2-24-135809/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Määruse tegemise aeg ja koht

09. mai 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-135809

Tsiviilasi

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4 korteriühistu

avaldus O Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Lääne-Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4

korteriühistu (registrikood xxx)

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Soop

Puudutatud isik: O K (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista O Kilt põhivõlgnevus 1232 eurot, viivis 2,44 eurot ja

sissenõudmiskulud 50 eurot Lääne-Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4

korteriühistu kasuks.

3. Välja mõista O Kilt Lääne-Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4 korteriühistu

kasuks viivis põhinõudelt (1232 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 12.11.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

4. Jätta menetluskulud O Ki kanda.

5. Välja mõista O Kilt menetluskulu summas 50 eurot, s.o tasutud riigilõiv, Lääne-

Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4 korteriühistu kasuks.

6. Välja mõista O Kilt Lääne-Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4 korteriühistu

kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (50 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel kuulub tasumisele riigilõiv.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. Lääne-Harju vald, Paldiski linn, XXX tn 4 korteriühistu esitas 12.11.2024.a Harju

Maakohtule avalduse O Ki vastu võla ja viivise nõudes.

2. Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga xxx. Puudutatud isik omandas

korteriomandi xxx.a pärimise teel. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule

korteriomandiga seotud teenuste ja valitsemisega seotuid arveid, mida puudutatud isik

ei ole nõuetekohaselt tasunud. Puudutatud isiku põhivõlgnevuse summaks on

avalduse esitamise seisuga 1232 eurot.

3. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 1232

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivise 2,44 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.11.2024.a kuni võlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus (dtl 96).

Puudutatud isiku seisukoht

4. Harju Maakohtu 03.03.2025.a määrusega võeti avaldus menetlusse ning küsiti

puudutatud isikult seisukohta avaldusele.

5. Kohtu infosüsteemist nähtub, et puudutatud isikule on avaldus koos lisadega kätte

toimetatud 07.03.2025.a. Puudutatud isik tähtaegselt oma seisukohta kohtule esitanud

ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

7. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib

kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud

juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus

lahendab asja kirjalikus menetlus.

8. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad

korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike

kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega

kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib

põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

9. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub aadressil

xxx korteriomand (dtl 38-41). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule perioodil juuli

2023.a kuni november 2024.a arved (dtl 42-56, 89). Puudutatud isik ei ole esitatud

arveid tasunud.

11. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab avaldaja põhinõude ning mõistab puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse kogusummas 1232 eurot.

12. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude

tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud suuruses.

13. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise summas 2,44 eurot ja sealt edasi

alates 12.11.2024.a VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni.

14. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, tuleb ka viivise nõue rahuldada, sest

puudutatud isik on viivitanud nõude täitmisega.

15. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot.

16. KrtS § 42 lg 2 p 3 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest

kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro.

17. Kuivõrd avaldaja nõue on üle 1000 euro, siis tuleb ka sissenõudmiskulude nõue

rahuldada.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku,

kui menetluse põhjustaja kanda.

19. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

20. Kohus on 03.03.2025.a määruse punktis 7 palunud menetlusosalistel esitada 20 päeva

jooksul menetluskulude nimekiri ja nimekirja tõendavad tõendid. Kohtule

menetluskulude nimekirju ei esitatud. Kohus määrab menetluskulud kindlaks võttes

aluseks tsiviilasja materjalid kooskõlas TsMS § 174 lg 1.

21. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub

puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele riigilõiv summas 50 eurot.

22. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik