2-25-100760/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-100760

Kohtuasi

Swedbank AS hagi R. A. vastu 2293,70 euro võlgnevuse

ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

2526,61 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn), hageja esindaja: M. K., e-post

XXX

Kostja: R. A. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX,

e-post XXX , tegelik elu- või asukoht teadmata)

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Swedbank hagi R. A. vastu 2293,70 euro võlgnevuse ja lisanduva

viivise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R. A.ilt (A.) hageja Aktsiaselts Swedbank kasuks

21.01.2019 laenulepingust nr 19-006876-VL ja selle lisadest tulenev võlgnevus

kokku 2293,70 eurot (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kolm eurot ja 70

senti), millest põhiosa 2117,32 eurot, intress 83,02 eurot ja viivis 93,36 eurot,

samuti viivis põhinõudelt (2117,32 eurolt) 11% aastas alates 02.04.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud (riigilõiv)

385 eurot

ning

viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale R. A.ile kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Lugeda käesolev tagaseljaotsus kostjale S R. A.ile avalikult

1(5)

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv

(riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099

või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792

(viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Swedbank AS esitas 10.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2241,86 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.03.2025

kohtumäärusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule

vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2.

Esitatud hagiavalduse kohaselt, 21.01.2019 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 19-

006876-VL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 13 000,00 eurot

intressimääraga 11,000% aastas ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.01.2025.

Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 12,150% aastas. Lepingule sõlmiti lisad

14.08.2019, 26.03.2021 ja 29.03.2021, millega pooled leppisid kokku kehtestada poolte vahel

sõlmitud leping uues sõnastuses. Viimati sõlmitud lisa kohaselt oli kasutuses olev

laenusumma 10 469,62 eurot intressimääraga 11,000% aastas ning laenusumma tagastamise

lõpptähtpäevaks 30.03.2025. Viimase lisaga kehtestati laenusumma tagastamise tähtpäevaks

ja tagastamise alguskuupäevaks iga kuu 30. kuupäev alates 30.05.2021 ja intressi tasumise

tähtpäevaks ja maksete alguskuupäevaks iga kuu 30. kuupäev alates 30.03.2021. Hageja on

hagile lisanud laenulepingu lisa eestikeelse blanketi ja eritingimuste tõlked. Laenusaaja

kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma

arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja kohustus tagama

igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja

2(5)

saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust

päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi

hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kostja

kohustus tagama, et arvelduskontol on intressi tasumiseks õigel ajal piisav summa. Hageja

hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,031% päevas, 11,15%

aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, mis on lepingu osa, 11. punktis on

märgitud, et laenu tagasimaksetega hilinemisel tasutakse viivist tähtaegselt tasumata summalt

seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,022% päevas ja 8,00% aastas.

Hinnakirja järgi on hagejal pärast lepingu ülesütlemist õigus nõuda viivist lepingujärgses

intressimääras aastas, s.o vaidlusaluse lepingu puhul 11,000% aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis

graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 31.10.2024 kostjale kirjalikult

posti teel ja e-kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja

andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud

teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu

ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt

ülesöelduks 02.12.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust nr

19-006876-VL tulenev võlgnevus on kokku 2 293,70 eurot, millest põhiosa moodustab 2

117,32 eurot, põhiosa viivised 93,36 eurot ja intress 83,02 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates

30.08.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 30.08.2024,

30.09.2024 ja 30.10.2024 põhiosa maksed summas 775,51 eurot. Peale ülesütlemise teatise

väljastamist jäi tasumata ka 30.11.2024 põhiosa makse summas 263,30 eurot. Lepingu

ülesütlemise tulemusena muutus sissenõutavaks ka kogu ülejäänud tagastamata laenujääk

summas 1 078,51 eurot. Seega on põhivõlgnevus 2 117,32 eurot.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust nr 19-006876-VL tulenev

võlgnevus kokku 2 293,70 eurot, millest põhiosa moodustab 2 117,32 eurot, intress 83,02

eurot ja põhiosa viivis 93,36 eurot ning viivis põhinõudelt (2 117,32 eurot) 11,000% aastas

alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni; jätta kõik menetluskulud (hagiavalduse

esitamise seisuga on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 385

eurot) kostja kanda ja mõista need temalt hageja kasuks välja; mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus võttis 02.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates

dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt on hageja märkinud kostja elukohaks

XXX. Rahvastikuregistri andmetel elukoht kostjal puudub. Maksekäsu kiirmenetluse

24.03.2025 määrusest nähtub, et „Varasemas menetluses XXX korteriomanik kinnitas

04.12.2024, et võlgnik ei ela antud aadressil. XXX, Tallinn korteriomanik kinnitas

29.01.2025, et võlgnik ei ela antud aadressil. XXX Tallinn korteriomanik kinnitas 21.02.2025,

et võlgnik ei ela siin, ei tunne isikut. Kinnistusraamat andmetel on XXX korteriomanik

võlgniku ema. Varasemas menetluses avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile

Andrei Krek, kes tagastas need 06.02.2025 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri

aruandest selgub, et aadressil XXX kodus kedagi ei olnud, kuller helistas võlgnikule ei

vastanud. Naaberkorterist nr X naine ütles, et võlgnik elab Tallinnas koos emaga. Võlgnik

ütles telefoni teel, et ta ei ole R. ning lõpetas kõnet. Peale seda enam ei vastanud. Korterist

nrX naaber ütles, et korterisse nr X tuleb vahel mingi naine. Korterist nrX naabrid ütlesid, et

vahel tuleb naine. KÜ esinaine ütles, et antud aadressil keegi ei ela, vaid võlgniku ema tuleb

kord kuus mõõtja näitu võtmas. Täpsemad kontaktid temal puuduvad. Varasemas menetluses

3(5)

vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuur vastanud 21.02.2025, et PPA Narva politseijaoskonnal puuduvad andmed R.

A.i Eestis asukoha kohta ning isikuandmete vähesuse tõttu ei ole võimalik tema viibimiskoht

kindlaks teha..“

Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatavad e-toimiku AET vahendusel alates 02.04.2025,

kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud.

3. Seoses sellega, et kostja R. A.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid

kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02. aprillil 2025.a. Kostjale

selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud

ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks

hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus, tutvudes esitatud hagiga, on

tuvastanud, et hageja on laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid,

hinnates kostja varalist seisundit.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse

täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS Swedbank

vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub

kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

7. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6,

113 lg 2 p 3 alusel kogu haginõude 2293,70 euro ulatuses, sh põhiosa 2117,32 eurot, intress

83,02 eurot ja viivis 93,36 eurot, samuti kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis põhinõudelt

(2117,32 eurolt) 11% aastas alates 02.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUD

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

4(5)

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud

kostja kanda.

10. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv 385 eurot,

õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele riigilõiv 385 eurot.

11. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja

taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

5(5)