3-24-2660/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mail 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2660

Haldusasi

L.M-ina kaebus Eesti Töötukassa 22. augusti 2024. a ja 23.

augusti 2024. a otsuse tühistamiseks ning töötukassa

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja L.M, esindaja Ülle Koppel

Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada töötukassa 30. oktoobri 2024. a seisukoha lisa 5 ja 25. aprilli 2025. a

seisukoha lisa 4.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Otsuse avaldamise korral asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 9. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS

§ 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal

seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L.M esitas 13. augustil 2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.

3-24-2660

2. 22. augusti 2024. a otsuse nr TVH/24/029947 alusel tuvastas töötukassa, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud. 23. augusti 2024. a otsuse nr TVT/24/041014

alusel jättis töötukassa kaebajale töövõimetoetuse määramata.

2.1.

Kaebajal on kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning

suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on

keskendumishäire, impulsikontrolli raskuste ja vaimse energia alanemise raskendatud

tõttu igapäevategevuste sooritamine. Kaebajal on ärevuse, impulsikontrolli ja

suhtlemise raskuste tõttu raskendatud esmane lihtne inimestevaheline lävimine.

Piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet ulatuses, mis takistaks tal töötamist.

2.2.

Kaebaja kirjeldatud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete mõju osas on

arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondi hinnates.

2.3.

Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise, käelise tegevuse ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, samuti ravimite kõrvaltoimete ja muude

tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

3. Kaebaja esitas 23. septembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus töötukassa 22. ja 23. augusti 2024. a otsused tühistada. Kaebaja palus kohustada

töötukassat tegema uue töövõime hindamise, määrama töövõimetoetuse ja maksma

välja alates 23. septembrist 2024 saamata jäänud töövõimetoetuse.

4.1. Kaebaja närvid on üles öelnud. Tal on raske end kontrollida. Sellest tekkivad konfliktid,

sh tööandjatega. Kaebajal on raske aru saada, mida ja miks ta peab tegema. Asjad püsivad

meeles ainult siis, kui ta need üles kirjutab. Kaebaja on depressioonis, eluisu on väga madal.

Kaebajat vaevab pidev ärevus, kurnatus, viha ja pettumus kõiges, sh meditsiinisüsteemis.

Kaebajal on raske teisi usaldada, pidevalt tekkivad kahtlused. Näiteks ei usu kaebaja, et

juhtumikorraldaja kabinetis ei ole kaamerat või mikrofoni. Arvutiga asjaajamisega ei saa

kaebaja üksi hakkama. Kaebaja ei vaata telekat. Tal on hirm ja ta kardab sõda.

4.2. Kaebaja on käinud psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel. Psühhiaater kirjutas ravimi,

mis ei mõjunud kaebaja tervisele hästi. Järgmine vastuvõtt on kaebajal oktoobris 2024.

4.3. Kaebajal tekkisid tasakaaluhäired pärast seda, kui teda 2024. a maikuus rünnati. Teda

löödi rusikaga näkku ja pähe, mistõttu ta sai peatrauma. Kaebajal diagnoositi peapõrutus, kuid

aju- või koljutraumat tal neuroloogi hinnangul ei olnud. Kaebajal on tasakaaluhäirete ja

vähese jaksu tõttu raske kõndida. Kaebaja peab vaatama, et tal oleks võimalus end toetada.

Treppidest jõuab ta üles minna kolm astet korraga. Kaebaja väldib treppe, need teevad ta

närviliseks. Kaebaja väldib rattaga sõites valgusfoore, kuna ei suuda jälgida fooritulede värve.

Kaebaja ei saa kükitada, sest see on põlvedele valus.

4.4. Kaebaja käelabades on pidevalt surin, käed on kanged. Liitrine anum kukub käest maha.

Öösiti on keeruline WC ust avada, sest käsi ei lähe ümber lingi.

4.5. Töövõime hindamisel on ära nimetatud mitmed terviseprobleemid, millega kaebaja peab

toime tulema, kuid hindaja pole nendega arvestanud. Piirangud on hinnatud kergeks.

Tegelikult raskendavad need kaebajal töötegemist.

5. Töötukassa esitas 30. oktoobril 2024 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

5.1. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid

tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (töövõimetoetuse

seadus (TVTS) § 5 lg 2). Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast.

2(10)

3-24-2660

5.2. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda hinnangu oma

tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja enda hinnangul on tal piirangud liikumise,

käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise

ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on ta kirjeldanud piiranguid sõltuvust tekitavate ainete

mõju ja ravimite kõrvaltoimete tõttu.

5.3. Töövõime hindamise otsuse aluseks oli tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Dorpat Tervis

OÜ ekspertarst dr E. Ilvese 21. augusti 2024. a eksperdiarvamus. Kaebusele vastuse

koostamiseks vaatas kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatu üle ka töötukassa

ekspertarst dr I. Kukk. 30. oktoobril 2024 koostatud seisukoha nõustus ta dr Ilvese

hinnanguga.

5.4. Nii esialgse ekspertiisi kui ka kohtumenetluse raames on kaebaja raviandmed ning

psühhiaatri ja vaimse tervise õe sissekanded läbi vaadatud. Piiranguid on hinnatud vastavalt

kehtivale töövõime hindamise juhendile ja metoodikale. Kehalise võimekuse piiranguid

ekspertiisi ega kohtumenetluse käigus ei tuvastatud. Tasakaaluhäireid on arvestatud. TIS-i

andmete järgi ei ole kaebajal sellist ajukahjustust või neuroloogilist leidu, mis põhjustaks

töövõime piiranguid.

5.5. TIS-is pole infot kaebaja kirjeldatud probleemide kohta käelise tegevuse valdkonnas. Kui

kaebajal sellised kaebused esinevad, tuleb tal pöörduda arsti vastuvõtule uuringuteks ja ravi-

võimaluste saamiseks.

5.6. Kaebajal esinevad piirangud alkoholi tsüklilise tarbimise perioodil. Kainuse perioodil

piiranguid ei esine. Kaebajal on diagnoositud alkoholi tarvitamine. Kaebajal ei ole

diagnoositud muid vaimse tervise häireid.

5.7. Otsus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, ei tähenda, et kaebajal ei esineks kroonilisi

haigusi või nendest tingitud piiranguid. Vastavalt kehtivale metoodikale ei ole inimese töö-

võime vähenenud, kui ühes võtmetegevuses esineb kuni raske piirang või kui mitmes võtme-

tegevuses on kerged piirangud. Üldiselt on võimalik töötingimusi valida, toetudes piirangute-

vabadele või väheste piirangutega valdkondadele.

5.8. Kaebuse järgi on kaebajal 2024. a oktoobris psühhiaatri vastuvõtt. Kaebaja psühhiaater dr

Talvik lisas 18. oktoobril 2024 TIS-i uue epikriisi. Kaebaja diagnoos on endine: alkoholi

tarvitamine. Kaebaja käib vaimse tervise õe vastuvõtul. Talle määratud ravimi kasutamise

jättis ta pooleli, kuna see suurendas kehamassi. Kaebaja käib tööl (puhastustööd). Suhtlemine

on kaebajale koormav. On korraldanud endale teenistuse haudade hooldamisega ja on sellega

rahul. Psühhiaatri hinnangul on kaebaja emotsionaalselt üldiselt tasakaalukas. Dr Talvik andis

kaebajale soovituse tarbida teist antidepressanti ja kutsus ta tagasi 2024. a novembris.

5.9. TIS-i on lisatud ka vaimse tervise õe L. Saviku 3. septembri 2024. a epikriis. Kaebaja on

jälgimisel psüühika- ja käitumishäirete kahtluse pärast. Kaebajat on nõustatud tervisliku

eluviisi osas. Alkoholi pole kaebaja tarvitanud. Kaebajal on kehv uni, ta magab öösel mõne

tunni. Päeval ta siiski väsinud ei ole. Meeleolu on normaalne, ärevust kaebaja ei kurda.

5.10.

Töötukassa hinnangul ei anna ka pärast kaebuse esitamist lisandunud andmed alust

kaebaja töövõimele antud hinnangut muuta. Kaebaja üldseisundit kirjeldatakse

emotsionaalselt tasakaalukana, ärevust ei esine. Kaebaja on leidnud meelepärase töö ja

hoidunud alkoholi tarbimisest. Kaebaja teeb füüsilist tööd. Ta ei ole psühhiaatrile kurtnud, et

tal esineks füüsilise töö tegemisel terviseprobleeme. Kui kaebaja hoidub sõltuvust tekitavate

ainete kasutamisest, siis tal töövõimet mõjutavaid piiranguid ei ole.

6. 25. aprilli 2025. a seisukohas lisas töötukassa järgmist.

3(10)

3-24-2660

6.1. Kaebajal ei ole tuginedes diagnoositud ajukahjustust, mäluhäireid ega kognitiivse

võimekuse langust. Kaebajal ei ole diagnoositud ka muid psüühikahäireid peale alkoholi

tarvitamise (neuroloog dr Heinola 13. juuni kuni 13. augusti 2024. a epikriis ja psühhiaater dr

Talviku 7. juuni 2024. a epikriis). Sel põhjusel on tõttu on piiranguid hinnates märgitud, et

TIS-i andmete alusel ei saa kaebaja kirjeldatud piiranguid objektiviseerida ehk kinnitada.

Perearst dr S. Saarniit on kasutanud diagnoosi F10.1 Alkoholi kuritarvitamine 19. jaanuari

2025. a saatekirjal erakorralise meditsiini osakonnale. Perearst ei ole saatekirjas kaebaja

psüühilist seisundit kirjeldanud, kuid on kirjeldanud kõhuvalu, mida alkoholi liigne

tarvitamine sageli põhjustab. Kaebajal pole diagnoositud depressiooni, ärevushäiret, isiksuse

või vaimse arengu häiret, samuti psühhootilist või mistahes muud psüühikahäiret.

6.2. Psühhiaatri dr Talviku viimane sissekanne TIS-i on tehtud 19. septembri 2024. a visiidil.

Alkoholi tarvitamise raviks on kaebajale määratud fluoksetiin üks kord päevas. Kaebaja on

välja ostnud ühe retsepti ehk 28 tabletti, teine retsept on annulleeritud. Rohkem retsepte välja

kirjutatud ei ole. Seega ei ole kaebaja ilmselt tänini uuesti psühhiaatri vastuvõtule pöördunud,

psühhiaater kutsus ta tagasi novembris 2024. Haiguslehel ei ole kaebaja kahe viimase aasta

jooksul olnud. Psühhiaater on nimetatud epikriisi märkinud kaebaja selgituse, mille järgi ta

käib tööl (puhastustööd). Kaebaja püüab jääda omaette, kuna suhtlemine on talle koormav.

Psühhiaater on täheldanud, et kaebaja on veidi pahane asjaolude üle, kuid üldiselt

emotsionaalselt tasakaalukas.

6.3. Kaebajale on töövõime toetamiseks soovitatud ravikehakultuuri (RKK). See on

soovitatav nii kehaliste kui ka vaimsete, k.a sõltuvushäirete ravis ning inimese üldise tervise

ning vaimse ja kehalise võimekuse püsimiseks. Ka dr Talviku epikriisis on esile toodud

kaebaja harjumus surnuaedades jalutada ja haudu hooldada, kui positiivne liikumise ja

füüsilise tegevuse vorm. See aitab toime tulla nii kehaliste valudega kui ka

alkoholisõltuvusega.

6.4. Vastustaja on märkinud, et kaebajal esinevad piirangud alkoholi tarbimise perioodil, aga

mitte kainuse perioodil, kuna kaebajale pole pandud muid diagnoose peale Z72.1: alkoholi

tarvitamine. L. Savik 26. juuni kuni 30. juuli 2024 epikriisis on samuti märgitud, et kaebaja

meeleolu on normaalne, ärevust pole. Kirjeldatud on, et seoses tööle minekuga esines teatud

paanika, mis leevenes ravimiga. See, et alkoholijoobes inimestel on ajutised funktsionaalsed

häired kehalistes ja psüühilistes funktsioonides ning üldises terviseseisundis, on üldtuntud

fakt. Kaebajal ei ole diagnoositud alkoholi sõltuvust või alkoholist tingitud organkahjustusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus tagastab töötukassa 30. oktoobri 2024. a seisukoha lisa 5 (HKMS § 62 lg 2).

Vastustaja esitas 25. aprilli 2025. a seisukoha lisadena pärast 22. augustit 2024 TIS-i lisatud

andmed. Enne seda kuupäeva TIS-i lisatud andmed on olemas töötukassa 30. oktoobri 2024. a

seisukoha lisas 2. Kohus tagastab ka töötukassa 25. aprilli 2025. a seisukoha lisa 4, kuna need

andmed on toimikus juba olemas

8. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel selgitab

kohus, kas töötukassa on õigesti leidnud, et kaebaja töövõimet pole alust lugeda vähenenuks

(II osa).

I osa: töövõime hindamise põhimõtted

9. Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle

ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a

määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

4(10)

3-24-2660

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb

ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.

10. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemis-

võimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et

kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk

7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid

kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja

11). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).

Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt,

mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).

11. Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on

metoodikas selgitatud järgnevalt:

0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%;

1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud

üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast);

2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb

25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel);

3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

tehtav);

4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu,

esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).

12. Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või

puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem. Kergeid, st

punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata. Eksperdiarvamuse andja

arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse

või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -

teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.

13. Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada

juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline

viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda.

II osa: kaebaja töövõime

Liikumise valdkond

14. Kaebaja on taotlusesse (digitoimiku leht (dtl) 57) märkinud, et saab raskusteta läbida 100

m. Põlves on raskustunne, ilmastikumuutused võivad põhjustada põlvevalu. Pärast 2024. a

maikuus saadud peatraumat tekkisid kaebajal tasakaaluhäired. Kaebaja väsib kergesti. Treppe

kaebaja väldib, kuna nende kasutamine on ta mõistusele keeruline ja teeb ta ärevaks. Rattaga

sõites väldib kaebaja ka valgusfoore. Siseruumides liikumisel kaebajal füüsilisi probleeme

pole, kuid vaimselt on vahel raske: sõltuvalt kohast ja seal viibimise põhjustest võib kaebaja

muutuda närviliseks. Seismine ja istumine kaebajale ei valu põhjusta. Küll aga teeb ühes

asendis püsimine teda närviliseks. Kükitamine on põlvedele valus. Kummardamist kaebaja

väldib.

1 Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/web/sites/default/files/2022-01/tvh_metoodika_31.03.2020.pdf.

5(10)

3-24-2660

15. TTO ekspertarst leidis 21. augustil 2024 koostatud hinnangus (dtl 239), et kaebaja

kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust ning liikumise valdkonnas seega

piirangut tuvastada ei saa. Kaebajal on küll olnud peapõrutus, kuid neuroloogi hinnangul

kolju- ega ajutraumat diagnoosida ei saa. Kaebajal esineb kerge valulikkus palpatsioonil,

vahel tunneb kaebaja peapööritust. Struktuurseid kahjustusi luu- ja lihaskonnas, mis

põhjustaks püsipiirangut liikumisfunktsioonides, TIS-i andmed ei kinnita.

16. Töötukassa ekspertarst nõustus 30. oktoobril 2024 koostatud hinnangus TTO ekspert-

arstiga (dtl 231).

16.1.

Kaebaja pöördus 13. juunil 2024 neuroloog dr Heinola poole, kuna oli saanud poolteist

kuud tagasi löögi vasema oimu piirkonda (epikriis dtl 76). Pärast seda on kaebaja harva

tundnud tasakaaluhäiret. Neuroloog märkis, et Rombergi asendis ehk seistes sirgelt, käed ees

ja silmad kinni, on kaebaja kergelt ebakindel. Koordinatsiooni katsud on korras. Jõud

jäsemetes on külgühtlane ja hea. Refleksid on elavad ning paremal ja vasakul võrdsed.

Patoloogilisi reflekse ei vallandu. Neuroloog lõpetas epikriisi 13. augustil 2024 pärast

kaebajale peaaju kompuuteruuringu tegemist. Kaebajal peaaju traumast tingitud kahjustust ei

leitud. Ekspertarst tõdes, et eeltoodu põhjal pole tuvastamist leidnud, et kaebaja 2024. a

aprillis saadud trauma põhjustaks tal liikumispiiranguid, tasakaaluhäireid või väsimust.

16.2.

Põlvevalu kinnitavaid diagnoose pole kaebajale pandud. Sellega seoses pöördus

kaebaja viimati perearsti poole 2019. a oktoobris, kaevates parema põlve valu ja turset (dr

Saarniidu epikriis, dtl 104). Kaebaja suunati füsioteraapiasse, kus ta käis kaks korda, ja

ortopeedi vastuvõtule. Ortopeedi vastuvõtu kohta TIS-is andmeid pole. Hilisemaid kaebusi,

uuringuid ja ravi seoses põlvevaluga TIS-ist ei nähtu. Aastaid tagasi ajutiselt esinenud

põlvevalu, mida ei ole uuritud, diagnoositud ega ravitud, pole alust lugeda töövõime

piiranguks.

16.3.

Seda, et kaebaja väldib ärevuse tõttu valgusfoore ja läheb vahel ka mujal närviliseks,

ei saa lugeda liikumise valdkonna piiranguks. Vaimsest võimekusest tingitud piiranguid

hinnatakse teistes valdkondades. Kaebajal ei esine meeleelundite, närvisüsteemi, lihas- või

liigesehaigusi, mis põhjustaksid tasakaaluhäireid. Seismise ja istumise puhul arvestatakse

piirangu hindamisel seda, et kehaasendeid võib vahetada. Inimeselt ei eeldata võimet

staatiliselt istuda või seista.

17. Kohus leiab, et töötukassa hinnang vastab õigusaktide ja metoodika nõuetele. Kaebaja

kurdab kaebuses jätkuvalt põlvevalu. Kuna kaebaja pole viimastel aastatel sellega seoses arsti

poole pöördunud ja ravi saanud, ei saa seda töövõime hindamisel arvestada. Töövõime

loetakse vähenenuks üksnes juhul, kui inimene on esmalt teinud kõik endast oleneva, et

piirangut ravimeditsiini abil, sh vajaduse korral ravimite ja ravivõimlemise abil leevendada.

Peapõrutuse järelmeid uuriti, kuid püsivaid traumast põhjustatud kahjustusi ei tuvastatud.

18. Kaebaja enesetunnetuse põhjal kirjeldatud vähene jaks, treppide ja fooride vältimine ning

võimalikud tasakaaluprobleemid võivad olla pigem tingitud tema sõltuvushaigusest

(diagnoosid tsükliline alkoholi kuritarvitamine, F10.1 (perearst dr Saarniidu 4. mai kuni 13.

juuli 2021 epikriis, dtl 386) ja Z72.1 alkoholi tarvitamine (psühhiaater dr Talviku 25. augusti

2023. a epikriis, dtl 89, ja 7. juuni 2024. a epikriis, dtl 77). TIS-i andmetest ei nähtu, et

kaebaja sõltuvushaigus oleks tal hindamise aja seisuga põhjustanud olulisi füüsilisi piiranguid:

piirangud väljenduvad kaebaja vaimses võimekuses. Neid piiranguid hinnatakse seega teiste

valdkondade raames.

Käelise tegevuse valdkond

6(10)

3-24-2660

19. Kaebaja märkis taotlusesse, et suudab tõsta raskusteta kuni pooleliitrist anumat. Kaebajal

on labakätes surin ja kangus. Jõudumööda teeb kaebaja siiski kõike.

20. TTO ekspertarst märkis oma hinnangus, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Struktuurseid kahjustusi luu- või lihaskonnas, mis põhjustaks püsiva

piirangu ülajäsemete funktsioonides, pole kaebajal leitud.

21. Töötukassa ekspertarst nõustus. TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud õlavöötme

või käte tegevusega seotud haigusseisundeid. Kaebaja ei ole TIS-i andmetel ka selliseid

kaebusi arstidele esitanud. Kui kaebajal on sellised kaebused, tuleb tal kõigepealt pöörduda

arsti vastuvõtule uuringuteks ja ravi saamiseks.

22. Kohus leiab, et töötukassa otsus vastab õigusaktide ja metoodika nõuetele. Pole alust

tuvastada kaebajal piiranguid töövõime hindamise kontekstis, isegi kui piirangud tegelikult

esinevad. Kõigepealt tuleb kaebajal proovida saada abi oma raviarstidelt.

Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond

23. Kaebaja on taotluses märkinud, et ei suuda tegevusi õppida, mälu on kehv ja ta läheb

närvi. Kaebajal ei püsi koodid meeles ja ta kaotab asju. Tegevuste alustamine ja lõpetamine

on väga keeruline, kuna kõik ajab närvi.

24. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal pole piiranguid õppimisel ja tegevuste sooritamisel,

kuid on kerged piirangud tegevuste alustamisel ja lõpetamisel. TIS-i andmed ei kinnita

kaebajal püsivate mäluhäirete esinemist. Andmed kinnitavad alkoholi ja kanepi tsüklilist

kuritarvitamist. Vaimset võimekust TIS-i andmetel aga objektiviseeritud ei ole. Ekspertarst

järeldas, et kaebajal on kerge piirang igapäevategevuste sooritamisel alkoholi ja kanepi

kuritarvitamisest tingitud keskendumisraskuste ja vaimse energia alanemise tõttu. Kaebajal on

TIS-i andmete põhjal suured raskused impulsikontrollis. Vaimset võimekust ei ole TIS-i

andmetel objektiviseeritud. 2024. a juunis on alustatud ravi antidepressandi venlafaksiiniga.

Ravisoostumust on veel vara hinnata.

25. Töötukassa ekspertarst nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga. Kaebajal ei ole

diagnoositud muid psüühikahäireid peale alkoholi tarvitamise (Z72.1). Tsükli ajal ja järel on

kaebajal oluliselt pidurdatud impulsikontroll, tekib tung alkoholi tarvitada ja vaimse energia

langus koos keskendumishäirega. Alkoholi tarvitamise tungi vähendamiseks on psühhiaater

kaebajale välja kirjutanud antidepressandid ja soovitanud sõltuvusravi. Kuna kaebajal muid

psüühikahäireid diagnoositud ei ole, ei esine tal häireid siis, kui ta alkoholi ei tarvita. Seega

pole põhjust hinnata tegevuste alustamise ja lõpetamise piirangut enam kui kergeks.

26. Kohus küsis töötukassalt üle, millel põhineb viimase arusaam, et kaebajal esinevad

piirangud eeskätt alkoholi tsüklilise tarbimise perioodil ning kainuse perioodil piiranguid ei

esine. Kaebaja on taotluses kirjeldanud piiranguid, mis esinevad tal hoolimata sellest, et ta oli

taotluse esitamise aja seisuga enda sõnul kaks kuud kaine olnud (kaebaja möönis küll kanepi

tarvitamist).

27. Töötukassa viitas vastuses mh vaimse tervise õe L. Saviku 26. juuni 2024. a epikriisile,

mille järgi kaebaja meeleolu on normaalne ja ta ärevust ei kaeba. Ärevus tekkib seoses

mõttega, et tal tuleb tööle minna (dtl 262). Töötukassa ekspertarst viitas oma hinnangus ka

pärast kaebuse esitamist TIS-i lisatud dr Talviku 19. septembri 2024. a epikriisile (dtl 259).

Selle järgi on venlafaksiin kaebajale toetavalt mõjunud. Alkoholi tarvitamise tungi pole

olnud, muremõtteid on vähem. Viimased kaks nädalat pole ta aga ravimit tarvitanud murest,

et see suurendab ta kehamassi. Psühhiaater tõdeb, et üldiselt on kaebaja emotsionaalselt

tasakaalukas. Psühhiaater on kaebajal soovitanud kasutada venlafaksiini asemel fluoksetiini.

7(10)

3-24-2660

28. Eeltoodust nähtub, et ravi toimel on kaebaja alkoholitarbimisest tingitud piirangud

leevenenud. Töövõime vähenemine tuvastatakse juhul, kui piirangud säilivad ravist

hoolimata. Oluline on see, et kaebaja ei lõpetaks omal algatusel talle määratud ravimite

võtmist. Kui kaebaja kahtlustab ravimite kõrvaltoimeid, tuleb tal esmalt konsulteerida oma

raviarstidega. Vajaduse korral on võimalik ravimeid asendada, et leida kaebaja jaoks

sobivaim. Kui kaebaja ravi ise pooleli jätab, tuleb töövõime hindamise raames järeldada, et ta

on jätnud ravipotentsiaali vähemalt osaliselt kasutamata. Sellisel juhul töövõime vähenemist

tuvastada ei saa.

29. Eeltoodu põhjal pole määrav töötukassa võimalik eksimus selles, kas kaebajal esinesid

tema kirjeldatud piirangud ka ajal, mil ta alkoholi ei tarbinud.

30. TTO ekspertarst on oma hinnangu kokkuvõttes märkinud, et kaebaja töövõime

toetamiseks on vajalik tema vaimse võimekuse objektiviseerimine. Kohus palus vastustajal

täpsustada, mida selle all on mõeldud. Vastustaja selgitas, et seda on kaebajale soovitatud

põhjusel, et tema terviseandmed ei kinnita praeguse aja seisuga mitmete tema kirjeldatud

vaimse võimekuse probleemide esinemist.

31. Kaebaja on dr Talvikule avaldanud, et ta kahtlustab endal aktiivsus- ja tähelepanuhäiret

(ATH). Senini pole kaebaja raviarstid tal siiski ATH-d diagnoosinud. Seega tuleb praeguse

seisuga lähtuda eeldusest, et kaebaja kirjeldatud probleemid olid tingitud eeskätt alkoholi

tarvitamisest, mille vastu ta on mh antidepressantide näol toimivat ravi saanud. Kui edaspidi

peaks selguma, et kaebajal siiski on ATH diagnoos, ning asjakohane ravi piiranguid ei

leevenda, on kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond

32. Kaebaja on taotluses märkinud, et väljaskäimine valmistab talle suuri raskusi: tekkib

ärevus, usaldamatus, hirm, esineb paanikahoogusid. Muutustega kaebaja toime ei tule,

ägestub ega suuda kohaneda.

33. TTO ekspertarst leidis, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel

kinnitust. Vaimse võimekuse probleeme TIS-ist ei nähtu. Võimalik on ülemäärase ärevuse

esinemine alkoholi ja kanepi tarvitamise tagajärjel. Kaebajal on alustatud ravi

antidepressandiga, tulemusi on veel vara hinnata. Töötukassa ekspertarst nõustus, tõdedes

samuti, et muid vaimse tervise häireid peale alkoholi tarvitamise pole kaebajal diagnoositud

ning TIS-i andmed ei kinnita kaebaja esile toodud probleeme.

34. Vastustaja järeldused on kooskõlas õigusaktide ja metoodikaga. Kuna kaebajale muid

diagnoose pole pandud, tuleb töövõime hindamise raames eeldada, et kaebaja kirjeldatud

ärevus on tingitud alkoholi tarvitamisest. Kaebaja on saanud ravi, mis on olnud tulemuslik:

muremõtteid on vähem ja alkoholi tarvitamise tungi pole. Sellises olukorras pole alust

kõnealuses valdkonnas piirangut tuvastada.

Suhtlemise valdkond

35. Kaebaja toob taotluses esile, et ei saa suhtlemisega ja kohase käitumisega hakkama. Ta

ägestub, ei kontrolli end ja sattub konfliktidesse. Kaebaja selgitas, et suhtleb igapäevaselt ja

pidevalt, kuid tal on raske end kontrollida. Kaebaja tajub, et tööandjatel on tekkinud tema

vastu hirm. Ta ei taha olla inimene, keda kardetakse, kuid samas tunneb, et ei peagi end tagasi

hoidma, kui teised inimesed ei käitu nii, nagu oleks tema hinnangul õige.

36. TTO ekspertarst tuvastas kaebajal võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“

kerge piirangu tulenevalt alkoholi kuritarvitamise diagnoosist (F10.1). Kohase käitumise

võtmetegevuses ekspertarst piirangut ei tuvastanud. Ekspertarst selgitas, et TIS-i andmed

kinnitavad, et kaebajal on raskusi eneseväljendusega; võimalik on ka ülemäärase ärevuse

8(10)

3-24-2660

esinemine alkoholi ja kanepi tarvitamise tagajärjel. Alustatud on ravi antidepressandiga,

tulemuslikkust on veel vara hinnata.

37. Töötukassa ekspertarst nõustus. TIS-i andmed kinnitavad, et kaebajal on enese-

väljendusega raskusi, kuid piirang pole suurem kui kerge. Muid piiranguid TIS-i andmed ei

kinnita.

38. Kohus leiab, et töötukassa hinnang on põhjendatud. Ägestumist ja ebakohast käitumist

võib põhjustada vähene impulsikontroll ja ärevus, mis on tingitud alkoholi tarvitamise

diagnoosist. Kaebaja on aga asjakohast ravi saanud. Ravi toel on need probleemid leevenenud.

Järjepideva raviskeemi jälgimisega ja vaimse tervise spetsialistide abiga on kaebajal võimalik

püsida töövõimeline. Ekspertarstid kinnitasid kaebaja enesehinnangut selles osas, et

suhtlemine valmistab talle tõepoolest mõningaid raskusi. Töövõime hindamisel ei eeldatagi

aga, et inimene peab olema suuteline tegema kõikvõimalikke töid. Kaebajale sobib selline töö,

kus suhtlemise vajadus on väiksem.

Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed

39. Kaebaja on taotluses esile toonud oma alkoholisõltuvuse. Kaebaja märgib, et on kaks

kuud kaine püsinud, mis on olnud väga raske. Hoo vältimiseks on ta suitsetanud kanepit.

Kaebaja on ka märkinud, et pärast antidepressandi Alventa (toimeaine venlafaksiin) võtma

hakkamist ei jõua ta kohvi joomise korral piisavalt kiiresti WC-sse.

40. TTO ja töötukassa ekspertarstid on märkinud, et alkoholi ja kanepi tarvitamisest tingitud

piiranguid on hinnatud vaimse võimekuse valdkondade juures. TIS-i andmed ei kinnita

püsivaid ravimite kõrvaltoimeid.

41. Kohus nõustub, et kaebaja sõltuvusprobleemidest tingitud tegutsemisraskuseid ja -

piiranguid on hinnatud teiste valdkondade juures. Kaebaja on alkoholisõltuvusega võidelnud

juba pikemat aega. Tegemist on kahtlemata väga suure väljakutsega. Töövõime hindamise

raames tuleb siiski arvestada sellega, et toimiv ravi on olemas. Ka kaebaja terviseandmed

kinnitavad positiivseid arenguid, kui kaebaja tarvitab arstide ettenähtud ravimeid, järgib talle

antud eluviisisoovitusi ja saab tuge vaimse tervise spetsialistidelt.

42. Ravimite võtmisel häirivatest kõrvaltoimetest tuleb kaebajal kõigepealt märku anda oma

raviarstidele. Võimalik võib olla kasutatavat ravimit asendada, mida kaebaja puhul ongi

tehtud.

Muud tervisehäired

43. Kaebaja on taotluses esile toonud tõsised unehäired: Kaebaja märgib, et on neid arutanud

ka dr Talvikuga.

44. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal ei ole TIS-i andmetel unehäiret diagnoositud. Ekspert-

arst viitab sissekandele, mille järgi kaebaja magab vaid kaks tundi, kuid puhkab välja. Töötu-

kassa ekspertarst lisas, et kaebajal pole unehäireid diagnoositud. Häirete võimalikke põhjuseid

pole uuritud. Kaebaja pole ravi saanud. Sellises olukorras ei saa piirangut tuvastada.

45. Kohus nõustub ekspertarstidega. Uneprobleemid võivad iseenesest põhjustada väsimust,

ärevust ja vähest impulsikontrolli, mida kaebaja on korduvalt oma tegutsemisvõimet

pärssivate piirangutena esile toonud. Kaebaja on uneprobleeme ka psühhiaatrile kurtnud (dr

Talviku 7. juuni 2024 epikriis, dtl 126). Kaebusele pole aga järgnenud uuringuid, diagnoosi

ega ravi. Sellises olukorras pole alust unehäiretest tingitud töövõime piirangut tuvastada.

Kaebajal tuleb jätkuva mure korral pöörduda sellega uuesti arstide poole, et saada asjakohast

ravi.

46. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebuse rahuldamata.

9(10)

3-24-2660

47. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Töötukassa

pole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Poolte võimalikud kulud jäävad

seega nende endi kanda.

48. Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/

10(10)