2-25-1876/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-1876

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1876

Tsiviilasi

T.J-i hagi P.M-i vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T.J (isikukood XXX),

Hageja lepinguline esindaja: Maia Ploom;

Kostja: P.M (isikukood XXX)

Kohtuistungi aeg

23.04.2025. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks, et 07.02.2022. a sündinud J.M (isikukood XXX) ei põlvne P.M-

ist (isikukood XXX) ja tunnistada J.M-i sünniakti P.M-i kohta tehtud isakanne

ebaõigeks.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

5. Kohtuotsuse jõustumisel saata selle ärakiri J.M-i ja P.M-i isikuandmetes vastavalt

resolutsiooni punktile 2 muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.J (hageja) esitas 04.02.2025. a kohtule hagiavalduse P.M-i (kostja) vastu isaduse

vaidlustamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus tuvastaks, et laps J.M,

isikukoodiga XXX, ei põlvne kostjast ning tunnistaks J.M-i sünniakti kostja kohta tehtud

isakande ebaõigeks.

Hagi asjaolude kohaselt elasid hageja ja kosja aastatel 2021 ja 2022 lühiajaliselt koos.

Nende kooselu ajal eostus ja sündis 07.02.2022. a laps J.M. Lapse eostamise ja sünni

ajal arvasid pooled, et P.M on lapse eostaja, seega lapse isa ning nii vormistati kostja isana

lapse sünni tõendile. Hiljem tekkis kahtlus, kas laps põlvneb ikka kostjast ning hageja

tellis ekspertiisi lapse tegeliku põlvnemise väljaselgitamiseks. 18.10.2024. a teostati

DNA-ekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt nr 24T-GL00169. Ekspert andis

ekspertiisiaktis arvamuse, et kostja ei saa olla J.M-i bioloogiline isa. Seega ei vasta lapse

sünniakti tema isa kohta tehtud kanna tegelikkusele. Hageja arvates ei vasta lapse

huvidele, et lapse sünniakti on isana kantud lapsele täiesti võõras inimene. Seega soovib

hageja lapse sünniaktis isa kande kustutamist.

2. Kohus võttis hagi 06.02.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Dokumendid toimetati kostjale kätte 07.02.2025. a. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul

hagile ei vastanud.

3. 23.04.2025. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid isiklikult hageja T.J koos

lepingulise esindajaga ja ka kostja P.M.

Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde.

Kostja avaldas, et võtab hagi õigeks ega esita hagile vastuväiteid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et T.J-i hagi P.M-i vastu isaduse vaidlustamise nõudes on võimalik rahuldada

hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 4 ei ole kohus põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud.

Hageja taotleb hagis, et kohus tuvastaks, et laps J.M ei põlvne kostjast ning tunnistaks lapse

sünniakti kostja kohta tehtud isakande ebaõigeks. Tulenevalt TsMS § 103 lg-st 1 on tegemist

põlvnemisasjaga. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid,

mis annaksid alust jätta hagi õigeksvõtt vastu võtmata.

Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et laps J.M on sündinud 07.02.2022. a.

Lapse ema on T.J (hageja). Isaduse õigeksvõtu alusel on kantud lapse sünniakti isana P.M

(kostja). Lapse sünnijärgne perekonnanimi on P.M, aga 13.10.2023. a on tehtud nime

muutmise kanne ja lapse uueks perekonnanimeks sai J.M.

Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on

isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

PKS § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud

tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning

lapsel.

PKS § 93 lg 1 näeb ette, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast,

millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud

teatavaks saanud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei alga lõikes 1 sätestatud tähtaja

kulgemine enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.

Antud juhul on lapse isaduse vaidlustanud tema ema, kes on selleks PKS § 91 lg 1 järgi

õigustatud. Hageja väitel sai ta 04.11.2024. a DNA ekspertiisiaktist teada, et laps J.M ei

põlvne kostjast. Isaduse vaidlustamise hagi esitas hageja kohtule 04.02.2025. a, s.o vähem kui

aasta pärast DNA-ekspertiisi tulemuste teadasaamist. Puuduvad andmed või tõendid selle

kohta, et isaduse vaidlustamise aluseks olevad asjaolud pidid saama või said teatavaks

hagejale juba varem. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades, saab lugeda, et isaduse

vaidlustamise hagi on esitatud PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on isaduse

kohtus vaidlustamise formaalsed eeldused täidetud.

Hageja on esitanud kohtule tõendina Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 04.11.2024. a koostatud

ekspertiisiakti nr 24T-GL00169 (dtl 8-10). Tõendist nähtub, et 18.10.2024. a on teostanud

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert DNA-ekspertiisi, mille käigus on võrreldud

lapse J.M-i ja kostja P.M-i DNA-d. Uuringu tulemusena on ekspert arvamusel, et P.M (kostja)

ei saa olla J.M-i bioloogiline isa.

Kohtu hinnangul on DNA-ekspertiisi tulemus piisavalt usaldusväärne tõend, mis tõendab, et

hageja laps J.M ei põlvne kostjast. Kohtule ei ole esitatud teavet või tõendeid, mis annaksid

alust DNA-ekspertiisi tulemustes kahelda. Kostja tunnistas istungil, et tema ei ole lapse J.M-i

bioloogiline isa.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus isaduse vaidlustamise nõude ja loeb tuvastatuks, et

07.02.2022.a sündinud laps J.M ei põlvne kostjast P.M-ist ning tunnistab lapse sünniakti isa

kohta tehtud kande ebaõigeks.

TsMS § 455 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja isikute

isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 11 näeb erisusena ette, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral

kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise

korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesolevaga rahuldab kohus isaduse vaidlustamise hagi. Kohus leiab, et arvestades hagi

asjaolusid on õiglane TsMS § 164 lg 11 2. lause alusel jätta poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik