2-24-133895/7 · 2-24-133895/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Meelis Eerik Maris Adamson-Särgava Määruse tegemise aeg ja koht 12.05.2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-133895 Tsiviilasi Elisa Eesti AS-i (registrikood 10069659, asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn) hagi A.K (K., isikukood XXX, surnud xx.xx.xxxx) vastu võla nõudes Hagihind 1129,41 eurot Menetluse liik Menetlustoiming Kirjalik menetlus Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON 1. Jätta Elisa Eesti AS-i e hagiavaldus läbi vaatamata. 2. Jätta Elisa Eesti AS-i menetluskulud Elisa Eesti AS-i kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja kohtu seisukoht Elisa Eesti AS-i on esitanud Harju Maakohtule hagiavalduse A.K vastu võla nõudes. Harju Maakohtu 30.12.2024 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja surnud xx.xx.xxxx. Kostjal lapsi ei ole. Kostja ema ja isa on samuti surnud. TsMS § 353 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või

2 menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Käesolevalt ei nähtu, et kostjal oleks üldõigusjärglasi. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata, kuivõrd kostja on surnud ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluses osalenud ei ole, mistõttu kostjale menetluskulusid tekkinud ei ole. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 3 on hagejal õigus esitada kohtumääruse jõustumisel taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik