2-24-131241/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta poolte menetluskulud kostja V. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt V. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded
Legislator headnote
AI generated2-24-131241/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: M.-i kanda ning välja mõista kostjalt V. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg
12.05.2025.a.
Tsiviilasja number
2-24-131241
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi V. M.-i vastu võlgnevuse
nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
PLACET GROUP OÜ (11198910), lepinguline esindaja:
Darina Koivunen
Kostja:
V. M. (XXX)
Hagihind
653,11 eurot
RESOLUTSIOON:
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt V. M.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks
laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 449,62 eurot, intressid 71,92 eurot,
02.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 46,49 eurot ning
sissenõudmiskulud 5 eurot.
3. Välja mõista kostjalt V. M.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised
alates 03.12.2024 põhinõude 449,62 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi V. M.-i vastu
sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.
5. Jätta poolte menetluskulud kostja V. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt V.
M.-ilt menetluskulud summas 175.- eurot hageja PLACET GROUP OÜ kasuks.
6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
EDASIKAEBAMISE KORD
1 (5)
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu
tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada
otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru
Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus
toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui
kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos
kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §
394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.
Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või
nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor
Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui
koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib
esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid
kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.08.2022 laenulepingu nr xxxx, mille
kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel
peeti laenusummast kinni lepingutasu 50 eurot. Kostjaga sõlmiti maksepuhkuse
kokkulepped järgmistel kuupäevadel: 26.02.2023, 27.04.2023, 27.05.2023, 23.06.2023,
25.07.2023, 28.08.2023, 20.09.2023, 27.10.2023, 24.11.2023, 27.12.2023 ja 29.01.2024.
Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus
kostja tagastama saadud laenu 12 osamaksena osamakse suurusega 96,42 eurot. Lepingu
krediidi kulukuse aastamäär oli 48%, intressimäär aastas 28,70%, viivisemäär päevas
0,08% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks
tehtavate maksete summa 1207,01 eurot. 27.10.2023 sõlmis kostja laenulepingu xxxx
tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja
viivisemäära. Alates 27.10.2023 hakkas uueks intressimääraks aastas 39,31% ja
viivisemääraks 0,11% päevas. Lepingus sätestatud viivisemäära muudeti uueks
viivisemääraks vastavalt lepingus sätestatud uuele intressimäärale. Krediidi kulukuse
aastamäär jäi samaks 48%. Laenulepingu xxxx tingimuste muutmise kokkuleppe
sõlmimisega muutus ka laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik. Graafiku kohaselt
kohustus kostja tagastama saadud laenu 15 osamaksena ajavahemikus 27.10.2023-
27.11.2024. Laenu 1000 eurot väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 50
eurot. Laenulepingu nr xxxx alusel teostas hageja kostja kontole 05.08.2022 väljamakse
950 eurot. Kokku kostja teostas tagasimakseid 812,80 eurot. Teostatud maksetest luges
hageja tasutuks 550,38 euro ulatuses põhiosa, 124,56 euro ulatuses intressid ja 137,86 euro
ulatuses lepingu pikendamine. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata
2 (5)
laenuandjale põhiosa 1000 - 550,38 = 449,62 eurot.
Laenulepingu nr xxxx alusel oli kostja viivituses veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli
ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 5. augustil 2024
kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav
tähtaeg (14 päeva) kuni 19.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei
tasunud ütles võlausaldaja lepingu 30.08.2024 üles.
Tasumata intressid on kokku 71,92 eurot, s.o veebruari intressimakse 11,11 eurot, märtsi
intressimakse 11,54 eurot, aprilli intressimakse 11,54 eurot, mai intressimakse 10,40 eurot,
juuni intressimakse 9,91 eurot, juuli intressimakse 8,77 eurot, augusti intressimakse 8,18
eurot ja intressid ülesütlemiseni 0,47 eurot, so septembrikuu intressimakse 7,27 eurot/31
päeva * 2 päeva. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse esimesest päevast, so.
28.02.2024 arvestades põhiosa jääki kuni laenulepingu ülesütlemiseni 29.08.2024
(perioodis intressipäevi kokku 150), intressimääraga 0,11% päevas.
Tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal olid 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt
lepingu kehtivuse ajal 07.03.2024 (5 eurot), 09.04.2024 (5 eurot), 10.05.2024 (5 eurot),
05.06.2024 (5 eurot), 05.07.2024 (5 eurot) ja 06.08.2024 (5 eurot) kostja e-postile
edastatud meeldetuletuste eest kokku 30 eurot. Sissenõudmiskulude nõude kujundanud
VÕS § 1132 alusel ühe meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Varasemad tasuta
meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile 28.02.2024, 29.03.2024,
02.05.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 27.07.2024.
Antud juhul on lepinguga ette nähtud intressimäär 0.011 % päevas, ehk kõrgem
intressimäär kui VÕS §-s 94. Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat
kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast
päevast, so. 31.08.2024 arvestades põhiosa 449,62 eurot kuni 02.12.2024. (perioodis
viivitatud päevi kokku 94), viivisemäär 0,11%. Hagiavalduse esitamise seisuga
02.12.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 46,49 eurot.
Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 03.12.2024 põhinõude (449,62 eurot) tasumata
osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Viru Maakohtu 05.02.2025.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus
edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat
esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjal 20.04.2025 avalikult kätte
toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 05.05.2025. Kostja ei ole hagile
tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu
nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et
kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega
rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5
sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha
kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi
õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada
hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi
rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus
3 (5)
märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra, tarbija krediidivõimelisuse
hindamise ja kostjalt osaliselt väljamõistetavate sissenõudmiskulude põhjendused.
VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati
avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud
tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud
keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra
arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi
kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma
veebilehel.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr 48% seadusega kooskõlas.
Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja
maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid ja
kohustusi kontrollitud mh kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastanud sissetuleku
1914,87 eurot, finantskohustused 604,40 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, taotleva
laenu xxxx osamakse 96,42 eurot. Kostjal jäi igakuine reserv 914,05 eurot.
Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid
hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt
tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse
täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus
täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub
andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja
võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral
viivist.
Samas kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole täies ulatuses
põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale
edastatud meeldetuletuste eest sissenõudmise kulusid kokku 30 eurot (6 x 5 eurot).
VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks
muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5
eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui
ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
Seega annab VÕS § 1132 lg 1 hagejale õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tekkinud
sissenõudmiskulude hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses, so ühe meeldetuletuskirja
eest. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks kotjalt
välja 5 eurot.
Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele.
Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel
tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4 (5)
MENETLUSKULUD
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2
kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi
osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei
jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid
täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda,
arvestades hagi rahuldamata jäänud osa väiksust.
Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu
ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
Samas ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule
menetluskulude nimekirja, samuti pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud
menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et
hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et
lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150
eurot hüvitamisele ei kuulu.
TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maido Roots
Kohtunik
5 (5)