2-25-1876/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT.J (hageja) esitas 04.02.2025. a kohtule hagiavalduse P.M-i (kostja) vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et laps J.M,
Legislator headnote
AI generated2-25-1876/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T.J (hageja) esitas 04.02.2025. a kohtule hagiavalduse P.M-i (kostja) vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et laps J.M,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-1876
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2025. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-1876
Tsiviilasi
T.J-i hagi P.M-i vastu isaduse vaidlustamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: T.J (isikukood XXX),
Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom;
Kostja: P.M (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
23.04.2025. a
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Lugeda tuvastatuks, et 07.02.2022. a sündinud J.M (isikukood XXX) ei põlvne P.M-
ist (isikukood XXX) ja tunnistada J.M-i sünniakti P.M-i kohta tehtud isakanne
ebaõigeks.
3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
5. Kohtuotsuse jõustumisel saata selle ärakiri J.M-i ja P.M-i isikuandmetes vastavalt
resolutsiooni punktile 2 muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,
kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. T.J (hageja) esitas 04.02.2025. a kohtule hagiavalduse P.M-i (kostja) vastu isaduse
vaidlustamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et laps J.M,
isikukoodiga XXX, ei põlvne kostjast ning tunnistaks J.M-i sünniakti kostja kohta tehtud
isakande ebaõigeks.
Hagi asjaolude kohaselt elasid hageja ja kosja aastatel 2021 ja 2022 lühiajaliselt koos.
Nende kooselu ajal eostus ja sündis 07.02.2022. a laps J.M. Lapse eostamise ja sünni
ajal arvasid pooled, et P.M on lapse eostaja, seega lapse isa ning nii vormistati kostja isana
lapse sünni tõendile. Hiljem tekkis kahtlus, kas laps põlvneb ikka kostjast ning hageja
tellis ekspertiisi lapse tegeliku põlvnemise väljaselgitamiseks. 18.10.2024. a teostati
DNA-ekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt nr 24T-GL00169. Ekspert andis
ekspertiisiaktis arvamuse, et kostja ei saa olla J.M-i bioloogiline isa. Seega ei vasta lapse
sünniakti tema isa kohta tehtud kanna tegelikkusele. Hageja arvates ei vasta lapse
huvidele, et lapse sünniakti on isana kantud lapsele täiesti võõras inimene. Seega soovib
hageja lapse sünniaktis isa kande kustutamist.
2. Kohus võttis hagi 06.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile
kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.
Dokumendid toimetati kostjale kätte 07.02.2025. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul
hagile ei vastanud.
3. 23.04.2025. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid isiklikult hageja T.J koos
lepingulise esindajaga ja ka kostja P.M.
Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.
Kostja avaldas, et võtab hagi õigeks ega esita hagile vastuväiteid.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab, et T.J-i hagi P.M-i vastu isaduse vaidlustamise nõudes on võimalik rahuldada
hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab
kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud.
Hageja taotleb hagis, et kohus tuvastaks, et laps J.M ei põlvne kostjast ning tunnistaks lapse
sünniakti kostja kohta tehtud isakande ebaõigeks. Tulenevalt TsMS § 103 lg-st 1 on tegemist
põlvnemisasjaga. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid,
mis annaksid alust jätta hagi õigeksvõtt vastu võtmata.
Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et laps J.M on sündinud 07.02.2022. a.
Lapse ema on T.J (hageja). Isaduse õigeksvõtu alusel on kantud lapse sünniakti isana P.M
(kostja). Lapse sünnijärgne perekonnanimi on P.M, aga 13.10.2023. a on tehtud nime
muutmise kanne ja lapse uueks perekonnanimeks sai J.M.
Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.
Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on
isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud
tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning
lapsel.
PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast,
millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud
teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja
kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.
Antud juhul on lapse isaduse vaidlustanud tema ema, kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi
õigustatud. Hageja väitel sai ta 04.11.2024. a DNA ekspertiisiaktist teada, et laps J.M ei
põlvne kostjast. Isaduse vaidlustamise hagi esitas hageja kohtule 04.02.2025. a, s.o vähem kui
aasta pärast DNA-ekspertiisi tulemuste teadasaamist. Puuduvad andmed või tõendid selle
kohta, et isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud pidid saama või said teatavaks
hagejale juba varem. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades, saab lugeda, et isaduse
vaidlustamise hagi on esitatud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on isaduse
kohtus vaidlustamise formaalsed eeldused täidetud.
Hageja on esitanud kohtule tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.11.2024. a koostatud
ekspertiisiakti nr 24T-GL00169 (dtl 8-10). Tõendist nähtub, et 18.10.2024. a on teostanud
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert DNA-ekspertiisi, mille käigus on võrreldud
lapse J.M-i ja kostja P.M-i DNA-d. Uuringu tulemusena on ekspert arvamusel, et P.M (kostja)
ei saa olla J.M-i bioloogiline isa.
Kohtu hinnangul on DNA-ekspertiisi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et
hageja laps J.M ei põlvne kostjast. Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid
alust DNA-ekspertiisi tulemustes kahelda. Kostja tunnistas istungil, et tema ei ole lapse J.M-i
bioloogiline isa.
Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse vaidlustamise nõude ja loeb tuvastatuks, et
07.02.2022.a sündinud laps J.M ei põlvne kostjast P.M-ist ning tunnistab lapse sünniakti isa
kohta tehtud kande ebaõigeks.
TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja isikute
isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel.
TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
TsMS § 164 lg 11 näeb erisusena ette, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral
kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise
korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine
kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
Käesolevaga rahuldab kohus isaduse vaidlustamise hagi. Kohus leiab, et arvestades hagi
asjaolusid on õiglane TsMS § 164 lg 11 2. lause alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi
kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristiina Kask
Kohtunik