2-24-135840/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-135840

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

848,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post XXX)

Kostja V.X (isikukood XXX; aadress XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V.X-ilt (V.X) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 297,63 eurot ning viivised perioodi 11.12.2024 – 4.03.2025 eest

summas 7,91 eurot, kokku 305,54 eurot.

3. Välja mõista kostjalt V.X-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (297,63 eurolt) alates 5.03.2025

kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 36% ulatuses kostja V.X-i ja

64% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

7. Välja mõista kostjalt V.X-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

124,20 eurot.

8. Välja mõista kostjalt V.X-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (124,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

9. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 5.03.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks lepingu nr

L89008454381 alusel välja põhivõlgnevuse 79,50 eurot, intress 1,67 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 8,73 eurot, lisaks viivis alates 6.03.2025 kuni põhinõude

summas 79,50 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 16.00% aastas. Mõista kostjalt lepingu

nr C85008456257 alusel välja põhivõlgnevus 488,96 eurot, intress 32,08 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 67,11 eurot ning lisaks viivis alates 6.03.2025 kuni

põhinõude summas 488,96 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 20.00% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud KÄPO-s 9.03.2025.

Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 848,56 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-iga Inbank Finance 28.04.2022 järelmaksulepingu nr

L89008454381, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba

maksumusega 874 eurot (dtl 39-49). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 16% aastas. Hageja

kinnitusel on kostja tagasimakseid sooritanud kogusummas 971,73 (dtl 147-154). Kuna kostja oma

lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles 27.06.2024. a (dtl 51).

2(5)

AS Inbank Finance loovutas 28.06.2024 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 52).

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Inbank AS-ga 17.11.2022 Inpay krediidilepingu nr

C85008456257, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 600 eurot (dtl 83-91). Kostja oli

kohustatud tasuma intressi 20% aastas. Hageja kinnitusel on kostja lepingu kehtivusel ajal

kasutanud krediiti kogusummas 1459,74 eurot ning tagasimakseid sooritanud kogusummas 1162,11

eurot (dtl 156-191). Inbank AS loovutas 28.06.2024 nõude kostja vastu Aktiva Finance Group OÜ-

le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 94).

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti vaid kostja enda esitatud

andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta

hageja andmeid esitanud ei ole. Kostja enda avaldatud andmed oma sissetulekute ja igakuiste

finantskohustuste kohta ei pruukinud vastata tegelikule olukorrale. Sama kinnitab ka kohtute

infosüsteemist nähtuv info menetluste kohta kostja vastu. Seega ei saa kohus käesoleval juhul

veenduda asjaolus, et krediidiandja käitus krediidiandmisel vastutustundlikult.

10. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi pidanuks intress olema vastavalt

16% ja 20% aastas, (vt dtl 40 ja 84). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal

0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi

nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

11. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr L89008454381 alusel kokku 874

eurot, kohustusega tasuda igakuiseid tagasimakseid maksegraafiku alusel (dtl 40-41). Kostja on

tagasimakseid sooritanud kogusummas 971,73 eurot (dtl 147-154). Tulenevalt eeltoodust on kostja

tasunud hagejale enam kui põhinõude summa, seega puuduvad hagejal kostja vastu nõuded

nimetatud lepingu alusel.

12. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti lepingu nr C85008456257 alusel kogusummas

1459,74 eurot (dtl 156-191). Kostja oli kohustatud tasuma igakuiseid tagasimakseid vähemalt 3%

kasutusele võetud krediidisummast. Kostja on krediidi tagasimakseid sooritanud kogusummas

1162,11 eurot (dtl 156-191). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 297,63 eurot (1459,74 – 1162,11),

sest tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

intresse ega ka muid tasusid.

13. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivised lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so

alates 11.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 5.03.2025 lepingujärgses määras s.o 22% aastas.

Kohtu hinnangul tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt, so seadusjärgses määras ehk VÕS §

113 lg 1 teise lause kohaselt.

14. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 on kehtestatud võlaõigusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija

krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega

seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6

3(5)

sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud,

et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma

tagastamist ning alanenud määras (s.o seadusejärgset) intressi.

Viivis on olemuselt viivitusintress, seega tuleb ka viivise puhul lähtuda vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisel lähtuda seadusejärgsest määrast. Järelikult on hagejal õigus nõuda ka viivist

ainult seadusjärgses määras ja seega rahuldab kohus hageja viivise nõude perioodi 11.12.2024 –

5.03.2025 osas summas 7,91 eurot.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

17. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 36% ulatuses kostja ja 64% ulatuses hageja kanda.

18. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

19. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 245 eurot ning õigusabikuludest summas 527

eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud.

20. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks.

Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot,

kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

21. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 345 (245 +100) * 36% = 124,20 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (124,20 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

4(5)

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)