Legislator Case Law & Legislation
2-24-131241/10 AI generated

2-24-131241/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-24-131241/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta poolte menetluskulud kostja V. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt V. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

Legislator headnote

AI generated

2-24-131241/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: M.-i kanda ning välja mõista kostjalt V. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

Keywords

AI generated
repair costs enforcement costs acquisition costs bank charges costs under foreigners act bait pricing
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

12.05.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-131241

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi V. M.-i vastu võlgnevuse

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

PLACET GROUP OÜ (11198910), lepinguline esindaja:

Darina Koivunen

Kostja:

V. M. (XXX)

Hagihind

653,11 eurot

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V. M.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks

laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevuse põhiosa 449,62 eurot, intressid 71,92 eurot,

02.12.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 46,49 eurot ning

sissenõudmiskulud 5 eurot.

3. Välja mõista kostjalt V. M.-ilt hageja PLACET GROUP OÜ kasuks viivised

alates 03.12.2024 põhinõude 449,62 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta rahuldamata PLACET GROUP OÜ hagi V. M.-i vastu

sissenõudmiskulude 25 euro nõudes.

5. Jätta poolte menetluskulud kostja V. M.-i kanda ning välja mõista kostjalt V.

M.-ilt menetluskulud summas 175.- eurot hageja PLACET GROUP OÜ kasuks.

6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

1 (5)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.08.2022 laenulepingu nr xxxx, mille

kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 1000 eurot. Laenu väljamaksmisel

peeti laenusummast kinni lepingutasu 50 eurot. Kostjaga sõlmiti maksepuhkuse

kokkulepped järgmistel kuupäevadel: 26.02.2023, 27.04.2023, 27.05.2023, 23.06.2023,

25.07.2023, 28.08.2023, 20.09.2023, 27.10.2023, 24.11.2023, 27.12.2023 ja 29.01.2024.

Lepingule lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt kohustus

kostja tagastama saadud laenu 12 osamaksena osamakse suurusega 96,42 eurot. Lepingu

krediidi kulukuse aastamäär oli 48%, intressimäär aastas 28,70%, viivisemäär päevas

0,08% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete summa 1207,01 eurot. 27.10.2023 sõlmis kostja laenulepingu xxxx

tingimuste muutmise kokkuleppe, mille alusel muudeti lepingus sätestatud intressimäära ja

viivisemäära. Alates 27.10.2023 hakkas uueks intressimääraks aastas 39,31% ja

viivisemääraks 0,11% päevas. Lepingus sätestatud viivisemäära muudeti uueks

viivisemääraks vastavalt lepingus sätestatud uuele intressimäärale. Krediidi kulukuse

aastamäär jäi samaks 48%. Laenulepingu xxxx tingimuste muutmise kokkuleppe

sõlmimisega muutus ka laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik. Graafiku kohaselt

kohustus kostja tagastama saadud laenu 15 osamaksena ajavahemikus 27.10.2023-

27.11.2024. Laenu 1000 eurot väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu 50

eurot. Laenulepingu nr xxxx alusel teostas hageja kostja kontole 05.08.2022 väljamakse

950 eurot. Kokku kostja teostas tagasimakseid 812,80 eurot. Teostatud maksetest luges

hageja tasutuks 550,38 euro ulatuses põhiosa, 124,56 euro ulatuses intressid ja 137,86 euro

ulatuses lepingu pikendamine. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata

2 (5)

laenuandjale põhiosa 1000 - 550,38 = 449,62 eurot.

Laenulepingu nr xxxx alusel oli kostja viivituses veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli

ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. 5. augustil 2024

kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav

tähtaeg (14 päeva) kuni 19.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei

tasunud ütles võlausaldaja lepingu 30.08.2024 üles.

Tasumata intressid on kokku 71,92 eurot, s.o veebruari intressimakse 11,11 eurot, märtsi

intressimakse 11,54 eurot, aprilli intressimakse 11,54 eurot, mai intressimakse 10,40 eurot,

juuni intressimakse 9,91 eurot, juuli intressimakse 8,77 eurot, augusti intressimakse 8,18

eurot ja intressid ülesütlemiseni 0,47 eurot, so septembrikuu intressimakse 7,27 eurot/31

päeva * 2 päeva. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse esimesest päevast, so.

28.02.2024 arvestades põhiosa jääki kuni laenulepingu ülesütlemiseni 29.08.2024

(perioodis intressipäevi kokku 150), intressimääraga 0,11% päevas.

Tasumata sissenõudmiskulud lepingu kehtivuse ajal olid 30 eurot. Hageja nõuab kostjalt

lepingu kehtivuse ajal 07.03.2024 (5 eurot), 09.04.2024 (5 eurot), 10.05.2024 (5 eurot),

05.06.2024 (5 eurot), 05.07.2024 (5 eurot) ja 06.08.2024 (5 eurot) kostja e-postile

edastatud meeldetuletuste eest kokku 30 eurot. Sissenõudmiskulude nõude kujundanud

VÕS § 1132 alusel ühe meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Varasemad tasuta

meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile 28.02.2024, 29.03.2024,

02.05.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 27.07.2024.

Antud juhul on lepinguga ette nähtud intressimäär 0.011 % päevas, ehk kõrgem

intressimäär kui VÕS §-s 94. Kuivõrd kostja ei ole täitnud xxxx lepingust tulenevat

kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates ülesütlemisele järgnevast

päevast, so. 31.08.2024 arvestades põhiosa 449,62 eurot kuni 02.12.2024. (perioodis

viivitatud päevi kokku 94), viivisemäär 0,11%. Hagiavalduse esitamise seisuga

02.12.2024 on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 46,49 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 03.12.2024 põhinõude (449,62 eurot) tasumata

osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Viru Maakohtu 05.02.2025.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus

edastas kostjale hagimaterjali ning menetlusse võtmise määruse, milles kohustati kostjat

esitama hagiavaldusele kirjalik vastus 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjal 20.04.2025 avalikult kätte

toimetatud. Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 05.05.2025. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel, kuivõrd kostja ei ole kohtu

nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et

kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi

õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada

hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi

rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus

3 (5)

märgib põhjendavas osas vaid krediidikulukuse määra, tarbija krediidivõimelisuse

hindamise ja kostjalt osaliselt väljamõistetavate sissenõudmiskulude põhjendused.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr 48% seadusega kooskõlas.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on kostja sissetulekuid ja

kohustusi kontrollitud mh kostja pangakonto väljavõtte alusel ning tuvastanud sissetuleku

1914,87 eurot, finantskohustused 604,40 eurot, majapidamiskulud 300 eurot, taotleva

laenu xxxx osamakse 96,42 eurot. Kostjal jäi igakuine reserv 914,05 eurot.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Samas kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu kehtivuse ajal kostjale

edastatud meeldetuletuste eest sissenõudmise kulusid kokku 30 eurot (6 x 5 eurot).

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5

eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui

ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Seega annab VÕS § 1132 lg 1 hagejale õiguse nõuda lepingu kehtivuse ajal tekkinud

sissenõudmiskulude hüvitamist maksimaalselt 5 euro ulatuses, so ühe meeldetuletuskirja

eest. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude osaliselt, mõistes hageja kasuks kotjalt

välja 5 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4 (5)

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuigi hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda,

arvestades hagi rahuldamata jäänud osa väiksust.

Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.

Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu

ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

Samas ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud. Hageja ei ole esitanud kohtule

menetluskulude nimekirja, samuti pole hageja vaatamata kohtu nõudmisele esitanud

menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et

hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et

lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150

eurot hüvitamisele ei kuulu.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)