2-24-16273/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Kohtujurist

Sandra Maide

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16273

Tsiviilasi

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi hagi X vastu

korteriomandi valduse vabastamiseks

Tsiviilasja hind

13 655,95 eurot

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Hageja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood

10788733), lepingulised esindajad Liis Hiie ja Elmer

Muna

Kostja X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Ronald

Riistan

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Pooled sõlmivad kompromissi korras käesolevaga tähtajalise üürilepingu

(edaspidi üürileping), mille ese on aadressil XXX Tallinnas asuv kolmetoaline

korteriomand eluruumi pinnaga 57,6 m2 (edaspidi üüriese).

1.2. Üürileping jõustub alates tsiviilasjas nr 2-24-16273 kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumisest.

1.3. Üürileping on tähtajaline. Üürilepingu tähtaega arvestatakse alates tsiviilasjas

nr 2-24-16273 kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Üürileping

lõpeb üürniku surmaga. Üürilepingust tulenevad õigused ei lähe üle üürniku

õigusjärglastele.

1.4. Üürnik kohustub tasuma üürileandjale igakuiselt üüri summas 353 eurot alates

kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

1.5. Üürileandja esitab üürnikule üüri arve iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jooksva kuu üüri tasub üürnik üks

kord kuus 14 kalendripäeva jooksul üürileandja esitatud arve alusel tingimusel,

et üürileandja peab kinni arve esitamise tähtpäevast. Juhul kui üürileandja

esitab arve pärast kuu viieteistkümnendat kuupäeva, kohustub üürnik tasuma

arve 14 kalendripäeva jooksul alates arve edastamisest üürnikule.

2-24-16273

1.6. Üürnik kohustub tasuma kõik üürieseme kasutamisega seonduvad kõrvalkulud

(kommunaal-, side-, haldus-, hooldus- ja valveteenused, kindlustus,

remondifond, elekter, vesi, üldelekter ja -vesi, vee soojendamine,

kanalisatsiooniteenus, jäätmekäitlus, küte, hoone korrashoiu- ja parenduskulud

ning muud üürieseme kasutamisega seotud kulud).

1.7. Üürileandja esitab üürnikule kõrvalkulude arve hiljemalt kõrvalkulude

arvestuse aluseks olevale kalendrikuule järgneva kalendrikuu 25. kuupäevaks

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürnik tasub kõrvalkulud 14

kalendripäeva jooksul üürileandja esitatud arve alusel tingimusel, et üürileandja

peab kinni arve esitamise tähtpäevast. Juhul kui üürileandja esitab arve pärast

kuu 25. kuupäeva, kohustub üürnik tasuma arve 14 kalendripäeva jooksul alates

arve edastamisest üürnikule. Kuivõrd üürnik on üürieset kasutanud alates 1998.

aastast, kinnitavad pooled, et üürnik on kohustunud ja kohustub tasuma

kõrvalkulusid kogu üürieseme kasutamise ajal, sh tsiviilasja nr 2-24-16273

menetluse vältel.

1.8. Üürileandjal on õigus tõsta üüri üks kord aastas samasuguse asukoha ja

seisundis elukoha keskmise turuhinnani. Üürileandja määrab üürieseme üüri

turuhinna ekspertarvamuse alusel. Üürileandjal on õigus üüri esmakordselt

tõsta, kui on möödunud üks kalendriaasta kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisest. Näiteks juhul, kui kompromissi kinnitav kohtumäärus jõustub

2025. aasta aprillis, on üürileandjal õigus tõsta üüri 2026. aasta aprillis.

1.9. Ekspertarvamuse koostamiseks või muudel põhjustel üürieseme seisundi

tuvastamiseks on üürileandjal või tema volitatud isikul õigus nõuda ning

üürnikul on kohustus võimaldada üürileandja esindajatele üüriesemele

sisenemist ja ülevaatamise võimalust, kui üürileandja informeerib üürnikku

vastavast soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 20

kalendripäeva ette, edastades selleks teavituse (edaspidi teavitus) punktis 1.21

viidatud üürniku ja Üürniku kontaktisiku e-posti aadressidele. Ülalnimetatud

sisenemine peab langema tööpäevale. Üürnik kohustub üürileandjale, isiklikult

või läbi esindaja (vt p 1.21.), kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

viivitamatult kinnitama, et ta on teavituse kätte saanud. Kui üürnik on teavituse

kättesaamist üürileandjale kinnitanud, siis loetakse teavitus üürnikule kätte

toimetatuks üürniku poolt kinnituse edastamise ajal. Kui üürnik ei kinnita

teavituse kättesaamist hiljemalt teavituse edastamisele järgneval kalendripäeval,

loetakse teavitus üürnikule kätte toimetatuks kolme kalendripäeva jooksul.

1.10.

Pooltel on õigus lõpetada üürileping kokkuleppel või öelda üürileping üles

erakorraliselt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 313-317 sätestatud alustel.

Mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 tähenduses loevad pooled (muu hulgas, kuid

mitte ainult) olukorda, kus üürnik on keeldunud üürileandjale ekspertarvamuse

koostamiseks või muudel põhjustel üürieseme seisundi tuvastamiseks

üüriesemele siseneda ja/või üürieset üle vaadata; hoiab vastava kohustuste

täitmisest kõrvale (näiteks ei reageeri üürileandja esitatud nõudele); takistab

üürileandjal ekspertarvamust koostada; ja/või üürieset üle vaadata.

1.11.

Üürnik kohustub üürieset hoidma seisukorras, mida on kirjeldatud

eksperthinnangus nr 2934-24, arvestades tavapärast kulumist. Üürnik esitas

2 / 5

2-24-16273

eelviidatud ekspertarvamuse tsiviilasjas nr 2-24-16273 tema 08.12.2024

menetlusdokumendi lisas 1.

1.12.

Pooled nõustuvad kinnistusraamatusse üürieseme registriosa nr 17824901

kolmandasse jakku kantud kandena nr 2 (08.01.1998 üürilepingu sõlmimine)

tehtud märke kustutamisega. Üürnik kohustub märke kustutamiseks andma

käesoleva kompromissilepingu lisa 1 kohase digitaalselt allkirjastatud nõusoleku

kolme tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumisest. Märke kustutamisega seonduvad kulud (notaritasu, riigilõiv)

kannab üürileandja.

1.13.

Üürileandja kannab kinnistusraamatusse üürilepingu sõlmimise kohta uue

märke. Üürileandja esitab selleks kinnistusregistrile 20 kalendripäeva jooksul

alates käesolevat kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisest

avalduse, mille sisu on järgnev:

1.13.1. Märge X (isikukood XXX) kasuks: üürileping tähtajaga kuni tema surmani,

üürileping vastavalt kohtulikule kompromissile tsiviilasjas nr 2-24-16273.

Õiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest.

1.14.

Üürilepingu lõppemise korral kustutab üürileandja kinnistusraamatusse

vastavalt p-le 1.13.1 tehtud märke. Juhul kui üürileping lõpeb muul põhjusel kui

üürilepingu tähtaja saabumine (s.o üürniku surm), kohustub üürnik väljastama

üürileandjale märke kustutamiseks seadusega ettenähtud sisuga ja vormis

nõusoleku märke kustutamiseks hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates

üürilepingu lõppemisest.

1.15.

Juhul kui kinnistusraamatusse kantud märke tekst muutub üürilepingu

tingimuste muutmise tõttu ebaõigeks, kohustuvad pooled esitama

kinnistusosakonnale tahteavaldused märke parandamiseks hiljemalt 20

kalendripäeva jooksul arvates vastava muudatuse jõustumisest.

1.16.

Kuivõrd kinnistusraamatu kannete teostamine, muutmine ja kustutamine

ei allu täielikult poolte kontrollile, kinnitavad pooled, et nad teevad kannete

teostamiseks, muutmiseks ja kustutamiseks igakülgset koostööd, et saavutada

kompromissilepingus toodud eesmärgid.

1.17.

Üürilepingus sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi

õigusaktidest.

1.18.

Kõik tahteavaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, loetakse nõuetekohaselt edastatuks, kui need on vastavas

vormis edastatud punktis 1.21 nimetatud e-posti aadressil. Üürnik edastab kõik

tahteavaldused ja teated punktis1.21toodud üürileandja üldisele ja kontaktisiku

e-posti aadressidele. Üürileandja edastab kõik tahteavaldused, teated ja arved

Üürniku ning Üürniku kontaktisiku e-posti aadressitele.

1.19.

Pool teavitab punktis 1.21 toodud kontaktandmete muudatusest teist poolt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult pärast andmete

muutumist. Üürileandja teavitab üürnikku punktis 1.21 nimetatud kontaktisiku

muudatusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui üürnik ei ole

eelviidatud korras üürileandjat tema kontaktandmete muudatusest teavitanud,

siis loetakse kõik üürileandja tahteavaldused ja teated, sealhulgas punktis 1.9

nimetatud teavitus, üürnikule kätte toimetatuks tema varasemalt avaldatud

kontaktandmetel.

1.20.

E-posti teel edastatud tahteavaldused ja teated (välja arvatud punktis 1.9

nimetatud teavitus) loetakse poolele kätte toimetatuks hiljemalt e-kirja

3 / 5

2-24-16273

edastamisele järgnevalt tööpäeval. Punktis 1.9 nimetatud teavitus loetakse kätte

toimetatuks vastavalt punktis 1.9 toodud korrale.

1.21.

Poolte kontaktandmed:

Üürileandja: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts

Aadress: Tartu mnt 85, 10115 Tallinn

Üldine e-post: info@rkas.ee

Kontaktisik: EK

Kontaktisiku

e-post: xxx

Tel: 606 00

Üürnik: X

Aadress: XXX

e-post: xxx

Tel: xxxx

Kontaktisik: Y

Kontaktisiku e-post: xxx

Hageja loobub tsiviilasjas nr 2-24-16273 esitatud nõuetest üürniku vastu. Pooled

kinnitavad, et kompromissilepingu sõlmimise seisuga puuduvad neil teineteise

suhtes mistahes üüriesemega seotud nõuded (v.a käesolevast kompromissilepingust

tulenevad nõuded).

1.22.

Pooled loobuvad menetluskulude kindlaksmääramisest ja menetluskulude

hüvitamise nõuete esitamisest. Kõik tsiviilasja nr 2-24-16273 kohtumenetlusega

seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-16273, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts hagi X vastu

korteriomandi valduse vabastamiseks kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

ja pooli kohtusse kutsumata.

3. Tagastada hagejale pool riigilõivust s.o 455 eurot, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi

arvelduskontole EE892200221017592018 (Swedbank AS).

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel võib käesolevale määrusele esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohus Tallinna kohtumaja menetluses on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts hagi X

vastu korteriomandi valduse vabastamiseks.

2. Pooled on sõlminud kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja tsiviilasja menetlus

lõpetada.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus

kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele,

ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest

keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega tuleb esitatud kompromiss kinnitada ja

menetlus tsiviilasjas lõpetada.

4 / 5

2-24-16273

5. Tuginedes TsMS § 661 lg-le 4 vähendasid pooled määruskaebuse esitamise tähtaega

ühele tööpäevale.

6. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1).

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kompromissis kokku leppinud.

8. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsesitas kohtule avalduse riigilõivu tagastamiseks. Kohtu

hinnangul kuulub taotlus TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt rahuldamisele ning kohus tagastab

hagejale poole 25.10.2024 hagiavalduselt tasutud riigilõivust, summas 455 eurot

kohtumääruse resolutsioonis nähtuvale arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ahti Kuuseväli

kohtunik

5 / 5