

iseseisev, vaid valla hallatav astus. Vabaajakeskuse tööd korraldas juhataja H. Juhkamsoo, kui

aga X. Vabaajakeskus sai äriregistrisse registrikood, jätkas juhataja igapäevast tööd. Kohus

nõustub prokuröriga, et H. Juhkamsoo oli ametiisik, kelle oli X vallas ametiseisund, kui ta

koostas ja esitas 29.11.2019-05.02.2020 valeandmetega tööajatabelid.

Alates 09.02.2020 oli X Vabaajakeskus G.I.F-i hallatav ja X valla eelarvest finantseeritav

noorsootööd, valla elanikele vabaaja veetmise ja elukestvat õppe korraldamisega avalikku

ülesannet täitev kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Määrus kehtestati kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 35 lõike 2 ja X Vallavolikogu 21.03.2018 määruse nr 10 „X valla

põhimäärus“ § 84 lõike 3 alusel muutus 09.02.2020 X Vabaajakeskuse põhimäärus (I kd, tl 56jj).

Põhimääruses oli märgitud Vabaajakeskuse (asukoht X linn) tegevuse üldised alused, tegevuse

eesmärk ja ülesanded, juhtimine ja töökorraldus, järelevalve ja finantseerimise alused jms.

Põhimääruses § 9 kohaselt omandas H. Juhkamsoo vabaajakeskuse juhina muuhulgas tööandja

õigused, s.t sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega lepingud. Muudatuse tulemusena jäi E. T.

sõnul vallavalitsus vabaajakeskuse juhtaja tööandajaks, kuid vabaajakeskuse töötajad oli edaspidi

keskuse alluvuses. Vallasekretär K. K. ütluste kohaselt andis G.I.F-ist M. I., L. T. ja R. sõlmitud

töölepingud üle äriregistrisse kantud valla hallatava asutusele, s.o vabaajakeskusele, mida esindas

H. Juhkamsoo (I kd, tl 59). K. K. ütluste kohaselt anti kõik töölepingud üle asutuse juhile H.

Juhkamsoole, mis oli formaalseks sammuks pärast seda, kui keskus oli registrisse kantud. Kaitsja

on leidnud, et kuna aktil, millega anti töölepingud üle oli vallasekretäri allkiri, siis ei ole

töölepinguid üle antud. Kohus leiab, et kaitsja osutatud asjaolu ei oma tähtsust, sest keskuse

omandas põhimäärusega iseseisva asutuse staatuse, millega senised töötajad jätkasid omad tööd,

mistõttu ei olnud vaja täiendavat vallavanema korraldust või muud haldusakti töötajate

üleviimiseks, piisas töölepingute üleandmisest.

3.1.3. Heli Juhkamsoo omas X Vallavolikogu 30.11.2011 määrusega nr 25 kinnitatud X

Vabaajakeskus põhimääruse § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 keskust juhtida ja vastutas keskusele pandud

1-24-6214

ülesannete täitmise eest (I kd, tl 55). Süüdistataval oli ametikohal otsustusõigust ja seega

ametiseisundit KVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses ning on seega kohtu hinnangul ametiisik KarS § 288

lg 1 mõistes. Keskuse põhimääruse § 6 lg 2 ja 4 nähtuvalt omas asutuse juht Heli Juhkamsoo

muuhulgas kohustuseks esitada vallavalitsusele asutuse eelarve osas, tal oli õigus esindada

keskust kõigis riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites. Tunnistajate E. T. ja K. K. ütluste

kohaselt oli Keskuse töötajate töötasu keskuse eelarves, töö tuli teha keskusele ja neid töid

korraldas, juhtis ja kontrollis juhataja H. Juhkamsoo, seejuures oli tööaja arvestamise ja

tööajatabelite raamatupidamisele esitamise kohustus keskuse juhatajal. Keskuse juhataja otsustas

töötajate puhkusele lubamise. 21.06.2021 otsustas H. Juhkamsoo käskkirjaga lubada koristaja L.

T. puhkusele ja talle puhkusetasu välja maksmise (I kd, tl 87-92). Eeltoodu alusel oli

süüdistataval H. Juhkamsoo keskuse juhatajana KVS § 2 lg 1 tähenduses otsustuõigust.

Alates 09.02.2020 hakkas kehtima uus põhimäärus (avaldatud RT IV, 06.02.2020, 23; I kd, tl 56).

Sellega omandas H. Juhkamsoo ka tööandja õigused (põhimääruse § 9 lg 1 p 6). Samuti oli

juhataja pädevuses põhimääruse § 9 kohaselt: esindada vabaajakeskust vallasiseselt ja vallast

väljaspoole (punkt 3), õigus käsutada eelarvevahendeid (punkt 4), õigus koostada vabaajakeskuse

eelarve eelnõu (punkt 5), õigus koostada töötajatele ametijuhendeid (punkt 7), kinnitada

töökorraldusreegleid ja muid sisemisi eeskirju (punkt 8), õigus anda pädevuse piires käskkirju

(punkt 10). Kohtu hinnangu sisustavad need pädevused süüdistatava ametiseisundi olemasolu.

Vabaajakeskus täitis ka pärast 08.02.2020 avalikke ülesandeid. Vabaajakeskuse põhieesmärgid ja

ülesanded uues põhimääruses olid varasemaga võrreldes samad (põhimääruse § 6 ja § 7), olles

suunatud kestvalt laste, noorte, täiskasvanute ja eakatega seotud avalike ülesannete täitmisele.

Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt sõlmis hallatava asustuse juht H. Juhkamsoo töötajatega alates

veebruarist 2020 töölepingud, kelle pädevuses oli nii töölepingute muutmine kui ka lõpetamine.

Seega jätkas H. Juhkamsoo keskuse juhina avalike ülesannete täitmist, olles jätkuvalt ametiisik

KarS § 288 mõistes (vt nt RKKKo 1-22-3155/132, p 43).

3.1.4. Eelnevast nähtuvalt oli keskuse juhil Heli Juhkamsool lisaks asutusesiseste otsuste

vastuvõtmisele ka võimalus oluliselt mõjutada vallavalitsuse poolt vastuvõetavate otsuste

vastuvõtmist ja seega vallavalitsuse poolt avalike ülesannete täitmist noorsootöö, vabaaja

veetmise ja elukestva õppe valdkonnas. Süüdistatavast sõltus kaadri valik ja avalike ressursside

kulutamine vastavalt sihtotstarbele. H. Juhkamsoo omas põhimääruse kohaselt ametiseisundit,

kuna tal oli õigus teha keskuse juhatajana otsuseid ja toiminguid ning osaleda nende sisulises

suunamises. Heli Juhkamsoo poolt avalike ülesannete täitmise üle otsustades tuleb võtta arvesse

väljendatud seisukohta, kus avaliku ülesande mõiste selgitamisel märgitakse, et lähtepunktiks

tuleb võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk (vt RKKKo 3-1-1-98-15, p 61). KVS §

1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine.

Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel

põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t

korruptsioonivabalt.

Süüdistatav H. Juhkamsoo on olnud ametiisikuks, sest tema ülesandeks oli arvestada keskuse

töötajate tööaega tabelites, mille alusel on X valla eelarvelisi vahendeid kasutatud. Võltsitud

tööajatabeli alusel on kohaliku omavalitsuse eelarvest välja makstud töötasu, mida ei oleks

tohtinud teha. Kohus leiab, et X Vabaajakeskuse juhataja Heli Juhkamsoo on KarS § 288 lg 1

järgi ametiisikuna koostanud ja esitanud valla raamatupidamisele valeandmetega tööaja

arvestamise tabeleid, millega kuritarvitas oma ametiseisundit.

3.2. Kaitsekõnes jõudis kaitsja järeldusele Heli Juhkamsoo tegevuses puudub karistusväärne

ebaõigus. Kaitsja väidab, et vallavalitsus oli teadlik sellest, et L. T. ei käinud tööd tegemas ja teda

asendab R. T. Töökorraldus on kaitsja arvates tekkinud tolleaegse vallavanema E.T. initsiatiivil,

mida ei saavat süüdistatavale ette heita. Kaitsja toetub H. Juhkamsoo vallandamisega seotud

1-24-6214

asjaoludele ja süüdistava ütlustele. Süüdistatav H. Juhkamsoo ütluste kohaselt pakkus vallavanem

E. T. talle välja, et „justkui leping tuleks sõlmida kellegi teise nimel, kuna tema [R. T.] oli juba

vabaajakeskuses tööl.“/…/ „Kui E. T. mulle nagu ütles seda, et tuleks see teisele nimele

vormistada, siis ma läksin selle teadmisega vabaajakeskusesse ja ütlesin seda R. [R..T], et E. T.

ütles nii, et kui seda noh, et sa saad, tal ei ole midagi selle vastu, kui sa seda listööd teed, aga et

siis sa pead otsima kellegi, kelle nimel seda teha.“ Süüdistatava ütlustega haakuvad R. T.

ütlused, mille kohaselt „kirjade järgi võeti L. tööle, T., aga töö tegin mina“/…/“ see oli muidugi

ka vallavanemaga ju läbiräägitud.“ R. T. ristküsitlemisel selgus, et R. T. üksnes arvab, et H.

Juhkamsoo on E. T. kokku leppinud, sest süüdistatav on talle nii väitnud. KrMS § 66 lg 21 alusel

ei ole aga tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud

teadlikuks teise isiku vahendusel. R. T. ütlusest ei saa nende üldsõnalisuse tõttu kinnitust ka

süüdistatava ütluste toetuseks, sest tunnistaja ei teadnud midagi konkreetsemat läbirääkimiste

toimumisest ega selle sisust, et veenduda süüdistatava ütluste usaldusväärsuses.

E. T. teadmist tööajatabelite võltsimisest ei kinnita ka kaitsja poolt kohtule esitatud fragment E.

T. ja Munga õigusbüroo vahelisest e-kirjavahetusest. Nimelt on E. T. 11.03.2020 esitanud

õigusbüroo juristile palve esitada õiguslik seisukoht, „kas asutuse juhil ja majaperenaisel on õigus

lisatasule ning tööajagraafikus teadlikult valeandmete esitamise kohta majaperenaise tööaja

kohta“ (II kd, tl 47). Prokurör on esitanud täieliku kirjavahetuse, millest selgub, et jutt on R. T.

koristamise eest makstavast lisatasust ning probleemiks osutus asjaolu, et H. Juhkamsoo oli

suurendanud perenaise töömahu 1,0 peale (II kd, tl 111). Kaitsja on moonutanud kohtule osalise

kirjavahetuse esitamisega asjaolusid, sest esitatud e-kiri ei puudata tegelikult L. T. töölepingut.

3.3. Tunnistajana E. T. lükkab ümber süüdistatava versiooni L. T. töölepingu sõlmimiseks. E. T.

ütluste kohaselt ta küll tunneb X valla elanikku L. T. lapsepõlvest alates, kuid ei ole teda enne

töölepingu sõlmimist näinud. L. T. töölevõtmisele eelnes H. Juhkamsoo poolne survestamine, et

keskuse koristamise, kui lisatöö eest maksaks vald H. Juhkamsoole ja R. T. Süüdistatav H.

Juhkamsoo on oma ütlustes selgitanud, et ta nõudis 2019. a endale ja R. T. lisatasu kolme kuu

koristamise eest. Vald maksis lõpuks vaidluse tulemusena välja ühe kuu palga, s.o ajavahemiku

eest 2019 september kuni 25. november 2019. E. T. ütluste kohaselt ei pidanud ta listasu

maksmist õigeks, sest keskuse ametijuhendite järgi oli koristamine nii keskuse perenaise R. T.

kui ka juhataja Heili Juhkamsoo töökohustuseks. R. T. ametijuhend järgi oligi tema kohustuseks

keskuse koristamine, mistõttu oli lisatasu nõudmisest keeldumine igati põhjendatud (II kd, tl 114,

116). XXX on H. Juhkamsoole ja R. T. on maksnud korrahoiu eest välja ühekordse lisatasu,

milles puudub vaidlus. Kuna koristamise eest lisatasu ei soovitud süüdistatavale ega R. T.

püsivalt maksta, siis nõudis süüdistatav vallavanemalt keskusele koristaja tööle võtmist. Seega

leiab asjas kinnitust H. T. ütlustest nähtuv süüdistatava poolne vallavanema järjekindel

survestamine koristamise eest täiendava tasu saamiseks, mis kõik eelnes koristaja näilisele tööle

võtmisele.

3.4. Kohtus uuritud tõenditest nähtub ka süüdistatava initsiatiiv keskusele koristaja töökoha

loomiseks. H. Juhkamsoo on 03.06.2019 keskuse juhatajana koostanud eelnõu ja seletuskirja

2019. aasta töötasude suurendamiseks, mis nägi ette ka koristaja palkamise (I kd, tl 69).

E. T. ütluste kohaselt „vabaajakeskuse juhataja koostas järgmise eelarveaasta eelarveprojekti,

mille esitas siis raamatupidamise osakonnale. See vaadati üle ja vaadati üle siis volikogu

komisjonide poolt, eelarvekomisjoni poolt ja volikogus kinnitati eelarve nelja kohalise

kontonumbriga, milleks olid siis tööjõukulud, majanduskukud ja investeeringud.“/…/ „Ehk et

seal pannakse väga selgelt paika, millised summad milliste kuluridade peal on ja need koostas

toona siis vabaajakeskuse juhataja.“ H. Juhkamsoo tegi X Vabaajakeskuse juhatajana 03.06.2019

Vallavalitsusele avalduse, et seoses „X muusikakooli kolimisega, muutub ka X vabaajakeskuses

töökorraldus, millest tulenevalt palub vabaajakeskuse struktuuri lisada koristaja ametikoht (I kd,

1-24-6214

tl 69). 2019 a. vabaajakeskuse eelarvesse on arvestatud koristaja ametikoha 4 kuu (alates

septembrist) miinimum palk.“. Avaldusele lisatud seletuskirjast nähtub, et alates septembrist uus

vabaajakeskuse struktuur, mis koosneb neljast täiskohaga töökohast: vabaajakeskuse juhataja,

perenaine, kütja-remondimees, koristaja.

X valla volikogu nõustus keskusesse koristaja tööle võtmisega, millega suurenesid keskuse

tööjõukulud. Seega on kummutatud kaitsja versioon sellest, et valla huvides oli koristaja

palkamine. Vallavanem E. T. ei ole teinud ettepanekut koristaja palkamiseks, pigem on ta teinud

takistusi tööjõukulude suurendamiseks, sest R. T. pidigi keskuses koristama. Asjas on leidnud

tõendamist, et H. Juhkamsoo initsiatiivil on vald eraldanud raha koristaja palkamiseks.

3.5. J. J. ütluste kohaselt ei olnud võimalik leida kedagi, kes oleks keskuses koristajana tööd

tegema, mis ajendas süüdistatava sõnul L. T. näilise töölepingu sõlmimise. Tunnistaja E. T.

ütlused lähevad siinkohal lahku süüdistatava ütlusest, sest E. T. ütluste kohaselt tuli J. J. tema

juurde kahe uue töötaja kandidaadiga, neist ühega tekkis probleem. H. Juhkamsoo pöördus E. T.

sõnul tema poole sooviga võtta tööle esmalt E. J, kelle E. T. välistas, sest tegemist oli

süüdistatava äiaga, kes ei saaks korruptsiooniohu tõttu süüdistatavaga otseses alluvuses töötada.

Alternatiivina oli H. J. teinud E. T. ettepaneku võtta koristajana tuleb tööle L. T. . Vallavanem E.

T. nõustus L. T. töölepingu allkirjastamisega, sest H. Juhkamsoo vastutab keskuses tööde

tegemise eest, märkides, et „ma usaldasin vabaajakeskuse juhataja ehk Heli Juhkamsood, kes

ütles, et ta sobib koristajaks.“

Vallavanem E. T. ei kinnita H. Juhkamsoo versiooni sellest, et töölepingu sõlmimisel oli selge, et

L. T. ei hakka tööd tegema. Kohtule on esitatud L. T. terviseandmed, millest nähtub, et L. T.

liigub karkudega, sest talle on tehtud ortopeediline operatsioon (I kd, tl 77-78). Tunnistaja Õ. T.

sõnul oli ilmvõimatu, et L. T. suutnud kahekorruselist keskust tööpäeviti 8 tundi päevas

koristada. Samasisulisi ütluseid on andnud ka tunnistaja K. A. V. tunneb ta L. T. , kuna ta

külastas juba mitmeid aastaid L. T. , seetõttu ta ka teadis tema tervise seisundi kohta. Tunnistaja

teada oli L. T. l olnud 2020. aasta alguses puusaoperatsioon ja enne operatsiooni kõndis L. T.

kepi ja karkudega, seetõttu ei saanud K. A. V. sõnul oma tervise tõttu keskuses tööl käia. Kaitsja

on leidnud, et L. T. tervislik seisund oli vallas üldteada, samuti viitas töökohustuste täitmise

võimatusele L. T. kõrge vanus. Kui E. J. ei sõlmitud töölepingut, kuna teda peeti liiga vanaks, siis

L. T. puhul ei olnud see probleemiks. Siiski ei olnud kohtu hinnangul E. J. töölepingu sõlmimata

jätmisel oluline niivõrd tema vanus, kuivõrd asjaolu, et ta ei oleks saanud töötada süüdistatava

vahetus alluvuses. E. T. möönis, et täiendavalt tekitas küsimusi E. J. vanus, sest tunnistaja

hinnangul oleks keskuses töötamine olnud talle ülejõukäiv ülesanne.

E. T. teab L. T. ja tema pereliikmeid, kuid E. T. ei olnud L. T. enne töölepingu sõlmimist

kokkupuuteid ning tema terviseprobleemid olid vallavanemale teadmata. Kohus leiab, et E. T.

selgitused on usutavad, sest kui otsene ülemus on andnud nõusoleku ja koguni soovitab töötaja

tööle võtmist, siis ei ole vallavanemal otsest põhjust veel täiendavat kontrolli teostada. Keskuse

juhtimine oli süüdistatava ülesandeks, mis tingis temalt ka töökohustustele vastavate töötajate

väljavalimist. Kohus nõustub prokuröriga selles, et süüdistatav oleks pidanud nõudma keskuse

juhina töö tegemist L. T. lt, sest keskuse juhina oli tal keskuse põhimääruse § 9 lg 1 p 1 kohaselt

kohustus korraldada keskuse tööd. L. T. l ei olnud õigust saada töötasu enda arvele, sest ta ei

teinud töölepingus ettenähtud tööd. Kui töötaja ei suuda tervise tõttu tööülesandeid täita, siis

tulnuks tööleping TLS § 88 lg 1 p 1 alusel L. T. ga üles öelda. Isegi kui võtta aluseks kaitsja

seisukoht, et E. T. teadis, et L. T. ei suuda töökohustusi täita, siis see ei mõjuta H. Juhkamsoo

süüd. Ametiisik ei tohi dokumenti võltsida ka siis, kui kõrgemalseisev ametiisik (vallavanem) on

sellest teadlik. Kui teine isik on kallutanud võltsima, võiks ta vastutada koos süüdistatavaga

kuriteole kihutajana (KarS § 22 lg 2), mis ei ole tõendatud.

1-24-6214

3.6. 25.11.2019 andis vallavanem käskkirja L. T. ga tähtajatu töölepingu sõlmimiseks koristajana

alates 26.11.2019 (I kd, tl 71). L. T. ga sõlmitud tööleping on dateeritud 25.11.2019 kuupäevaga,

mille p. 2.1 kohaselt pidi töötaja L. T. asuma tööandja juurde tööle X Vabaajakeskuse koristajana

täistööajaga, kelle tööülesanneteks oli X Vabaajakeskuse ruumide koristamine ning maja

heaperemehelik hoidmine. Töölepingu p 2.3 kohaselt andis tööülesandeid ja nende täitmist

kontrollis X Vabaajakeskuse juhataja. Lepingu on allkirjastatud vallavanema E. T. ja töötaja L. T.

poolt (I kd, tl 72-73).

Asjas on ka tõendatud, et süüdistatav H. Juhkamsoo on korraldanud L. T. nimele lepingu

vormistamise. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta koostanud L. T. tööle võtmiseks lepingu

mustandi. Tunnistajana üle kuulatud vallasekretär K. K. ütluste kohaselt pöördus tema poole

süüdistatav, et koristaja tööle võtta. K. K. ütluste kohaselt oli tema ülesandeks töölepingu

ettevalmistamine ja asutuse juhile juriidilise nõu andmine, kuidas tööleping peaks välja nägema,

kontrollimata seejuures faktilisi asjaolusid. Lepingusse kanti need andmed, mille oli andnud

vallasekretärile H. Juhkamsoo. Tunnistaja K. K. sõnul ei kontrollinud ta vallasekretärina, kes

töölepingule alla kirjutab, eriti veel olukorras, kus keskuse juhataja H. Juhkamsoo ise vahendas

töölepingu allkirjastamist. R. T. ütluste kohaselt andis H. Juhkamsoo talle töölepingu, et ta viiks

selle L. T. allkirjastamiseks. L. T. allkirjastas 25.11.2019 töölepingu, mille R. T. andis seejärel

tagasi süüdistatavale. R. T. ütluste kohaselt oli selge, et L. T. ei ole võimeline koristajatööd

tegema, kuid see ei olnud tunnistaja arvates probleemiks, sest L. T. ei pidanudki keskuse juhataja

H. Juhkamsoo teada tööd tegema hakkama. Tööleping oli koostatud K. K. poolt, kes ise L. T. ga

ei suhelnud, kuid mäletab, et H. Juhkamsoo andis talle L. T. nime. Vallasekretäri poolt lepingu

koostamisest teadis ka vallavanem E. T. Tunnistaja sõnul ei ole ta L. T. ga kordagi kohtunud ega

teadnud tema tervisliku seisundi kohta midagi. Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt tõi süüdistatav

vallavalitsusesse L. T. allkirjaga töölepingu. Seega on süüdistatava initsiatiivil L. T. tööleping

allkirjastatud.

3.7. Alates 09.02.2020 X Vabaajakeskuse põhimääruse vastuvõtmisest oli keskuse juhatajal

põhimääruse § § 9 lg 1 p 1 alusel H. Juhkamsool õigus nii töölepingute sõlmimiseks kui ka

töölepingute lõpetamiseks. H. Juhkamsool õigus lõpetada L. T. ga näiline töösuhe, seega ei ole

usutav süüdistatava väide justkui tal puudus pädevus lõpetada väljakujunenud praktika.

Süüdistataval puudus ka huvi lepingu lõpetamiseks, sest 05.03.2020 koostas H. Juhkamsoo L. T.

töölepingu lisana X Vabaajakeskuse koristaja ametijuhendi, mille punktide 1.3. ja 1.5. kohaselt

koristaja võtab tööle ja vabastab töölt X Vabaajakeskuse juhataja ja koristaja otsene juht on X

Vabaajakeskuse juhataja (Tõend 17). Ametijuhendil on võetud L. T. lt allkiri. 21.06.2020 on L. T.

allkirjaga 19.07.-15.08.2020 põhipuhkuse avalduse (tõend 19) ja 30.06.2020 või peale seda sai H.

Juhkamsoo L. T. allkirjaga 06.07.-02.08.2020 põhipuhkuse avalduse (tõend 20), seejärel on

süüdistatav vormistanud käskkirjadega nr 3-2/3, 30.06.2020 (tõend 20 ja 19) ja 21.06.2021 nr 3-

2/6 (tõend 23, 24) L. T. puhkuse kajastas süüdistatav tööajatabelites. R. T. ütluste järgi sai ta H.

Juhkamsoolt L. T. puhkuseavaldusi, millele sinna L T. allkirja ja andis need tagasi H.

Juhkamsoole. Selmet lõpetada ebaseaduslik praktika on süüdistatav veelgi enam kinnistanud

välja kujunenud süsteemi, et hoida valda teadmatuses sellest, et L. T. ei tööta tegelikult keskuses.

Alates 11.08.2021 lõpetas vabaajakeskuse juhataja kohustusi täitnud A. P. L. T. ga töölepingu (I

kd, tl 96). A. P. ütluste kohaselt kirjutas L. T. seletuskirja, milles selgitas, et ei ole päevagi

keskuses tööd teinud. H. Juhkamsooga lõpetati töösuhe 16.08.2021 (I kd, tl 61-67; L. T.

seletuskiri I kd, tl 95). Pärnu Maakohtu 10.07.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-14502 on

tuvastatud töölepingu ülesütlemise tühisus (II kd, tl 34, maakohtu otsus ei ole jõustunud).

3.8. Kaitsja on leidnud, et X vallas on tulnud ette, et töötajaid asendatakse. Ühe näitena on kaitsja

toonud olukorda, kus A. P. on märgitud tööajaarvestuse järgi tööle, kuigi tegelikult oli töö teine

1-24-6214

inimene (II kd, tl 48). Tunnistaja K. K. ütlustest selgub, et ta asendas ühel päeval keskuse

juhatajat A. P. Tegemist oli seega ühekordse juhtumiga, mistõttu ei saa sellest kohtu hinnangul

teha kaugele ulatuvaid järeldusi. On suur vahe, kui töötajat asendatakse ootamatul põhjusel ühel

päeval selleks, et keskust nädalavahetusel lahti hoida ja olukorral, kus töötajalt ei oodata üldse

töökohustuste täitmist. Viimasel juhul on tegemist tahtliku valeandemete esitamisega. Tunnistaja

K. K. on kohtule selgitanud, et vallale tuli suure ootamatusena, et L. T. ga polnud päevagi tööl

käinud. Kaitsja taotlusel on üle kuulatud tunnistajana M. K. , kes ei teadnud midagi rääkida

sellest, et X vallas oleks tavapärane teise isiku eest tööl käimine. Tunnistaja M. K. ei ole

süüdistuses nimetatud perioodil vallas töötanud ega oma ettekujutust valla töökorraldusest. Seega

puudub igasugune alus rääkida valla sarnasest varasemast töökorraldusest või X valla varasemast

sarnasest praktikast. Tunnistaja K. K. selgitas, et nad kohtusid L. T. ga, kes tuli oma mehega ja

andis lahkumisavalduse ja tegi seletuskirja, et ta tõesti ei ole keskuses koristamas käinud. See oli

tunnistajale esimene kord, kui L. T. nimi üldse talle lauale tuli. Enne seda ei olnud ta selle

teemaga üldse kokku puutunud, kes koristab ja esitab tööajatabeleid. Seega on ebaõige ka kaitsja

väide, et L. T. ga sõlmitud leping esitati etteheitena kiusuks pärast seda, kui ta ei nõustunud

keskust puhkuse ajal avama. L. T. ga sõlmitud lepingust sai K. K. teada Õ. T. kaudu, mis viis

selleni, et L. T. ga öeldi leping üles.

Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt palus ta vallavanemana X Omavalitsuste Liidu ja kohalike

omavalitsuste ühise sisekontrolli nõunikul või kontrolöril E. R. kontrollida vabaajakeskuse

dokumente. Tunnistajana üle kuulatud sisekontrolli läbiviija E. R. ütluste kohaselt G.I.F-i

vallavanem K. K. andis talle erakorralise tööülesande üle vaadata sisemised korrad ja asutuse

tegevust reguleerivad õigusaktid, dokumendid X Vabaajakeskuses. E. R. tuvastas et

tööajaarvestusetabelites puuduseid, nimelt oli märgitud L. T. tööaeg 2020 kuni 2021.a augustini,

kuigi töötaja ei ole tööl käinud. Seega ei leia kinnitust kaitsja hüpotees justkui oleks tegemist

poliitiliselt motiveeritud tagakiusamisega, sest tegelikult on tulnud võltsitud tööajatabelid välja

2021 augustis, kui oli täiesti selge, et H. Juhkamsoo alluvuses ei ole L. T. töötanud. Tegelikult oli

R. T. keskuse perenaisena kohustatud ise koristama, kuid sai süüdistatava tegevuse tulemusena

endale lisatasu, mida vald keeldus maksmast. Asjaolu, et R. T. koristas keskuses on kinnitanud

tunnistajad M. A. ja M. I. R. T, kelle töökohustuseks oligi koristamine sai endale kahe töötaja

täistööaja eest arvestatud palga, mille lisandusid tööjõumaksud, seega on ilmselgelt kahjustatud X

valla varalisi huve. Kohus ei nõustu seetõttu kaitsja seisukohaga, et süüdistatava teos ei ole

midagi n-ö karistamisväärset.

Kaitsja on ka leidnud, et X valla seisukohad on ebausaldusväärsed, kuna need on olnud ajas

vastuolulised. Oma väite tõendamiseks on kaitsja toonud välja asjaolu, et 30.06.2020 on tasutud

Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ arve õigusteenuste eest summas 1200,00 eurot, mille kohta on

hiljem 25.05.2021 revisjonikomisjoni aktis leitud, et see oli H. Juhkamsoo poolt võetud

põhjendamatu kulu. Kaitsja on küsitlenud E. T. nimetatud arve osas, mille tulemusena on

selgunud, et tegemist on olnud olukorraga, et H. Juhkamsoo on soovinud advokaadi arvamust

küsimuses, mille kohta oli juba õigusbüroo arvamus esitatud. Vaidlus on selles, kas süüdistatav

võis kulu teha, ehk kas keskuse juhataja võib käsutada valla eelarvelisi vahendeid olukorras, kus

küsimus ei puuduta keskuse töö korraldamist. Tegemist on kohtu hinnangul vaidlusega, mis oma

antud asjaga puutumust, sest see on sisuline õiguslik vaidlus H. Juhkamsoo ja X valla vahel,

millest ei saa välja lugeda vallaametnike soovi süüdistatava huve kahjustada. Vallal oli ka õigus

kuriteokaebus esitada, kui vallavanema arvates võisid tehingul olla kuriteo tunnused.

3.9. Kohus leiab, et süüdistatav Heli Juhkamsoo on pannud kuriteo toime kavatsetult (KarS § 16

lg 2), sest ta on seadnud endale eesmärgiks vallale ebaõigete andmetega, s.o võltsitud

tööajatabelite esitamise, sest tema sooviks oli, et R. T. saaks ebaseaduslikult listasu. Süüdistatava

poolt on ametiisikuna esitatud 20 võltsitud tööajatabelit, mille alusel on L. T. pangakontole

laekunud kokku 9585,79 eurot. Ligi kahe aasta jooksul esitas süüdistatav X valla

1-24-6214

raamatupidamisele järjekindlalt andmeid L. T. tööaja, puhkuse ja ametijuhendi tutvustamise

kohta. X vallalt L. T. nimelt töötasu õigustamatu kättesaamine võltsitud dokumentidega oli seega

süüdistatava käitumise liikuma panevaks jõuks. H. Juhkamsoo eesmärgipärane käitumine ilmneb

ka tema initsiatiivis vormistada keskusse tööle L. T. , teades, et isik ei ole võimeline

tööülesandeid täitma, mistõttu oli vale ka L. T. tabelites märgitud tööaeg.

Süüdistatava ettepanekul on R. T. leidnud töötajaks L. T. , mis nähtub tunnistaja R. T. ütlustest,

mille järgi H. Juhkamsoo tegi talle ülesandeks leida inimene, keda saaks tööle vormistada ja tema

leidis oma mehe ema L. T. . Seega süüdistatav teadis, et L. T. ei hakka tegelikult tööd tegema.

Süüdistatavale oli ka selge, et ta ei saa tööajatabelisse märkida R. T. töötunde, sest viimane oli

keskuses täiskohaga tööl. Seega märkis süüdistatav tööajatabelitesse L. T. töötunde kuigi ta

tegelikult tööd ei teinud. Tööajatabelid esitas H. Juhkamsoo valla raamatupidamisele, kus toimus

palgaarvestus ja töötasu väljamaksete tegemine L. T. .

3.10. Kohus leiab, et on Heli Juhkamsoo on ametiisikuna tahtlikult võltsinud tööajatabeleid,

seega on H. Juhkamsoo teos KarS § 299 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused.

4. Süüdistuse kohaselt on Heli Juhkamsoo pannud toime ka teadvalt võltsitud dokumente

kasutamise eesmärgiga omandada õigus, mis on KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Heli Juhkamsoo edastas võltsitud tööajatabelid töötasu arvestuse tegemiseks G.I.F-i

raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus väljamakseks tööd mittetegevale L. T. , etR. T.

saaks koristamise eest töötasu.

4.1. Palgaarvestuse kord tulenes X valla raamatupidamise sise-eeskirjast, mis kinnitatud

vallavanema käskkirjaga nr 8 30.11.2006. Sise-eeskirjade punktist 2.4 palga ja tööaja

arvestamine, mille järgi tööaja kasutamine fikseeritakse tööaja ja töötasu arvestuse tabelitega (I

kd, tl 97-101). H. Juhkamsoo allkirjastas ajavahemikus 29.11.2019 kuni 30.06.2021 kokku 20

tööajaarvestuse tabelit L. T. nime ja töö- ja puhkeajaga on dokumendid. Tööaja arvestuse tabelite

koostamise ja esitamise eesmärgiks oli süüdistataval tõendada raamatupidamisele L. T. töötamist

keskuses ja tema igakuist tööaega. Kõik süüdistuses näidatud tabelid on allkirjastanud süüdistatav

H. Juhkamsoo, mida ta on ka ülekuulamisel kinnitanud.

4.2. H. Juhkamsoo esitas tööajaarvestuse tabelid G.I.F-i raamatupidamisteenistuse

palgaarvestusega tegelevale vanemraamatupidajale V. K. (G.I.F-i vastus, 13.04.2022, I, kd, tl

102). H. Juhkamsoo esitas tööajatabelid Vallavalitsuse raamatupidamisele, sest sise-eeskirjade

punkti 3 kohaselt tuleb X vallas esitada majandustehingute kohta käivad dokumendid

raamatupidamisele allasutuse juhi poolt. Palga arvestust puudutavad dokumendid esitatakse

hiljemalt kuule järgneval päeval, s.t vabaajakeskuse nimel oli tabelite esitamise kohustus

allasutuse juhil Heli Juhaksmool. Tunnistaja V. K. ütluste kohaselt saatis keskuse juhataja H.

Juhkamsoo iga kuu alguses tööajatabelid talle digiallkirjastatuna meiliaadressile X, mille alusel ta

arvestas vabaajakeskuse töötajate töötasud (vt L. T. töötasuandmeid I kd, tl 153). Tunnistaja

kinnitas, et kõikidel asutuste juhtidel on kohustus esitada raamatupidamisele oma töötajate kohta

andmed, et saaks nendele töötasu arvestada. Töötasu makstakse välja palgalehtedega ja igal

allasutusel on oma eraldi palgaleht.

Tunnistaja E. T. ütluste järgi kinnitas ta vallavanemana vabaajakeskuse raamatupidamise

dokumente kuni veebruarikuuni 2020, kui moodustati iseseisev hallatav asutus.

Raamatupidamine viidi vallas läbi raamatupidamiseeskirjade ja - reeglite järgi. E. T. sõnul maksis

valla raamatupidamisosakond palka esitatud tööajatabelite alusel ning selle eelduseks oli, et

tööajatabelid oli esitatud raamatupidamisse. Vallavanem allkirjastas palgalehti kord kuus, siis kui

need tema lauale jõudsid. Kohtuistungil andis G.I.F-i raamatupidamise palgaarvestaja V. K.

tunnistajana ütlusi selle kohta, et ta sai tööajatabelid keskuse juhilt H. Juhkamsoolt.

Tööajatabelitel oli neli töötajat, kellest üks oli L. T. Samuti selgitas tunnistaja, et tööajatabel on

aluseks palgalehe koostamiseks, mis oli omakorda aluseks töötasu väljamaksmiseks. Tunnistaja

1-24-6214

V. K. sõnul kontrollitakse alati üle, kas tööajatabelisse kantud inimesega on sõlmitud tööleping,

on käskkiri või muu leping töösuhte kohta. Raamatupidaja kontrollis tööajatabelit, kas see läheb

kokku kõikide nende käskkirjade ja haigekassa süsteemist tulnud andemetega. Ilma töölepingu

või käskkirjata ei saa palka välja arvestata ega ka töötasu maksta. Tunnistaja V. K. ütluste

kohaselt pidi tööajatabelisse olema kantud lisaks ametikohale kindlasti ka töötaja nimi, sest selle

alusel saab teostada eelkirjeldatud kontrolli töösuhte olemasolu kohta. Töötabelisse peab olema

kantud inimese töökohustuste täitmine (tööaeg). Seega on alusetu kaitsja väide justkui ei peaks

palgaarvestus kajastama nimeliselt isikute tööaega, sest kui töötaja nime ei märgita

tööajatabelisse, siis ei ole ka võimalik konkreetse töötaja töötasu välja arvutada.

V. K. ütluste kohaselt peab tööajatabelites kajastuma õige tööaeg, sest kui töötaja tegelikult tööd

ei tee ja tööl ei ole olnud, siis see on tööluus ja juhataja peab märkima selle töötabelisse.

Tunnistaja kirjeldas, et iga kuu eelneva kuu töötamise kohta esitatud tööajatabeli andmete alusel

arvestab tunnistaja palgalehe, trükib selle välja, palgalehele kirjutab alla tema koostajana ja

vallavanem, mille alusel tehakse töötasu maksmiseks pangas ülekanne. Lisaks kinnitas tunnistaja,

et tööajatabelisse ei saa märkida teist inimest, sest ta ei aktsepteeriks seda, sest kui on võõras nimi

siis ei ole ju tööle võetud ja sellele inimesele palka maksta ei saa, ta ei ole töötaja. Seega on

leidnud kinnitust asjaolu, et ilma tööaja tabeliteta ei saa palgaarvestust toimuda, sest selle alusel

saab raamatupidaja teada iga töötaja töötatud tunnid. Tööajatabelist oli võimalik tuvastada

tegelikult töötatud aeg. Seega, kui H. Juhkamsoo koostas ja esitas igakuiselt tööaja arvestamise

tabeleid L. T. kohta, siis omandas L. T. õiguse saada töötasu. Kohus nõustub prokuröriga, et ilma

vabaajakeskuse juhataja H. Juhkamsoo valeandmetega tabeliteta ei oleks L. T. palka arvestatud,

seega on omandatud võltsitud dokumentide kasutamisega õigus töötasu saamiseks.

4.3. KarS § 345 lg 1 sätestab kuriteona teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga

omandada õigusi. Keskuse juhataja H. Juhkamsoo omandas ametiisikuna õiguse saada X vallast

töötasu, sest faktiliselt töötav R. T. ei oleks koristamise eest töötasu saanud, kui vabaajakeskuse

juht ei oleks L. T. töötabelise märkinud. Koristamise eest tehti väljamakse L. T. . Kohus nõustub

prokuröriga selles, et tegemist on jätkuva teoga, sest H. Juhkamsool oli vabaajakeskuse

koristamiseks alaline kokkulepe R. T. ja ühe kuu pikkune intervall tööajatabelite esitamise vahel

oli tingitud sellest, et tööajaarvestust peeti igakuiselt, seega oli tööajatabelite esitamine toime

pandud sarnasel viisil ning olid kantud ühest ja samast tahtlusest.

4.4. Kohus leiab, et Heli Juhkamsoo pani kavatsetult toime võltsitud dokumentide kasutamise

(KarS § 16 lg 2). H. Juhkamsoo võltsis keskuse tööajatabeleid, märkides keskuse koristamise

töötunnid L. T. nimele. Seejärel esitas süüdistatav teadvalt võltsitud dokumendid X valla

raamatupidamisele eesmärgiga omandada õigus R. T. koristamise eest töötasu saamiseks. Kuna

töötasu arvestus sõltus tööajatabelist, siis koostas palgaarvestaja V. K. palgalehed, mille alusel

maksti L. T. pangakontole töötasu, mida ta ei oleks pidanud tegelikult saama. Võltsitud

dokumentide kasutamise tulemusena sai R. T. L. T. kontole laekunud töötasu endale.

Kaitsja on leidnud, et kolmanda isiku kasuks ei saa omandada õiguseid viidates Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 27.04.2014 otsusele asjas nr 3-1-1-119-13 tehtud riigikohtuniku H. Kirise

eriarvamuse p-le 3.2. Siiski on kriminaalkolleegium leidnud, et kuriteokoosseis on täidetud ka

juhul, kui süüdistatava teo tulemusena omandab õiguse kolmas isik. Kohus leiab, et ei ole oluline

millisel eesmärgil on võltsitud dokumendi kasutamine aset leidnud, sest õiguse omandamine või

kohustustest vabanemine näitab dokumendi kvaliteeti. Karistamisväärne on sellise võltsitud

dokumendi kasutamine, mis võib kaasa tuua õiguslikult tähendust omava asjaolu tekkimise või

muutumise, mida ilma võltsitud dokumendita ei saaks juhtuda.

4.5. Kohus leiab, et süüdistatava käitumises on kõik võltsitud dokumendi kasutamise, s.o KarS §

345 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

1-24-6214

5. Kohus leiab, et süüdistatava Heli Juhkamsoo poolt KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi toime

pandud kuriteod on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi

õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos

sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatav H. Juhkamsoo on pannud toime talle

etteheidetava kuriteod, seega tuleb nad süüdi tunnistada ning mõista neile ka karistus.

Karistus

6. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka

õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg 2 alusel võib vangistust mõista ainult siis,

kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Võttes arvesse, et isikut ei

ole varem kriminaalkorras karistatud, siis on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka kergema

karistusega. Lisaks peab kohus võtma arvesse, et kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk

aeg, mis on täiendavaks põhjuseks, miks ei ole enam alust süüdistatava karistamiseks

vangistusega. Antud juhul on kohtu hinnangul põhjendatud rahalise karistuse mõistmine.

Kohus on seisukohal, et H. Juhkamsoo puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid

asjaolusid KarS § 57 ja § 58 tähenduses. H. Juhkamsoo ütluste kohaselt on ta märkinud

tööajatabelitesse ebaõiged andmed L. T. töötamise kohta, kuid ei ole tunnistanud enda süüd

kuriteo toimepanemisel. Süüdistatav on leidnud, et ta ei ole kuritegu toime pannud, mistõttu

kohus leiab, et tegemist ei ole süü ülestunnistamisega ega ka puhtsüdamliku kahetsusega.

6.1. KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 näevad karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse. Süü suurust hinnates, tuleb võtta arvesse, et süüdistatav on esitanud

pika aja jooksul, s.o kokku 20 korral võltsitud dokumente X valla raamatupidamisele, seega on

kohtu hinnangul olulisel määral riivatud KarS § 299 lg 1 kaitstavat õigushüve, s.o dokumentidega

seotud õiguskäivet. Seejuures tuleb võtta arvesse, et järjekindel ja süsteemne kuritegu on pandud

toime ametiisiku poolt, kelle tegevuse tulemusena on XXX maksnud 20 korda õigustamatult välja

töötasu inimesele, kes ei ole päevagi vallas tööl käinud. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tegemist on

väheolulise teoga, sest ilmselgelt on kahjustatud ametialase tegevuse õiguspädevust, mille

kaitsmine on avalikes huvides. Antud asjaoludel on KarS § 299 lg 1 ja § 345 lg 1 õigushüvesid

intensiivselt rünnatud, mis väärib avalikku hukkamõistu. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud

nii dokumentide võltsimise, kui ka võltsitud dokumendi kasutamise, mistõttu kohus leiab,

süüdistatava süü vastab keskmise santsiooniraami keskmisele määrale.

Heli Juhkamsoole tuleb KarS § 299 lg 1 järgi mõista karistuseks rahaline karistus 300

päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 12 237 eurot. Samuti tuleb H. Juhkamsoo KarS § 345 lg

1 järgi mõista rahaline karistus 200 päevamäära (päevamäär 40,79 eurot), so 8158 eurot. KarS §

64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Heli Juhkamsoole

liitkaristuseks rahaline karistus 12 237 eurot. Rahaline karistus peaks H. Juhkamsood edaspidi

motiveerima õiguskuulekalt käituma, sest sellega tunnetab süüdistatav piisavalt tõhusalt enda

õigusvastase käitumise tagajärgi.

6.2. Kohus asub seisukohale, et arvestades käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid (varaline

kahju puudub) ja süüdlase isikut, ei ole rahalise karistuse täielik tasumine süüdlase poolt

otstarbekas, mistõttu tuleb süüdlase suhtes jätta KarS § 73 lg 1 alusel karistus osaliselt tingimisi

kohaldamata. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes tunnetab süüdimõistetu karistuse raskust

ka osalise täitmisele pööramisel 50 päevamäära, s.o summas 2039,50 eurot, mis peaks

süüdimõistetut oma hoiakuid muutma, et edaspidi hoiduda õigusvastasest käitumisest. Rahaline

karistus summas 2039,50 eurot tuleb jätta KarS § 73 lg 2 alusel täitmisele pööramata, kui H.

Juhkamsoo ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1-24-6214

Menetluskulud

KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Heli Juhkamsoolt menetluskuluna

riigituludesse sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjate tasu Heli

Juhkamsoo enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

Kohtunik