2-21-10516/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10516

Kohtuasi

N.F-i hagi L.C ja G.E. Finland OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/401,

hüpoteegikande

ebaõigsuse

tuvastamiseks,

tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks

kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja nende

asendamiseks kohtuotsusega

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

N.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja Helen

Reinvart

Kostja I L.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja Reet

Vokk

Kostja II G. E. Finland OÜ (registrikood 11729081),

lepinguline esindaja Marilin Palts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu N.F-i määruskaebuse lisadena esitatud tõendid ja G. E. Finland OÜ

28.04.2025 esitatud tõend.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27.11.2024 määrus osas, millega maakohus rahuldas

G. E. Finland OÜ avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

3165,20 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta G. E.

Finland OÜ avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

3369,30 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 27.11.2024

määrus muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-21-10516

4.1. Rahuldada L.C menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus täielikult

ja G.E. Finland OÜ menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlus

osaliselt.

4.2. Välja mõista N.F-ilt L.C kasuks menetluskuluna 5018,80 eurot.

4.3. Välja mõista N.F-ilt G. E. Finland OÜ kasuks menetluskuluna 3165,20 eurot.

4.4. N.F-il tuleb L.C-le ja G. E. Finland OÜ-le välja mõistetud menetluskuludelt

tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli N.F-i (hageja) hagi L.C (kostja I) ja G.E. Finland OÜ

(kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2021/401,

hüpoteegikande ebaõigsuse tuvastamiseks, tahteavalduse tegemise kohustuse tuvastamiseks

kinnitusraamatu kannete muutmiseks ja nende asendamiseks kohtuotsusega.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 31.05.2024 määrusega maakohtu otsuse ja jättis hagi läbi vaatamata

ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Määrus jõustus

23.09.2024.

3. Kostja I esitas 07.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on ta

kandnud menetluskulusid maakohtus 2570 eurot, millest riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu

2520 eurot (sisaldab käibemaksu), ning ringkonnakohtus 2448,80 eurot, millest riigilõiv 840

eurot ja õigusabikulu 1608,80 eurot. Kostjale I osutati õigusabi maakohtus kokku 17 tundi 30

minutit ja ringkonnakohtus 11 tundi 10 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks.

4. Kostja II esitas 13.09.2021, 18.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjad, mille

kohaselt on ta menetluskulusid kandnud maakohtus 3974 eurot, millest riigilõiv 50 eurot ja

õigusabikulu 3924 eurot (2844 + 1080), ning ringkonnakohtus 2560,50 eurot, millest riigilõiv

840 eurot ja õigusabikulu 1720,50 eurot. Kostjale II osutati õigusabi maakohtus kokku 15

tundi 48 minutit ja ringkonnakohtus 9 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 150 eurot, millele

lisandub käibemaks.

5. Hageja vaidles kostjate menetluskuludele osaliselt vastu, leides, et kostja I esindaja

toimingud maakohtus ei ole põhjendatud 6 tunni 25 minuti ulatuses ja ringkonnakohtus 2

tunni 45 minuti ulatuses. Hageja hindas mõistlikuks kostja II esindaja ajakuluks 13.09.2021

menetlusnimekirjas märgitud toimingutele 6 tundi ning 18.02.2023 märgitud toimingutele 2

2-21-10516

tundi. Lisaks on mõlema kostja esindaja töötunni hind põhjendamatult kõrge, arvestades

tsiviilasja mahtu ja keerukust. Mõistlik tunnihind on 90 eurot (käibemaksuta).

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas 27.11.2024 määrusega kostjate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise taotlused ja mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 5018,80

eurot ning kostja II kasuks menetluskulud 6534,50 eurot. Maakohus märkis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6.1. Kostja I menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud menetluskuluks on

määruskaebuse riigilõiv 50 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 840 eurot. Maakohtu

hinnangul oli kostja I taotluses kirjeldatud õigusabi osutamisega seotud toimingud vajalikud

ja neile kulunud aeg täielikult põhjendatud ning lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120

eurot tund, millele lisandub käibemaks, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele

mitteadvokaadist esindaja õigusabi turuhinnale. Maakohus ei nõustunud hageja

vastuväidetega ajakulu osas. Kostja I lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ei ole

ülemäärane.

6.2. Kostja II menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud menetluskuluks on

määruskaebuse riigilõiv 50 eurot ja apellatsioonkaebuse riigilõiv 840 eurot. Maakohtu

hinnangul oli kostja II taotluses kirjeldatud õigusabi osutamisega seotud toimingud vajalikud

ja neile kulunud aeg täielikult põhjendatud ning lepingulise esindaja tunnitasu suurus 150

eurot tund, millele lisandub käibemaks, vastab esindaja kvalifikatsioonile ja keskmisele

mitteadvokaadist esindaja osutatud õigusabi turuhinnale. Täiendavalt märkis maakohus, et ei

nõustu hagejaga selles, et kostja II lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud

toimingud on põhjendatud vaid 6 tunni ulatuses. Hageja ise on märkinud enda esindaja

ajakulu suuremana ja puudub alus arvata, et kostja II esindaja oleks pidanud oma toimingud

maakohtus tegema vaid 6 tunni jooksul. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostjale II ei tule

hüvitada istungi ettevalmistuse kulu põhjusel, et ta ei osanud istungil ühele küsimusele

vastata. Apellatsiooniastmes osutati kostjale II õigusabi sarnases ulatuses nagu hagejale.

Pooled ei pea menetluses tegema toiminguid võrdselt samas ajamahus.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega vähendada hagejalt kostja I kasuks väljamõistetavate menetluskulude

hüvitise suurust. Lisaks palub hageja kindlaks määrata kohtulahendi täitmise viisi ja tähtaja.

Menetluskulud palub hageja jätta menetlusosaliste endi kanda.

8. Kostja I kantud õigusabikulude osas leiab hageja järgmist.

8.1. Hagejalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine maakohtu poolt kindlaks

määratud suuruses on äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus kostja I võlgneb hagejale 2014.

aastast kohtulahendiga väljamõistetud hüvitise 65 753,22 eurot kaasomandi osa kaotamise

eest. Olukorras, kus kostja I ei ole suutnud aastaid vähendada oma võlga täitemenetluses, on

tema poolt õigusabikuludele 5000 euro kulutamine ebausutav. Kostjal I ei saa olla vahendeid

sellise summa tasumiseks oma esindajale, kuna täitemenetluse raames on tuvastatud, et tal

2-21-10516

puudub sellises summas raha ja sissetulekud. Isegi, kui lugeda kostja I poolt õigusabikulud

kantuks, siis on hagejal ja kostjal I teineteise vastu rahalised nõuded.

8.2. Hageja palub kohaldada TsMS § 445 lg-t ja VÕS § 110 lg-d 1 ja 5 ning määrata kindlaks

kohtulahendi täitmise viis ja tähtaeg selliselt, et kostja I menetluskulude tasunõue hageja

suhtes ei muutu enne sissenõutavaks kui kostja I on täitnud oma tsiviilasjas nr 2-12-37199

tehtud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse 65 753,22 eurot hageja ees või

andnud selle täitmise tagamiseks tagatise ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasutakse seadusjärgset viivist.

8.3. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud

toimingutele, rikkudes sellega TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1. Maakohtu määrus on olulises

ulatuses põhistamata, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Maakohus ei vastanud

hageja väidetele. Maakohus leidis ekslikult, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kostja I

lepingulise esindaja kulud tuleb hagejal täies ulatuses hüvitada, kuna ringkonnakohtu määruse

järgi jäid kõik menetluskulud hageja kanda.

8.4. Kostja I maakohtu menetluses esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 176 lg 1

nõuetele, kuna menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millal menetluskulud on tekkinud. Kui ei

ole teada kulude tekkimise aeg, siis ei ole võimalik hinnata kantud kulude vajalikkust ja

põhjendatust sel ajal. Seega ei pea hageja hüvitama kostja I maakohtu menetluses kantud

kulusid.

8.5. Kostja I lepingulise esindaja tunnihind on põhjendamatult suur ega vasta asja keerukusele

ja mahule ning ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Hageja hinnangul on

põhjendatud ja vajalik kostja I lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot käibemaksuga.

8.6. Kuivõrd kostja I lepinguline esindaja esindas teda ka tsiviilasjas 2-14-62804 ja

täitemenetluses 024/2021/401, siis oli esindaja kursis asjaolude ja hagi lisadega, s.o jõustunud

kohtulahendite ja täitemenetluse dokumentidega. Seetõttu vaidleb hageja vastu kohtu

seisukohale, et lepingulise esindaja ajakulu ei ole ülemäärane, kuna hagi oli mahukas ja

keerukas, arvestades lisade hulka.

8.7. Põhjendamatu ja mittevajalik kulu on hagimaterjali ja õiguspraktikaga tutvumine,

seisukoha kujundamine ning kohtunõudele vastuse koostamine seetõttu, et kulud on tehtud

enne, kui kostja I esindaja tõendas õigust olla lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 2 p 2

kohaselt ja õigust esindada kostjat I. Kui kohus peaks leidma leiab, et hüvitamisele kuuluvad

kulud enne 01.11.2021, siis leiab hageja, et arvestades esitatud vastuse mahtu ja selle sisu, on

kostja I kulud ülepaisutatud ja osalt on tegemist kuluga, millel puudub menetluslik väljund.

8.8. Kostja I määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega

vajalik, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud kulud tuleb TsMS § 169 lg-t 3

arvestades jätta kostja I kanda.

8.9. Ülepaisutatud on kostja I esindaja kulu seisukohtadega tutvumisele, kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele. Kostja I esindaja ei ole sidunud

õigusabitoiminguid konkreetsete kuupäevadega. Arvestades kulude nimekirja sisu, on

põhjendatud ajakulu kulude nimekirja koostamisel 15 minutit.

8.10. Eeltoodut arvestades tuleb kostja I lepingulise esindaja kulude suurust vähendada

maakohtu menetluses 8 tunni 40 minuti võrra.

2-21-10516

8.11. Ringkonnakohtus kantud kostja I kulude osas leiab hageja, et olukorras, kus

apellatsioonmenetluses sisulist menetlus ei toimunudki ei ole põhjendatud

apellatsioonmenetluse kulud suuremas mahus kui 5 tundi.

9. Kostja II kantud õigusabikulude osas leiab hageja järgmist.

9.1. Kostja II ei ole menetluskulusid kandnud. Järelikult on kostja II esitanud kohtule

valeandmeid menetluskulude arvestamise ja kandmise kohta. Vastavalt kostja II 2021, 2022 ja

2023 majandusaasta aruannetele ei ole kostja II teinud ühtegi tehingut. Kostja II

menetluskulud oleks pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes isegi juhul, kui need

tegelikult kandis kolmas isik. TsMS ei näe ette menetluskulude hüvitamist kolmandale

isikule.

9.2. Kostja II lepingulise esindaja tunnihind on ebamõistlikult suur ega vasta asja keerukusele

ja mahule ning ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda. Tunnitasu 180 eurot

käibemaksuga vastab pigem advokaadi tunnihinnale. Vaidlus ei olnud keskmisest oluliselt

keerukam. Põhjendatud ja vajalik tunnitasu võiks olla 108 eurot käibemaksuga või

maksimaalselt 120 eurot käibemaksuga.

9.3. Maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud

toimingutele esitatud dokumentide alusel, rikkudes sellega TsMS § 174 lg 8 ja § 175 lg 1.

Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhistamata, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8

nõudeid.

9.4. Mittevajalikud ja menetlusliku väljundita on toimingud töökäsu saamine,

alusdokumentide esmane analüüs ja õiguslik hinnang, kohtunõudega tutvumine. Tegevused

on suunatud pigem kliendilepingu/käsunduslepingu sõlmimisele käsundiandja ja -saaja vahel.

Sellise tegevuse hüvitamist ei saa teiselt poolelt nõuda.

9.5. Põhjendamatult ülepaisutatud on kulud, mis on seotud seisukoha koostamisega hagi

tagamise taotlusele ja lisade komplekteerimine.

9.6. Kostja II määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega

vajalik, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud kulud tuleb TsMS § 169 lg-t 3

arvestades jätta kostja II kanda.

9.7. Põhjendamatu ja ülepaisutatud on hagiavalduse vastuse koostamine, sh hagimaterjalide

põhjalik analüüs, Riigikohtu praktika analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine. Kostja II

lepingulise esindaja igapäevane töö on õigusabi teenuse osutamine, mistõttu tuleb temalt kui

õigusalase kvalifikatsiooniga professionaalselt õigusteenuse osutajalt eeldada Riigikohtu

praktika tundmist. TsMS § 175 lg 1 mõte ei ole panna üht menetlusosalist kinni maksma teise

menetlusosalise esindaja harimise kulusid.

9.8. Põhjendatud ei ole hüvitada kohtuistungi ettevalmistamise kulu, kuna lepinguline

esindaja ei osanud vastata kohtu küsimustele, järelikult ei valmistunud ta istungiks.

9.9. Põhjendamatu ja mittevajalik on aegumise taotluse koostamise kulu, kuna esindaja

istungil antud seletused taotluse osas olid täiesti arusaamatud. Lisaks tuleks taotluse

koostamisega seotud kulud jätta kostja II kanda TsMS § 169 lg 3 alusel, kuna taotlus jäeti

rahuldamata.

2-21-10516

9.10. Ilmselt ülepaisutatud on menetluskulude nimekirjade koostamise ajakulu. Arvestades

kulude nimekirjade sisu ka mahtu, on põhjendatud ajakulu menetluskulude nimekirjade

koostamisel 15 minutit.

9.11. Põhjendamatu ja ebavajalik on ringkonnakohtule 17.04.2024 esitatud täiendava

seisukoha koostamise kulu. Kostjal II puudus olukorras, kus ühtki uut tõendit või asjaolu ei

eksisteeri, vajadus kaebust täiendada.

9.12. Apellatsioonmenetluses ei saa olla põhjendatud töömaht 9 tundi, seda eelkõige põhjusel,

et apellatsioonmenetlust sisuliselt ei toimunud ning menetlus lõpetati ilma asja sisulise

läbivaatamiseta.

Menetluse edasine käik

10. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas,

millega maakohus rahuldas kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks 3165,20 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab kostja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks 3369,30 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas ei ole maakohtu määruse

muutmiseks alust ja see tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659,

esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

13. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016,

3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige

asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule

antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse

leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust

ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

14. Esmalt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kostja I menetluskulusid puudutavas

osas, vastates kaebuse väidetele kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusabi põhjendatuse

ja ajakulu kohta.

14.1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisavalt

põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja I lepingulise esindaja töö mahtu ning mõistnud

2-21-10516

välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Maakohtu järeldus põhineb kostjale I osutatud

õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega

vajaliku ajakulu hindamisel. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I lepingulise

esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse

hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse

sekkumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-s 659

ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

14.2. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut õigusabi

osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele. Menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse kontrollimine tähendab seda, et maakohus kontrollib avalduses taotletud

menetluskulu komponentide põhjendatust ja vajalikkust ning võtab seisukoha avaldusele

esitatud vastuväidete osas. Praegusel juhul on maakohus pidanud kostja I menetluskulude

nimekirjades märgitud menetlustoiminguid vajalikeks ja ajakulu põhjendatuks ning vastanud

hageja vastuväidetele. Menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel ei pea tingimata

analüüsima igat üksiktoimingut eraldi ja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja

põhjendatust võib TsMS § 175 lg 1 järgi analüüsida ka tehtud toiminguid grupeeritult

hinnates.

14.3. Hageja leiab määruskaebuses ekslikult, et maakohus rahuldas kostja I menetluskulude

hüvitamise taotluse tervikuna, kuna ringkonnakohtu määruse järgi jäid kõik menetluskulud

hageja kanda. Maakohus on hageja vastuväidetele vastates viidanud menetluskulude jaotusele

seetõttu, et hageja leidis, et kostja I määruskaebemenetlusega seotud kulud ei kuulu TsMS §

169 lg 3 alusel üldse hüvitamisele. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 169 lg 3 reguleerib

menetluskulude jaotust. See tähendab, et nimetatud sätte alusel saab edutust taotlusest tingitud

kulud jätta taotluse esitaja kanda menetluskulude jaotamisel. Menetluskulude jaotust määrav

Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 kohtumäärus on jõustunud. Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramisel ei saa enam TsMS § 169 lg-t 3 kohaldada. Seega on põhjendamatu hageja

vastuväide, et kostja I määruskaebuse koostamise ajakulu ja riigilõiv 50 eurot ei ole

põhjendatud ega vajalik, kuna määruskaebus hagi tagamise määruse peale jäeti rahuldamata.

14.4. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I esitatud menetluskulude nimekiri ei

vasta TsMS § 176 lg 1 nõuetele, kuna sellest ei nähtu, millal menetluskulud on tekkinud.

Kohtul on võimalik menetlustoimingu ja selle ajakulu vajalikkust hinnata ka siis, kui toimingu

tegemise aeg ei ole teada kuupäevalise täpsusega. Menetluskulude nimekirjas on toimingud

märgitud kronoloogilises järjestuses. Kõrvutades menetluskulude nimekirjades märgitud

toiminguid tsiviilasja toimikuga, puudub alus kahelda, et märgitud toimingud on tehtud ja

menetlusdokumendid koostatud, kuivõrd need sisalduvad tsiviilasja toimikus.

14.5. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse tutvumisega ning

neile vastuste ja määruskaebuse koostamisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatud ja

vajalikud ning ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Kõigile

neile toimingutele kokku kulunud 12 tundi ei ole ülemäärane, isegi kui arvestada asjaolu, et

kostja I lepinguline esindaja oli kostjat I varem esindades osade asjaolude ja hagi lisaks

olevate tõenditega kursis. Lepingulisel esindajal tuleb igas asjas tutvuda toimikuga ja

koostada menetlusdokumente ning esindaja ei saa menetlusdokumentidesse süvenemata ja

tõenditega tutvumata nende sisu eeldada. Ringkonnakohus märgib, et nii maa- kui

ringkonnakohus palusid hagejal oma nõudeid täpsustada (I kd, tl 86 ja II kd, tl 137), mis

tähendab, et hageja nõuded ja hagis toodud asjaolud ei olnud piisavalt selgelt esitatud. Ka

seetõttu leiab ringkonnakohus, et hagile vastuse koostamise ajakulu ei ole ülemäärane.

Maakohus ei eksinud kostja I esindaja kulu hindamisel seisukohtadega tutvumisel,

2-21-10516

kohtuistungiks ettevalmistamisel ja menetluskulude nimekirja koostamisel. Ringkonnakohus

ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt

seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu

märgitust väiksemas ulatuses (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Asjaolu, et kostja I

lepinguline esindaja esitas esindust tõendavad dokumendid hiljem, ei anna alust jätta

menetluskulusid hüvitamata.

14.6. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna apellatsioonmenetluses sisulist

menetlus ei toimunud, ei ole kostja I apellatsioonmenetluse kulud põhjendatud suuremas

mahus kui 5 tundi. Kostja I lepinguline esindaja on kostja I õiguste kaitseks maakohtu

otsusega tutvunud ja koostanud apellatsioonkaebuse. Kostja I menetluskulud maakohtu otsuse

vaidlustamisel ei ole põhjendatud väiksemas ulatuses seetõttu, et ringkonnakohus jättis hagi

läbivaatamata. Apellatsioonimenetluses, kui pooled ei ole taotlenud asja läbivaatamist

kohtuistungil, esitataksegi tavapäraselt vaid apellatsioonkaebus ja vastus sellele, misjärel teeb

ringkonnakohus otsuse. Seega jääb hageja etteheide sisulise menetluse puudumise kohta

asjakohatuks.

14.7. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja I lepingulise esindaja tunnihind on

põhjendamatult suur. Kostjale I on osutatud õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub

käibemaks. Hageja väitel oli toimingute tegemise ajal keskmiseks mitteadvokaadist esindaja

õigusabiteenuse tunnihinnaks 120 eurot koos käibemaksuga. Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetlustoiminguid tehti siinses

tsiviilasjas juulist 2021 kuni aprillini 2024. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot, ilma käibemaksuta, ei ületa oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on ka varem pidanud juristist

esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei

ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p

16 teine lõik).

14.8. Hageja leiab, et temalt kostja I kasuks menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane

olukorras, kus kostja I võlgneb hagejale 2014. aastast kohtulahendiga väljamõistetud hüvitise

65 753,22 eurot kaasomandi osa kaotamise eest. Lisaks avaldab hageja kahtlust, et kostja I ei

ole tegelikult hüvitamisele kuuluvaid õigusabikulusid kandnud.

14.9. TsMS § 176 lg 6 teine lause sätestab, et kohtu nõudmiseta ei pea menetlusosaline

tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Kulude kandmist tuleb tõendada

üksnes juhul, kui kohtul tekib kahtlus, kas menetlusosalisel on tegelikult kohustus

õigusabikulusid kanda. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise

tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm 03.06.2013,

3-2-1-65-13, p 18). Ringkonnakohtul ei teki siinses asjas kahtlust selles, et kostjal I on

tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Puudub vaidlus, et kostjat I esindas menetluses

lepinguline esindaja, kelle teenus on tasuline, ja kohus saab hinnata asja materjalide ja

menetluskulude nimekirjade alusel, millises ulatuses on kostja I kulude hüvitamine

põhjendatud.

14.10. Lisaks palub hageja kohaldada TsMS § 445 lg-t ja VÕS § 110 lg-d 1 ja 5 ning määrata

kindlaks kohtulahendi täitmise viis ja tähtaeg selliselt, et kostja I menetluskulude tasunõue

hageja suhtes ei muutu enne sissenõutavaks kui kostja I on täitnud oma tsiviilasjas nr

2-12-37199 tehtud kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud kohustuse 65 753,22 eurot

2-21-10516

hageja ees või andnud selle täitmise tagamiseks tagatise ning märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasutakse seadusjärgset viivist alates menetluskulude tasunõude.

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus asuda

tuvastama, kas kostjal I on hageja ees teises tsiviilasjas tehtud kohtuotsusest tulenev võlg ning

kas või millises ulatuses seda on täitemenetluses täidetud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks

piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RKTKm 10.02.2016,

3-2-1-173-15, p 13). Ringkonnakohus leiab, et määruse täitmise korra määramine hageja

märgitud viisil ei ole siinses asjas võimalik. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei

tuvastata hageja nõuet kostja I vastu. Kuivõrd hageja väidetav nõue kostja I vastu ei ole olnud

siinse menetluse ese, siis menetluskulude kindlaksmääramise raames hageja nõude

tuvastamine väljuks siinse menetluse alusest ja esemest. Kui hagejal on võimalik kostja I

menetluskulude hüvitamise nõuet tasaarvestada oma nõudega kostja I vastu (VÕS § 197 lg 1),

saab hageja seda teha sõltumata menetluskulude kindlaksmääramisest siinses menetluses.

15. Järgmiseks lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse kostja II menetluskulusid

puudutavas osas. Kuigi hageja ei ole määruskaebuse taotluses selgelt märkinud, millise

määruse tegemist ta kostja II menetluskulude osas ringkonnakohtult soovib, on

määruskaebuse sisust võimalik aru saada, et hageja palub jätta kostja II menetluskulud

täielikult hüvitamata või vähendada neid määruskaebuse sisus vaidlustatud ulatuses.

15.1. Hageja esitas koos määruskaebusega kostja II majandusaasta aruanded, mis kajastavad

aruandeaastaid 01.10.2021–30.09.2022, 01.10.2022–30.09.2023 ja 01.10.2023–30.09.2024.

Hageja väidab määruskaebuses, et kostja II ei ole menetluskulusid kandnud, kuna kostja II

majandusaasta aruannetest ei nähtu, et kostja II oleks teinud tehinguid. Kostja II

menetluskulud oleks pidanud kajastuma tema majandusaasta aruannetes isegi juhul, kui

tegelikult kandis kulud kolmas isik. Kostja II märkis vastuseks hageja väitele üksnes, et

majandusaasta aruanded ei ole antud kontekstis relevantsed ning puudub põhjendus, miks

kohus peaks need asja juurde võtma või neid määruse tegemisel arvestama.

15.2. Ringkonnakohus selgitas 21.04.2025 kirjas kostjale II, et kohtul tuleb tuvastada

õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu ning kahtluse korral koguda täiendavaid

tõendeid. Kuivõrd hageja esile toodu alusel tekkis kohtul kahtlus, andis ringkonnakohus

kostjale II võimaluse TsMS § 176 lg 6 alusel õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu

tuvastamiseks esitada tõendid, mis on olnud aluseks käesolevas asjas kulude kandmisel, et

veenduda kulude tekkimises või nende kandmises käesolevas tsiviilasjas. Kostja II esitas

28.04.2025 ringkonnakohtule tõendina ettemaksuarve arve nr 1169.

15.3. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus hageja ja kostja II määruskaebemenetluses esitatud tõendid

vastu.

15.4. Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et

menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma

õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi

esindamise eest tasumise kohustuse olemasolu (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11).

Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik

menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13).

Riigikohus on selgitanud, et tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks

õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist

(RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13).

2-21-10516

15.5. Kostja II esitas ringkonnakohtule talle 2021–2024 osutatud õigusabiteenuse eest

tasumise kohustuse olemasolu tuvastamiseks tõendina 25.04.2025 koostatud ettemaksuarve

summas 5644 eurot (käibemaksuga), tasumise tähtaeg 02.05.2025. Arve kirjelduses on

märgitud õigusabiteenus 2021. aastal 15 tundi 48 minutit (2370 eurot), 2023. aastal 6 tundi

(900 eurot) ja 6 tundi (900 eurot) ning 2024. aastal 3 tundi 30 minutit (525 eurot). Kostja II ei

selgitanud ega tuginenud muudele asjaoludele või kokkulepetele. Ringkonnakohtu hinnangul

ei saa siinsel juhul kostja II esitatud ettemaksuarve alusel asuda seisukohale, et kostjal II on

tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 kohaselt on

käive teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 on käive tekkinud või teenus

saadud päeval, mil on toimunud teenuse osutamine. Kostja II esitatud ettemaksuarves on

kajastatud õigusteenuse osutamine aastatel 2021–2024, mitte aga tulevikus osutatav teenus.

Seetõttu ei ole ettemaksuarve väljastamine juba osutatud teenusele õiguspärane ning selline

arve ei tõenda kulude kandmist ega kandmise kohustuse tekkimist. Seetõttu jätab

ringkonnakohus TsMS § 238 lg 5 alusel ettemaksuarvega kui ilmselgelt ebausaldusväärse

tõendiga arvestamata.

15.6. Samas on kostja II maakohtu menetluses esitanud koos 13.09.2021 menetluskulude

nimekirjaga 13.09.2021 koostatud arve nr 1102 (dtl 192), mille kohaselt on talle osutatud

õigusabiteenust 2844 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II nimetatud

tõendiga tõendanud, et 2021. a õigusabikulude osas tekkis tal kohustus õigusabi eest tasuda

2844 eurot. Eeltoodud järeldust ei muuda hageja määruskaebuse väide, et kostja II ei ole

majandusaasta aruannetest nähtuvalt tehinguid teinud. Kostjale II on 13.09.2021 arve esitatud

enne tõenditena esitatud majandusaasta aruannetes kajastatud perioode, mistõttu nimetatud

arve ei saagi olla majandusaasta aruannetes kajastatud.

15.7. Seega ei ole põhjendatud hüvitada kostja II õigusabikulusid, mis on kajastatud

18.02.2023 ja 17.04.2024 menetluskulude nimekirjades, kuna kostja II ei ole selles osas

õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendanud. Eeltoodust tulenevalt vastab

ringkonnakohus järgnevalt hageja määruskaebuse väidetele kostja II lepingulise esindaja

osutatud õigusabi põhjendatuse ja ajakulu kohta üksnes osas, mis puudutavad 13.09.2021

menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiminguid.

15.8. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus ei andnud sisulist hinnangut kostjale

II õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja tehtud toimingutele, jättes määruse põhjendamata.

Ringkonnakohus selgitas käesoleva määruse punktis 14.2 menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse kontrollimise põhimõtteid ja leiab, et maakohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 1

piisavalt põhjalikult kontrollinud ja analüüsinud kostja II lepingulise esindaja töö mahtu.

15.9. Ringkonnakohtu hinnangul on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse tutvumisega ning

neile vastuste ja määruskaebuse koostamisega seonduvad menetlustoimingud põhjendatud ja

vajalikud ning ajakulu menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub, et kohtupraktika tundmine kuulub professionaalse lepingulise

esindaja igapäevase töö juurde. Samas mõistlikus mahus kohtupraktika analüüsimine ei ole

põhjendamatu menetlustoiming, arvestades siinsel juhul asjaolu, et hagi jäi

apellatsioonimenetluses läbivaatamata nõudeõiguse puudumise tõttu. Kõigile neile

toimingutele kokku kulunud 15,3 tundi ei ole ülemäärane. Asjaolust, et lepinguline esindaja ei

osanud istungil kõigile kohtu küsimusele vastata, ei saa järeldada, et esindaja tegelikult

kohtuistungiks ei valmistunudki ja kulu seega täiesti põhjendamatu oleks. Maakohus ei

eksinud ka kostja II esindaja kulu hindamisel menetluskulude nimekirja koostamisel.

Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise

esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja

2-21-10516

põhjendatud maakohtu märgitust väiksemas ulatuses (RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p

12).

15.10. Põhjendamatu on hageja vastuväide, et kostja II määruskaebuse koostamise ajakulu ja

riigilõiv 50 eurot ning aegumise taotluse koostamise ajakulu ei ole põhjendatud ega vajalik,

kuna määruskaebus hagi tagamise määruse peale ja aegumise taotlus jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus selgitas käesoleva määruse punktis 14.3, miks ei kuulu TsMS § 169 lg 3

kohaldamisele.

15.11. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kostja II lepingulise esindaja tunnihind

150 eurot, millele lisandub käibemaks, ületab sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda.

Ringkonnakohus, vastates käesoleva määruse punktis 14.7 määruskaebuse väidetele kostja I

lepingulise esindaja tunnitasumäära osas, nõustus maakohtuga, et siinses asjas on põhjendatud

ja mõistlik õigusteenuse tunnitasu juristist esindajale 120 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et ka kostja II lepingulise esindaja

tunnitasu on põhjendatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks, sh arvestades asjaolu, et

õigusabiteenust osutati 2021.

15.12. Arvestades, et 13.09.2021 menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud ja

neile kulud aeg on põhjendatud ja vajalik (15 tundi 48 minutit) ning kostja II lepingulise

esindaja tunnitasu määr on põhjendatud 120 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb lugeda

kostja II põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 2275,20 eurot (15,8 x 144).

Lisaks on põhjendatud kostjale II hüvitada maakohtus tasutud riigilõiv 50 eurot ja

ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 840 eurot.

16. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle

täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

17. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)