1-08-7666/66 | Legislator

Legislator summary

AI generated

1-08-7666 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2011.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-08-7666 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Elle Keeman Kriminaalasi Arlet Martinson süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1) järgi R.Z süüdistuses KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007.a KarS § 3...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Full text

1-08-7666

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2011.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-08-7666 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Prokurör Elle Keeman Kriminaalasi

Arlet Martinson

süüdistuses KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1) järgi

R.Z süüdistuses KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 2) järgi Ülle Saar süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi A.B süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi

Raavo Raadik süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi T.U süüdistuses KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi üldmenetluse korras

Süüdistatav ARLET MARTINSON

Elu- või asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: 37010036013

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld vahistatud 14.02 kuni 07.03.07.a kinnipeetud 06.06.-07.06.2006.a Kaitsja Sven Sillar Süüdistatav R.Z (alates 10.03.2010.a ärinimega OÜ Atromak)

Elu- või asukoht ja aadress: x

Äriregistrikood:

xxx

esindaja:

A.B

1-08-7666

2

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Tõkend:

ei kohaldatud Kaitsja Vahur Kivistik

Süüdistatav ÜLLE SAAR

Elu- või asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: 45508046024

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld

kinnipeetud 26.07 - 27.07.2006.a Kaitsja Heldur Otti

Süüdistatav A.B

Elu- või asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: XXX

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld

vahistatud 07.06 kuni 11.07.2006.a

kinnipeetud 06.06.2006.a Kaitsja Paul Järve

Süüdistatav RAAVO RAADIK

Elu- või asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: 37205294230

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaalkorras karistatud ei ole,

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld

vahistatud 07.06 kuni 12.06.2006.a

kinnipeetud 06.06.2007.a Kaitsja Vahur Krinal

Süüdistatav T.U

Elu- või asukoht ja aadress: x

Isikukood või sünniaeg: xxx

1-08-7666

3

Kodakondsus:

x

Haridus:

x

Emakeel:

x Töökoht või õppeasutus: x

Karistatus:

kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Tõkend:

elukohast lahkumise keeld

kinnipeetud 06.06 – 07.06.2006.a Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 -§ 314 järgi kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 (alates 15.03.2007.a KarS § 389 Arlet Martinson 1 lg 1) järgi ning

mõista karistuseks üks aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 07.06.2006, s.o. 2 päeva ja 14.02.2007 kuni 07.03.2007, s.o. 24 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel lugeda Pärnu Maakohtu 03.09.2009.a otsusega mõistetud rahaline karistus 40 päevamäära iseseisvalt täidetuks. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramise järel.

Süüdi tunnistada (pankrotis) KarS § 386 lg 2 (alates 15.03.2007.a KarS § 389 OÜ Atromak 1 lg 3) järgi ning mõista talle rahaline karistus summas 20000 €.

Süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 389 Ülle Saar 1 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.07.2006 kuni 27.07.2006.a, s.o. 2 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS §-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 389 A.B 1 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aastase vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 11.07.2006, s.o. üks kuu ja 5 päeva. Ärakandmisele kuulub kümme kuud ja 25 päeva vangistust.

KarS §-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 389 Raavo Raadik 1 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 12.06.2006, s.o. 6 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 24 päeva vangistust.

KarS §-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 2 alusel kuulub Pärnu Maakohtu 04.11.2009.a otsusega mõistetud rahaline karistus 50 päevamäära täitmisele iseseisvalt.

1-08-7666

4 Süüdi tunnistada T.U KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a KarS § 3891 lg 1 ja 3 - § 22 lg 3) järgi ning mõista karistuseks üks aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.06.2006 kuni 07.06.2006, s.o. 2 päeva. Ärakandmisele kuulub üksteist kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS §-le 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui isik 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

KarS § 83 lg 1 (alates 01.02.2007 KarS § 831 lg 1) ja § 84 alusel konﬁskeerida Arlet Martinsonilt

50000 krooni ja 250 €, mis hoiustatud Maksu- ja Tolliameti deposiitkontole nr 10220018670014

ning välja mõista 39812,76 € väärtuses äratarvitatud kriminaaltulu, s.o. summa, mis vastab konﬁskeerimisele kuuluva vara väärtusele. KarS § 83 lg 1 (alates 01.02.2007 KarS § 831 lg 1 ) ja § 84 alusel Raavo Raadikult välja mõista 18 467,78 €, s.o. summa, mis vastab konﬁskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Eesti Vabariigi kasuks: Arlet Martinsonilt, A.B-lt, Raavo Raadikult ja T.U-lt solidaarselt 180692,10 €; Arlet Martinsonilt, Ülle Saarelt, A.B-lt, Raavo Raadikult ja T.U-lt solidaarselt 171573,19 €.

Välja mõista süüdimõistetutelt igaühelt KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluna riigi tuludesse sundraha 417,03 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel koopiate tegemise kulu: Arlet Martinsonilt 0,45 €, OÜ Atromakilt 123,80 €, Ülle Saarelt 123,80 € , A.B-lt 123,80 €, Raavo Raadikult 0,45 € ja T.U-lt 123,80 €. Välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest: A.B-lt 217,20 €, Raavo Raadikult 1392,32 € ja T.U-lt 2370,97 €.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või

221023778606 Swedbankis, viitenumber 4100064858. Selgituseks märkida „nimi 1-08-7666

rahaline karistus“.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi 1-08-7666 menetluskulud“

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eesti Advokatuuril hüvitada riigi õigusabi kulud seni hüvitamata osas: vandeadvokaat Vahur Krinalile 1265,62 € ja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladvale 542,96 €.

Vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladvale väljamakstud tasu riigi õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ja sõidukulu eest summas 457,50 € jätta riigi kanda. Asitõenditeks olevad PIN- kalkulaator ja kalendermärkmik kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele, CD plaadid jälitustegevuse käigus kogutud salvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku juurde. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-08-7666

5

Arlet Martinson´i süüdistatakse selles, et tema olles R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) tegevdirektor, kes vastavalt oma ametĳuhendile oli

kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima ﬁrma majandustegevust, korraldama ja

juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, esitas Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U , E.S poolt osutatud kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid R.Z käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni,

juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ning 2006.a jaanuari, veebruari,

märtsi, aprilli ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Äpendorn ja OÜ Fenser Halduse nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades

käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas

R.Z tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas krooni. 2 600 626

Tegelikkuses OÜ Äpendorn ja OÜ Fenser Halduse nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja

teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid.

Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

R.Z poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 80 280 Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

10405 27.04.2005

- 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 369 516 Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

50505 05.05.2005

60505 05.05.2005

30505 25.05.2005

12505 30.05.2005

- 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ

255 716 Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0010605 06.06.2005

0020605 07.06.2005

0030605 10.06.2005

0080605 27.06.2005

0090605 27.06.2005

0110605 28.06.2005

1-08-7666

6

- 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ

134 462 Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0060705 06.07.2005

0100705 18.07.2005

- 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 125 686 OÜ Äpendorn nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

160805 18.08.2005

0140805 28.08.2005

- 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 51 534 Äpendorn nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0180905 21.09.2005

- 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 10 800 Äpendorn nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0301005 28.10.2005

- 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 39 699 Äpendorn nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0011105 02.11.2005

- 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 9004 Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

511205 28.12.2005

- 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks

119 437 OÜ Äpendorn nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

30106 05.01.2006

0120106 13.01.2006

1-08-7666

7 - 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 249 609 OÜ Äpendorn nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0060206 06.02.2006

0140206 14.02.2006

0220206 22.02.2006

220206 17.02.2006

- 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 255 775

kolm OÜ Fenser Halduse ning ühe OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega 3 000 krooni enam:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

01/0306 01.03.2006

09/0306 17.03.2006

10/0306 20.03.2006

0120306 31.03.2006

- 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 739 758

kuus OÜ Fenser Halduse ning neli OÜ Äpendorn nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

03/0406 09.04.2006

10/0406 22.04.2006

11/0406 23.04.2006

22/0406 28.04.2006

23/0406 28.04.2006

22/0406 29.04.2006

0040406 20.04.2006

0060406 24.04.2006

0050406 27.04.2006

0050406 30.04.2006

- 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ 159 350 Fenser Halduse nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Äpendorn nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

21/0506 23.05.2006

70506 25.05.2006

1.2

1-08-7666

8 Samuti süüdistatakse selles, et tema aitas koos A.B, Raavo Raadik Arlet Martinson´i

ja T.U-ga

kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.Ji poolt OÜ EB käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprilli, mai, juuni,

juuli, septembri, oktoobri ning 2006.a jaanuari ja veebruari kohta valeandmete esitamisele, vahendades selleks OÜ Äpendorn nimelt A.B poolt, kuid tema korraldusel koostatud ning Raavo Raadik nimel allkirjastatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille tulemusel OÜ EB jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas

2 030 179.61 krooni. Samuti andis Arlet Martinson korraldusi nii Raavo Raadikule kui A.B-le OÜ

Äpendorn või OÜ TB kontodele laekunud summade välja võtmiseks ning enda juurde

toimetamiseks. Kuna tegelikkuses OÜ Äpendorn nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja

teenuste soetamist ei toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu,

millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid.

Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

Nimetatud vahendusteenuse eest sai Arlet Martinson kriminaaltulu 676 846 krooni. Nimelt kandis OÜ Estera Balitic vahendatud arvete alusel üle 11 409 688 krooni, millest käibemaks moodustab 1 740 460.80 krooni. Üle kantud summast tagastati ettevõttele summa, millest oli

maha arvestatud pool käibemaksusummas ehk 870 230.40 krooni. Nimetatud summa jagati Arlet Martinsoni ja Raavo Raadiku vahel selliselt, et esimesele jäi 7% ning teisele 2%.

Seega Arlet Martinson aidates kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele ning esitades R.Z tegevdirektorina

maksuhaldurile valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena

laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

KarS § 386 lg 1 järgi kvaliﬁtseeritava

kuriteo, kuivõrd süüdistatava poolt toimepandud osavõtja teod neelduvad täideviĳana

toimepandud tegudes. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile

valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 1 järgi.

2.

R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) süüdistatakse selles, et tema oma tegevdirektori Arlet Martinson tahtliku tegevuse läbi ja Ülle Saar, A.B , Raavo Raadik, T.U ja E.S kaasabil esitas maksuhaldurile tahtlikult

valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamis-perioodide 2005.a

aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a

jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Ä ja OÜ F H nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades

käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas

tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas krooni. 2 600 626

Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti

KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma

nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

1-08-7666

9

R.Z poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 80 280 Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

10405 27.04.2005

- 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä 369 516 nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

50505 05.05.2005

60505 05.05.2005

30505 25.05.2005

12505 30.05.2005

- 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä 255 716 nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0010605 06.06.2005

0020605 07.06.2005

0030605 10.06.2005

0080605 27.06.2005

0090605 27.06.2005

0110605 28.06.2005

- 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä 134 462 nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0060705 06.07.2005

0100705 18.07.2005

- 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 125 686

OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

160805 18.08.2005

0140805 28.08.2005

- 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 51 534 Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0180905 21.09.2005

1-08-7666

10

- 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 10 800 Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0301005 28.10.2005

- 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 39 699 Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0011105 02.11.2005

- 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 9004 Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

511205 28.12.2005

- 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks

119 437

OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

30106 05.01.2006

0120106 13.01.2006

- 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 249 609 OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0060206 06.02.2006

0140206 14.02.2006

0220206 22.02.2006

220206 17.02.2006

- 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 255 775 kolm OÜ F H ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega 3 000 krooni enam:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

01/0306 01.03.2006

09/0306 17.03.2006

10/0306 20.03.2006

0120306 31.03.2006

- 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 739 758

1-08-7666

11 kuus OÜ F H ning neli OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

03/0406 09.04.2006

10/0406 22.04.2006

11/0406 23.04.2006

22/0406 28.04.2006

23/0406 28.04.2006

22/0406 29.04.2006

0040406 20.04.2006

0060406 24.04.2006

0050406 27.04.2006

0050406 30.04.2006

- 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ F 159 350

H nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

21/0506 23.05.2006

70506 25.05.2006

Seega R.Z oma tegevdirektori Arlet Martinson tegevuse läbi maksuhaldurile

valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena

laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

KarS § 386 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava

kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 3 järgi.

3.

Ülle Saar’t süüdistatakse selles, et tema R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak,

14.06.2010 kuulutatud pankrot) pearaamatupidajana aitas koos A.B, Raavo Raadik,

T.U ja E.S´ga kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z

maksudeklaratsioonides (vorm KMD), millised olid eelnevalt tema poolt täidetud,

maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, kajastades raamatupidamises näiliste tehingute toimumist ning kandes OÜ Ä ja

OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid ostuarvete registrisse, samuti kajastades raamatupidamises OÜ Ä arvetelt arvestatud käibemaksu, mille

kohta dokumendid puudusid ehk siis arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma

nõuetele vastavate arveteta, mille alusel R.Z suurendas tahtlikult nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas krooni. 2 600 626

Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti

KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma

nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

1-08-7666

12

R.Z poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 80 280 Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

10405 27.04.2005

- 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä 369 516 nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

50505 05.05.2005

60505 05.05.2005

30505 25.05.2005

12505 30.05.2005

- 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä 255 716 nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0010605 06.06.2005

0020605 07.06.2005

0030605 10.06.2005

0080605 27.06.2005

0090605 27.06.2005

0110605 28.06.2005

- 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä 134 462 nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0060705 06.07.2005

0100705 18.07.2005

- 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 125 686

OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

160805 18.08.2005

0140805 28.08.2005

- 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 51 534 Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

1-08-7666

13

0180905 21.09.2005

- 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 10 800 Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0301005 28.10.2005

- 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 39 699 Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0011105 02.11.2005

- 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ 9004 Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

511205 28.12.2005

- 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks

119 437

OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

30106 05.01.2006

0120106 13.01.2006

- 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 249 609 OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

0060206 06.02.2006

0140206 14.02.2006

0220206 22.02.2006

220206 17.02.2006

- 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 255 775 kolm OÜ F H ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega enam:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

01/0306 01.03.2006

09/0306 17.03.2006

10/0306 20.03.2006

1-08-7666

14

0120306 31.03.2006

- 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks 6 OÜ F H 739 758 ning neli OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

03/0406 09.04.2006

10/0406 22.04.2006

11/0406 23.04.2006

22/0406 28.04.2006

23/0406 28.04.2006

22/0406 29.04.2006

0040406 20.04.2006

0060406 24.04.2006

0050406 27.04.2006

0050406 30.04.2006

- 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ F 159 350

H nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

arve nr kuupäev summa käibemaks kokku

21/0506 23.05.2006

70506 25.05.2006

Seega Ülle Saar aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel tasumisele kuuluv

maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime KarS § 22 lg 3 - §

386 lg 1 ja 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk

maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega

jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi.

4.

A.B süüdistatakse selles, et tema korraldades OÜ Ä, OÜ TB ning OÜ F H raamatupidamist ning andes juhiseid ettevõtete kontodele laekunud summade väljavõtmiseks,

aitas koos Arlet Martinson, Raavo Raadik ja T.U-ga kaasa OÜ EB juhatuse

liikme A.J poolt OÜ EB maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide

2005.a aprill, mai, juuni, juuli, september, oktoober ning 2006.a jaanuar ja veebruar kohta

valeandmete esitamisele, koostades Arlet Martinson, Ülle Saar või A.J käest saadud informatsiooni alusel OÜ Ä nimelt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides

alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 030 179.61 krooni kohta.

OÜ EB raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised OÜ Ä arved:

1-08-7666

15

Samuti aitas tema, korraldades OÜ Ä, OÜ TB ning OÜ F H raamatupidamist ja andes juhiseid ettevõtete kontodele laekunud summade väljavõtmiseks, koos Ülle Saar, Raavo Raadik, T.U ja E.S´ga kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts,

aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, koostades Arlet Martinson või Ülle Saar käest

saadud informatsiooni alusel OÜ Ä ja OÜ F H nimelt reaalseid majandustehinguid

mittekajastavaid arveid, mille alusel R.Z suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis koos ilma

nõuetele vastavate arveteta käibedeklaratsioonides käibemaksu arvestamisega Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas krooni. 2 600 626

R.Z raamatupidamises kajastati järgmised OÜ Ä ja OÜ F H arved:

1-08-7666

16 Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti

KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma

nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

Seega A.B aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson ning OÜ EB

juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel

tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise

eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi.

5.

Raavo Raadik’ut süüdistatakse selles, et tema OÜ Ä juhatuse liikmena aitas koos Arlet Martinson, A.B ja T.U-ga kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt OÜ

EB maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni,

juuli, september, oktoober ning 2006.a jaanuar ja veebruar kohta valeandmete esitamisele,

allkirjastades A.B poolt OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid

mittekajastavaid arveid, mille alusel ettevõte suurendas tahtlikult nimetatud

maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti

1-08-7666

17 Vabariigile maksmata käibemaksu summas krooni. Samuti võttis tema vastavalt 2 030 179.61 Arlet Martinson ja A.B käest saadud korraldustele nii OÜ Ä kontole laekunud kui ka

T.U abiga OÜ TB kontodele laekunud summad välja ning toimetas need R.Z kontorisse.

Osutatud kaasabi eest sai Raavo Raadik kriminaaltulu 193 385 krooni. Nimelt kandis OÜ Estera Balitic vahendatud arvete alusel üle 11 409 688 krooni, millest käibemaks moodustab

1 740 460.80 krooni. Üle kantud summast tagastati ettevõttele summa, millest oli maha

arvestatud pool käibemaksusummas ehk 870 230.40 krooni. Nimetatud summa jagati Arlet Martinsoni ja Raavo Raadiku vahel selliselt, et esimesele jäi 7% ning teisele 2%.

OÜ EB raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised OÜ Ä arved:

Samuti aitas tema OÜ Ä juhatuse liikmena koos Ülle Saar, A.B, T.U ja

E.S´ga kaasa R.Z

tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts,

aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, allkirjastades A.B poolt OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel R.Z koos

ilma nõuetele vastavate arveteta deklaratsioonides käibemaksu arvestamisega suurendas

tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Samuti võttis tema vastavalt Arlet Martinson ja A.B käest saadud korraldustele nii OÜ Ä kontole laekunud kui ka T.U ja E.S abiga OÜ TB ja OÜ

F H kontodele laekunud summad välja ning toimetas need R.Z kontorisse. Sellise

1-08-7666

18

tegevusega aitas Raavo Raadik kaasa R.Z poolt deklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel jättis ettevõtte Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni.

Osutatud kaasabi eest sai Raavo Raadik kriminaaltulu 288 958 krooni, mis on 2% OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud arvetel kajastatud käibemaksust.

R.Z raamatupidamises kajastati järgmised OÜ Ä arved:

Samuti toimus ülekannete tegemine ja summade välja võtmine OÜ F H arvete alusel.

Nimetatud ettevõtte juhatuse liikme E.S värbas Raavo Raadik, olles sealjuures teadlik, et reaalset majandustegevust nimetatud ettevõttes toimuma ei hakka. Omades kontrolli ettevõttes

toimuva üle, oli Raavo Raadik teadlik ka alljärgnevate arvete alusel toimunud summade liikumisest:

1-08-7666

19

Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti

KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma

nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

Seega Raavo Raadik aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson ning OÜ EB

juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel

tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise

eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi.

6.

T.U süüdistatakse selles, et tema OÜ TB juhatuse liikmena aitas koos Arlet Martinson, Raavo Raadik ja A.B-ga kaasa OÜ EB juhatuse liikme A.J poolt OÜ EB maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli,

september, oktoober ning 2006.a jaanuar ja veebruar kohta valeandmete esitamisele, mis

seisnes OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel

nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu

suurendamises, mille tulemusena jäi Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas

2 030 179.61 krooni. Nimelt võttis tema ajavahemikul november 2005.a kuni juuni 2006.a

A.B või Raavo Raadik korraldusel OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel OÜ TB kontole OÜ-lt EB laekunud summad sularahas välja ning toimetas R.Z kontorisse.

Samuti aitas tema OÜ TB juhatuse liikmena koos Ülle Saar, Raavo Raadik, A.B ja

E.S´ga kaasa R.Z

tegevdirektori Arlet Martinson poolt R.Z

maksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta valeandmete esitamisele, mis seisnes OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete ning ilma nõuetele vastavate arveteta

käibedeklaratsioonides käibemaksu arvestamises, mille alusel R.Z suurendas

tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas krooni. 2 600 626 Nimelt võttis tema ajavahemikul november 2005.a kuni juuni 2006.a A.B või Raavo

Raadik korraldusel OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavate arvete alusel OÜ TB kontole R.Z laekunud summad sularahas välja ning toimetas R.Z kontorisse. Lisaks sellele võttis T.U välja R.Z laekunud summad ka OÜ F H kontodelt.

Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti

1-08-7666

20

KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma

nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

Seega T.U aidates kaasa R.Z tegevdirektori Arlet Martinson ning OÜ EB

juhatuse liikme A.J poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, mille tulemusel

tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime

KarS § 22 lg 3 - § 386 lg 1 ja 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise

eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 1 ja 3 järgi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED MAAKOHTUS

Süüdistatav Arlet Martinson end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et oli R.Zi

(alates 10.03.2010 OÜ Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot) tegevdirektor ja tema vastutas raamatupidamise õige pidamise eest ning tegi ka deklaratsioone. Ülle Saar oli lihtne

käsutäitja, kellel ta hiljem lubas ka e-deklaratsioone teha. OÜ Äis oli juhatajaks Raavo Raadik, kellega tema tegi ﬁnantstehinguid. Otse ei ole ta Äist raha saanud, Raadikuga võis ta suhelda ka kui eraisikuga. TBuga oli ﬁnantssuhe. T.U-ga on ta suhelnud ja arutanud lepingut. R.Z osutas EBule transporditeenust ja ostis sellelt puitu. Viimane oli R.Zile võlgu ja A.J ettevõtte juhina hoidis maksmisest kõrvale. Süüdistatava selgitas, et tema tegi Ji tuttavaks A.B ja Raadikuga. Süüdistatav OÜ Atromak end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Juhatuse liige A.B teatas,

et ettevõte on pankrotis ja tema volitused on lõppenud. Kaitsja hinnangul ei ole kuritegu tõendamist leidnud, kaup osteti R.Zi pool OÜ-dest Ä ja F H. Ei ole tõendeid selle kohta, et R.Z oleks maksuhaldurile valeandmeid esitanud. Süüdistatav Ülle Saar end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et oli Visorekis arvestaja- raamatupidaja, tal puudus otsustamise ja allkirjaõigus. Martinson juhtis kogu ﬁrma tegevust. R.Z tegi ärilisi tehinguid Äi, F H ja EBuga. Süüdistatav selgitas, et tegi raamatupidamise algdokumentidest koondi ja Martinson esitas maksudeklaratsioonid. Hiljem lubas Martinson

tal endal ka deklaratsioone esitada. Tagantjärgi ei ole ta kunagi dokumente vormistanud. Sularahaga tegeles Martinson, tema vaid tegi makseorderi, kui kästi. Kogu R.Zi laoseisu puudutav dokumentatsioon oli olemas, kuid pärast läbiotsimist ei tea kuhu kadusid.

Süüdistatav A.B end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on olnud Äis

palgaline töötaja ja hiljem osutanud ﬁnantsnõustamist. Allkirjaõigust tal ei olnud. Ta on

teinud raamatupidamist ka TBule. Kõikidel arvetel jms., mida tema koostas olid olemas alusdokumendid. Süüdistatav Raavo Raadik end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on OÜ Ä juhatuse liige. Raamatupidamisega tegeles ﬁrmas A.B. Ettevõttel oli P saeveski ja veoteenust pakkus R.Z. Raamatupidamine oli korrast ära, selle tõttu ei kajastu kõik tegevused dokumentides. Kõik tehingud toimusid sularahas, vahel võttis omale ka ettevõtte raha, kuna elada oli ka vaja millestki. Süüdistatav T.U end kuriteos süüdi ei tunnistanud. Ta seletas, et on TBu juhatuse

liige. Firmaomanikuks sai ta läbi A.B tutvuste. Raadik teadis ka tema soovist

ﬁrmaomanikuks saada. A.B oli tema ﬁrmas ﬁnantsnõunikuks ja tegi raamatupidamistööd.

Firma tegeles inkassoteenuste osutamisega. Sellelt pinnalt tegi ta koostööd Martinsoniga.

Eeluurimisel antud ütlused, milles ta süü omaks võttis, on antud politseipoolse surve tulemusel ja on seega ebaõiged.

1-08-7666

21 Süüdistatav A.J tunnistas end kuriteos süüdi ja andis ütlusi selles, et tema oli OÜ EB juhatuse

esimees ja vastutas esitatavate maksudeklaratsioonide õigsuse eest. Seoses Äiga puutus ta

kokku Martinsoni, Saare, A.B ja Raadikuga. Sellest ﬁrmast ostis EB puitu ﬁktiivselt, sisuliselt mingit majandustegevust ei toimunud. Vastavad arved sai ta R.Zi kontorist, kas Martinsoni või Saare käest. Arved koostati tema ütluste järgi, et ei peaks maksuametile käibemaksu maksma. Need summade arvutused edastas ta Martinsonile või Saarele. Arvete alusel ja Martinsonilt saadud info põhjal kanti summa kuhu vaja. TBuga töötas sama skeem,

kus muuhulgas A.B ja Raadik käisid tutvumas tema ﬁrmaga, et siis teha ﬁktiivset

transpordikulu. Näiteks kokkuleppel Martinsoniga tasus ta ﬁktiivse arve ja pärast sai

ülekantus summa tagasi ja lisaks veel pool käibemaksu summast. Raha sai kätte R.Zi kontorist Martinsoni käest, kui teda ennast polnud, oli raha juba valmis pandud. Seda summat nimetati omavahel salamisi sõnadega „mesi“ või „küpsis“. „Tiirutamine“ tähendas, et kui raha

oli kätte saadud, siis viis ta raha uuesti panka ja lasti veel ühe korra läbi, et siis näiliselt võlgasid maha saada. Süüdistatav E.S tunnistas end süüdi kuriteos ja seletas, et F H juhiks sai ta nii, et Raadik saatis teda koos T.U-ga advokaadibüroosse, kuna ise ei teadnud mida teha. Seejärel saanud Raadikult juhised, avas ta pangakontod. Tegelikust majandustegevusest ei teadnud ta midagi.

Ühel korral on ta A.B juhiste järgi avalikus internetipunktis täitnud maksudeklaratsiooni, kus viimane õpetas kust kuhu, millisel väljal liikuda, kusjuures need andmed mida sisse kanda olid vaid A.B. Vahel kirjutas ta mingitele arvetele ka alla. Saadud pangakaartidega tuli raha välja võtta ja viia vastavalt Raadikult, A.B-lt või vahel ka T.U-lt saadud juhistele kuhu vaja.

Tunnistaja A.P, kelle ütlused kohus avaldas (7 kd tl 234-237) KrMS § 291 p 1 alusel, selgitas, et tema töötas alates 2003 kevadest või suvest saeraami töölisena saeveskis ﬁrmas, mille nimi oli alguses OÜ LP, A.B juhtimisel ja seejärel alates 2004 samas kohas, kuid ﬁrma nimi oli siis OÜ Ä, millise juhatajaks oli Raavo Raadik. Siis jagasid korraldusi nii A.B kui ka Raadik. Nemad tegelesid nii saagimiseks vajaliku materjali hankimise, kui valmis materjali äraveoga. Tema ei tea, kes tegeles raamatupidamisega. Samas tema märkis kohapeal paberilipikutele saetud materjali kogused ja sortimendi. Tööd oli vähe, ühes kuus saeti 50-100

tm puitu, mis oli võimsust arvestades vaid mõne päeva kogus. Töötasu maksid A.B või Raadik alati sularahas, palk oli 2000-3000 krooni kuus. Sellest rahast tuli veel endal maksta saeteritamise eest. 2005 ja 2006 aastate talvekuudel seisis külma tõttu töö täielikult.

Tunnistaja H S andis ütlusi selles, et tema on raamatupidajana teinud A.B ﬁrmale raamatupidamist. Tunnistaja K K andis ütlusi selles, et tema tegi OÜ EB’ule raamatupidamist. Tema koostas esitatud algdokumentide põhjal maksudeklaratsioonid.

Kannatanu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kaudu palus lugeda teda tsiviilhagejaks ning riigile tekitatud kahju süüdlastelt sisse nõuda.

Lisaks uuriti kohtulikult asitõendeid, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingute protokolle, muid dokumente ja teabesalvestisi, millistele kohus viitab allpool.

Prokurör leidis, et kõik kohtulikult uuritud teod on koosseisupärased, puuduvad süüd välistavad ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele süüdistatav süüdi tunnistada kõigis talle süüks pandud kuriteoepisoodides ja mõista tuginedes KarS § 56 vastavad karistused. Sisse tuleb nõuda ka menetluskulu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatavatele on esitatud süüdistused maksude maksmisest kõrvalehoidumises, olles seotud kahe juriidilise isikuga – OÜ EB ning R.Z, kus esimene on neist jätnud riigile

tasumata käibemaksu 2 827 217 krooni ning teine 2 600 626 krooni, pannes sellega toime

1-08-7666

22 KarS § 386 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. Kuivõrd aga juriidiline isik ei saa tegutseda

ilma füüsiliste isikuteta, on maksukuriteo toimepanemises esitatud süüdistused Arlet

Martinsonile ja A.Jile kui täideviĳatele KarS § 386 lg 1 ning Ülle Saarele, A.B-le,

Raavo Raadikule, T.U-le ja E.Sle kaasaaitajatena KarS § 386 lg 1, 2 järgi kvaliﬁtseeritavate kuritegudele. Praeguseks on menetlus KrMS § 202 alusel lõpetatud A.Ji ja E.S osas.

Käesoleva kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on maksude korrapärane laekumine ning

maksuhaldurite õiguspärane tegevus maksude haldamisel, laiemas plaanis maksundus tervikuna. Käesolev kuritegu puudutab ainult riiklikke makse, s.h. käibemaksu. Paragrahvis kirjeldatud tegu on karistatav kuriteona, kui maksudena jäi laekumata, tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam.

Süüteo objektiivse koosseisu moodustab väära maksuarvutuse esitamine. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Juriidilisele isikule inkrimineeritav tegu peab olema toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega juriidilise isiku vastutuselevõtmise eeldused tuleb tuvastada konkreetse füüsilise isiku käitumises.

Süüdistuse kohaselt vaadeldaval perioodil, s.o. aprill 2005.a kuni mai 2006.a, mõlemad

juriidilised isikud kasutasid raamatupidamises reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendati käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu eesmärgiga

jätta Eesti Vabariigile maksmata käibemaks enda poolt osutatud teenustelt või müüdud kaupadelt. Süüdistuse kohaselt on dokumentidel ja raamatupidamises kajastatud tehingud ettevõtete vahel OÜ Ä ja OÜ EB, OÜ Ä ja R.Z ning OÜ F H ja R.Z sellised, kus müüakse kas olematut kaupa või olematut teenust ja kuigi ostjapool müüjale nagu tasuks, ei ole siiski reaalset majandustehingut aset leidnud.

1. R.Z (alates 10.03.2010.a ärinimega OÜ Atromak)

Kohtulikul uurimine tuvastas, et Arlet Martinson töötades alates 01.02.2005.a R.Z tegevdirektorina, oli vastavalt 01.02.2005.a R.Z juhatuse liikme J.O (kd 3 tl 1-3) ja Arlet Martinsoni vahel sõlmitud töölepingule nr 01 ja tegevdirektori ametĳuhendile (kd 4 tl 2-

6) kohustatud tegevdirektorina organiseerima, juhtima ning planeerima ﬁrma

majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate ja raamatupidamise tööd ning valima personali. Arlet Martinson oli seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata

juriidilise isiku tahet. Ülle Saar töötas R.Z pearaamatupidajana. Vastavalt

01.02.2005.a R.Z tegevdirektori Arlet Martinsoni ja Ülle Saare vahel sõlmitud töölepingule nr 9 ja pearaamatupidaja ametĳuhendile (kd 4 tl 7-11) on tema tööülesandeks

ﬁrma raamatupidamisalane tegevus, s.h ettevõtte raamatupidamise korraldamine, töökorralduste ja tööülesannete andmine.

Lähtudes eeltoodust oli neil kui maksumaksja eest otsustavatel ja vastutavatel isikutel

maksukorralduse seaduse ( MKS) § 6 lg 2 järgi kohustus seadusega sätestatud

tingimustel ja korras maksu maksta ning täita teisi neile seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

Kogutud tõendite pinnalt tuvastas kohus, et R.Z kasutas oma raamatupidamises

arveid, kus näidati soetust OÜ-lt Ä ja OÜ-lt F H. Nimetatud arved on saadud läbiotsimise käigus (kd 3 tl 4-10, 89-94, kd 7 tl 138-143) ning avaldatud ja uuritud kohtumenetluse käigus alljärgnevalt:

1-08-7666

23

Samuti sai R.Z raamatupidaja Ülle Saare ütlustega kinnituse see, et need arved olid

aluseks käibedeklaratsioonides andmete esitamisel. Vajalikud andmed deklaratsioonidele saadi Ülle Saare koostatud koondist (ostuarvete tabelist), mis koos Arlet Martinsoniga igakord eelnevalt üle kontrolliti. Lisaks läbiotsimisel leitud ja äravõetud arvetele, oli deklaratsioonide

esitamisel aluseks veel 10 tehingut OÜ-ga Ä, mis kõik kajastati käibeandmikus. Samuti

selgitas Ülle Saar, et kaks arvet – nr 0180905 kuupäevaga 21.09.2005.a ja nr 0050406 kuupäevaga 30.04.2006 – on kantud käibeandmikusse küll osaliselt vigadega – OÜ Ä nime asemel on sõna kala ning teisel juhul on ﬁrma nimi jäänud üldse märkimata – on siiski ka need arved raamatupidamises kajastatud ja deklaratsioonide esitamisel arvesse võetud.

1-08-7666

24

Kuivõrd aga tegelikult arvetel ega käibeandmikus ilma arveta kajastatud tehinguid ei toimunud, osutusid ka käibedeklaratsioonidel esitatud andmed valeks (valeandmed kd 8 tl 11 ja 22-23). Seoses sellega pandi aga toime maksupettus, milles osalesid Arlet Martinson, Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S.

Nii Ülle Saare kui ka Arlet Martinsoni ütlustest selgus, et mõlemad olid seotud

deklaratsioonide esitamisega ning et seda tehti elektrooniliselt. Nimetatut kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid (kd 8 tl 1-8, 11 ja 22-23). Lisaks sai kinnituse see, et Arlet Martinson oli tegevjuht, kes vastutas ﬁnantstehingute eest, olles selleks pädevuse saanud nii volikirjaga, kui et see oli kirjas ka töölepingus. Arlet Martinsoni ütluste järgi tegi Ülle Saar ettevõttes kõik

nii, nagu tema soovis, kusjuures ka teised süüdistatavad seda. Erinevalt aga Ülle Saare ütlustest kinnitasid nad ka seda, et Ülle Saar oli see, kellele viidi raha ja kellelt saadi raha ning kellega jagati infot ka arvete osas, kuid muud mitte. Ülle Saar ise eitas oma seost tehingutega ning kinnitas, et ei tea „tiirutamistest“ ega tehingute sisust midagi. Tema jaoks olid tehingud toimunud talle kui raamatupidajale esitatud arvete alusel.

Kuigi kohtulikul uurimisel süüdistavate ristküsitluse käigus anti ütlusi, mis pidid näitama Ülle Saart kui asjast mitte teadvat, kuid Arlet Martinsoni juhiste järgi tegutsevat isikut, ei haaku need ütlused teiste kogutud tõenditega. Nimelt kinnitab jälitustegevuse käigus kogutud teave, et Ülle Saar omas kogu süsteemis olulist rolli ja ta oli teadlik toimepandavast maksupettusest, mis seisnes ﬁktiivsete arvete alusel soetuse kajastamises. Nii on salvestatud tema kõned Arlet Martinsoni kui ka A.B-ga, kus arutatakse summade tiirutamisest, mida Ülle Saar peab teistelegi selgitama, sh soovitab ta neid ringe rahaga ka ise teha, samuti arvete koostamisest ja

neile allkirjade panemisest, sh selliste tehingute kohta, mis on juba oma “tiirutamise” ära

teinud. Selline raamatupidamise dokumentide nõudmine ja juhiste jagamine summade

ülekandmise kohta ja ka rahade enda käes hoidmine, mis samuti kajastub salvestatud

kõnedest, kinnitab vaid üheselt, et Ülle Saar teadis mis toimus ning osales ka ise

maksupettuses, kuna tema kanda oli raamatupidamise osa korrashoid (vt kõned 16.03.2006 kell 11:08, 15:21 ja 16:38; 24.03.2006 kell 13:23 ja 14:44; 29.03.2006 kell 14:33; 30.05.2006 kell 16:41 ja 17:13; 31.05.2006 kell 10:25; 02.06.2006 kell 13:14). Lisaks leiti tema kodust

paber, kus on peal skeem (kd 7 tl 137). Eriti tuleb selle tõendi juures rõhutada viidet, mis näitab raha sissetulemist R.Z ja seejärel seal pärast skeeme kahel korral mustalt välja läheb. Ülle Saar eitas teadmist selle dokumendi kohta, samas aga seletas kohtule teise skeemi sisu, unustades, et need kaks skeemi asuvad ühel ja samal A4 formaadis lehel, kuid üks ühel ja teine teisel poolel. Samuti on käekirja sarnasus silmaga nähtav. Seega arvestades,

et dokument leiti Ülle Saare kodust ja sellel on skeem raha ettevõttest välja viimise kohta, kinnitab antud tõend kogumis teiste tõenditega Ülle Saare teadlikku osalemist maksupettuses.

R.Z on kaupade ja teenuste soetamist näidanud kahelt ettevõttelt: OÜ Ä ja OÜ F H.

Viimase ettevõte juhatuse liikmeks oli E.S (kd 7 tl 1-5). Antud äriühingut asus ta juhtima

Raavo Raadiku ettepanekul ning T.U oli see, kes ta vastavate toimingute tegemiseks notarisse viis. Raavo Raadiku juhiste järgi avas E.S ka pangakontod, saades enda

valdusse muuhulgas AS Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga deebetkaardid (kd 1 tl 44).

Nimetatud kaartide juures on aga oluline märkida, et lisaks E.Sle kasutas neid ka T.U ettevõtte pangakontodele laekunud summade väljavõtmiseks.

E.S ütlustest tuleneb, et tema ülesandeks oli vastavalt saadud juhistele kontodelt summade

väljavõtmine ning siis selle toimetamine ettenähtud isikule. Vajalikud juhised andis talle põhiliselt Raavo Raadik, aga ka A.B ning T.U, nimetatud isikutele viis ta ka juhiste järgi väljavõetud summad. Rohkem ülesandeid temal ei olnud, pigem oli ettevõtte

tegevusega kursis A.B ja Raavo Raadik. Nimetatud ütlused kattuvad sellega, et ka läbiotsimiste käigus leiti mõlema isiku juures OÜ F H dokumente (kd 5 tl 156-187 ja kd 6 tl

1-08-7666

25 38-54). Samuti kinnitas nii E.S kui ka Raavo Raadik, et ettevõtte raamatupidamist tegi A.B . Kuigi kohtus ei meenunud nimetatud asjaolu A.B-le endale ega ka see, et tema oleks arveid koostanud – kinnitasid nii E.S kui Raavo Raadik, et arved tegi R.Z

A.B . Kusjuures 15.06.2006.a MTÜ Ratsaspordiklubi Parkuur kontoris teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa OÜ F H raamatupidamise dokumendid, sh ka arved R.Z (kd 5 tl 156-187). Raavo Raadiku sõnade kohaselt tegeles A.B ka tehingute osas kokkulepete sõlmimisega ning ta oli teadlik OÜ-le F H laekunud summadest, mistõttu andis selles osas ka käitumiseks juhiseid.

Kuigi T.U oma seost OÜ F H eitas, ei kattu tema ütlused E.S seletuse ega ka

salvestatud kõnedega. Tema ütluste usaldusväärsus on kahtluse alla seatud ka kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega kohtus, kus isik tunnistas, et asjaajamist juhtis Raadik,

tema viis Raadiku juhiste kohaselt Selge kohtumajja ja panka dokumente vormistama. Selgitades et tema viis Selge poolt väljavõetud raha Martinsoni kätte P kontorisse jne. Seega tuleb T.U ütlused, mis on antud seoses Arlet Martinsoni ja tema rolliga, lugeda ebausaldusväärseks ning tõendina kõrvale jätta.

R.Z väljastatud arvetel kajastatud tehingutest ei teadnud E.S midagi, tema juhatuse liikmena ei ole olnud ühegi tehingu juures ega puutunud kokku puidu või metsandusega ega andnud tehingute tegemiseks ka ühtegi volitust kellelegi teisele. Samuti ei ole ta mitte kunagi

saanud R.Z sularaha. Kusjuures kohtulikul uurimisel said avaldatud Ülle Saare poolt esitatud R.Z kassa väljamineku orderid nr 1505/01, 1905/1, 2305/01, 2405/1 ja

2605/01, mis kinnitavad, et R.Z on sularahas andnud OÜ-le F H maikuus üle

1 285 962 krooni (kd 7 tl 88-92). Ekspertarvamuse kohaselt aga ei ole vastuvõtja allkirjad kirjutatud E.S poolt (kd 7 tl 232), mistõttu on tegemist võltsitud dokumentidega. Lisaks sai

kohtus kinnituse see, et Ülle Saar ja Raavo Raadik soovisid juulis 2006 ehk siis pärast

kriminaalmenetluse avalikuks tulekut veel osad dokumendi tagantjärgi ära täita, et OÜ R.Zi raamatupidamine nähtuks korras olevana. Nii saadetigi pärast ühist kontrolli Raavo Raadiku poolt E.Sle dokumendid nende allkirjastamiseks (kd 7 tl 49-55). Viimane seda aga ei

teinud, sest nii nagu E.S ka kohtus tunnistas, oli ta saanud teadlikuks, et tegemist oli maksupettusega. Sellele järeldusele jõudis ta seetõttu, et ei olnud kunagi näinud kaupa.

Lisaks toimusid OÜ-ga Fenser Haldus tehingud ka OÜ Ä, kelle nimelt väljastatud arveid R.Z

raamatupidamises kajastati. Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et ka neid arvetel

kajastatud majandustehinguid tegelikult ei toimunud. Kaudselt kinnitavad seda tõendid

ﬁktiivsete tehingute kohta OÜ-ga EB, aga ka R.Z ja OÜ F H vaheliste tehingute

mittetoimumist kinnitavad tõendid. Nimelt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-87-09 on asutud

seisukohale, et kuriteo toimepanemise viisi sarnasus võib olla käsitav iseseisva kaudse

tõendina. Kuid kindlasti on kogu süüdistuse tõendamise juures oluline roll jälitustegevuse

käigus kogutud teabel, mis on vormistatud jälitustoimingu protokollis, mis on avaldatud ja

uuritud kohtuistungil. Siinjuures mõned näited kõnedest, mis kinnitavad tehingute mitte toimumist:

Nii näiteks helistas 28.03.2006.a kella 10:32 ajal Arlet Martinson T.U-le ja küsis, et kas on võimalik teha ülekannet summas sada kakskümmend kolm. T.U

vastas seepeale, et ei ole probleemi. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 28.03.2006.a kontole 123 000.84 krooni R.Z arvelduskontolt nr xxx, makse selgitusega Ä OÜ arve nr 0220206 22.02.2006 vastavalt kaaskirjale. Samal kuupäeval, s.o 28.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 122 700.00 krooni.

29.03.2006.a kella 11:46 ajal helistas Arlet Martinson Raavo Raadikule ja küsis, et kas T.U-le võib kakssada viiskümmend hansasse. Raavo Raadik vastas seepeale, et saab

1-08-7666

26 ikka. 29.03.2006.a kella 14:41 ajal helistas Arlet Martinson T.U-le ja ütles, et ülekanne tehti hoopis ühispanka ja kontrolligu viimane sealt. OÜ TB SEB Eesti Ühispanga

arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 29.03.2006.a kontole 251 303.70 krooni R.Z, makse selgitusega OÜ Ä akt 14.02.06 vastavalt kaaskirjale. 29.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt nr xxx SEB Eesti Ühispangas välja võtnud sularahas

99 500.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ TB arvelduskontolt Rüütli 45, Pärnu linnas

asuvast sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha kokku 50 000.00 krooni. Järgmisel

päeval, s.o 30.03.2006.a, on T.U võtnud OÜ TB arvelduskontolt nr xxx välja

sularahas 60 000.00 krooni ja ajavahemikus 10:24 kuni 10:27 Munga 2, Pärnus asuvast

sularahaautomaadist veel kokku 41 400.00 krooni. SEB Eesti Ühispangast saadud

fotoväljavõtetest nähtuvalt on 30.03.2006.a kella 10:24, 10:26 ja 10:27 ajal OÜ TB arvelduskontolt nr xxx sularaha väljavõtnud isikuks T.U.

04.04.2006.a kella 15:22 ajal helistas Arlet Martinson Raavo Raadikule ja ütles, et sada

viiskend läks praegu hansast, mispeale Raavo Raadik vastas, et see tuleb siis Ti. OÜ TB

Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 04.04.2006.a kontole 150 000.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx, makse selgitusega Ä OÜ arve 0130206 17,02,06 vastavalt kaaskirjale. Samal kuupäeval, s.o 04.04.2006.a, on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 149 500.00 krooni.

22.05.2006.a kella 14:10 ajal helistas Arlet Martinson A.B-le ja küsis, kas fenserisse

on võimalik midagi panna. A.B lubas telefonivestluse käigus täpsustada ja tagasi

helistada. 22.05.2006.a kella 14:12 ajal helistaski A.B Arlet Martinsonile tagasi ja ütles, et põhimõtteliselt on võimalik aga enne kuute kätte ei saa. Arlet Martinson vastas, et see sobib. 22.05.2006 kella 18:22 ajal helistas T.U Arlet Martinsonile ja küsis kus viimane viibib ning ütleb, et ta tooks ära. Telefonivestluse käigus lepivad Arlet Martinson ja

T.U kokku, et kohtuvad Mai elamurajoonis, kino ees. OÜ F H Hansapanga

arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 22.05.2006.a kontole 190 620.60 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega akt 11 10,04,2006 ja arve 10/0406 lõplik

makse. Samal kuupäeval, s.o 22.05.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud

sularaha summas 187 700.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ F H arvelduskontolt sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha summas 6 500.00 krooni. OÜ F H SEB Eesti

Ühispanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 22.05.2006.a kontole

240 000.00 krooni R.Z , makse selgitusega arve nr 10,04,2006.a osaline makse.

Samal kuupäeval, s.o 22.05.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha 200 000.00 krooni, lisaks on ajavahemikus 13:27 kuni 13:30 võetud Pärnu linnas, Rüütli 40a asuvast sularahaautomaadist välja kokku sularaha summas 39 500.00 krooni.

26.05.2006.a kella 12:14 ajal helistas Arlet Martinson A.B-le ja ütles, et neli pool purki seda head õli on läinud, millele A.B vastab, et selge. 26.05.2006 kella 12:33 ajal helistas Arlet Martinson uuesti A.B-le ja küsis viimaselt äpi (s.t OÜ Ä) summa suurust koos käibemaksuga, mille ta peab üle kandma. A.B vastas seepeale, et summaks on

188 700. 26.05.2006 kella 14:39 ajal helistas Arlet Martinson A.B-le ja küsis viimaselt, mis ﬁrma sealt lõunast tulnud pudelid ära ostis. A.B vastab seepeale, et see f (s.t OÜ F H). OÜ F H Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 26.05.2006.a kontole

450 000.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega arve 11/0506

22,05,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o 26.05.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha kokku summas 400 000.00 krooni. Samal kuupäeval on

OÜ F H arvelduskontolt sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha kokku 48 500.00 krooni. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 26.05.2006.a

kontole 188 700.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega Ä OÜ arve

1-08-7666

27

0030506 24,05,06 vastavalt kaaskirjale. Samal kuupäeval, s.o 26.05.2006.a, on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 188 000.00 krooni.

30.05.2006.a kella 12:31 ajal helistas A.B T.U-le ja küsis viimaselt, kas E.S kaardid on tema käes. Saanud jaatava vastuse, küsis A.B T.U-lt palju ühises järgi on, millele T.U vastas, et ühises on nelikümmend viis ja hansas üks. Edasise jutuajamise käigus palus A.B raha välja võtta ja enda kontorisse tuua. OÜ F H

SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt on 30.05.2006.a

ajavahemikus 12:45 kuni 12:47 Pärnu linnas, Papiniidu 8/10 asuvast sularahaautomaadist välja võetud kokku 45 000.00 krooni. OÜ F H arvelduskonto nr xxx Hansapangas väljatrükist

nähtuvalt on 30.05.2006.a kella 12:48 ajal sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha summas 1 400.00 krooni.

02.06.2006.a kella 13:30 ajal helistas Arlet Martinson T.U-le ja ütles, et sada

viiskümmend läks hansasse ja küsis kas f saab ühisesse ka panna. T.U küsis

seepeale palju Arlet Martinson sinna panna tahab, millele viimane vastas, et kaheksakümmend. T.U vastas seepeale, et kaheksakümmend ei ole probleemiks. OÜ F H Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 02.06.2006.a kontole

150 000.00 krooni R.Z arvelduskontolt xxx makse selgitusega arve nr 22/0406

29,04,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o 02.06.2006.a, on E.S OÜ F H arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 100 000.00 krooni. Samal kuupäeval on OÜ F H arvelduskontolt ajavahemikus 14:37 kuni 14:39 sularahaautomaadist veel välja võetud sularaha kokku summas 49 600.00 krooni. OÜ F H SEB Eesti Ühispanga arvelduskonto nr

xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 02.06.2006.a kontole 80 000.00 krooni R.Z-ilt ,

makse selgitusega arve nr: 22/0406 29,04,2006.a osaline makse. Samal kuupäeval, s.o

02.06.2006.a, on E.S võtnud kontolt sularahas välja 50 000.00 krooni ning ajavahemikus 14:31 kuni 14:3 on Pärnu linnas, Suur – Sepa 16 asuvast sularahaautomaadist välja võetud kokku 29 900.00 krooni.

See on vaid üks osa salvestatud kõnedest. Tervikuna on neist jälgitav, kuidas just Arlet Martinson koos Ülle Saarega korraldavad summade liigutamist erinevate ettevõtete kontode vahel ja lõpuks enda kätte summad sularahana kogusid. Kusjuures salvestatud on ka kõne, kus

Raavo Raadik küsib Arlet Martinsonilt, kas viimane talle ka tegevust annab. Nimetatud

vestlus lükkab ümber süüdistavate ütlused selle kohta, et Arlet Martinson abistas võlgade kättesaamisel. Pigem kinnitab see Arlet Martinsoni rolli ülesannete jagamisel. Samuti tuleb mitmest kõnest välja see, kuidas raha viiakse kontorisse ja et see on Arlet Martinsoni juurde

viimine. Seda, et sularaha viidi R.Z kontorisse, kinnitab ka teostatud varjatud jälgimine (kd 2 tl 1-26).

Lisaks jälitusprotokollile kajastatule, kinnitas kohtus ka T.U, et on OÜ TB juhatuse liige (vt ka kd 6 tl 115-119) Raavo Raadiku ja A.B osavõtul. Viimane tegi ka ettevõtte raamatupidamist ning seetõttu olid tema käes ka raamatupidamise dokumendid. Seda väidet kinnitavad ka läbiotsimised A.B juures. T.U kinnitas, et sai juhised tegutsemiseks Raavo Raadikult ja viimasele viis ta ka

raha, mis ettevõtte kontolt sai välja võetud. Seda käitumist selgitas ta enda poolt OÜ-le Ä osutatud inkassoteenusega – ehk OÜ Ä võlgnikud kandsid summad tema äriühingule, pärast mida see välja võeti ja sularahas Raavo Raadikule viidi. Arveid osutatud teenuse eest esitatud ei ole, küll aga selgus antud ütlustest, et väljavõetud summast jäi alati mingi osa edasi

andmata. T.U kinnitas, et paar protsenti oli tema tasuks. Ülejäänud läks kõik Raavo Raadikule. Ka Raavo Raadik koos ütluste avaldamisega meeldetuletuseks nõustus, et

kinnipeetud summa suurus võis olla 1.5 kuni 2% summa suurusest. Seda raha vajas ta

isiklikuks otstarbeks ja selle summa võtmine oli eelnevalt kooskõlastatud A.B-ga .

Seega nähtub nendest ütlustest, et kogu raha liigutamise eest saadi tasu ning kuna tõendid

1-08-7666

28 kinnitavad, et selline liigutamine on ebaseaduslik ning toimepandud maksupettuse eesmärgil,

on saadud tulu puhul tegemist kriminaaltuluga, mis KarS § 831

järgi kuulub konﬁskeerimisele. Seda, et tegemist oli kriminaaltuluga, kinnitavad ka A.Ji vastavad ütlused.

T.U kinnitas kohtus, et viis kogu raha ainult ja alati Raavo Raadikule. Hinnates

neid ütlusi kogumis A.J poolt antud ütlustega ning jälitusprotokollis kajastatuga, on selge, et süüdistatav on lihtsalt asunud kohtus kasutama oma võimalust mitte rääkida tõtt.

Kuigi T.U tunnistas, et summad võttis kontolt välja pärast seda, kui talle tuli teade telefoni kaudu või Raavo Raadiku poolt, selgus et need ütlused on selles osas vastuolus, et tegelikult andis mõnel korral ka A.B teada, et raha on tulnud ja et see tuleb tuua kas tema kätte või R.Z kontorisse. See ilmneb jälitustegevuse käigus kogutud teabest. Samuti eitas T.U raha viimist R.Z kontorisse, tuues seal viibimise selgituseks läbi Arlet Martinsoni ütluse välja uue asjaolu selle kohta, et R.Z kontoriga ühes majas asus ka kellegi A kontor, kus ta käis ja kuhu raha sai jätta.

Raavo Raadik oma ütlustega kinnitas, et viis raha OÜ R.Zi kontorisse ning seda väidetavalt hoiule. Need ütlused aga ei ole usaldusväärsed, sest miks peaks R.Z poolt laekunud summad võtma koheselt sularahas välja ja siis viima tagasi R.Z kontorisse hoiule. See, et hoiule viimise jutt ei ole usaldusväärne, tuleb ka T.U ja Raavo Raadiku ütluste analüüsist. Nii väitis T.U, et tema viis raha Anti juurde, samas Raavo Raadik kinnitas kohtule, et kui oli sularahas summad välja võtnud või kui selle summa oli temale toonud alati ära T.U, jagas ta selle alati laiali. Seega, mis raha sai veel T.U sinna A juurde hoiule viia, kui see oli juba üle antud Raavo Raadikule kui viimasele kuuluv raha, kes selle omakorda jagas laiali väidetavatele allhankĳatele.

Jälgides salvestud kõnesid asjaomaste isikute vahel, ei kinnita seda ütlust mitte miski.

Tegemist on süüdistavate paljasõnalise kaitseversiooniga. Täpselt sama võib väita ütluste

kohta, mille kohaselt käis T.U R.Z kontoris Arlet Martinsoniga

kontrollimas arveid, mis väidetavalt siis kajastasid tehinguid R.Z ja OÜ Ä vahel.

Arvestades, et kogu ﬁnantsnõustamine ja arvete koostamine oli A.B ülesandeks ja arveid allkirjastas Raavo Raadik ja samuti kontrollis kõike Ülle Saar, siis pole eluliselt usutav, et enne ülekande tegemist oli vajalik T.U viia läbi veel erikontroll. Lisaks tuleb

salvestatud kõnedest, et T.U käest pigem uuritakse, kas ta on olemas, et summasid liigutada ning et millal ta need summad ära toob. Mitte miski ei kinnita versiooni

arvete kontrollist, pigem tuleneb sealt üheselt ja arusaadavalt see, et T.U käis vastavalt juhistele Arlet Martinsonile raha viimas.

Seega olid OÜ-ga TB seotud T.U , aga suurt rolli kogu tegevuses mängis nii Raavo Raadik kui ka A.B. Nii nagu tõenditest selgub, oli viimase ülesandeks eelkõige

kogu nn paberimajandus ehk siis raamatupidamise korrahoid ja kõik muu sellega seonduv.

Raavo Raadiku kaudu toimus aga T.U abil laekunud summade liigutamine vastavalt kokkulepitud skeemidele, millest olid teadlikud nii Arlet Martinson, Ülle Saar, A.B kui ka Raavo Raadik ja T.U ise.

Jätkates OÜ Ä poolt väljastatud arvetega, vajab selle ettevõttega seotud isikute osas märkimist alljärgnev. Nimetatud äriühingu juhatuse liige oli Raavo Raadik (kd 5 tl 231-235). Samuti pole vaidlust selles, et ettevõtte raamatupidamist tegi A.B, nimetades ennast ﬁnantsnõunikuks ning ettevõtte deklaratsioonid koostas A.B ning esitas Raavo Raadik.

Sama moodi käis arvete koostamine: A.B tegi need talle edastatud informatsiooni

alusel ning allkirjastas Raavo Raadik. Kuigi antud ettevõtte juht ja vastutav isik oli Raavo

Raadik, ei osanud ta kirjeldada tehinguid R.Z . Samas oli tal meeles, et kokkulepped tehti omavahel A.B ja Arlet Martinsoniga. Ja seda väidetavalt põhjusel,

et Arlet Martinson teadis kust puitu osta. Siinjuures on muidugi kummaline see, et antud ütluste kohaselt soetas OÜ Ä puitu Arlet Martinsoni soovitusel ja siis müüs R.Z,

1-08-7666

29

mida juhtis ka Arlet Martinson. Teisest küljest aga haakuvad need ütlused praktikas enim levinud käibemaksuskeemiga, kus ettevõtte soetab küll kauba, aga seda kas mustalt või mitte käibemaksukohustuslaselt, mistõttu vajab raamatupidamisse ﬁktiivset arvet. Siinjuures toetab seda skeemi ka kaitsja Vahur Kivistiku poolt küsitluse käigus väljatoodu, et kaup kui selline võis isegi olla R.Z laoarvestuses olemas. Arvestades aga seda, et reaalsed tehinguid ei

toimunud OÜ-ga Ä, ei tohtinud selle ettevõtte nimelt väljastatud arvete alusel R.Z

sisendkäibemaksu arvestada. Riigikohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et

käibemaksukohustuslasel on lubatud maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate

kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks üksnes käibemaksuseaduse §-s 24

sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel. Tulenevalt kogutud tõenditest aga OÜ Ä poolt väljastatud arved sellele ei vasta.

Lisaks on siinjuures oluline, et Raavo Raadik tunnistas, et summade laekumisest teatasid talle nii Arlet Martinson kui ka Ülle Saar, samuti A.B. Arvestades, et tegemist oli ettevõtet juhtiva isikuga, kellele olid kõik juurdepääsuõigused ettevõtte kontole (kd 1 tl 3, 32, 37-44, 103-105), oleks saanud oma rahaasju hoida kontrolli alla ka ilma teiste poolt pideva ülevaate

andmiseta. Pigem selline info jagamine, kusjuures kasutades mitte avatud teksti, vaid

proovides sõnumit edasi anda varjatult, kinnitab vaid ühiselt maksupettuse toimepanemist.

Vestlustest nähtuvalt on süüdistavad teadlikud oma kuritegelikust käitumisest ning seetõttu

suhtlemisel ja sõnumite edastamisel ei nimetanud tegevusi õigete nimedega, et sealhulgas

minimaliseerida kuriteo ilmsikstulekut ja võimalikku vastutust. Seega kui oleks olnud tegemist reaalsete majandustehingutega äripartnerite vahel, oleks see jälgitav ka salvestatud kõnedest ja need mitte ei kajastaks vaid vestlusi rahade ülekandmistest ja väljavõtmisest ning

edasi toimetamisest, vaid ka tehingupoolte vahel olulisi kokkuleppeid tehingu toimumise osas. Hetkel nähtub tõenditest vaid sularaha kandumised kontode vahel ning seejärel kohene

sularahas väljavõtmine. Ja mis kõige tähtsam – OÜ Ä raamatupidamises ei ole ühtegi dokumenti, mis viitaks edasimüügiks mõeldud kauba soetamisele. Kui aga ettevõte ei ostnud kaupa, siis ei ole võimalik seda edasi müüa. Kuna müüdi puitu, oli vajalik selleks ka transport

korralda – vastava sisulisi vestlus isikute vahel pole aset leidnud, samuti puuduvad raamatupidamises vastavad dokumendid.

Seda, et tehingud tegelikult aset ei leidnud, kinnitavad ka A.P KrMS § 291 p 1 alusel

avaldatud ütlused selle kohta, et OÜ Ä tegevuse ajal saeti 50 kuni 100 tihumeetrit

ümarmaterjali kuus ning et töö L saeveskis seisis täielikult 2005.a ja 2006.a talvekuudel.

Arvestades, et tunnistaja on üle kuulatud 13.06.2006.a, viitab ta oma ütluses 2005.a lõpule ning 2006.a algusele. OÜ-le EB väljastatud arvetel näidatakse aga saematerjali müüki aprillis

1239.91 tm, mais 500.8 tm, juunis 1590.6 tm, juulis 608.7 tm, septembris 1936.6 tm, oktoobris 1785.9 tm ja jaanuaris 2006.a 420 tm OÜ Ä poolt. Lisades siia veel ka tehingud R.Z (juunis 2282.556 tm, juulis 952.8 tm, septembris 438.06 tm, novembris 390.3 tm, 2006.a jaanuaris 559.26 tm ja veebruaris 1789 tm), on üheselt jälgitav, et OÜ-le EB ja R.Z müüdud kogus on mitu korda suurem, kui saeveski reaalset toota jõudis. Seega hinnates A.P ütlusi kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega, kinnitavad need, et OÜ Ä ja R.Z vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid.

Täiendavalt tuleb aga välja tuua A.B roll OÜ-s Ä. Nimelt on süüdistavad oma ütlustega proovinud kohut veenda, et A.B oli vaid raamatupidaja või ﬁnantsnõunik, kes tegi samuti seda, mida temalt paluti, ise asjast ülevaadet omamata. Need ütlused ei haaku teiste kogutud tõenditega ning A.B teadmine toimepandud maksupettusest on jälgitav järgmisest tema enda salvestatud vestlustest: 17.03.2006 kell 12:56; 24.03.2006 kell 13:23 ja

16:28; 27.03.2006 kell 11:08;29.03.2006 kell 14:33; 05.06.2006 kell 12:46, 13:16, 13:26, 13:50, 14:43; 22.05.2006 kell 14:10 ja 14:12; 31.05.2006 kell 13:01; 02.06.2006 kell 13:14;

1-08-7666

30

05.06.2006 kell 11:57 ning kõik kõned jälitusprotokollist, mis asub teises köitel toimikulehekülgedel 80-93.

A.B, kes omas ülevaadet ja korraldas raamatupidamist takistas menetlejate poolt

läbiviidavat läbiotsimist. A.B ei avanud menetlustoimingute teostamiseks ust ning

tema arvuti vaatluse käigus tuvastati, et sel ajavahemikul, kui menetlejad olid ukse taga ja ootasid lukumeistri abil sisenemist, kustutas ta mitu OÜ-ga Ä seotud arvutifaili (kd 4 tl 186-

233), mida siiski oli võimalik taastada. See kinnitab kohtu veendumust, et isik tegeles kuritegevusega.

Seega oli R.Z maksupettuse toime panemine seotud kokku viie isikuga:

Arlet Martinsoniga kui ettevõtte tegevjuhiga, kelle juhiste järgi valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid elektrooniliselt (kd 7 tl 243-245) esitati ja kes ﬁktiivsed arved organiseeris,

Ülle Saarega, kes kajastas tegelikkusele mitte vastavad arved aga ka tehingud, mille kohta arved puudusid, raamatupidamises ja võttis need aluseks deklaratsioonide esitamisel, A.B-ga, kes korraldas ﬁktiivseid arveid väljastavate ettevõtete raamatupidamist ning

kes koostas talle edastatud andmete alusel vajalikud arved, sh jagas juhiseid laekunud summade kohta ning teavet, mida summadega edasi teha, Raavo Raadikuga, kes allkirjastas ﬁktiivsed arved ning võttis ise OÜ Ä arvelt ja lasi võtta T.U

OÜ T B kontolt välja sularaha ning korraldas selle toimetamise Arlet Martinsonile, T.U-ga, kes OÜ T B juhatuse liikmena võttis vastavalt saadud juhistele ettevõtte

kontodele laekunud summa sularahas välja ja toimetas selle kas Raavo Raadikule, A.B-le või Arlet Martinsonile.

Seega olid Arlet Martinson, Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S R.Z tegevusega valeandmete esitamisel seotud, nad olid üksteise tegevusest teadlikud

ning raha liikumine oli vastavalt nende rollidele kontrolli all. Kusjuures A.B poolt

koostatud ja Raavo Raadiku poolt allkirjastatud tegelikkusele mittevastavad arved on käesoleval juhul sisendkäibemaksu alusetu deklareerimisel käsitatavad süüteo toimepanemise vahendina. Seda seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Samuti

maandab neid riske arvete eest näilik tasumine, misjärel aga sularaha teiste hulgas ka T.U

poolt välja võetakse ja tegelikule omanikule tagasi toimetatakse. Seega

tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele edastamine, sh

laekunud summade tagastamine A.B, Raadiku, T.U ja S poolt on objektiivselt vaadeldav kuriteo toimepanemise ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Arvestades,

et kogu skeemi juures oli Ülle Saare roll ﬁktiivsete arvete korrektne kajastamine

raamatupidamises tervikskeemi arvestades, tuleb tema käitumist vaadelda kui vaimse ja ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kõik kaasaaitajad teadsid, et Arlet

Martinson täideviĳana tegutseb maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mistõttu on tuvastatud nende käitumises ka subjektiivne koosseis.

Kohtuliku uurimise käigus on saanud kinnituse asjaolu, et süüdistatavate tegevuse tulemusena

esitati maksuhaldurile ajavahemikul aprill 2005 kuni mai 2006 R.Z

käibedeklaratsioonides valeandmeid, kasutades reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid kaupade ja teenuste soetamise kohta OÜ Ä ja OÜ F H nimelt selleks, et R.Z

saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka arvetel kajastatud käibemaksu.

Näitamaks näiliste tehingute toimumist, kajastas äriühingu raamatupidaja Ülle Saar teadlikult OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arved R.Z ostuarvete registris, misjärel äriühingu tegevdirektor Arlet Martinson kandis R.Z poolt ﬁktiivsete arvete alusel raha nii

1-08-7666

31 pangaülekannetega OÜ Ä arvelduskontole nr xxx №rdea Bank Finland Plc Eesti ﬁliaalis, kui ka näitas Ülle Saare poolt koostatud tegelikkusele mittevastavate kassa väljaminekuorderite alusel 11 korral (kokku summas 1 659 790 krooni) sularaha väljamakseid. Samuti kandis raha OÜ TB arvelduskontodele nr xxx Hansapangas ja nr xxx SEB Eesti Ühispangas. Lisaks tegi ka nii pangaülekandeid OÜ F H arvelduskontodele nr xxx Hansapangas ja nr xxx SEB Eesti

Ühispangas, kui ka näitas Ülle Saare poolt koostatud tegelikkusele mittevastavate kassa väljaminekuorderite alusel 5 korral (kokku summas 1 285 962 krooni) sularaha väljamakseid.

Pärast sellist summade ülekandist võtsid nii Arlet Martinsoni kui A.B korraldustel

kontodelt raha välja Raavo Raadik, T.U ja E.S, tagastades summad esialgsele omanikule R.Z.

Selliselt toimus valeandmete esitamine kuude lõikes (kd 8 tl 11, 22-23) alljärgnevalt:

- 2005.a aprilli kohta 20.05.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 80 280 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduv arve: - 2005.a mai kohta 22.06.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 369 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduvad arved: - 2005.a juuni kohta 07.07.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 255 716 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: - 2005.a juuli kohta 19.08.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 134 462 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

- 2005.a augusti kohta 20.09.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 125 686 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks

OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

- 2005.a septembri kohta 20.10.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 51 534 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

- 2005.a oktoobri kohta 23.11.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 10 800 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

- 2005.a novembri kohta 20.12.2005.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 39 699 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastav arve:

- 2005.a detsembri kohta 24.01.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 9004 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve:

- 2006.a jaanuari kohta 17.02.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 119 437 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks

OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastava arve kui ka puuduva arve:

- 2006.a veebruari kohta 20.03.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 249 609 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud nii reaalset majandustehingut mittekajastavad kolm arvet kui ka R.Z raamatupidamises puuduva arve: - 2006.a märtsi kohta 19.04.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 255 775 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kolm OÜ F H ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved, sh on

1-08-7666

32

arve nr 01/0306 osas R.Z ostu arvete registris käibemaksuna arvestatud 24 956.22 krooni, seega 3 000 krooni enam: - 2006.a aprilli kohta 19.05.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 739 758 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks kuus OÜ F H ning neli OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: - 2006.a mai kohta 22.06.2006.a esitatud deklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana summas 159 350 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks ühe OÜ F

H nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve ning ühe OÜ Ä nimelt koostatud, kuid R.Z raamatupidamises puuduva arve.

Kuivõrd tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste

soetamist ei toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu,

millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Nimelt on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda

teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub

käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli

nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Kõike eelnevalt arvestades, on tõendamist leidnud, et Arlet Martinson olles R.Z

tegevdirektor, kes vastavalt oma ametĳuhendile oli kohustatud organiseerima, juhtima ning planeerima ﬁrma majandustegevust, korraldama ja juhtima ning analüüsima alluvate töötajate

ja raamatupidamise tööd ning olles seega osaühingu tegevuse eest vastutav isik, kellele oli antud õiguspädevus teha juhtimisotsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet, esitas

Ülle Saar, A.B , Raavo Raadik, T.U , E.S poolt osutatud kaasabil

maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid R.Z käibemaksudeklaratsioonides (vorm

KMD) perioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri, novembri, detsembri ning 2006.a jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli ja mai kohta, kasutades selleks OÜ Ä

ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid või arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas R.Z tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides

alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni.

Kohus leiab, et selline tegevus on kvaliﬁtseeritav Martinsoni puhul KarS § 386 lg 1 järgi, teiste isikute puhul KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi Alates 15.03.2007.a muutus KarS §

386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud,

kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891

lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud.

Arlet Martinson pani nimetatud teo toime täideviĳana ning Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S kaasaaitajana, kus igal isikul oli oma roll, millel peatusin juba eelnevalt. Kõigi nende tegevus R.Z maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel oli suunatud sellele, et vähendada R.Z maksukohustust. Isikud soovisid seda kuritegu toime panna, said aru, et nende poolt toimepandud tegu toob kaasa vastava tagajärje ja antud

tagajärje saabumine oligi nende eesmärgiks. Õiguslikult tähendab see seda, et neil oli R.Z maksukohustuse vähendamise suhtes kavatsetus KarS § 16 lg 2 tähenduses.

1-08-7666

33

Kohus tegi eelpool tõendatule tuginedes kindlaks, et R.Z (alates 10.03.2010 OÜ

Atromak, 14.06.2010 kuulutatud pankrot), oma tegevdirektori Arlet Martinson tahtliku tegevuse läbi ja Ülle Saar, A.B, Raavo Raadik, T.U ja E.S kaasabil esitas

maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD)

maksustamis-perioodide 2005.a aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober,

november, detsember ning 2006.a jaanuar, veebruar, märts, aprill ja mai kohta, kasutades

selleks OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid

arveid või arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta,

mille alusel suurendas tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides

alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 600 626 krooni. Tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ F H nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti

KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei peetud kinni

MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadaolevalt õigeid andmeid.

Seega R.Z oma tegevdirektori Arlet Martinson tegevuse läbi maksuhaldurile

valeandmete esitamisega, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui 500 000 krooni, pani toime KarS § 386 lg 2 järgi kvaliﬁtseeritava

kuriteo. Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvaliﬁtseeritav KarS § 3891 lg 3 järgi.

2. OÜ EB

OÜ EB juhatuse liikmeks ajavahemikul 11.01.2002.a kuni kohtumenetluseni oli A.J (kd 2 tl

95-97), kes olid seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi. Samuti oli tal kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt

juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt äriseadustiku § 181 lg-le 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 2 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse

rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. Samuti oli temal kui maksumaksja eest otsustaval ja vastutaval isikul MKS § 6 lg 2 järgi kohustus seadusega sätestatud tingimustel ja

korras maksu maksta ning täita teisi neile seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.

Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatud, et OÜ EB kasutas oma raamatupidamises arveid, kus

näidati soetust OÜ-lt Ä. Nimetatud arved on saadud läbiotsimise käigus (kd 2 tl 103-135) ning avaldatud ja uuritud kohtumenetluse käigus alljärgnevalt:

1-08-7666

34

Samuti sai A.Ji ja tema raamatupidaja, tunnistaja K.K ütlustega kinnituse see, et need arved olid aluseks käibedeklaratsioonides andmete esitamisel. A.J selgitas lisaks, et käibeandmikus

kajastuvad OÜ TB kanded (vt ka kd 2 tl 214 ja 218) on olnud samuti aluseks

käibedeklaratsioonide esitamisel, kuid reaalset ühtegi arvet ei ole ning ka tehinguid ei toimunud. Nii kajastatakse kokku 6 tehingut, kus käibemaksuks 797 037.79 krooni:

Kuna tegelikult arvetel ega käibeandmikus ilma arveta kajastatud tehinguid ei toimunud, osutusid ka käibedeklaratsioonidel esitatud andmed valeks (valeandmed kd 8 tl 11 ja 15-16). Nimelt tunnistas A.J kohtus, et OÜ-ga Ä majandustegevust ei toimunud ning saematerjali ost teostati ﬁktiivselt. Kõik raamatupidamises kajastatud arved sai ta aga R.Z kontorist – seda ka Arlet Martinsoni või Ülle Saare käest. Arvete koostamine toimus A.Ji ütluste järgi, st et ta jälgis pidevalt seda, et ei peaks maksuametile käibemaksu maksma ning et see summa

jääks enam-vähem nulli, sellest lähtuvalt edastaski ta summad, mille järgi koostati arved.

Kuigi arved saadi R.Z kontorist, selgus A.B ja Raavo Raadik ütlustest, et arvete koostajaks saadud andmete alusel oli A.B ning need allkirjastas Raavo Raadik. Lisaks selgus, et kuigi OÜ EB poolt teostati ülekandeid OÜ Teboli Baltic kontole, ei olnud ka

siis toimunud summade kandmise aluseks ühtegi majandustehingut, vaid see toimus kõik kokkuleppel Arlet Martinsoniga.

1-08-7666

35 Pärast seda, kui summa oli kas OÜ Ä või OÜ TB kontole kantud, võeti see sularahana välja kas Raavo Raadiku või T.U poolt. Nimetatud isikud ei ole seda eitanud, vaid tunnistasid kohtus enda poolt summa väljavõtmist ning selgitasid ka selle edasist liikumist, mis aga vaid osaliselt kattus A.Ji ütlustega ning jälitustegevuse käigus kogutud tõenditega. Nii esitati süüdistatavate poolt üks versioon, et raha veeti alati kohe laiali allhankĳatele, keda aga nimetada ei osatud ja kellelt materjali soetamise kohta puuduvad igasugused raamatupidamise dokumendid (vt läbiotsimisi ja teostatud vaatlusi kd 4 tl 186-233, kd 5 tl 1-152, 156-187, 238-

242, kd 6 tl 38-48, 50-54, 122-127, 162-182), ning teise variandina, et see viidi Arlet Martinsoni juurde hoiule. See, et summad jõudsid Arlet Martinsonini, kattub ka teiste uuritud tõenditega. Küll aga ei viidud seda raha mitte hoiule, vaid hoopis eesmärgiga tagastada A.Jile. Nimelt on A.J kinnitanud, et ta sai ülekantud summad tagasi ulatuses, millest oli maha võetud

pool arvel kajastatud käibemaksust. See oli tasuks teenuse eest, mis seisnes nn raha tiirutamises, jätmaks muljet, et on toimunud ka reaalsed tehingud. Nimetatud teenustasu kutsuti omavahel kõneldes ka „meeks“ ning „küpsiseks“. Sellest osast summast oli A.J nõus loobuma, sest see oli temale kasulik ning ta pidas kinni kokkuleppest, mille oli teinud Arlet

Martinsoniga. Nii nagu arved, sai A.J ka raha kätte R.Z kontorist, seda kas Arlet Martinsoni käest või oli see siis valmis pandud. Raha kohta sai ta alati infot samuti kas Arlet

Martinsoni või Ülle Saare käest. Kusjuures küsimusele, miks Arlet Martinson tundis huvi maksmata arvet pärast, oli A.Ji vastus lihtne ja teiste uuritud tõenditega haakuv – sest sealt tuli Arleti enda kasum.

A.J kinnitas kohtule, et kogu toimiva süsteemiga oli ta tuttav ning selle osas tegi ta kokkuleppe Arlet Martinsoniga, st et esitatakse ﬁktiivseid arveid, mille taga majandustegevust

ei ole, siiski kantakse rahad üle ja see, kellele ülekanne teostati, saab poolt käibemaksust endale. Ka Raavo Raadik ja A.B tunnistasid, et OÜ EB juhi A.Jiga viis neid kokku Arlet Martinson. Kusjuures A.J märkis ka seda, et ta on kohtunud A.B-ga, kui viimane

käis OÜ EB territooriumil vaatamas, kuhu ﬁktiivne materjal liigub ning kui pandi paika transport, mida tegelikult ei toimunud.

Tehingute mitte toimumist kinnitavad ka A.B ning Raavo Raadiku enda ütlused.

Kumbki süüdistavatest ei osanud toimunud tehinguid kirjeldada, kusjuures Raavo Raadiku kui OÜ Ä juhatuse liikme (kd 5 tl 231-235) ütlustest selgus, et kokkulepped tehti koos A.B ja Arlet Martinsoniga. A.B aga kinnitas, et oli ettevõtte ﬁnantsnõustaja kogu

süüdistust hõlmaval perioodil nii töölepinguga kui ka ilma, kuid tehingute teostamisel ei osalenud. Arvestades, et OÜ-ga Ä ei olnud seotud teisi isikuid ja need kes olid, ei tea tehingutest midagi, kinnitab see vaid tehingute mittetoimumist.

Seda, et tehingud tegelikult aset ei leidnud, kinnitavad ka A.P KrMS § 291 p 1 alusel

avaldatud ütlused selle kohta, et OÜ Ä tegevuse ajal saeti 50 kuni 100 tihumeetrit

ümarmaterjali kuus ning et töö L saeveskis seisis täielikult 2005.a ja 2006.a talvekuudel.

Arvestades, et tunnistaja on üle kuulatud 13.06.2006.a, viitab ta oma ütluses 2005.a lõpule ning 2006.a algusele. OÜ-le EB väljastatud arvetel näidatakse aga saematerjali müüki aprillis

1239.91 tm, mais 500.8 tm, juunis 1590.6 tm, juulis 608.7 tm, septembris 1936.6 tm, oktoobris 1785.9 tm ja jaanuaris 2006.a 420 tm OÜ Ä poolt. Lisades siia veel ka tehingud R.Z

, on üheselt jälgitav, et OÜ-le EB ja R.Z müüdud kogus on mitu korda suurem, kui saeveski reaalset toota jõudis. Seega hinnates A.P ütlusi kogumis teiste kohtus kontrollitud tõenditega, kinnitavad need, et OÜ Ä ja OÜ EB vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid. Ka Raavo Raadik tunnistas, et osad tehingud jäid OÜ-ga EB ära. Samas

tunnistuses aga selgub, et tegelikult ei tea ta üldse midagi dokumentide järgi toimunud tehingutest, sest tema ütluste järgi pidi kauba ära saatma A.J. Seega olnuks OÜ EB müüjaks, mitte OÜ Ä.

1-08-7666

36

Süüdistuse tõendamise juures on oluline roll jälitustegevuse käigus kogutud teabel, mis on vormistatud jälitustoimingu protokollis, mis on avaldatud ja uuritud kohtuistungil. Siinjuures mõned näited kõnedest, mis kinnitavad tehingute mitte toimumist:

Nii näiteks helistas 14.03.2006.a kell 15:36 ajal Arlet Martinson T.U-le ja küsis,

kas viimasel on mingi piiks kah käind seal. Nimelt tuleb panga SMS kiirteavituse teenuse

kasutamise korral sõnum kliendi mobiiltelefonile, mis teavitab arvelduskontol toimunud muudatustest. T.U vastas seepeale, et jah ma sõidan just sinu kontori poole. Arlet

Martinson vastas, et selge väga hea tood ära. OÜ TB arvelduskonto nr xxx Hansapangas väljatrükist nähtuvalt laekus 14.03.2006.a kontole 129 000.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx. Samal kuupäeval, s.o 14.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 128 700.00 krooni.

Siinjuures on olulised järgmised momendid: T.U annab teada, et on sõitmas Arlet Martinsoni juurde. Ei selles ega ka üheski teises salvestatud kõnes ei räägita ega lepita

kokku raha toomist kohtus ristküsitluse käigus välja toodud „A“. Kuusjuures ka Arlet Martinson väljendab oma rahulolu selle osas, et raha tuuakse ära ja seda temale.

16.03.2006.a kella 11:08 ajal helistas Ülle Saar Arlet Martinsonile ja küsis viimaselt, kuhu

Vändra selle asja paneb, kas T ikka. Arlet Martinson vastas seepeale, et ikka Ti jah ning tundis huvi, kas seal peal on üks või kaks. Edasise jutuajamise käigus ütles Arlet Martinson

Ülle Saarele, et väljavõetava sularahaga tuleb tiir peale teha, s.t see uuesti arvele kanda ja uuesti sularahas välja võtta. Samal kuupäeval, s.o 16.03.2006.a kella 16:38 ajal helistas Ülle Saar Arlet Martinsonile ja ütles, et T tõi sada kaheksakend kaks nüüd siia ning küsis, kas see

peab nüüd uuesti Vändrale minema või jääb ta siia nüüd. Edasise jutuajamise käigus ütles

Arlet Martinson Ülle Saarele, et hoidku viimane raha oma käes. OÜ TB Hansapanga

arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 16.03.2006.a kontole 183 400.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx. Samal kuupäeval, s.o 16.03.2006.a on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha summas 183 000.00 krooni.

Siinjuures vajab märkimist, et Ülle Saar kinnitas kohtuistungil, et „Vändra“ tähendab OÜ-t EB ning nimetatud kõne kinnitab ka asjaolu, et kui summad kanti OÜ TB kontole, võeti see

T.U poolt välja ning viidi sularahana R.Z kontorisse – just nii nagu kirjeldas seda kohtuistungil ristküsitluse käigus A.J.

30.03.2006.a kella 13:38 ajal helistas Arlet Martinson A.Jile ja küsis, kas viimasel ei ole

piiksu käinud. A.J vastas telefonivestluse käigus, et ülekanne summas 171 100 on Ti ja hansasse tehtud juba kaks tundi tagasi. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist

nähtuvalt laekus 30.03.2006.a kontole 171 100.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx. 30.03.2006.a kella 13:40 ajal helistas Arlet Martinson T.U-le ja küsis, kas see

Vändra asi on tehtud. Edasise telefonivestluse käigus käskis Arlet Martinson T.U osta laekunud summa eest ellveesid (s.t LVL, e. Läti latt). Samal kuupäeval, s.o 30.03.2006.a kella 13:59 ajal helistas T.U Arlet Martinsonile ning vestluse käigus käskis Arlet Martinson vahetada eesti kroone kokku 8 200 Läti lati väärtuses. Samal

kuupäeval, s.o 30.03.2006.a, on OÜ TB arvelduskontol konverteeritud raha summas 184 983.80 krooni vahetuskursiga 22.559 Läti lattideks summas 8 200.00.

30.05.2006.a kella 16:41 ajal helistas Ülle Saar Arlet Martinsonile ja küsis viimaselt, kuhu

Vändra kandma peaks. Telefonivestluse käigus küsib Ülle Saar Arlet Martinsonilt, et äkki laseks tal (s.t Vändral) selle ühe ringi ära teha, et siis oleks homme see raha niikuinii siin.

Veel küsis Ülle Saar Arlet Martinsonilt, et Ti võtab see Ülo (s.t T.U) ju.

30.05.2006.a kella 17:13 ajal toimunud telefonivestluse käigus ütles Ülle Saar Arlet Martinsonile veel, et ta (s.t Vändra) tegi ära kakssada kümme. 31.05.2006.a kella 10:25 ajal

1-08-7666

37 helistas Ülle Saar A.B-le ja ütles viimasele, et Vändra tegi eile raha, lisades hiljem, et T ja hansa, kakssada kümme. Edasise jutuajamise käigus palus Ülle Saar muuhulgas poistel kontorist läbi tulla, kuna tal on puudu Eglese allkirjad, sest muidu ei saa ta akti käiku lasta. Samal kuupäeval, s.o 31.05.2006.a, kell 10:28 ajal helistas A.B T.U-le ja

ütles, et ﬁrma on mingisugust võlga kätte saanud. T.U vastab, et ta on juba kontoris. OÜ TB Hansapanga arvelduskonto nr xxx väljatrükist nähtuvalt laekus 30.03.2006.a kontole 210 000.00 krooni OÜ EB arvelduskontolt nr xxx, makseselgitusega arved. Järgmisel päeval, s.o 31.05.2006.a, on T.U OÜ TB arvelduskontolt välja võtnud sularaha kokku summas 209 400.00 krooni.

Kohtu hinnangul tuleb nendest kõnedest üheselt, et T.U OÜ Teboli Baltic juhatuse liikmena (kd 6 tl 115-119) tegutses vastavalt saadud juhistele. Nii avaldatud kõned tervikuna, kui ka süüdistavate enda ütlused kinnitavad seda, et T.U kohustuseks

oli laekunud summad sularahas välja võtta ning siis see viia kas Raavo Raadikule, A.B-le või R.Z kontorisse. T.U käes oli OÜ TB Hansapanga (kd 1 tl 5)

kui ka SEB Eesti Ühispanga (kd 1 tl 102) deebetkaart. T.U aga ka teised on

selgitanud seda inkassoteenuse osutamisega ning Arlet Martinsoni seost selles osas kui abistajat võla kätte saamisel. Samuti selgitati salvestatud kõnesid sellega, et Arlet Martinson

ajas asju, kuna teised ei saanud A.Ji kätte või ta lihtsalt vältis neid. Need ütlused aga on vastuolus teostatud kõneeritustega.

Nimelt ei ole A.J perioodil 30.05.2005.a kuni 25.05.2006.a mitte kordagi suhelnud telefoni teel Raavo Raadikuga. Viimane aga, kes olles OÜ Ä juhatuse liige, on proovinud helistada väidetavalt ühele olulisemale tehingupartneri OÜ EB juhatuse liikmele vaid ühe korra. See

muidugi kattub Raavo Raadiku ütlustega, et tema pole ühtegi tehingut teinud, kuid on vastuolus sellega, et A.J vältis tema kõnesid, mistõttu pidi asju ajama Arlet Martinson. Ei ole võimalik vältida kõnesid mida tehtud ei ole. Sama kehtib ka A.B kohta, kellega on

terve aasta jooksul A.J suhelnud 7 korral. Kõik A.B tehtud kõned on A.Ji poolt

vastuvõetud, seega ei ole toimunud nn suhtlemise vältimist. T.U ja A.J on

omavahel suhelnud ühel korra, kuid vestlused Arlet Martinsoniga on toimunud 285 korral ning Ülle Saarega 560 korral.

Arlet Martinson sõnul oli J talle 700 000 krooni võlgu, mille tõttu ta pidi ka suhtlema viimasega. A.J aga kinnitas, et oli võlgu võtnud aga selle ka tasunud ning summad, millest

kõnedes räägitakse, ei olnud seotud tema ja Arlet Martinsoni vahelise laenusuhtega. See Ji seletus on kooskõlas teiste uuritud tõenditega ning seega on Martinsoni väited ümber lükatud.

Kokkuvõtvalt oli OÜ EB maksupettuse toime panemine seotud kokku viie isikuga:

A.Jiga, kui ettevõtte juhiga, kelle juhiste järgi valeandmeid sisaldavad deklaratsioonid elektrooniliselt (kd 7 tl 243-245) esitati,

Arlet Martinsoniga, kes viis A.Ji nn ﬁktiivsete arvete koostajatega kokku ning läbi kelle toimus nii arvete kui sularaha liigutamine, mille eest ta võttis endale tasu, A.B-ga, kes korraldas ﬁktiivseid arveid väljastavate ettevõtete raamatupidamist ning

kes koostas talle edastatud andmete alusel vajalikud arved, sh jagas juhiseid laekunud summade kohta ning teavet, mida summadega edasi teha, Raavo Raadikuga, kes allkirjastas ﬁktiivsed arved ning võttis ise OÜ Ä arvelt ja lasi võtta T.U OÜ Teboli Baltic kontolt välja sularaha ning korraldas selle toimetamise Arlet Martinsonile, T.U-ga, kes OÜ Teboli Baltic juhatuse liikmena võttis vastavalt saadud juhistele ettevõtte kontodele laekunud summa sularahas välja ja toimetas selle kas Raavo Raadikule, A.B-le või Arlet Martinsonile.

1-08-7666

38

Seega olid A.J, Arlet Martinson, A.B , Raavo Raadik ja T.U OÜ EB tegevusega valeandmete esitamisel seotud, nad olid üksteise tegevusest teadlikud ning raha liikumine oli vastavalt nende rollidele kontrolli all. Kusjuures A.B poolt koostatud ja

Raavo Raadiku poolt allkirjastatud tegelikkusele mittevastavad arved on käesoleval juhul sisendkäibemaksu alusetu deklareerimisel käsitatavad süüteo toimepanemise vahendina. Seda seetõttu, et arvete olemasolu maksumaksja raamatupidamises võimaldab panna maksupettust

toime viisil, mis vähendab oluliselt selle ilmsikstuleku riski. Samuti maandab neid riske arvete eest näilik tasumine, misjärel aga sularaha välja võetakse ja tegelikule omanikule tagasi

toimetatakse. Seega tegelikkusele mittevastavate arvete koostamine ja maksukohustuslasele

edastamine, sh laekunud summade tagastamine on objektiivselt vaadeldav kuriteo

toimepanemise ainelise kaasabina KarS § 22 lg 3 tähenduses. Arvestades, et kogu skeemi väljapakkuja ning selle üle kontrolli omav oli Arlet Martinson, kelle kaudu toimus ka arvete

edastamine ja raha tagasiandmine, tuleb tema käitumist vaadelda kui vaimse ja ainelise kaasabi osutamisena KarS § 22 lg 3 tähenduses. Kõik nimetatud kaasaaitajad teadsid seda, et

A.J täideviĳana tegutseb maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mistõttu on tuvastatud nende käitumises ka subjektiivne koosseis.

Kohtuliku uurimise käigus on kinnitust saanud, et süüdistatavate tegevuse tulemusena esitati

maksuhaldurile ajavahemikus aprill 2005.a kuni aprill 2006.a maksuhaldurile osaühingu

käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Selleks leppis A.J 2005. aasta kevadel Arlet

Martinsoniga kokku, et viimane vahendab temale OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid

majandustehinguid mittekajastavaid arveid kaupade ja teenuste soetamise kohta selleks, et OÜ EB saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ Ä nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu.

Näitamaks näiliste tehingute toimumist, kandis OÜ EB ﬁktiivsete arvete alusel raha OÜ Ä arvelduskontole nr xxx №rdea Bank Finland Plc Eesti ﬁliaalis ja OÜ TB arvelduskontodele

nr xxx Hansapangas ja nr xxx SEB Eesti Ühispangas, misjärel Raavo Raadik ja T.U

võtsid Arlet Martinsonilt ja A.B-lt saadud korralduste alusel kontodelt

raha välja, tagastades summad esialgsele omanikule OÜ EB, va summa, mille moodustas poole käibemaksu summast, mis jäi teenustasuna Arlet Martinsoni kätte.

Selliselt toimus valeandmete esitamine kuude lõikes (kd 8 tl 11, 15-16) alljärgnevalt:

2005.a aprillikuu kohta 20.05.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 301 922 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

2005.a maikuu kohta 18.06.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 120 551 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

2005.a juunikuu kohta 20.07.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 385 592 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

2005.a juulikuu kohta 23.08.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 109 566 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved: 2005.a septembrikuu kohta 24.10.05.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 571 938 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

2005.a oktoobrikuu kohta 21.11.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 464 236 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

1-08-7666

39

2005.a novembrikuu kohta 20.12.2005.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati

sisendkäibemaksu alusetult suuremana 346 001 krooni, arvestades sisendkäibemaksu ilma

nõuetele vastava arveteta, mille kohta on OÜ EB ostuarvete registrisse tehtud kanded puuduvate OÜ TB arvete alusel alljärgnevalt:

2006.a jaanuarikuu kohta 21.02.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati

sisendkäibemaksu alusetult suuremana kokku summas 58 374 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved:

2006.a veebruarikuu kohta 23.03.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana 18 000 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Ä nimelt koostatud reaalset majandustehingut mittekajastava arve: 2006.a märtsikuu kohta 07.08.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 207 000 krooni, arvestades sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastava arveta, mille kohta on OÜ EB ostuarvete registrisse tehtud kanne puuduva OÜ TB 31.03.2006

arve nr 3261 summas 1 357 000.00 krooni, millest 18% käibemaks on 207 000.00 krooni, alusel; 2006.a aprillikuu kohta 26.05.2006.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana 244 037 krooni, arvestades sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastava arveta, mille kohta on OÜ EB ostuarvete registrisse tehtud kanne puuduva OÜ TB 30.04.2006

arve nr 3330 summas 1 599 800.00 krooni, millest 18% käibemaks on 244 037.29 krooni, alusel.

Seega on kohtumenetluse käigus kindlaks tehtud, et kuivõrd tegelikkuses OÜ Ä ja OÜ TB nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamist ei toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31

lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Nimelt on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

Kõike eelnevalt arvestades, on tõendamist leidnud, et A.J olles OÜ EB juhatuse liige, kes

vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, esitas Arlet Martinson, A.B, Raavo Raadik ja

T.U poolt osutatud kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ EB

käibemaksu-deklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2005.a aprilli, mai, juuni, juuli, septembri, oktoobri, novembri ning 2006.a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli kohta, kasutades selleks OÜ Ä nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid

arveid ning arvestas käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma OÜ TB nõuetele vastavate

arveteta, mille alusel suurendas OÜ EB tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 2 827 217 krooni. A.J pani nimetatud teo toime täideviĳana ja tema teole on hinnang antud kohtu määrusega

29.04.2010. Arlet Martinson, A.B, Raavo Raadik ja T.U panid kuriteo

toime kaasaaitajana, kus igal isikul oli oma roll, millel kohus peatus juba eelnevalt. Kõigi nende tegevus OÜ EB maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisel oli suunatud sellele, et vähendada OÜ EB maksukohustust. Isikud soovisid seda kuritegu toime panna, said aru, et

1-08-7666

40 nende poolt toimepandud tegu toob kaasa vastava tagajärje ja antud tagajärje saabumine oligi

nende eesmärgiks. Õiguslikult tähendab see seda, et neil oli OÜ EB maksukohustuse vähendamise suhtes kavatsetus KarS § 16 lg 2 tähenduses. Kuna Arlet Martinsoni tegevus on eelnevalt R.Zi puhul kvaliﬁtseeritud kohtu poolt KarS § 386 lg 1 järgi, siis EBu puhul tema poolt kaasaaitamine eraldi kvaliﬁtseerimist ei vaja, st

kaasaaitamine on hõlmatud täideviimise kvaliﬁkatsiooniga. Teiste süüdistatavate toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad KarS § 386 lg 1, 2 - § 22 lg 3 juriidilistele tunnustele konkreetse teokoosseisu nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest. . Alates 15.03.2007.a

muutus KarS § 386 (s.o maksude väärarvutus) kehtetuks, kuid nimetatud tegu ei ole dekriminaliseerunud, kuna see vastab käesoleval hetkel kehtiva KarS redaktsiooni §-le 3891 lg 1 (s.o suures ulatuses maksude maksmisest kõrvalehoidumine) järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo tunnustele ning seega on teo karistusväärsus säilinud.

Kaitsjate poolt tõstatati kohtumenetluses erinevaid taotlusi seoses jälitustegevuse lubadega ning nende aluseks olevate dokumentidega, mh jälitustegevuse seaduslikkuse kontroll. Kohus tugineb siinkohal KrMS §-s 111 sätestatule, mille järgi on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid ning arvestades jälitustoimingu eripära, eriti jälitustoimingule kui riigisaladusele juurdepääsuõiguse piiratust silmas pidades,

ei ole võimalik kriminaaltoimikusse lisada jälitustegevuse aluseks olevaid dokumente, küll

aga kohtul nende alusel kontrollida jälitustegevuse seaduslikkust. Praktikas on väljendatud

seisukohta (Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2008.a lahend nr 1-06-5729), et olukorras, kus

kohus kontrollib jälitustegevusega kogutud tõendite saamise seaduslikkust väljaspool kohtuistungit, tuleb kaitsjal lähtuda kohtu korralikkuse ja aususe presumptsioonist. Siinjuures omab tähtsust ka asjaolu, et jälitustoimikus olev info ja info alusel koostatud jälitusmenetluse

dokumendid ei ole tõendiks kriminaalasjas, kuna jälitustoiminguteks antud luba ei oma

tõenduslikku tähtsust tõendamiseseme seisukohalt ja selle lisamine kriminaalasja materjalidele ei ole kohustuslik. Lubade lisamisega kriminaaltoimikusse ei ole võimalik saada juurde mingeid tõendeid, millised vajaks hindamist süüdistatava süüküsimuse otsustamisel.

Kohus märgib siinjuures, et riigi poolt salajase andmekogumise üle teostatavat kontrolli on vaja eelkõige isikute põhiõiguste kaitseks. Näiteks nõue teavitada isikut tema suhtes tehtavast

jälitustoimingust, on oluline kaebeõiguse ja kohtuliku kontrolli tagamise seisukohalt. Just sellest nõudest lähtuvalt on Maksu- ja Tolliamet teavitanud kirjalikult nii Arlet Martinsoni kui

ka teisi süüdistatavaid nende suhtes läbiviidud jälitustoimingutest, sh teatades võimalusest tulla kogutud andmetega tutvuma. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et saadetud teates juhiti tähelepanu jälitustegevuse seaduse §-ile 18, mille kohaselt on neil õigus esitada jälitusasutuse

juhile või jälitusasutuse kõrgemalseisvale asutusele vaie või prokuratuurile kaebus

jälitustegevuse peale jälitustoimingute teostamisel. Samuti õigusest seaduses ettenähtud korras pöörduda kohtusse, kui jälitustoiminguga on rikutud nende õigusi ja vabadusi. Kuigi

kaitsjad oma taotlustes toovad välja selle, et antud juhul on vaja hinnata jälitustegevuse proportsionaalsust ning isiku põhiseaduslike õiguste riive vajadust, ei ole ükski isikutest avaldanud soovi kogutud teabega tutvumiseks ega esitanud kaebust kohtule selleks ettenähtud

korras. Kaitsjad väljendasid oma soovi teostada kontrolli ise, millega aga kohus kindlasti nõustuda ei saa.

Käesolevas asjas on kohus nõudnud kogu jälitustegevusega seotud dokumentatsiooni

prokurörilt välja ja kontrollinud jälitustegevuse seaduslikkust ning seda, et oleks täidetud jälitustegevuse puhul nõutavad kolm tingimust: peab olema kohtu (määrus) või prokuröri luba; tõend peab olema saadud loas nimetatud toimingu käigus; tõend peab olema saadud loas nimetatud ajavahemikul.

1-08-7666

41 Nimetatud tingimustele on juhtinud tähelepanu Riigikohus oma lahendi 3-1-1-63-08 punktis 13.3, märkides, et kohtul on kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just ja loas märgitud . Samuti märgitakse, et kohtul tuleb jälitustoimingu seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitstus, millest tuleneb jälitustoimiku materjali avaldamise keeld kohtulikul arutamisel.

Kohus kujundas jälitustoimiku pinnalt oma seisukoha käesolevas kriminaalasjas läbiviidud jälitustoimingu seaduslikkuse osas, mille kohaselt kõik jälitustoimingud vastavad eeltoodud põhimõtetele, millise seisukoha kohus kohtuistungil ka avaldas.

Kaitsjad leiavad samuti, et jälitustoimingu protokollid ei kajasta ankeetandmetes kõiki andmeid, neile pole allkirja pannud jälitustoimingu teinud kaitsepolitseiametnik, on piirdutud

üksnes MTA vastavate ametnike allkirjadega, mistõttu on tegemist lubamatu tõendiga. Tegemist on eksitava väitega. Riigikohus on küll mitmes lahendis rõhutanud, et KrMS § 111

kohaselt loetakse igasugune hälbimine seadusega jälitustegevusele seatud regulatsioonist

automaatselt kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuid sellest tuleb eristada vorminõude rikkumist. Harju Maakohus väljastas jälitusloa MTA-le, jälitustoimingutega kogus tõendeid MTA ning vaid selle asutuse menetlejad on võimelised selekteerima välja maksukuriteo tõendamise

seisukohalt olulise teabe. Kuna MTA-l puuduvad vastavad seadmed, on kaitsepolitsei

käesoleval juhul viinud läbi salvestamise nn tehniliselt ning selle salvestamise kohta koostanud allkirjastatud protokollid, mis asuvad jälitustoimikus. Salvestise enda on aga teinud vastav tehniline seade, mitte lihast-luust kaitsepolitseiametnik

oma mälu kasutades. Salvestise sisuga, milline teave on salastatud, ei ole tutvunud keegi

peale kohtu poolt vastava õiguse saanud MTA ametiisiku. Salvestatud info ei ole lekkinud kõrvaliste isikute kätte, seega on jäänud pealtkuulatud isikute õiguste riive seaduses ettenähtu raamesse. Kohus on teostanud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli, tulemused kohtusaalis ette kandnud ning jääb seisukohale, et tegemist on lubatud tõendiga, kuna selles kajastatud teave on saadud seaduse nõudeid järgides.

Kohtule tehti etteheiteid käesoleva asja lahendamisel mõistliku menetlusaja ületamises. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust

hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest

kriteeriumidest: kohtuasja keerukus; kaebaja käitumine; asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.

Hinnates esmalt käesoleva kriminaalasja keerukust tuleb märkida, et tegemist on keskmisest keerukama kriminaalasjaga. Kriminaalasja keerukus on tingitud eeskätt sellest, et antud asjas

eeldab see, kas süüdistuses nimetatud käibedeklaratsioonides esitatud andmed vastavad tegelikkusele või mitte, terve rea tsiviilõiguslike tehingute näilikkuse või mittenäilikkuse

kontrollimist, sh nende tehingutega seotud mitmete juriidiliste isikute majandustegevuse analüüsimist. Käesoleva kriminaalasja keerukuse hindamisel ei saa mööda vaadata ka faktist,

et asja maht on suhteliselt suur, hõlmates perioodi aprill 2005 kuni mai 2006, kusjuures

kõnealused teod on seotud erinevate äriühingutega, mille juhtorganitesse on kuulunud erinevad isikud. Kaudselt iseloomustab kriminaalasja mahukust ka selle materjalide hulk, mis hõlmab kokku 13 köidet ja süüdistus esitati üheksale isikule.

Hinnates riigi ehk kriminaalasja menetlenud ametkondade rolli selles, et väidetavat

valeandmete esitamist deklaratsioonides lahendatakse 05.06.2006.a saadik, tuleb tõdeda, et

kohtumenetluses on olnud teatud viivitusi, kuid neid ei saa pidada menetluse pidurdumise

määravaks põhjuseks. Seda põhjusel, et süüdistatavate haigestumise või kaitsja vahetamise

tõttu jäi ära suur hulk kohtuistungeid: 09.12.2008.a selgus, et R.Z on vahetanud

1-08-7666

42

kaitsjat, 17.04.2009.a vahetati OÜ EB kaitsjat ning ettevõtet asus esindaja pankrotihaldur,

23.11.2009.a ei ilmunud kohtuistungile T.U , 26.04.2010.a ei ilmunud kohtuistungile Raavo Raadik, 01.12.2010.a soovis kaitsja vahetust T.U ning 20- 22.12.2010.a istungid jäid ära Arlet Martinsoni puudumise tõttu. Samuti lükati kohtuvaidlused edasi, kuna enda kaitsjast loobus Raavo Raadik. Seega tuleb siin arvestada asjaoluga, et ajal,

mil süüdistava seisund välistab tema osavõtu kriminaalmenetlusest, puudub ka riigil

objektiivselt võimalus menetlust jätkata ja see lõpule viia. Nii ei saa aega, mil

kriminaalmenetlus on isiku haigestumise tõttu edasi lükkunud, käsitada riigipoolse viivitusena.

Samuti ei ole olnud süüdistatavate käitumine käesoleva asja menetlemisel menetlusaja

mõistlikkusest hooliv. Hinnates seda, mis on süüdistavate jaoks seoses nende suhtes

06.06.2006.a alanud menetlusega kaalul, tuleb märkida, et isikute käitumisest senises

menetluses võib järeldada, et süüküsimuse kiire lahendamine ja tuleviku osas ebamäärase olukorra lõppemine pole olnud nende jaoks esmatähtis. Pigem on astutud samme ka kaitsjate poolt, et kriminaalmenetlusest tingitud ebakindla olukorra lõppemist edasi lükata. Nii üritati sundida kohtuistungit ära jätma väljamõeldistega nn. seagripi epideemiast või tehes alusetuid

taandusi kohtuniku vastu jms, raisates sellega kohtuistungiks mõeldud väärtuslikku aega. Seetõttu ei saa asja võimalik olulisus süüdistatavate jaoks käesoleval juhul anda alust väiteks, et riik oleks pidanud senises menetluses üles näitama erilist kiirust.

Ehkki käesolevas asjas on esinenud teatud viivitusi, ei ole see kohtu hinnangul sedavõrd oluline, et võimaldaksid rääkida mõistliku menetlusaja möödumisest tegude puhul, mille osas alustati kriminaalmenetlust 2006. aastal. Igal juhul ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks piisava aluse süüdistatavate kõnealustes tegudes mõistliku menetlusaja möödumise tõttu õigeks mõista või nende suhtes kriminaalmenetlus lõpetada.

Vandeadvokaat Vahur Kivistiku hinnangul on kohus jätnud korraldamata eelistungi, mille

kohustuslikkus on sätestatud alates 15.07.2008, võttes sellega kaitsjatelt võimaluse esitada

taotlusi ja tõendeid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et isikud on kohtu alla antud määrusega 10.06.2008 (10 kd tl 89-90), s.o. enne viidatud kuupäeva. Vastavalt tollal kehtinud

KrMS § 227 lg 1, tulnuks kaitsjal esitada süüdistusakti koopia saamisest alates viie päeva

jooksul kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile taotletakse. Keegi kaitsjatest mingeid taotlusi ei esitanud. Vahur Kivistiku, kes astus protsessi esimese määratud kohtuistungi päevaks, palvel lükati 09.12.2008 kohtuistung edasi, kuna oma

sõnul vajas ta aega toimikumaterjalidega tutvumiseks (10 kd 110-111). Ka järgneval kohtuistungil aprillis 2009 ei esitanud vandeadvokaat KrMS §-st 227 lg 1 lähtuvaid taotlusi.

Vastupidi- kohtuistungil üllatas Kivistik kohut teatega, et R.Z ei ole süüdistusakti kätte saanud, mille tõttu tuli kohtuistung uuesti edasi lükata. Kui advokaadi huvi olnuks asja

kiire ja objektiivne lahendamine, saanuks ta süüdistusakti puudumisest teavitada eelnenud nelja kuu jooksul. Sellist käitumist kvaliﬁtseerib kohus asja arutamise teadliku venitamisena.

Kohtuasja tahtliku venitamisena käsitleb kohus ka kohtuistungil ilmnenud vandeadvokaadi soovi sundida kohut ja prokuröri tõendiks olevaid ja refereeritud raamatupidamise dokumente

täht-tähelt, number numbri haaval tõendi avaldamise sildi all ette lugema. Kohus katkestas sellise tegevuse, eeldas ja eeldab tänagi, et menetlusosalised tulevad istungile ettevalmistatuna

ja saavad tõendi sisulist külge analüüsida. Vandeadvokaat rakendas aga kogu energia

ettelugemisele sundimiseks, s.o. kohtuistungi venitamisele, samal ajal ei esitanud ühegi

avaldatud dokumendi osas sisulisi küsimusi. Seega on asjakohatu etteheide kohtule, et tõendite avaldamine hälbis seadusega nõutavast.

Kaitsjate poolt oli etteheide selles, et prokurör justkui esitanuks jälitustoimingutega

pealtkuulamisel saadud materjali valikuliselt, jättes esitamata väidetavalt süüdistatavaid õigustavad tõendid. Samuti tehti etteheide selle kohta, et kohus ei rahuldanud taotlust kuulata

1-08-7666

43 üle uusi tunnistajaid ja nõuda välja maksu- ja tolliametist erinevaid maksudokumente, millega võeti süüdistatavatelt võimalus end kaitsta.

Kohus ei nõustu sellise arvamusega. Kohtuistungil tehti veenvalt selgeks, et kõik süüdistatavad said seaduses ettenähtud võimaluse tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga. Nii see kui ka teised taotlused esitati kohtuliku uurimise lõpus 03.06.2011 selgus, kaitsjatele ilmselt ootamatult , et kohus kavatseb kohtuliku uurimise lõpetada.

Kohtu hinnangul, millise arvamuse kohus ka istungil avaldas, ei olnud kohtuasjas vajadust täiendavaid tõendeid koguda ja teiseks oleks see põhjustanud uut ajakulu.

Kaitsjate poolt tehti etteheide selles, et prokurör, esitades 17.11.2010 muudetud süüdistuse, eiras sellal kehtinud KrMS § 268 lg 2 sätestatut, millise sätte viimane lause kohustab sellisel juhul koostama uue süüdistusakti. Sellega olevat rikutud süüdistatavate kaitseõigust. Kohus ei nõustu selle arvamusega. Prokurör ei ole muudetud süüdistuses olulisi täiendusi ega muudatusi teinud, pigem on seda ümber grupeeritud. KrMS § 268 teine lause kinnitab, „Kui süüdistust täiendatakse või oluliselt muudetakse, koostab prokurör uue süüdistusakti …“. Ka on seadusandja selle lõike teises ja kolmandas lause esinevat vastuolu märganud ning täna kehtiv seaduseredaktsioon ei näe enam takistusi ühel ega teisel juhul. Riigikohus korduvalt

sedastanud, et süüdistusakti funktsioon on informeerida süüdistatavat talle

omistatavatest faktilistest asjaoludest ja selle pinnalt tehtavatest õiguslikest etteheidetest,

tagades nii tema kaitseõigust. Kohtu hinnangul vastab olemasolev süüdistusakt nendele kriteeriumidele ja süüdistatavate kaitseõigust pole piiratud.

TSIVIILHAGI

Tsiviilhagejaks on kannatanu, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja

tollikeskuse kaudu. Tsiviilhagi on käesolevas asjas esitatud kahes osas – kokkuvõtvalt üks puudutab R.Z (alates 10.03.2010 OÜ Atromak (Pankrotis) ja teine OÜ-d EB.

R.Z

Tsiviilhagi (12 kd tl 4-200) on esitatud kriminaalasjas selles, et R.Z (alates

10.03.2010 OÜ Atromak (Pankrotis); edaspidi tekstis ) nimel esitatud

käibedeklaratsioonis deklareeritud valeandmete tagajärjel Eesti Vabariigile tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 2 684 537 krooni, milline kahju on tekkinud elektrooniliselt e-

maksuameti kaudu OÜ Atromak (Pankrotis) nimel esitatud deklaratsioonide alusel, alusetu

sisendkäibemaksu suurendamise tagajärjel, millest tulenevalt sai OÜ Atromak (Pankrotis)

alusetu sisendkäibemaksu arvelt tasuda enda maksukohustuste eest maksustamisperioodidel 2005.aprill – 2006 mai (kaasaarvatud). Hagi on esitatud VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 7, VÕS § 1045 lg 4 ning VÕS § 65 lg 1 alusel.

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus kontrollis 30.06.2008 korralduse nr 12- 2.1/7372 ning MKS § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Atromak (Pankrotis) käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel aprill 2005.a kuni mai 2006.a. seoses OÜ Atromak (Pankrotis) ja OÜ Ä ning OÜ F H vaheliste tehingutega. Kontrolli käigus leidis tuvastamist, et OÜ Atromak (Pankrotis) on perioodil aprill 2005.a kuni

mai 2006.a. alusetult arvestanud sisendkäibemaksu hulka käibemaksu OÜ Ä rekvisiitidega vormistatud arveid ning OÜ F H ostuarvete registris kajastatud arveid järgmiste kuude lõikes alljärgnevates summades:

Maksustamisperiood Sisendkäibemaksusumma Aprill 2005 80280 Mai 2005 369516 Juuni 2005 255716 Juuli 2005 134462

1-08-7666

44 August 2005 125686 September 2005 51534 Oktoober 2005 10800 №vember2006 39699 Detsember2006 9004 Jaanuar 2006 119437 Veebruar 2006 280416 Märts 2006 255775 Aprill 2006 792862 Mai 2006 159350 2684537

Kontrolli tulemusel määrati OÜ-le Atromak (Pankrotis) 24.10.2008 maksuotsusega nr 12- 5/477 täiendavalt tasumiseks käibemaksu kokku 2 684 537 krooni Käibemaksu määramise . õiguslikuks aluseks oli KMS § 24, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ning § 37 lg 7 nõuete rikkumine, mis seisnes alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisel ja arvestamisel OÜ Ä ning OÜ F H rekvisiitidega arvete alusel, milliste alusel faktiliselt kaupu ega teenuseid ei soetatud. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 24.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/477 osas on vaidlus pooleli Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajas.

14.06.2010 kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ Atromak (Pankrotis) pankroti (lisa 9). Pankroti väljakuulutamise hetkeks oli OÜ Atromak (Pankrotis) kogu võlasumma suuruseks maksuhalduri ees 7 738 417,89 krooni. Käesoleval ajal OÜ-l Atromak (Pankrotis) kinnistusregistrisse kuuluv vara puudub. Seega on tekkinud olukord, kus OÜ Atromak (Pankrotis) on muutunud maksejõuetuks ning

OÜ Atromak (Pankrotis) pankrotivarast ilmselgelt ei piisa maksunõude- s.o 24.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/477 määratud maksusumma, 2 684 537 krooni tasumiseks.

Juhul kui maksuhaldur saanuks õigeaegselt teada varjatud maksukohustusest, olnuks

maksuhalduril võimalik maksuvõlg OÜ-lt Atromak (Pankrotis) sisse nõuda. Kuivõrd

käesoleval ajal ei ole see äriühingu püsiva maksejõuetuse tõttu võimalik (pangakontodel

puuduvad vahendid, kinnisturegistrisse kantud kinnisvara on võõrandatud kolmandatele isikutele vahetult peale maksukontrolli alustamist ning muu registervara on kas võõrandatud

või teisele äriühingule üleantud), on tekitatud kahju, millise osas on võimalik hagi esitada kriminaalmenetluses kuriteo toimepannud füüsiliste isikute, s.o Arlet Martinsoni, Ülle Saare,

A.B, Raavo Raadiku ja T.U vastu. Kannatanu palus tsiviilhagi rahuldada ja summa süüdlastelt solidaarselt sisse nõuda. Süüdistatavad tsiviilhagi ei tunnistanud ja andsid kohtulikul uurimisel selgitusi, mida kohus on kohtuotsuses eespool käsitlenud. Atromaki kaitsja Kivistik jäi seisukohale, et kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud – kaup oli ettevõtte poolt reaalselt ostetud Ä ja F Hlt. Ehkki süüdistusversiooni kohaselt on arved nö. ﬁktiivsed, pole kaupade liikumist ja olemasolu kahtluse alla pandud. Kohtu hinnangul on selline väide väär, nii prokurör kui ka kannatanu on olnud kogu kohtuliku

uurimise vältel seisukohal, et R.Z raamatupidamises kajastatud OÜ Ä ja F H

rekvisiitidega arvete alusel tegelikult tehinguid tehtud ei ole. Kohus nõustub prokuröri ja

kannatanu positsiooniga, kuivõrd leidis tõendamist, et arvete alusel toimus ainult raha

keerutamine ja ei muud. R.Zi muu majandustegevus ei puutu käesolevasse kriminaalasjasse, samuti on süüdistus esitatud konkretiseeritud kujul.

Kaitsja on väited ümber lükatud Ä osas:

1-08-7666

45 tunnistaja P ütlustega, kes tunnistas et ehkki Äis oli tootmine, oli see olemas väga väikeses mahus. Arvetel näidatud kogused ületavad mitmekordselt tegelikke mahte. 24.05.2011 tunnistas Raavo Raadik kannatanu küsimusele, kelle käest puitu osteti?, vastates, et olid erinevad hankĳad ja sellega tegeles põhiliselt P. P oli kaua aega tegelenud puiduga, järelikult tema seal ka majandas Seega nähtub ülaltoodust et P tõepoolest saeveskis tegutses ja Raadik on kinnitanud, et saeveski tegevus oli sisuliselt P pärusmaa. Kohus näe põhjust P ütlusi ebausaldusväärseteks pidada.

Lisaks tunnistas ka A.J (30.11.2009 kohtuistungil), et OÜ-st Ä teostati saematerjali ostu ﬁktiivselt, reaalselt kaupa polnud ja tehinguid mida näidati arvetel pole tegelikult toimunud.

Kaitsja väited F H osas on ümber lükatud: E.S tunnistusega 30.11.2009 kohtuistungil et tema ei ole olnud tehingute juures ega oska neid

kommenteerida. F H majandustegevusest ei tea ta midagi. Hiljem sai aru et tegemist on

maksupettusega. Seda seetõttu, et ei olnud kaupa kui sellist näinud….tema roll oli arvetelt raha välja võtta ja need edastada. Tema tehinguid R.Ziga teinud ei ole. E.S kinnitas, et ei ole andnud volitusi kellelegi äriühingu nimel tehinguid teha.

Kaitsja Vahur Kivistik esitas väite, et asjas pole tõendatud, milliseid andmeid on R.Zi

poolt maksuhaldurile esitatud, sest äriühingu poolt esitatud maksudeklaratsioone kriminaalasjas ei leidu.

Kohus ei nõustu selle seisukohaga. Maksuotsuses, millele on viidatud ka tsiviilhagis asub

hagi lisa 3, mis on lisatud kriminaaltoimikule ja kohtulikult uuritud. Seal on lehekülgede

kaupa märkeid selle kohta, et kaupa ja teenust pole soetatud, milliste järeldustega kohus kohtuliku uurimise tagajärjel nõustub.

Kaitsja esitas väite, et asjas ei ole tõendatud, milliseid andmeid on R.Zi poolt maksuhaldurile esitatud, sest äriühingu poolt esitatud maksudeklaratsioone kriminaalasjas ei leidu.

Kohtu seisukohalt ei vasta väide tegelikkusele. Kuivõrd R.Z

esitas

maksudeklaratsioone elektroonselt, siis ei ole võimalik deklaratsioone kui selliseid isegi esitada. Esitada saab maksukohustuslaste registri andmebaasist tehtud väljatrükke (antud juhul on see tsiviilhagi lisa 1, eraldi väljavõtted on hagi lisad 4, 5, 6, 7, 8. Viimatinimetatutest nähtuvad

ümberkanded, millised tehakse maksuhaldurile elektroonselt esitatud taotluste alusel. Isikukontoridadel toimunut ja sellest nähtavaid esitatud valeandmeid on näitlikult lahatud hagi

allajoonitud osas. Ka peatus eraldi sellel tsiviilhagi avaldamise käigus 24.05.2011

kohtuistungil kannatanu. Ka prokurör on esitanud süüdistuse juurde tabeli elektroonsest väljatrükist VIII kd tl 11. Seal on ära toodud koond elektroonselt esitatud andmetest. R.Zi kohta on seal konkreetselt näiteks 16 rida andmeid. Ülal tabeli päises nähtuvad deklaratsiooni read, milliseid saab seostada konkreetse aasta KMD vormiga.

Ülle Saare kaitsja leidis ja millisele positsioonile asusid ka teised kaitsjad, et kohus on võtnud tsiviilhagi menetlusse menetlusnorme rikkudes, viidates siinjuures KrMS § 263 1 sätetele.

Kohus ei nõustu väitega, et tsiviilhagi on menetlusse võetud menetlusnorme rikkudes. Kriminaalasja kohtumenetlus algas 10. juunil 2008, kui kohus tegi määruse isikute kohtu alla andmiseks koos sellest tulenevate järeldustega. Kohtuistungi protokollist 03.12.2009 (11 kd tl

60 pöördel) nähtub, et kohus on protokollilise määrusega tsiviilhagi menetlusse võtnud. Seejärel 30.11.2010 (11 kd tl 143) on kohus korranud kaitsjatele, et tsiviilhagi on menetlusse võetud. 23.05.2011 (13 kd tl 50-51) on kohus veelkord sunnitud olnud selgitama, et tsiviilhagi

on ammu menetlusse võetud. Kohtutoimikus on dokumentaalsed tõendid, et tsiviilhagi on

menetlusosaliste poolt kätte saadud. Kohtuistungil 24.05.2011 oli kõigil menetlusosalistel

1-08-7666

46

võimalus ristküsitleda tsiviilhagejat, millist võimalust ka rohkelt kasutati. Kohus on menetlenud tsiviilhagi järgides kehtinud menetlusseadustikku ja leiab, et kaitsja viide kohtu kohustusele järgida KrMS § 2631 sätteid, millised hakkasid kehtima 01.09.2011, on kohatu. Samuti kohus andis kaitsjaile võimaluse taotluste esitamiseks. Kaitsjate poolt tehtud taotluse,

kutsuda täiendavalt tunnistajaid, jättis kohus KrMS § 297 lg 3 alusel rahuldamata.

Maksuametist täiendavalt erinevate deklaratsioonide väljanõudmise taotluse jättis kohus

kohtuistungil samal põhjusel rahuldamata, lisades märkusena, et nimetatud dokumendid olnuksid olnud kaitsjaile endile vabalt kättesaadavad ja kohtu kaudu nende väljanõudmine on kohatu ning selline taotlus sai teenida üksnes eesmärki venitada kohtumenetlust.

Kohus on veendunud, et kriminaalasja kohtuliku uurimisel leidis tõendamist, et kuriteo panid toime R.Z nimel perioodil 2005 aprill kuni 2006 maikuu Arlet Martinson, Ülle Saare,

A.B , Raavo Raadiku ja T.U kaasabil. Seega on isikud süüdi. Hagi esitamise füüsiliste isikute vastu on põhjendatud ja tingitud asjaolust, et varjatud maksunõue on muutunud väärtusetuks.

Seega on olemas põhjuslik seos äriühingut juhtinud tegevdirektor Arlet Martinsoni ning

temaga koos tegutsenud Ülle Saare poolt, kes esitas ka maksudeklaratsioone,

deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel. Kuivõrd kohtumenetluse

tulemusel on tuvastatud, et kuriteo toimepanemine toimus kooskõlastatult ning selle

toimepanemisele aitasid kaasa A.B , Raavo Raadik ja T.U , on tsiviilkostjateks märgitud isikud solidaarselt vastutavad riigile tekkinud kahju eest.

Varaline kahju riigile kogusummas 2 684 537 krooni on tekitatud seadusest (antud juhul maksuseadusest) tulenevat kohustust rikkuva käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad samadel alustel kahju tekitajaga. Seega tsiviilhagi tuleb

rahuldada ja õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju välja mõista teo toimepanĳalt ning kahju tekitanud teole kaasaaitajatelt VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarselt. EB

Tsiviilhagi (11 kd tl 4-52) on esitatud OÜ EB (Pankrotis) nimel esitatud käibedeklaratsioonis deklareeritud valeandmete tagajärjel Eesti Vabariigile tekitatud kahju hüvitamiseks summas

2 827 217 krooni, milline kahju on tekkinud elektrooniliselt e-maksuameti kaudu OÜ EB

(Pankrotis) nimel esitatud deklaratsioonide alusel, alusetu sisendkäibemaksu suurendamise

tagajärjel, millest tulenevalt sai OÜ EB (Pankrotis) tagasi alusetult käibemaksu ning mille

alusel sai tasuda muude maksukohustuste eest maksustamisperioodidel 2005.aprill – 2006 aprill (kaasaarvatud). Hagi on esitatud VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 7, VÕS § 1045 lg 4 ning VÕS § 65 lg 1 alusel.

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus kontrollis 27.06.2008 korralduse nr 12-

2.1/7323 ning MKS § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ EB (Pankrotis) käibemaksu

arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel aprill 2005.a kuni aprill 2006.a. seoses OÜ EB (Pankrotis) ja OÜ Ä ning OÜ TB vaheliste tehingutega. Kontrolli käigus leidis

tuvastamist, et OÜ EB (Pankrotis) on perioodil aprill 2005.a kuni aprill 2006.a. alusetult arvestanud sisendkäibemaksu hulka käibemaksu OÜ Ä rekvisiitidega vormistatud arvete ning

OÜ TB ostuarvete registris kajastatud arvete alusel järgmiste kuude lõikes alljärgnevates summades:

Maksustamisperiood Sisendkäibemaksusumma Aprill 2005 301922 Mai 2005 120551 Juuni 2005 385592 Juuli 2005 109566

1-08-7666

47 September 2005 571938 Oktoober 2005 464236 №vember 2005 346001 Jaanuar 2006 58374 Veebruar 2006 18000 Märts 2006 207000 Aprill 2006 244037

2 827 217 Kontrolli tulemusel määrati OÜ-le EB (Pankrotis) 09.07.2008 maksuotsusega nr 12-5/357

täiendavalt tasumiseks käibemaksu kokku 2 827 217 krooni Käibemaksu määramise . õiguslikuks aluseks oli KMS § 24, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ning § 37 lg 7 nõuete rikkumine, mis seisnes alusetu sisendkäibemaksu deklareerimisel ja arvestamisel OÜ Ä ning OÜ TB rekvisiitidega arvete alusel, milliste alusel faktiliselt kaupu ega teenuseid ei soetatud.

Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 09.07.2008 maksuotsus nr 12-5/357 on jõustunud.

16.12.2008 kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ EB (Pankrotis) pankroti (lisa 4). Pankroti väljakuulutamise hetkeks oli OÜ EB (Pankrotis) kogu võlasumma suuruseks maksuhalduri

ees 11 952 969 krooni. Käesoleval ajal on OÜ-l EB (Pankrotis) olemas kinnistu katastritunnusega 93101:002:0009 ning sihtotstarbega ärimaa, pindalaga 1769m2 asukohaga

Pärnumaa, Vändra alevi vald, Uus tn 1b (lisa 5). Muu registervara OÜ-l EB (Pankrotis) puudub (lisa 6). Seega on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, kus OÜ EB (Pankrotis) on

muutunud maksejõuetuks ning OÜ EB (Pankrotis) pankrotivarast ilmselgelt ei piisa maksunõude- s.o 09.07.2008 maksuotsusega nr 12-5/357 määratud maksusumma, 2 827 217 krooni tasumiseks.

Juhul kui maksuhaldur saanuks õigeaegselt teada varjatud maksukohustusest, olnuks

maksuhalduril võimalik maksuvõlg OÜ-lt EB (Pankrotis) sisse nõuda. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole see äriühingu püsiva maksejõuetuse tõttu võimalik, on tekitatud kahju, millise osas

tuleb esitada kriminaalmenetluses kuriteo toimepannud füüsiliste isikute, s.o A.Ji, Arlet

Martinsoni, A.B, Raavo Raadiku ja T.U vastu. Süüdistatavad ja kaitsjad tsiviilhagi ei tunnistanud.

Kohus leiab, et süüdistatavate ütlused on paljasõnalised ja on teiste tõenditega ümber lükatud. Kohus on eespool leidnud, et isikud on kuriteo toimepanemises süüdi. Tuvastatud on, et A.J

pani maksuõigusrikkumise toime Arlet Martinsoni, A.B , Raavo Raadiku ja T.U

kaasabil, mistõttu on tsiviilkostjateks märgitud isikud solidaarselt vastutavad riigile tekkinud kahju eest. Varaline kahju riigile kogusummas 2 827 217 krooni on tekitatud seadusest (antud juhul maksuseadusest) tulenevat kohustust rikkuva käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad samadel alustel kahju tekitajaga. Seega tuleb tsiviilhagi EBu osas rahuldada ja õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju välja mõista Alar Martinsonilt, A.B-lt, Raavo Raadikult ja T.U-lt VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarselt. A.Ji osas on kriminaalmenetlus 29.04.2010 kohtumäärusega KrMS § 202 tunnustel lõpetatud. Isik ei viibinud tsiviilhagi kohtuliku uurimise juures, mille tõttu ei ole tema suhtes võimalik käesolevas menetluses vastavat otsustust teha.

KARISTUS

1-08-7666

48 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja

mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub

õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on

objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane.

Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu.

Kohus tuvastas, et süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on koosseisupärased. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt vastavate koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatavad on täisealised ja teo toimepanemise ajal olid võimelised aru saama oma teo keelatusest.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese eksisteerimise seisukohast oluliste aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu,

tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra

kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüdistatavate puhul kohus kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

KarS § 386 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse. Lõikes 2, kui teo on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. Vastavalt KarS § 44 lg 8 võib juriidilisele isikule mõista rahatrahvi 3200 kuni 16000000 €. OÜ Atromak on pankrotis, tal puudub vara ja selle tõttu võib mõistetav rahaline karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Seega tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 386 lg 2 järgi ning karistada rahalise karistusega 20 000 eurot

Arlet Martinsoni on olnud kogu kuriteo ideoloog ja korraldaja. Riigile on tekitatud suur

varaline kahju. Selle tõttu ei näe kohus võimalust mõista isikule rahalist karistust ega ka

vangistust, milline oleks tingimuslikult edasi lükatud. Talle tuleb mõista vangistus, mille pikkus on sanktsiooni keskmisest määrast lühem

Arlet Martinson tuleb süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 järgi ning karistada ühe aastase vangistusega. Ülejäänud süüdistatavate puhul märgib kohus, et nemad on olnud kuriteole kaasaaitajad ja

väärivad ühesugust karistust.

Võimalik maksimaalne rahaline karistus oleks proportsionaalselt liiga väike võrreldes riigile kuriteoga tekitatud kahju summaga, selle tõttu

1-08-7666

49 tuleb karistuseks mõista sanktsiooni keskmisest määrast väiksem vangistus, milline aga jätta tingimuslikult täimisele pööramata, juhul kui isik ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Seega:

Ülle Saar tuleb süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ning karistada ühe

aastase vangistusega, kuid vastavalt KarS §-le 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Ülle Saar ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

A.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ning karistada ühe

aastase vangistusega, kuid vastavalt KarS §-le 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui A.B ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

Raavo Raadik tuleb süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ning karistada ühe

aastase vangistusega, kuid vastavalt KarS §-le 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi

mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui Raavo Raadik ei pane 18

kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

T.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 386 lg 1 ja 2 - § 22 lg 3 järgi ning karistada ühe aastase vangistusega, kuid vastavalt KarS §-le 74 lg 1 ja 3 mõistetud vangistust tingimisi

mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui T.U ei pane 18

kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

Kriminaaltulu

Kuritegude toimepanemise ajal 2005-2006 kehtinud KarS § 83 lg 1 (alates 01.02.2007 KarS § 831 lg 1) kohaselt võib kohus kohaldada tahtliku süüteoga saadud vara konﬁskeerimist, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanĳale. KarS § 84 kohaselt, kui süüteoga saadud vara on võõrandatud või ära tarvitatud, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konﬁskeeritava vara väärtusele.

Kogutud ja kohtus kontrollitud tõendite pinnalt on kindlaks tehtud ka see, et nii Arlet Martinson kui Raavo Raadik on eelkirjeldatud kuritegude toimepanemisest teeninud vahetult kriminaaltulu. Nii sai osutatud kaasabi eest Raavo Raadik kriminaaltulu 288 958 krooni, mis

on 2% OÜ Ä ja OÜ F H nimelt koostatud arvetel kajastatud käibemaksuga maksustavast summast. Samuti teenis vahendusteenuse eest Arlet Martinson kriminaaltulu 676 846 krooni.

Nimelt kandis OÜ EB vahendatud arvete alusel üle 11 409 688 krooni, millest käibemaks moodustab 1 740 460.80 krooni. Üle kantud summast tagastati ettevõttele summa, millest oli

maha arvestatud pool käibemaksusummas ehk 870 230.40 krooni. Nimetatud summa jagati

Arlet Martinsoni ja Raavo Raadiku vahel selliselt, et esimesele jäi 7% ning teisele 2% käibemaksuga maksustavast summast.

Kohtueelse menetluse käigus 06.06.2006.a teostati läbiotsimine Arlet Martinsoni elukohas Pärnu linnas, Mai 59 – 35, mille käigus muuhulgas leiti ja võeti korteri koridorist kapi pealt ära sularaha 50 000 krooni ja 250 eurot. Raha summas 50 000 krooni oli selle leidmisel 500 kroonistes kupüürides pakendatult. Rahapakki kinnitaval paberiribal on kirjed “Hansapank, T L 01.06.2006”.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus tehti 28.06.2006.a päring AS-i Hansapank

tuvastamaks 06.06.2006.a teostatud läbiotsimisel leitud ja ära võetud 500 krooniste

rahatähtede pakendamisega ja väljamaksega seotud asjaolusid. AS-i Hansapank vastusest

1-08-7666

50

29.06.2006.a nr 200.167-030/022186 nähtub, et antud rahapakk on pakitud Hansapanga

Rüütli kontoris 01.06.2006.a kassapidaja Tiia Laur poolt. Kontoris pakendatud rahapakid

makstakse välja reeglina samas kontoris. Ajavahemikus 01.06.2006 – 06.06.2006.a on

Hansapanga Rüütli kontoris toimunud sularaha väljamakseid summas üle 50 000 krooni

muuhulgas 02.06.2006.a kella 14:17 ajal OÜ F H arvelduskontolt xxx summas 100 000 krooni ja 05.06.2006.a kella 14:06 ajal OÜ TB arvelduskontolt xxx summas 112 100 krooni.

Seega on käesolevas asjas leitud rahasummade osas kindlaks tehtud otsene seos kuriteoga,

mistõttu kuulub see summa KarS § 83 lg 1 (alates 01.02.2007 KarS § 831

lg 1) alusel

konﬁskeerimisele. Kuivõrd aga isikud on saanud tulu suuremas summas ning see on ära kasutanud, tuleb konﬁskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav summa neilt KarS

§ 84 järgi välja mõista. Lähtudes eeltoodust, kuuluvad summad 50 000 krooni ja 250 € konﬁskeerimisele ning samuti tuleb Arlet Martinsonilt lisaks välja mõista 39 812.76 € ning Raavo Raadikult 288 958 krooni, so 18 467.78 €.

Menetluskulud

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Käesolevas asja on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise

eest, tasu toimiku koopiate eest ja tasu riigi õigusabi eest. Vastavad summad tuleb süüdimõistetutelt sisse nõuda.

Asitõendid

KrMS § 313 lg 1 p 11 sätestab kohtu kohustuse määratleda kohtuotsuses asitõendite suhtes võetavad meetmed. Asitõendiks on käesolevas asjas E.S PIN kalkulaator ja T.U kalendermärkmik. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad need esemed hävitamisele. CD plaadid jälitustegevuse käigus kogutud salvestistega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku juurde.

Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine

KrMS § 319 lg 1, 2 kohaselt võib kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 408 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

Kooskõlas KrMS § 411 lg 1 pöörab esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse täitmisele

kohtulahendi teinud maakohus. KrMS § 412 lg 2 kohaselt pööratakse süüdimõistev

kohtuotsus täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Rubo Kikerpill kohtunik

1-08-7666

51 08.10.2012.a Tallinna Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:

Tühistada Pärnu Maakohtu 21. novembri 2011. a kohtuotsus osas, milles mõisteti Arlet Martinsonilt ja Raavo Raadikult äratarvitatud kriminaaltulu ja teha selles osas uus otsus, millega

- KarS § 83 lg 1 (alates 01.02.2007 KarS § 83-1 lg 1) ja § 84 aluselt Raavo Raadikult välja mõista 13 850,8 €, s.o. summa, mis vastab konﬁskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Muus osas jätta Pärnu Maakohtu otsus muutmata.

Välja mõista T.U-lt Eesti Vabariigi kasuks 652,80 eurot (kuussada viiskümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „T.U“, 1-08-7666, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Välja mõista Ülle Saarelt Eesti Vabariigi kasuks 422,11 eurot (nelisada kakskümmend kaks eurot ja üksteist senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „Ülle Saar“, 1-08-7666, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Raavo Raadiku määratud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu 545,09 eurot jätta riigi kanda.

R.Z, A.B poolt apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus jõustus 16.01.2013.a Riigikohtu kohtumäärusega.

1-08-7666/66 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text