1-24-5969/25 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2025, Viljandi kohtumaja, Viljandi, Posti 22

Kriminaalasja number

Kriminaalasi

1-24-5969 (kohtueelses menetluses nr 23284050330)

Andrus Sälg süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi

üldmenetluses

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Kätlin Lumi

ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa

Süüdistatav

Kaitsja

Andrus Sälg (isikukood: 37011226012; elukoht: XXX ,

XXX; töökoht:XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud)

vandeadvokaat Margo Normann (valitud kaitsja)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309, § 310 - § 313, § 315 lg 4,

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Andrus Sälg KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta

10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Andrus Sälgile katseaeg 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ning mõistetud

vangistust 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui Andrus Sälg ei pane

katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel rahuldada kannatanu E.L tsiviilhagi varalise

kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Välja mõista Andrus Sälgilt kannatanu E.L

kasuks 1203,82 eurot, mis tuleb tasuda E.L arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX (XXX).

3. Kriminaalmenetluse kulude osas:

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdimõistetult Andrus Sälgilt menetluskuludena riigi kasuks

välja sundraha 1329 eurot ja ekspertiisikulud 1066,36 eurot s.o kokku 2395,36 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud 2395,36 eurot tuleb süüdimõistetul tasuda 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank),

märkides ära viitenumbri 99925700012293 ning selgituse „Andrus Sälg, otsus nr 1-24-5969,

menetluskulu“.

Süüdimõistetu valitud kaitsja õigusabi osutamisega seonduvad kulud 800 eurot jätta Andrus

Sälgi kanda.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada

apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks

kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus

olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega

kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

kantseleis 12. mai 2025.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma

asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse

võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus

tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik

sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama (RKKKm, nr 3-1-1-44-15, p 8-10).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistuse sisu

Andrus Sälgi (Sälg) süüdistatakse selles, et tema, 12.11.2023 kella 18.20 paiku Viljandi maakonnas

Mulgi vallas Põlde külas Valga-Uulu mnt 78,5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Vectra

registreerimismärgiga XXX XXX ning enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud

manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale Honda VTX

1800 registreerimismärgiga XXX X, mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Enne reguleerimata

ristmikule lähenemist ei olnud Andrus Sälg piisavalt ettevaatlik, tähelepanelik ega vähendanud

vajalikul määral sõidukiirust. Andrus Sälg, mootorsõidukijuhina, põhjustas liiklusnõuete rikkumisega

ettevaatamatusest A.Ole järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete tömp trauma koljuluude

lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite rebendite ning lülisamba ja

jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel suri A.O sündmuskohal.

Oma tegevusega rikkus Andrus Sälg Liiklusseaduse:

- § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema

liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

- § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma

käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet;

- § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite

nõuetest ja reguleerija märguannetest;

- § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri

või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid

ning teel töötajaid;

- § 50 lg 3 p 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) Sõidukiiruse valikul arvestama

oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse

tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires

ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; 2) Vähendama kiirust ning vajaduse

korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;

- § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes olema eriti tähelepanelik ja

arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral

võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale;

- § 57 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb

ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.

Seega pani Andrus Sälg toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi

poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega põhjustati inimese surm.

2. Kohtus uuritud tõendid

Kohtuliku uurimise käigus kuulati ristküsitluse vormis üle süüdistatav Andrus Sälg, kannatanu C.Y,

tunnistaja J.K ning uuriti poolte taotlusel järgmisi kirjalikke tõendeid:

1) sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja skeemiga;

2) sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ nr 73;

3) ekspertiisimäärus ja ekspertiisiakt nr 23E-AOS0110/TRT358;

4) väljatrükk Liiklusregistrist;

5) karistusregistri õiend;

6) väljatrükk Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registrist ja teatis keskmise päevasissetuleku

kohta;

7) tsiviilhagi puudutavad tõendid, s.h sularaha arve 17.11.2023 summas 640 eurot, Tartu

Krematooriumi arve 15.11.2023 summas 953 eurot koos kaardimakse kviitungiga, maksekorraldus

16.11.2023 summas 7,20 eurot, kaarditehingu 10,20 eurot 15.11.2023 väljavõte XXX AS,

kaarditehingu 68,95 eurot 17.11.2024 väljavõte XXX AS, maksekorraldus nr 204 15.11.2023

summas 3,31 eurot, maksekorraldus 17.11.2023 summas 2,99 eurot, maksekorraldus 18.11.2023

summas 3,00 eurot;

8) menetluskulusid tõendavad dokumendid: menetluskulude nimekiri, Advokaadibüroo Normann ja

Partnerid arve nr 16 19.03.2025 summas 800 eurot, kviitung nr 3-24 26.03.2025.

3. Kohtumenetluse poolte seisukohad

Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on usaldusväärselt

tõendamist leidnud. Prokurör taotles Andrus Sälgi süüditunnistamist KarS § 423 lg 1 järgi ja tema

karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus

jääb täitmisele pööramata, kui Andrus Sälg ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 6 kuuks. KrMS § 180 lg 1

kohaselt tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud, s.h ekspertiisi tasu 1066,36 eurot ja

sundraha 1329 eurot. Prokurör leidis, et kannatanu tsiviilhagi summas 1203,82 eurot on põhjendatud.

Süüdistatav Andrus Sälg avaldas kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, kuid

süüdi ennast ei tunnista. Kui kohus leiab, et ta on süüdi, siis on nõus kõik kahjud korvama.

Tsiviilhagi põhjendatuse osas oli süüdistatav nõus kaitsja seisukohaga.

Kaitsja leidis, et Andrus Sälgi süü KarS § 423 lg 1 järgi ei ole esitatud tõendite alusel mingilgi moel

tõendatud. Süüdistus ei ole tõendanud põhjuslikku seost saabunud tagajärje ja süüdistatava käitumise

vahel. Kaitsja taotles Andrus Sälgi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Lisaks taotles kaitsja

süüdistatavale õigusabi osutamisega seonduvate menetluskulude summas 800 eurot s.h käibemaks

riigilt Andrus Sälgi kasuks väljamõistmist. Puutumuses küsitud karistusse, märkis kaitsja, et on igal

juhul vastu sellele, et Andrus Sälgilt juhtimisõigus ära võtta praktiliselt varsti juba kaks aastat tagasi

toimunud liiklusõnnetusse sattumise tõttu või liiklusõnnetuse põhjustamise tõttu, kui kohus leiab

Andrus Sälgi poolt selget liikluseeskirjade rikkumist. Samuti leidis kaitsja, et juhul, kui kohus leiab,

et Andrus Sälg on süüdi, siis tsiviilhagi vastu ei vaidle. Lähtudes formaalsetest eeldustest on

tsiviilhagi põhjendatud, küsimus on ainult süüs. Nõue on mõistlik.

4. Kohtu seisukoht süüdistuse osas

4.1. KarS § 423 lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudtee veeremi

juhile, kui ta rikub ettevaatamatusest liiklus- või käitusnõudeid ja tekitab sellega ettevaatamatusest

inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustab ettevaatamatusest inimese surma.

Kohus leiab, et süüdistatava Andrus Sälgi süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on

tõendamist leidnud ja põhjendab eeltoodud seisukohta alljärgnevalt.

4.2. Kannatanu C.Y andis kohtuistungil ütlusi, millest nähtub, et liiklusõnnetuses hukkunud isik A.O

oli talle XXX. Kannatanu kuulis liiklusõnnetusest samal õhtul telefoni teel J.K-lt, kellelt kuulis, et

A.O sõitis liiklusõnnetuse hetkel chopper-tüüpi mootorrattaga ning üks auto oli ette keeranud ja A.O

oli talle otsa sõitnud, mille tagajärjel A. O hukkus. A.O sai mootorratta juhiloa 2023.a. juulikuus.

Varasemalt, enam kui 10 aasta eest oli ta saanud ka B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse. A.O

oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel XX-aastane. Kannatanu on iseloomustanud oma xxxxxx A. O

üldist liikluskäitumist ja kirjeldas teda kui rahulikku juhti, kelle sõidukis sõitjana viibides tundis

kannatanu end turvaliselt.

Tunnistaja J.K ütluste kohaselt läksid nad koos A.Oga Pärnust tunnistajale uut mootorratast tooma.

Pärnusse sõideti tunnistajale kuuluva sõiduautoga. Ostetud mootorratas oli Honda VTX 1800.

Tunnistaja kontrollis enne sõidu alustamist mootorratta tehnilist seisukorda, kuna ta on väljaõppelt

autoremondilukksepp. Mootorrattaga proovisõidul probleeme ei ilmnenud. Kuna haagist neil ei

olnud, siis mootorratta äratoomiseks pidi tunnistaja ise mootorrattaga sõitma. Algul juhtis

mootorratast tunnistaja ja mingil hetkel nad vahetasid ning A.O asus ise mootorratast juhtima ning

tunnistaja viibis mootorratta järel sõitvas sõiduautos, mida juhtis tunnistajale tuttav isik M. K. Kui

nad mootorratta järel sõitsid, siis oli mootorrattur koguaeg nende vaateväljas kuskil 100-300 meetri

kaugusel. Tunnistaja sõiduauto sõidukiirus oli 90-92 km/h. Mootorrattur sõitis täpselt keset teed ning

järske manöövreid ei teinud. Ühel hetkel märkas tunnistaja, kuidas paremalt poolt, kõrvalteelt lähenes

peateele sõiduauto Opel Vectra ning sõitis peateel liikunud mootorrattale ette. Nähes kõrvalteelt

lähenevat sõiduautot ütles tunnistaja, et tuleb, tuleb, tuleb ning seejärel märkas, kuidas mootorratta

pidurituled süttisid. Hetk hiljem märkas tunnistaja, kuidas A. O kukkus mootorrattaga ja seejärel

tekkis sädemepilv, mis tekib siis, kui mootorratas järsu pidurdamise tagajärjel kaotab juhitavuse ja

kukub külili ning mootorratta küljepeal olevad torud ja jalarauad libisevad mööda asfalti. Tunnistaja

J.K kinnitusel juhtis A.O mootorrattas enne kokkupõrget süüdistatava juhitud sõiduautoga enda

pärisuunalises sõiduvööndis. Pärast mootorratta ja sõiduauto kokkupõrget pöördus sõiduauto ümber

ja mootorratas lendas teisele poole.

12.11.2023.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sündmuskoht asub Valga-

Uulu mnt 78,5. kilomeetril, Põlde külas, Mulgi vallas, Viljandimaal. Sündmuskohaks on asulaväline

tee Valga-Uulu mnt 78,5. km, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sõidutee on asfaltkattega,

vihmamärg. Valga-Uulu mnt 78,5. km on mõlemalt poolt sirge ja hea nähtavusega. Valga-Uulu mnt

78,5. km ristub Veelikse-Laatre-Läti Piir teega. Sõiduteede ristumiskoht on tähistatud

liiklusmärkidega ning on olemas ka teekattemärgistused. Antud teelõigul on suunavööndeid

eraldavad teekattemärgistused. Veelikse-Laatre-Läti Piir teelt Valga-Uulu mnt suunas sõites, on

ristmikul liiklusmärk nr 221 „Anna teed“ ning teekattemärgis nr 943 „teeandmisekoht“. Ristmik

valgustatud ei ole. Sündmuskohal, Abja-Paluoja poolt vaadatuna, vasakul pool sõiduteede

ristumiskohas on külili asendis mootorratas Honda (foto nr 4, 7, 8). Paremal pool teed, vahetult pärast

ristmiku lõppu, paikneb sõiduauto Opel Vectra reg.nr XXX XXX , sõiduauto esiosa on suunaga

Veelikse-Laatre-Läti Piir tee poole, sõiduauto kerel on vigastused vasakpoolsel küljel, s.h

vasakpoosel esimesel poritiival, esimese ja tagumise ukse alumistel osadel ning autokerel uste all

(foto nr 5, 13, 14, 15, 16). Sõiduauto Opel Vectra ees, selili asendis paikneb surnukeha (foto nr 5,

13). Lisaks eeltoodule on tuvastatud, et tee keskel paikneb mootorratturi parema käe kinnas (foto nr

13, joonisel tähis 1), sõiduteel paikneb mootorratta esitule ümber olev tuuleklaasi osa (foto nr 12,

joonisel tähis 2), sõiduteel paikneb mootorratta esitule reflektor koos kinnitusraamiga (foto nr 11,

joonisel tähis 3), paremal pool tee ääres, Mõisaküla poolt vaadatuna, paikneb mootorratta

vasakpoolne sadulakott (joonisel tähis 4), vasakul pool teed, auto tagaosa juures paiknevad

mootorratta parempoolne sadulakott ning hukkunu üks jalanõu (foto nr 6, joonisel tähis 5). Sõiduki

parempoolse külje juures asfaldil on hukkunu juurest voolanud vereloik.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll LÕ nr 73 (vorm LÕ-2) tõendab, et liiklusõnnetus Andrus Sälgi poolt

juhitud sõiduauto Opel Vectra reg.märk XXX XXX ja A.O juhitud mootorratta Honda VTX 1800

reg. märk XX XX vahel toimus Valga-Uulu mnt 78,5. km, Põlde külas, Mulgi vallas, Viljandimaal

kell 18.20. Liiklusõnnetuse liik: kokkupõrge sõidukiga küljelt. Sõidutee on püsikattega ja on korras.

Ilmastik – vihmasadu. Tegemist on reguleerimata ristmikuga liiklusmärkidega, + kujuline ristmik.

Valgustus puudub. Lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Tegemist on sirge teega. Sõidutee kate

on märg. Andrus Sälgi poolt juhitud sõiduautol Opel Vectra reg.märk XXX XXX on kahjustatud

vasak külg ja A.O juhitud mootorrattal Honda VTX 1800 reg. märk XX XX on esiosa

deformeerunud.

Kriminaalasjas on vastavalt 14.11.2023.a. ekspertiisimäärusele A.O surma põhjuste

väljaselgitamiseks korraldatud surnu kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisiakt tõendab, et A.Ol esinesid

trauma järgselt järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Loetletud kehavigastused on iseloomulikud tömbile vägivallale ning võivad olla saadud

lähteandmetest näidatud viisil - 12.11.2023 liiklusõnnetuse käigus.

A.O surma põhjuseks on liittrauma – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Süüdistatava Andrus Sälgi ütlustest nähtub, et 12.11.2023.a. õhtul juhtis ta sõiduautot ning sõitis

sellega Laatre suunalt mööda kõrvalteed ning lähenes ristmikule, kus kõrvaltee ristub peateega.

Süüdistatav soovis sooritada vasakpööret Mõisaküla suunas. Enne ristmikule jõudmist ta peatus ja

nägi vasakult poolt Mõisaküla suunalt läheneva sõiduauto tulesid – kahte tuld: üks tuli oli erksam

ning teine oli tuhmim. Ta alustas sõitu ristmikule, kuna hindas, et vahemaa on piisav, et oma

manööver ära teha. Seejärel asus sooritama vasakpööret ning ületanud tee telgjoone märkas veel

kolmandat tuld s.o mootorratast umbes 15 meetri kaugusel, see tuli kadus ning siis toimus

kokkupõrge tema autoga. Auto sai vigastusi vasakule poole, sealjuures oli uste alumine äär ja karbi

osa sissemuljutud. Auto esiosal vigastusel puudusid. Süüdistatava ütluste kohaselt keeras

mootorrattur tema suunavööndisse, kus toimus ka sõidukite kokkupõrge. Löögi tagajärjel tema

juhitud sõiduauto keeras esiosaga sõidusuunda, kust auto ristmikule sõitis. A. Sälg väljus autost ja

samal ajal teisel pool teed peatus auto. A. Sälg helistas Päästeametisse ning kohale jõudnud sõiduki

juht, kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, asus kannatanule kunstlikku hingamist tegema.

4.3. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) Süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis süüdistatav Andrus Sälg mootorsõidukit Opel Vectra

registreerimismärgiga XXX XXX ning kannatanu, liiklusõnnetuses hukkunud A.O juhtis

mootorratast Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XX XX ning eelnimetatud sõidukite vahel

toimus kokkupõrge asula välisel teel Viljandi maakonnas, Mulgi vallas, Põlde külas, Valga-Uulu mnt

78,5. kilomeetril kohas, kus eelnimetatud maantee ristub kõrvalteega. Toimunud liiklusõnnetuses sai

A.O kehavigastusi, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal.

2) Vahetult enne sõidukite kokkupõrget juhtis A.O mootorratast Honda VTX 1800 peateel ning

süüdistatav Andrus Sälg juhtis sõiduautot Opel Vectra kõrvalteel ning sooritas vasakpööret kõrvateelt

peateele liikudes Laatre suunalt Mõisaküla suunas.

Eelmärgitud asjaolud on tõendamist leidnud tunnistaja J.K, kannatanu E.L ja süüdistatava Andrus

Sälgi ütlustega ning 12.11.2023.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga sündmuskoha

vaatlusprotokolliga LÕ nr 73 ning ekspertiisiaktiga nr 23E-AOS0110/TRT358.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud skeemi ning tunnistaja J.K ning süüdistatava

ütlustega kogumis on tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal toimus süüdistatava Andrus Sälgi

juhitud sõiduauto Opel Vectra ning A.O juhitud mootorratta Honda VTX 1800 kokkupõrge Valga-

Uulu maantee ja Veelikse-Laatre-Läti Piir tee ristmikul. Süüdistatava ja tunnistaja J.K ütlustega on

tõendatud, et süüdistatav sõitis oma sõidukiga kõrvalteelt peateele. Süüdistatav tutvudes

kohtuistungil sündmuskoha vaatlusprotokolliga kinnitas, et tema lähenes ristmikule Laatre suunalt

ning peateele sõites sooritas vasakpööret Mõisaküla suunas.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud skeemist nähtub, et tegemist reguleerimata ristmikuga.

Viidatud ristmikul puudub foor ja reguleerija. Liiklusseaduse § 2 p 68 kohaselt on ristmik

reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul

juhul on ristmik reguleerimata. Seega sündmuskohaks olev ristmik on reguleerimata ristmik, kus

peatee ristub kõrvalteega. Sündmuskohaks oleval asulavälisel teel (Valga-Uulu mnt 78,5. km) on

lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h.

Valga-Uulu maantee on peatee ja Veelikse-Laatre-Läti Piir tee on kõrvaltee. Sõiduteede ristumiskoht

on tähistatud liiklusmärgiga nr 221 „Anna teed“ ning on olemas ka teekattemärgistus nr 943

„Teeandekoht“. Süüdistatava ütlustest nähtub, et kõrvalteelt peateele sõites ta märkas seda teemärgist

ja oli sellest teemärgisest ka eelnevalt teadlik, kuna on varem sellel teel liigelnud, sest tema poeg elab

selle ristmiku läheduses. Süüdistatava ütlused tõendavad, et ta oli teadlik sellest, et liikleb kõrvalteel

ning sooritab vasakpööret kõrvalteelt peateele.

3) Vaidlus puudub ka asjaolus, et vahetult enne sõidukite kokkupõrget ristmikul mootorrattur

pidurdas ning sattus sellest tulenevalt külglibisemisse. Vastav asjaolu on tõendamist leidnud

tunnistaja J.K ütlustega, kui ta nägi vahetult enne sõidukite kokkupõrget, kuidas mootorratta

pidurituled süttisid ning hetk hiljem märkas tunnistaja, kuidas A.O kukkus mootorrattaga ja seejärel

tekkis sädemepilv, mis tekib siis, kui mootorratas järsu pidurdamise tagajärjel kaotab juhitavuse ja

kukub külili ning mootorratta küljepeal olevad torud ja jalarauad libisevad mööda asfalti. Süüdistatav

on vastavat olukorda kirjeldanud järgnevalt: hetkel, kui ta oli sooritamas manöövrit nägi ühte

sõidukituld, mis tuli tema sõiduki suunas ja seejärel kadus. Seejärel toimus kokkupõrge.

4.4. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel on vaidlus süüteo järgnevates faktilistes asjaoludes

ning süüküsimuses.

4.4.1. Kaitsja on leidnud, et mootorratta Honda VTX 1800 registrimärgiga XX XX ja sõiduauto Opel

Vectra registrimärgiga XXX XXX kokkupõrge toimus sõiduauto liikumise pärisuunavööndis.

Kaitsja toetub süüdistatava vastavasisulistele ütlustele ning asjaolule, et sündmuskoha

vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemilt nähtub, et Andrus Sälgi juhitud sõiduk asub

sündmuskohal omas suunavööndis ning nimetatud sõiduvööndis oli ka verekahtlase määrdumise laik

ning sõidusuunas Abja-Paluoja poole oli vasakul pool tee ääres mootorratta Honda küljekott

(mootorratta parempoolne sadulakott tähistatud skeemil numbriga 5). Süüdistatav on rääkinud, et ta

oli lõpetanud vasakpöörde kõrvalteelt peateele ning tema juhitud sõiduk Opel Vectra oli jõudnud

mootorrattaga kokkupõrke hetkeks enda pärisuunavööndisse s.o suunaga Mõisaküla poole ning A.O

juhitud mootorratas kaldus vastassuuna vööndisse.

Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et sõidukite kokkupõrge toimus sõiduauto liikumise

pärisuunavööndis ning leiab, et üksnes mõnede sündmuskoha vaatlusega tuvastatud esemete ning

verekahtlase määrdumise asukohta arvestades ei ole võimalik järeldada kumma sõiduki liikumise

suunavööndis kokkupõrge toimus. Oluline on tähele panna, et nii sõiduauto kui ka mootorrattas ja

mootorratta juurde kuuluvad esemed, s.h vasak- ja parempoolne sadulakott, esituuleklaasi osa, esitule

reflektor, samuti mootorratturi surnukeha, kinnas ja jalanõu asetsevad sündmuskohal sõidutee

mõlemal poolel s.t Valga-Uulu maantee ja Veelikse-Laatre-Läti piir tee ristumiskoha suhtes

erinevates kohtades. Nii nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, lisatud fotodelt ja skeemilt, et

vaatlusega on tuvastatud esemeid nii vasakul pool kui ka paremal pool sõiduteel, vaadatuna

Mõisaküla - Abja-Paluoja suunal. Mootorratturi surnukeha paikneb vahetus läheduses sõiduauto

esiosaga ja sõidutee telgjoonega, kusjuures surnukeha parem käsi ja vasak jalg paiknevad sõidutee

telgjoonel (vt foto nr 5). Tähelepanuväärne on seegi asjaolu, et sündmuskoha vaatlusel muid jälgi

(näit. mootorratta pidurdusjälgi v. libisemisjälgi) ei tuvastatud. Seega ei saa rääkida ka võimalikest

trassoloogilistest jälgedest asfaldil, mille võimalikule olemasolule sündmuskohal on viidanud kaitsja.

Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused selles, et sõiduauto ja mootorratta kokkupõrge toimus

sõiduauto pärisuunavööndis vastuolus tunnistaja J.K ütlustega, mille kohaselt oli J.K-l enne sõidukite

kokkupõrget silmside mootorrattaga ja mootorrattur ei teinud enne sõidukite kokkupõrget ühtegi

äkilist manöövrit. Sõidukite kokkupõrge toimus tunnistaja J.K ütlustel A.O juhitud mootorratta

pärisuunavööndis. Lisaks eeltoodule nähtub 12.11.2023.a. sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud

fotodelt nr 13, 14, 15 ning sündmuskoha vaatlusprotokollist LÕ nr 73, et sõiduautol Opel Vectra

registrimärgiga XXX XXX on kahjustatud vasak külg: s.h vasakpoolne esimene poritiib uksepoolses

osas ning vasakpoolne esimene ja tagumine uks. Sealjuures on mootorrattal Honda VTX 1800

deformeerunud esiosa. Seega eelmärgitu kinnitab tunnistaja J.K ütluste usaldusväärsust, kuna

sõidukite kahjustuste paiknemine annab alust järelduseks, et mootorsõidukid asusid kokkupõrke

momendil mootorratta Honda liikumise pärisuunavööndis ning mootorratas enne kokkupõrget

sõiduautoga vastassuunavööndisse ei kaldunud. Asjaolust, et sõiduautol Opel Vectra puuduvad

vigastused auto esiosal, järeldub, et Andrus Sälgi juhitud sõiduauto Opel Vectra oli sõitnud küll

ristmikule, kuid ta ei jõudnud enne kokkupõrget mootorrattaga vasakpööret lõpetada. Sõiduauto

sõidusuund ristus kokkupõrke momendil mootorratta sõidusuunaga, mille tõttu said kahjustada

sõiduautol vaskpoolne külg ning mootorrattal esiosa. Kui sõiduauto oleks jõudnud enne kokkupõrget

mootorrattaga enda pärisuunavööndisse või kui mootorratas oleks kaldunud vastassuunavööndisse,

siis oleksid sõiduautole kokkupõrkel mootorrattaga tekkinud kahjustused eelkõige auto esiosale.

Antud juhul sõiduautol Opel Vectra esiosal kahjustused puudusid.

Kohtu hinnangul esineb teatav vastuolu ka süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütlustes. Kaitsja

küsimusele: „Kui toimus kokkupõrge, kas teie olite oma sõidusuunas?“, vastas süüdistatav: „Jah,

oma sõidusuunas manöövrit lõpetamas.“ Prokuröri küsimustele on süüdistatav vastanud, et ta märkas

kolme tuld siis, kui ta oli juba üle telgjoone ning kolmas tuli nagu tuli tema suunas/…/Ta tuli nagu

korraks minu suunda ja siis oligi, rohkem edasi ma ei näinudki. Kas ta kukkus siis või seda ma ei tea.

Siis oli kokkupõrge. Prokuröri küsimusele: „Kas mootorrattur sõidutee telgjoone ületas?“, vastas

süüdistatav: „Jah, sest mina olin autoga üle telgjoone juba esiotsaga.“

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kaitsjale vastates kinnitab süüdistatav, et süüdistatava poolt

juhitud sõiduauto oli mootorrattaga kokkupõrke hetkel täielikult enda pärisuunavööndis, kuid

prokurörile antud vastuse kohaselt oli süüdistatava sõiduk kokkupõrke momendil sõidutee telgjoone

jõudnud ületada osaliselt s.o üksnes auto esiosaga.

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused, mis osundavad liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke kohana

mootorratta vastassuunavööndit, tuleb tõendikogumist välja jätta seoses neis ütlustes esineva vastuolu

tõttu eelpool kirjeldatud tõenditega s.h tunnistaja J.K ütlustega, millest nähtuvalt toimus sõidukite

kokkupõrge mootorratta pärisuunavööndis ning sündmuskoha vaatlusprotokollidega ja lisatud

fotodega, mis puudutavad kahjustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukitel, vastavalt sündmuskoha

vaatlusprotokollidest nähtuvale kirjeldusele kahjustuste paiknemisest sõidukitel.

4.4.2. Kaitsja leiab, et liiklusõnnetuse tekkimise põhjuseks oli kannatanu A.O ebapiisav mootorratta

juhtimise kogemus ning A. O ei arvestanud sõidukiiruse valikul, et ta suudaks seisma jääda eespoolse

nähtavuse piires. Samuti on kaitsja viidanud asjaolule, et keegi ei ole uurinud mootorratta tehnilist

seisukorda s.h ka tulede seisukorda.

Kohus leiab, et eluliselt on usutav olukord, kui juht, kes näeb ootamatult enda ees sõiduteel takistust,

siis ta järsult pidurdab, kuna püüab kokkupõrget vältida. Tunnistaja J.K ütlustega on tõendatud, et

selliselt käitus ka kannatanu A. O sel hetkel, kui süüdistatav kõrvalteelt ootamatult peateele sõitis,

andmata teed peateel mootorratast juhtinud kannatanule. Kiire pidurdamise tõttu sattuski mootorratas

külglibisemisse, mistõttu mootorratas põrkus kõrvalteelt peateele sõitnud sõiduauto juhipoolse

küljega. Kannatanu A. O eelmärgitud käitumine ei kujuta endast liiklusseaduse rikkumist.

Kohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega, sealjuures nii kannatanu E.L kui ka tunnistaja J.K

ütlustega on tõendatud, et A. Oal oli enne liiklusõnnetust piisav juhtimiskogemus. Kannatanu C.Y on

iseloomustanud A. O üldist liikluskäitumist positiivselt ning tema ütlustest nähtub, et kui ta viibis

A.O poolt juhitavas sõidukis (sõiduautos), siis tundis ta ennast turvaliselt. Tunnistaja J.K ütlustega on

tõendamist leidnud, et A.O sai mootorratta juhiloa ca 2-3 kuud enne liiklusõnnetuse toimumist ning

nad koos A.Oga käisid tihti õhtuti mootorratastega sõitmas. A. O oli sõitnud erinevate mootorratta

liikidega, sealjuures ka chopperiga. Sündmuskoha vaatlusprotokolli LÕ nr 73 vorm LÕ-2 andmetel

oli A. Oale juhiluba välja antud 15.08.2023.a.

Puutuvalt 12.11.2023.a. liiklusõnnetuses osalenud mootorratta tehnilist seisukorda, siis tunnistaja

J.K ütluste kohaselt omab ta autoremondi lukksepa väljaõpet ning 12.11.2023.a. enne mootorratta

ostu kontrollis selle sõiduki tehnilist seisukorda ja probleeme ei esinenud. Tunnistaja ütlustel juhtis ta

12.11.2023.a. mootorratast Honda VTX 1800 ka pimedaajal ning mootorratta tuled olid heas korras

ning esituli valgustas teed piisavalt ning mootorrattal oli all ka korralikud rehvid. Samuti on andmeid

A. O. juhitud mootorratta võimaliku sõidukiiruse kohta vahetult enne kokkupõrget sõiduautoga.

Tunnistaja J.K ütlustest nähtub, et 12.11.2023.a. pärast seda, kui A. O. asus mootorratast juhtima, siis

tunnistaja viibis sõiduautos, mis järgnes mootorrattale ja hoidis sellega ühtlast vahemaad ning

sõiduauto sõidukiirus oli ca 90-92 km/h. Seega antud juhul puuduvad andmed selle kohta, et A. O.

oleks mootorrattal lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel ületanud.

4.4.3. Kohus leiab, et süüdistatava A. Sälgi käitumise tõttu tekkis liiklusoht naturalistliku kausaalsuse

mõttes, mis tähendab, et juhul, kui Andrus Sälg ei oleks ristmikule sõitnud vasakpöörde

sooritamiseks, siis ei oleks tekkinud võimalust tema juhitud sõiduauto ja A.O juhitud mootorratta

kokkupõrkeks ristmikul. Naturalistlik kausaalsus teo ja tagajärje vahel on aga ettevaatamatusest

toime pandud tagajärjedelikti korral pelgalt isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus.

Lisaks sellele tuleb teha kindlaks, kas tagajärje põhjustanud isik rikkus mingit hoolsuskohustust ja

vajadusel analüüsida ka seda, kas tagajärg on põhjustajale normatiivselt omistatav (RKKKo nr 3-1-1-

52-16, p 11.1).

4.4.4. Hoolsuskohustuse rikkumisest tuleb kõnelda siis, kui teo toimepanija jätab üles näitamata

ühiskonnas vajaliku hoolsuse. Vajaliku hoolsuse üles näitamata jätmist saab isikule tagajärjedelikti

puhul ette heita üksnes juhul, kui saabunud tagajärg oli teo toimepanijale objektiivselt ettenähtav

(RKKKo nr 3-1-1-52-16, p 11.2).

Süüdistusega heidetakse Andrus Sälgile ette järgneva hoolsuskohustuste rikkumist:

Juhtides mootorsõidukit Opel Vectra ning enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud

manöövri ohutuses ja ei andnud teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale.

Viidatud hoolsuskohustus põhineb eeskätt LS § 57 lg-le 1, mille kohaselt peab kõrvalteel sõitev juht

andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed,

sõltumata tema sõidusuunast. Samuti LS § 56 lg-le 1, mille kohaselt peab juht ristmikule lähenedes

olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Lisaks eeltoodule heidetakse A.

Sälgile süüdistusega LS § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 33 lg 2 p 8 ja § 50 lg 3 p 1, 2 nõuete

rikkumist.

Süüdistatava Andrus Sälgi ütlustest nähtub, et ta lähenes peateele kõrvateelt ning ristmikule, kus

kõrvaltee ristub peateega. Kavandades vasakpööret märkas ta ristmikul teemärgist nr 943

„Teeandekoht“ ja sellest teemärgisest oli ta ka varem teadlik. Sündmuskoha vaatlusprotokollist

nähtuvalt on ristmik tähistatud liiklusmärgiga nr 221 „Anna teed“. Seega oli Andrus Sälg kohustatud

olema liikluses eriti tähelepanelik ja andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda

peateed. Ühtlasi oli A. Sälg kohustatud olema hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist (lähtudes LS § 14 lg 2) ning olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet

(lähtudes LS § 16 lg 1) ning tee andmisel pidi Andrus Sälg juhinduma liikluskorraldusvahendi

nõuetest – teemärgisest nr 943 „Teeandekoht“ ja liiklusmärgist nr 221 „Anna teed“ (lähtudes LS § 17

lg 1). Andrus Sälg oli kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või

ohusta teisi liiklejaid (lähtudes LS § 33 lg 2 p 8).

Seega, Andrus Sälg, olles teadlik, et liikleb kõrvalteel ja läheneb reguleerimata ristmikule, millel

peatee ristub kõrvalteega, oleks pidanud enne manöövri alustamist, s.o enne vasakpöörde sooritamist

olema hoolikas ja ettevaatlik ning veenduma enda kavandatud manöövri ohutuses. See tähendab, et

enne manöövri alustamist oleks tulnud Andrus Sälgil veenduda, et manöövri alustamisega ja

sooritamisega ta ei takista ega ohusta peateel liiklejaid ning jälgida seda, et peateel sõitev ja

ristmikule lähenev sõiduk oleks piisavalt kaugel selleks, et kõrvateelt ristmikule sõites oleks tagatud

liikluse sujuvus ja ohutus.

Käsilolevas kriminaalasjas uuritud tõenditega, eelkõige Andrus Sälgi ja tunnistaja J.K ütlustega on

tõendamist leidnud, et Andrus Sälg enne manöövri alustamist ei veendunud visuaalselt vajaliku

hoolsusega selles, mitu sõidukit sõidab peateel ja läheneb ristmikule ja kui kaugel on need sõidukid

tema juhitud sõidukist ning millise kiirusega need sõidukid ristmikule lähenevad. Andrus Sälgi poolt

liikluses nõutava tähelepanelikkuse ja hoolsuse puudumist tõendavad eeskätt tema enda ütlused,

milles ta rääkis sellest, et kui ta manöövrit alustas, siis nägi vasakult kahte tuld lähenemas ja kui oli

juba ristmikul vasakpöörde sooritamist alustanud, siis nägi korraga kolme tuld ja see kolmas tuli oli

tema juhitud sõidukist umbes 15 meetri kaugusel. Ja kui selle sõidukiga toimus kokkupõrge, siis ei

osanud Andrus Sälg oma ütluste kohaselt arvatagi, et tegemist on mootorrattaga. Süüdistatava

ütlustest järeldub, et märkas üksnes vasakult poolt lähenevat sõiduautot, kuid ei pannud lähenevat

mootorratast üldse tähele. Andrus Sälgi ütlustest nähtub seegi, et ta alustas vasakpööret, kuna arvas

ekslikult, et lähenev sõiduk on piisavalt kaugel.

Hoolsuskohustust rikkudes ei andnud Andrus Sälg teed peateel mootorrattast juhtinud A.Ole ning teo

tagajärg, s.o sõidukite kokkupõrge ning liiklusnõuete rikkumisega A.Ole kehavigastuste tekitamine

oli teo toimepanijale s.o A. Sälgile objektiivselt ettenähtav. Andrus Sälgi tegu on vahetus põhjuslikus

seoses tagajärjega ehk teisisõnu Andrus Sälgi poolt õiguskuuleka käitumise puhul oleks tagajärg

olnud ärahoitav. Kui Andrus Sälg, juhtides mootorsõidukit sõiduautot Opel Vectra, oleks enne

reguleerimata ristmikule lähenemist olnud ettevaatlik ning tähelepanelikult veendunud, et tema

kavandatud vasakpööre ei ole ohutu, kuna peateel läheneb ristmikule mootorsõiduk, s.t A.O juhitud

mootorratas, ning seejärel oleks A. Sälg andnud teed peateel liikunud mootorrattale, siis ei oleks

toimunud sõidukite kokkupõrget ja selle tagajärjena kannatanule A.Ole kehavigastuste tekitamist,

mille tõttu põhjustati kannatanu surm.

4.4.5. Kohtu hinnangul oli teo toimepanijal Andrus Sälgil usalduspõhimõtet arvestades põhjust

eeldada, et teised isikud käituvad õiguspäraselt. See tähendab eelkõige seda, et peateel liiklevad

sõidukid ei ületa lubatud sõidukiirust ja need on tehniliselt korras. Tunnistaja J.K ütlustest lähtudes

on tõendamist leidnud, et A.O mootorratast juhtides lubatud suurimat sõidukiirust ei ületanud. Ka on

tunnistaja J.K ütlustega tõendatud, et sõiduk, mida A. O. juhtis oli tehniliselt korras.

4.4.6. Süüdistusega heidetakse Andrus Sälgile ette lisaks ka seda, et ta enne reguleerimata ristmikule

lähenemist ei vähendanud vajalikul määral sõidukiirust, samuti on viidatud Andrus Sälgi poolt LS §

50 lg 3 p-de 1 ja 2 ning LS § 56 lg 1 teise lauses toodud rikkumisele. Eelmärgitud säte kohustab juhti

kohandama oma sõidukiiruse olukorrale vastavaks ja mitte ületama suurimat lubatud sõidukiirust,

arvestama sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma.

Kohus märgib, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et hoolsuskohustust rikkus A. Sälg ebaõige

sõidukiiruse valikuga. Samuti ei ole tõendatud A. Sälgi poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamine.

A. Sälgi ütlustest nähtub, et vahetult enne ristmikule lähenemist ta peatus ning vaatas nii paremale

kui ka vasakule poole enne kavandatava vasakpöörde alustamist.

4.4.7. LS § 2 p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 2 p 19 kohaselt juht on

isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit. LS § 2 p 41 esimese lause kohaselt on

mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

Süüdistatav Andrus Sälg tegutses süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina, kuna

juhtis sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX. Tegemist on sõiduautoga, mis on

LS § 2 p-de 3, 40 ja 71 kohaselt on mootorsõiduk. Samuti on LS § 2 p-de 39 ja 40 kohaselt

mootorsõiduk kannatanu A.O juhitud mootorratas Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XX XX .

4.4.8. KarS § 423 lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi

või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega

on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.

Kuna süüdistatav Andrus Sälg rikkus eelpool kirjeldatud viisil hoolsuskohustust, ei andnud teed

peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale ning selle tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge,

siis eelmärgitud rikkumise tulemusena põhjustas Andrus Sälg A. O.le kehavigastused: pea-kehatüve-

jäsemete tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite,

siseorganite rebendite ning lülisamba ja jäsemeluude hulgimurdudega, mille tagajärjel A.O suri

sündmuskohal.

4.4.9. Kaitsja on väitnud, et A.Ole võisid kriminaalmenetluses tuvastatud kehavigastused tekkida

pärast seda, kui mootorrattas sattus külglibisemisse pärast kokkupõrget maaga või külglibisemisest

maaga.

Kohtu hinnangul ei kummuta kaitsja poolt püstitatud versioon kehavigastuste võimalikust

tekkemehhanismist kannatanule A. O.le olematuks Andrus Sälgi poolt hoolsuskohustuse rikkumist.

Seega on Andrus Sälgi tegu vahetus põhjuslikus seoses tagajärjega. Liiklusõnnetuses osalenud A.

Sälgi õiguskuuleka käitumise korral oleks tagajärg s.o A.Ole põhjustatud kehavigastused ja tema

surm olnud ärahoitav.

Süüdistatav on oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu KarS § 423 lg 1 järgi.

4.4.10. Kohus leiab, et süüdistatav pani talle inkrimineeritud kuriteo toime ettevaatamatusest

hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteo

koosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral pidanud ette nägema. Süüdistatava ütlustest nähtub, et seoses pimedaajaga märkas ta üksnes

läheneva sõiduauto tulesid, kuid peateel liikunud mootorratast ei pannud üldse tähele. Ning enne

kokkupõrget peateel liikunud sõidukiga, ei osanud Andrus Sälg arvatagi, et läheneva sõiduki näol on

tegemist mootorrattaga. Samas oleks A. Sälg pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral veenduma mitu sõidukit peateel ristmikule läheneb ning kui kaugel on need sõidukid tema

juhitud sõidukist ning andma teed peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale. Rikkudes

hoolsuskohustust pani A. Sälg mootorsõiduki juhina ettevaatamatusest toime liiklusnõuete rikkumise.

Hoolsama ja tähelepaneliku käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetust vältida.

4.4.11. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

5. Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas

5.1. Põhikaristus.

KarS § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib

mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui KarS-i

eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus

otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Riigikohtu praktika kohaselt (nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole

sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri-

ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Süüdistatava süü suurust mõjutavad isiku varasem käitumine, tagajärje raskus, rikutud normide maht

ja teo subjektiivne koosseis.

Andrus Sälg on varem kriminaalkorras karistamata isik. Ta töötab hetkel XXX. Rikutud normide

maht kohtuliku uurimise tulemusena vähenes, kuna Andrus Sälgi tegu ei leidnud tõendamist ebaõige

sõidukiiruse valikuga selles, et Andrus Sälg enne reguleerimata ristmikule lähenedes ei vähendanud

vajalikul määral sõidukiirust (LS § 50 lg 3 p-de 1 ja 2, LS § 56 lg 1 teise lause mõttes). Eeltoodud

asjaolud vähendavad süüd.

KarS § 423 lg 1 koosseis näeb sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest

tagajärgedena ette raske tervise kahjustuse tekitamist või surma põhjustamist. Käsilolevas

kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav Andrus Sälg põhjustas kannatanu surma, mis on

KarS § 423 lg 1 koosseisu raskem tagajärg ja seega suurendab süüd. Subjektiivsete tunnuste poolest

on Andrus Sälgi tegu toimepandud ettevaatamatuse kergemas vormis, s.o hooletuse vormis, mis

vähendab süüd. Kohtu hinnangul on siiski süüd suurendav asjaolu kaalukam kui süüd vähendavad

asjaolud, siis eeltoodust lähtudes ületab Andrus Sälgi süü mõnevõrra keskmist, lähenedes sanktsiooni

2/3 määrale.

Kohus leiab, et Andrus Sälgi teos ei esine karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-

de 57 ja 58 mõttes. Andrus Sälg temale inkrimineeritud kuritegu ei tunnista leides, et tema midagi

rikkunud ei ole. Ta on küll viimases sõnas paljasõnaliselt kahetsenud, et selline asi juhtus. Kuivõrd

A. Sälg ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud ning on vaidlustanud süüteo toimepanemise ja

taotleb enda õigeksmõistmist, siis ei saa tema poolt väljendatud kahetsust hinnata siirana ja

puhtsüdamlik kahetsus puudub KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes. Riigikohus on selgitanud,

et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema

siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt RKKKo nr 3-1-1-

18-14, p 11).

Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui

ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusliigi kohaldamisel märgib kohus, et ei pea võimalikuks

kuriteoga saabunud rasket tagajärge s.o ettevaatamatusest inimese surma põhjustamist arvestades

Andrus Sälgile rahalist karistust kohaldada. Sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud vangistust.

Arvestades asjaolu, et A. Sälgi süü on keskmisest suurem ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad, peab kohus põhjendatuks kohaldada karistusena vangistust üle sanktsiooni

keskmise määra, seega on põhjendatud kohaldada Andrus Sälgile karistusena 1 aasta 10 kuud

vangistust.

Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 24. aprilli 2009. a otsuse nr 3-1-1-10-09 p 30.2 sedastatakse, et kui

karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on

aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes

muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Eeltoodud seisukohta on Riigikohus korranud

ka mitmetes hilisemates lahendites (vt näiteks RKKK, nr 1-23-52, p 23).

Arvestades süüdistuse mahu vähenemist ning asjaolu, et teo pani Andrus Sälg toime ettevaatamatuse

kergemas vormis s.o hooletusest ning ka seda, et tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused ning tal on kindel töökoht, leiab kohus, et on põhjendatud KarS § 73 lg-te 1 ja 3

sätteid kohaldades määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Andrus

Sälgile tuleb määrata katseaeg 2 aastat 6 kuud ning mõistetud vangistust 1 aasta 10 kuud ei pöörata

täitmisele, kui Andrus Sälg ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Lähtudes kehtivast

kohtupraktikast peab katseaeg ajaliselt olema pikem mõistetavast vangistusest.

5.2. Lisakaristus.

Puutuvalt prokuröri taotlusse, kohaldada Andrus Sälgile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

kuueks kuuks, märgib kohus järgmist.

Kaitsja ja kannatanu C.Y Andrus Sälgile kohtuistungil lisakaristuse kohaldamist vajalikuks ei

pidanud.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võib mootorsõiduki ohutu liikemise või käituseeskirjade rikkumisega

seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohtu poolt kuriteo

korral kuni kolmeks aastaks. KarS § 50 lg 3 sätestab, et KarS-i eriosas sätestatud juhtudel kohaldab

kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.

KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise korral ei ole juhtimisõiguse äravõtmine

kohustuslik.

Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-122-13 p-s 9 selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb

mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise

aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.

Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult

süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse

kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja

süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel

kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule

mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga).

Lisaks tuleneb Riigikohtupraktikast, et juhtimisõigus tuleb lisakaristusena üldjuhul ära võtta, kui

isikul on varasemast mitmeid karistusi ja jätkuv süütegude toimepanemine näitab, et ta ei ole oma

liikluskäitumist muutnud (RKKK, 3-1-1-26-10, p 7.3).

Kohus märgib, et kõnealusel juhul süüdistataval Andrus Sälgil puuduvad kehtivad karistused, millest

järeldub, et KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisega A. Sälgi poolt oli tegemist

juhusesüüteoga. Põhikaristust kohaldades on kohus leidnud, et Andrus Sälgi süü talle

inkrimineeritavas kuriteos on mõne võrra üle keskmise ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades märgib kohus ka seda, et süüteo toimepanemisest on

möödunud poolteist aastat ja selle aja vältel A. Sälg uusi rikkumisi toimepannud ei ole. Kohtu

hinnangul on põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav, mistõttu kohus antud juhul

lisakaristuse kohaldamist süüdlase täiendavaks mõjutamiseks vajalikuks ei pea.

6. Kohtu põhjendused tsiviilhagi osas

6.1. Kannatanu C.Y on esitanud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes

summas 1203,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt Andrus Sälg mootorsõiduki juhina põhjustas

liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.Ole tervisekahjustused, mille tagajärjel A.O suri

sündmuskohal. Kannatanule on varaline kahju tekkinud seoses A.O matuste korraldamisega ja

kannatanule on tekkinud seetõttu järgnevad kulud: krematooriumi arve 953 eurot, peielaud 640 eurot,

transpordikulud 100 eurot, muud kulud 69,30 eurot. Kulud kokku 1762,30 eurot, millest on

kannatanule hüvitatud 558,49 eurot s.h Tartu Vallavalitsuse poolt 250 eurot ja kannatanu tööandja

XXX poolt 308,48 eurot.

6.2. Süüdistatava kaitsja leidis, et juhul, kui kohus leiab, et Andrus Sälg on süüdi, siis ta tsiviilhagi

vastu ei vaidle, lähtudes formaalsetest eeldustest on tsiviilhagi põhjendatud, küsimus on ainult süüs.

Kaitsja hinnangul on kannatanu nõue mõistlik.

Süüdistatav Andrus Sälg leidis, et kui kohus leiab, et ta on süüdi, siis on ta nõus kõik kahjud

korvama. Tsiviilhagi põhjendatuse osas oli süüdistatav nõus kaitsja seisukohaga.

6.3. KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada täielikult alljärgnevatel asjaoludel:

6.3.1. Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt

peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Käesolevas kriminaalasjas on kohus on tuvastanud, et süüdistatav pani toime temale etteheidetava

kuriteo - 12.11.2023 kella 18.20 paiku Viljandi maakonnas Mulgi vallas Põlde külas Valga-Uulu mnt

78,5. kilomeetril juhtis Andrus Sälg mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX

ning enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei veendunud manöövri ohutuses ja ei andnud teed

peateel liikunud A.O poolt juhitud mootorrattale Honda VTX 1800 registreerimismärgiga XX XX,

mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Enne reguleerimata ristmikule lähenemist ei olnud

Andrus Sälg piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik. Andrus Sälg, mootorsõidukijuhina, põhjustas

liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest A.Ole järgmised kehavigastused: pea-kehatüve-jäsemete

tömp trauma koljuluude lahtiste hulgimurdude, peaaju kelmetealuste verevalumite, siseorganite

rebendite ning lülisamba ja jäsemeteluude hulgimurdudega, mille tagajärjel suri A.O sündmuskohal.

Isiku süüditunnistamisel KarS § 423 lg 1 järgi on süüdi tunnistamise eelduseks teise isiku surma

põhjustamine.

VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati

kannatanu surma põhjustamisega. Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist

leidnud, et kannatanu surm tekitati süüdistatava teoga ja VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud kahju

tekitamise õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on süüdistatava Andrus Sälgi poolt

kahju tekitatud õigusvastaselt.

Kuna kannatanu surm tekitati mootorsõidukiga, siis kohaldub VÕS §-st 1056 tulenev vastutus, s.t

tegemist on suurema ohu allika valdaja vastutusega. VÕS § 1056 lg 1 järgi kahju põhjustamise korral

vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat

valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse

tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud ükski õigusvastasust välistava asjaolu (VÕS §

1045 lg 2 järgi) või mootorsõiduki valdaja Andrus Sälgi vastutust välistava asjaolu (VÕS § 1057

järgi) esinemine. Sealhulgas ei ole tõendamist leidnud, et kahju põhjustas kannatanu A.O tegu.

6.3.2. Vastavalt VÕS § 129 lg 1 isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud

matusekulud. Sama §-i lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise

kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.

Kohus leiab, et kannatanu R.L poolt esitatud varalise kahjuhüvitise nõue seisneb A.O matuste

korraldamise kuludes ja kulud on olnud mõistlikud. Kannatanule on hüvitatud kohaliku omavalitsuse

ja tööandja poolt süüdistatava tekitatud kahju osaliselt s.o summas 558,49 eurot, hüvitamata on

1203,82 eurot, mis moodustub krematooriumi arvest 953 eurot ja peielaua arvest 250,82 eurot

ulatuses. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud rahuldada kannatanu E.L tsiviilhagi

varalise kahjuhüvitise nõudes summas 1203,82 eurot. Seega tuleb välja mõista Andrus Sälgilt

kannatanu E.L kasuks 1203,82 eurot, mis tuleb tasuda E.L arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx xx

AS-s.

7. Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või

juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega

tekkinud kulud moodustavad 1066,36 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused on tõendatud

õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitamisele

süüdimõistetu poolt.

Kohus leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega on põhjendatud mõista süüdimõistetult Andrus

Sälgilt menetluskuludena riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot ja ekspertiisikulud 1066,36 eurot s.o

kokku 2395,36 eurot.

Süüdimõistetu valitud kaitsja õigusabi osutamisega seonduvad kulud moodustavad vastavalt

menetluskulude nimekirjale, Advokaadibüroo Normann ja Partnerid arvele nr 16 19.03.2025 ja

kviitungile nr 3-24 26.03.2025 800 eurot (s.h käibemaks), mis tuleb jätta süüdimõistetu Andrus Sälgi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

kohtunik