2-24-133466/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 12. mai 2025

Tsiviilasja nr

2-24-133466

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi I.R. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699; asukoht

XXX, 10145, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (e-post

irina@revensen.ee)

Kostja: I.R. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Revensen OÜ hagi I.R. vastu 29. juunil 2022 sõlmitud laenulepingust

nr Y220627061 ja 11. mail 2023 sõlmitud laenulepingust nr Y230508067 tulenevate

võlgnevuste väljamõistmiseks läbi vaatamata seoses tsiviilasjas nr 2-25-2579 I.R.

pankroti väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

2. Rahuldada Revensen OÜ 28. aprilli 2025. a taotlus riigilõivu tagastamiseks.

3. Tagastada Revensen OÜ-le 28. oktoobril 2024 selgitusega „Riigilõiv tsiviilasjas

nr 2-24-133466. Revensen OÜ vs I.R. “ tasutud riigilõiv 110 eurot. Riigilõiv tagastada

Revensen OÜ arveldusarvele nr EE437700771008684964 (AS LHV Pank), märkides

makse selgituseks „tsiviilasja nr 2-24-133466.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 427 kohaselt esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15

päeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I.R.-ilt

(kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse,

kuna I.R. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 18. oktoobri 2024. a määrusega

asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus võttis hagiavalduse 14. jaanuari 2025. a määrusega menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud

juhul.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud

kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-

õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit,

jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või

konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning

elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud

rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise

järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses

sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses.

Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas varalise nõude osas on alanud enne kostja pankroti

väljakuulutamist. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lahendit teinud, tuleb hagi PankrS

§ 43 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada

oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras.

4. Kohus selgitab, et taastab PankrS § 43 lg 3 kohaselt hageja avalduse alusel menetluse, kui

kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega

pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti

väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

Menetluskulude jaotus

5. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus

tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

PankrS § 431 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi

vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti.

Kohus on seisukohal, et õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata

6. Hageja taotleb riigilõivu 110 eurot tagastamist.

Hageja tasus 18. septembril 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65

eurot. Hageja tasus 28. oktoobril 2024 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks üleminekul

täiendavalt riigilõivu 110 eurot. Kokku tasus hageja riigilõivu 175 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata.

Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel

kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel seega tagastada maksekäsu kiirmenetluse

hagimenetluseks üleminekul tasutud täiendav riigilõiv 110 eurot. Hageja taotluse kohaselt

tuleb riigilõiv tagastada hageja arveldusarvele nr EE437700771008684964 AS-is LHV Pank,

märkides makse selgituseks „tsiviilasja nr 2-24-133466“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik