2-25-3543/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-3543

Tsiviilasi

A (A) ja B (B) hagi Y (Y) vastu elatise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I A (isikukood XXX),

Hageja II B (isikukood XXX),

Hagejate seaduslik esindaja X (isikukood XXX, elukoht xxx,

e-post:)

Kostja Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A, B ja Y, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevas:

1.1. Y tasub Ale ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025 kuni A

täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).

1.2. Kui A elab Y juures vähemalt 8 päeva kuus ning Y katab A põhivajadused, ei pea Y Ale

punktis 1.1. märgitud elatist (s.o 230 eurot) tasuma.

1.3. Y tasub Ble ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025 kuni B

täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).

1.4. Kui A ja B elavad võrdse aja kummagi vanema juures (nt suvevaheajal), siis tasub Y Xi

(X) arveldusarvele 160 eurot kuus eeldusel, et Yle laekub A ja B eest lastetoetus selles

summas. Lastetoetuse summa suurendamisel või vähendamisel riigi poolt tasub Y vastava

summa. Sel ajal kummagi lapse eest igakuist elatist maksma ei pea.

1.5. Y tasub Ale ja Ble tagasiulatuvalt elatist (perioodi 07.03.2024-16.06.2024 eest ja

perioodi 01.09.2024-06.03.2025 eest) kokku summas 4000 eurot võrdsete igakuiste

osamaksetena 2 aasta jooksul alates kompromissi sõlmimisest. Soovi korral võib Y tasuda

kokkuleppesumma kiiremini ja suuremate osamaksetena.

1.6. Määrata kindlaks elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud punktides 1.1.,

1.3., 1.4. ja 1.5. kokkulepitud summad maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva

kuu 10. kuupäevaks Xi arveldusarvele nr XXXXXXX, selgitusega „A ja B elatis“, näidates

makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse.

Pangaandmete muutumisel saadab X teavituse Y e-maili aadressile xxx.

1.7. Kompromissi sõlmimisel loobuvad A ja B elatise nõudest perioodi eest, mis jääb

hagiavalduse esitamise (s.o 07.03.2025) ja kompromissi sõlmimise vahele.

1.8. Kõrvalekaldumine käesoleva kompromisslepingu tingimustest on lubatud üksnes poolte

kirjalikul kokkuleppel.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-3543.

3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

1

4. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on A (hageja I) ja B (hageja II) hagi Y (kostja) vastu

elatise nõudes.

2. 07.05.2025 edastas kohus pooltele allkirjastamiseks kompromissi projekti ja määras

pooltele tähtaja kompromisskokkuleppe sõlmimiseks kuni 09.05.2025.

3. 09.05.2025 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid

kompromisslepingu alljärgnevalt:

1. Y tasub Ale ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates

07.03.2025 kuni A täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).

2. Kui A elab Y juures vähemalt 8 päeva kuus ning Y katab A põhivajadused, ei

pea Y Ale punktis 1 märgitud elatist (s.o 230 eurot) tasuma.

3. Y tasub Ble ülalpidamiseks igakuist elatist summas 230 eurot alates 07.03.2025

kuni B täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx).

4. Kui A ja B elavad võrdse aja kummagi vanema juures (nt suvevaheajal), siis

tasub Y Xi arveldusarvele 160 eurot kuus eeldusel, et Yle laekub A ja B eest

lastetoetus selles summas. Lastetoetuse summa suurendamisel või

vähendamisel riigi poolt tasub Y vastava summa. Sel ajal kummagi lapse eest

igakuist elatist maksma ei pea.

5. Y tasub Ale ja Ble tagasiulatuvalt elatist (perioodi 07.03.2024-16.06.2024 eest

ja perioodi 01.09.2024-06.03.2025 eest) kokku summas 4000 eurot võrdsete

igakuiste osamaksetena 2 aasta jooksul alates kompromissi sõlmimisest. Soovi

korral võib Y tasuda kokkuleppesumma kiiremini ja suuremate osamaksetena.

6. Määrata kindlaks elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud

punktides 1, 3, 4 ja 5 kokkulepitud summad maksma iga kalendrikuu eest ette

hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks Xi arveldusarvele nr XXXXXXX,

selgitusega „A ja B elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu

nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. Pangaandmete muutumisel

saadab X teavituse Y e-maili aadressile xxx.

7. Kompromissi sõlmimisel loobuvad A ja B elatise nõudest perioodi eest, mis

jääb hagiavalduse esitamise (s.o 07.03.2025) ja kompromissi sõlmimise vahele.

8. Kõrvalekaldumine käesoleva kompromisslepingu tingimustest on lubatud

üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel.

Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja

menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 428 lg 1 p 4, TsMS § 432

alusel ning kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku

kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled ei pea

vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist ning paluvad

kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled on

välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

2

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele

lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või

seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele

nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kuna pooled on taotlenud

kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist, siis kuulub kohtule esitatud

kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

7. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe

sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS

§-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa

seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda

võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei

ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss

sõlmiti, jätkub.

8. Kui Y vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

9. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et

poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

10. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann

Kohtunik

3